KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2009.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-09-10432 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekr

§ 199

lg 2 p-de 5 ja 9 järgi ja karistatud 6-kuulise vangistusega ning süüdi mõistetud

§ 123

järgi ja karistatud 8-kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel on M.K ile liitkaristuseks mõistetud 10 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel on mõistetavat karistust suurendatud Tartu Maakohtu 19.08.2008.a.

otsusega

§-de 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 266 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 9 kuu vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks on M.K ile mõistetud 1 aasta 7 kuud vangistust. M.K kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 20.05.2009.a. ja lõpp 19.12.2010 a. 13.11.2009.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud materjalid otsustamaks M.K i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu M.K palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada ja kinnitab oma nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks. Kaitsja toetab M.K i tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör leiab, et M.K tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu põhjendused Vastavalt

§-le 76 lg 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

§ 76

lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt pole M.K it vangistuse kandmise aja jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Vanglakaristust kannab M.K esimest korda. Varasemalt oli M.K allutatud käitumiskontrollile, kuid pani toime uue kuriteo. Kinnipeetav õpib alates 01.09.2009.a. Täiskasvanute gümnaasiumi 11.klassis. M.K i väitel tarvitas ta vabaduses alkoholi nädalavahetustel ja suitsetas paar korda nädalas kanepit. Kinnipeetava sõnul on ta motiveeritud edaspidi narkootikume mitte tarvitama. Alkoholsõltlaseks ta ennast ei pea. Vabanemise korral on M.K il olemas elukoht ema ja kasuisa juures Viljandimaal, kellega on olnud lähedased suhted ka karistuse kandmise aja jooksul. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna arvamuses nõustutakse M.K i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla. Tema tulevane elukoht XXX talus võimaldab elektroonilise valve seadmete paigaldamist ja selleks on olemas ka perekonnaliikmete nõusolek. Peamisteks ohuteguriteks M.K i puhul on kriminaalselt karistatud isikute tutvusringkonna mõju, varasem harjumus tarvitada narkootikume ja alkoholi, harjumus olla oma otsustamistes sõltumatu, mis vastandub elektroonilise valve all oleku nõuetega, viimase õigusrikkumise toimepanek käitumiskontrolli ajal. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et M.K tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Süüdimõistetu M.K on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, enam kui kuus kuud ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas

§-st 76 lg 1 p 1 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2