H (isikukood xxx; käesoleval ajal kannab karistust xxx Vanglas) Lõuna Ringkonnaprokuratuur ( Võru tn 12 Põlva) Menetlustoiming P. H avalduse kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamiseks läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON P. H avaldus jätta rahuldamata. Määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebe kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse teatavakssaamisest, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 02.09.2008.a otsusega on P. H süüdi mõistetud
järgi ja karistatud vangistusega 2 kuud.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra so 695 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 1 aasta 16 päeva vangistust ning P. H´le liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 2 kuud 16 päeva vangistust.
H´lt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 09.09.2008.a. P. H kandis ajavahemikul 29.09.2008.a. kuni 28.04.2009.a. Murru Vanglas karistust ja vabanes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt Harju Maakohtu 16.04.2009.a. määruse alusel ühe aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 26.05.2009.a. määrusega pöörati Tartu Maakohtu 02.09.2008.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa so 7 kuud 16 päeva vangistust täitmisele, kuna P. H ei täitnud kontrollnõudeid. P. H esitas 26.08.2009.a. Tartu Ringkonnakohtule taotluse temale 02.09.2008.a. otsusega mõistetud karistuse uuesti läbivaatamiseks. Tartu Maakohtu 02.10.2009.a. määrusega loeti Tartu Maakohtu 02.09.2008.a. otsusega P. H´le mõistetud liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 17 päeva vangistust ja P. H vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel 28.04.2009.a. kandmata jäänud karistuse osaks 6 kuud 17 päeva vangistust. Samuti loeti Tartu Maakohtu 26.05.2009.a. määruse alusel täitmisele kuuluvaks 6 kuud 17 päeva vangistust. Kohus leidis, et Tartu Maakohtu 02.09.2008.a. otsuses ja juba ka kohtule esitatud kokkuleppes oli varasema karistuse ärakandmata osa so üldkasuliku töö tundide arvestamisel vangistuseks tehtud arvutusviga. Vea parandas kohus oma 02.10.2009.a. määrusega, mis on 27.10.2009.a. jõustunud. P. H kandis karistuse ärakandmata osa ajavahemikul 09.07.-31.08.2009.a. ja kannab karistuse veel ärakandmata osa käesoleval ajal alates 19.11.2009.a. P. H on 31.12.2009.a. Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale esitanud avalduse (pealkirjastatud määruskaebuse ennistamise taotlus), milles palub Tartu Maakohtu 02.09.2008.a. otsusega mõistetud karistusest maha arvata Tartu Maakohtu 26.02.2007.a. otsusega
H arvates on see süütegu aegunud. Peale selle avaldaja leiab, et selle süüteo toimepanemise ajal so 24.12.2006.a. ei tehtud kindlaks joobeastet. KrMS §-s 431 on sätestatud, et käesoleva seadustiku §-des 424-428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnenud kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Maakohtu hinnangul on P. H avalduse puhul tegemist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisega, mida on võimalik teha kirjalikus menetluses KrMS §-s 432 lg 1 sätestatud korras kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kuigi avaldus on pealkirjastatud kui määruskaebuse ennistamise taotlus, on avalduse sisu hoopis teine võrreldes P. H poolt varasemalt esitatud avaldustega, mille suhtes on kohus juba seisukoha võtnud ja kohtumäärused ka jõustunud. Kohus leiab, et P. H avaldus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Õige on see, et osa praegu kantavast liitkaristusest moodustab Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 26.02.2007.a. otsusega P. H´le
Kuid puudub igasugune alus lugeda seda karistuse osa aegunuks.
lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat. Tartu Maakohtu 26.02.2007.a. otsus jõustus 05.03.2007.a. ja on pööratud täitmisele
Seoses avaldaja poolt esile toodud asjaoluga, et süüteo toimepanemisel, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 26.02.2007.a. otsusega, ei tehtud kindlaks joobeastet, märgib kohus järgmist. P. H suhtes Tartu Maakohtu 26.02.2007.a. ja Tartu Maakohtu 02.09.2008.a. kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud
§-s 424 oli ette nähtud vastutus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest ning sanktsioonis oli ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
kehtivas redaktsioonis näeb ette vastutuse mootorsõiduki ja trammi juhtimise eest joobeseisundis, mille eest võib karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Varemkehtinud
§-s 424 on tehtud 19.11.2008.a. vastu võetud Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadusega.
Nimetatud seaduse §-s 7 lg 4 on sätestatud, et käesoleva seaduse § 2 punktis 4 sätestatud karistusseadustiku § 424 muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega. Seega on seadusandja tahe olnud mitte kohaldada
§-s 424 tehtud muudatust tagasiulatuvalt. Kohus leiab, et
§-s 424 tehtud muudatusel ei ole tagasiulatuvat jõudu ka põhiseaduse §-st 23 lg 2 ja
§-st 5 lg 2 tulenevalt. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt seaduse rakendussätetes toodud täpsustus on vajalik, kuna
uut regulatsiooni võib esmapilgul pidada teatud juhtudel varasemast leebemaks – senise redaktsiooni seisukohalt ei olnud
seisukohalt oluline see, kui raskelt isik juhtimise ajal alkoholi mõju all oli, vaid üksnes korduvus. Seega tekib tulenevalt Riigikohtu üldkogu 17.03.2003. a otsusest asjas nr 3-1-3-10-02 küsimus, kas tuleks üle vaadata
Selle üle otsustamine, kas senise seaduse alusel
järgi karistatud isiku tegu vastab ka eelnõus sätestatud
koosseisule, on keeruline, sest kehtiv joobeseisundi tuvastamise kord ei nõua joobeastme kindlaks määramist. Seega ei ole küsimuse all lihtsalt karistusest vabastamine, vaid kõik asjad tuleks uuesti sisuliselt läbi vaadata ja anda tõenditele uus hinnang. Eelnõu koostajad on olnud seisukohal, et nii senine kui eelnõus toodud
koosseis lähtuvad sarnasest alkoholijoobe määratlusest (alkoholijoove on alkoholist tingitud muutused või häired terviseseisundis), eelnõu redaktsioon aga täpsustab eelkõige selle tuvastamist. Seetõttu ei ole põhjendatud uue redaktsiooni tagasiulatuv kohaldamine, seda nii õiguspoliitilistel kaalutlustel (annab väära signaali, justkui suhtuks riik joobes juhtimisse senisest leebemalt), kui ka õiguskaitseorganite efektiivse toimimise tagamiseks (asjade uuesti läbivaatamine oleks koormav). Ühiskonna õiglustunnet ja kohtusüsteemi efektiivset toimimist on tagasiulatuva mõju piiramise alustena aktsepteerinud ka Riigikohus eelnevalt viidatud otsuses asjas 3-1-310-02 (otsuse p 28). Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.