lg 2 p 1,2,3 järgi, G L süüdistuses
lg 2 p 2,3 järgi ja E S süüdistuses
lg 2 p 2,3 järgi üldmenetluses Süüdistatav AV Ik xxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, elukoht xxx, xxx, xxx - xxx, kriminaalkorras karistatud kokku 6 korral: 1) 26.08.1986 Pärnu Linna Rahvakohus KrK § 1151 lg 1, 140 lg 2 p 1,3 2) 28.03.1990 Pärnu Rajooni Rahvakohus KrK § 116 3) 20.08.1993 Pärnu Linnakohus KrK § 195 lg 2, § 15 lg 2 §185 lg 1 4) 11.06.2002 Pärnu Maakohus KrK § 17 lg 4 § 144 lg 1, § 202, § 172 lg 1, § 207 lg 31 järgi vangistus 3 aastat. 5) 15.06.2004 Pärnu Maakohus KrK § 139 lg 3 p 1, § 107 lg 1 § 17 lg 5 järgi vangistus 3 aastat 8 kuud. 6) 22.11.2006 Tartu Maakohus
p 1 järgi vangistus 2 kuud,
Tartu Maakohtu 04.09.2007.a. määrusega tingimisi ennetähtaega vabastatud
katseajaga. Seisuga 17.09.2007.a. karistuse ärakandmata osa 3 kuud ja 13 päeva; väärteokorras 2008 a karistatud ei ole. 1 Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohaldatud 01.11.2007.a. Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Adv. Raul Palmaru GL Ik xxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskeriharidus, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx, kriminaalkorras karistatud ühel korral: 1) Lääne Maakohus 10.06.2004 a KrK § 188 järgi rahaline karistus 400 pm, s.o. 20000 krooni, väärteokorras karistatud 2008 a 1 kord Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohaldatud 31.10.2007.a. Adv. Raul Palmaru ES ik xxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, haridus 10 klassi, elukoht xxx, (xxx), töökoht xxx, juhatuse liige, kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) Kingissepa Rajooni Rahvakohus 06.06.1985 a KrK §-de 94 lg 3, § 139 lg 1, 3, 207 lg 1, lg 2 p 2, § 144 lg 1 järgi. 2) Saare Maakohus 19.06.1995 a KrK § 108 lg 1 järgi 1 aastane vabadusekaotus tingimisi 1 aastase katseajaga 3) Tallinna Linnakohus 30.05.2003 a KrK § 142 lg 2 p 1,3 järgi 3 aastane vangistus tingimisi 2 aastase katseajaga, väärteokorras karistatud 2008 a ei ole Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohaldatud 05.11.2007.a. Adv. Raul Palmaru Juhindudes KrMS § 306, kohus otsustas: Süüdi tunnistada A V
lg 2 p 1,2,3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 ja § 65 lg 1 alusel kohaldades liitkaristust lugeda Tartu Maakohtu 22.11.2006.a. kohtuotsusega mõistetud karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust kaetuks mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Maha arvata eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus 6 (kuus) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust ja ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui A V ei pane 3 (kolme) aastase käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
2 Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Katseaja algust arvata alates 16.04.2009.a. Süüdi tunnistada G L
lg 2 p 2,3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui G L ei pane 2 (kahe) aastase käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Katseaja algust arvata alates 16.04.2009.a. Süüdi tunnistada E S
lg 2 p 2,3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui E S ei pane 3 (kolme) aastase käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Katseaja algust arvata alates 16.04.2009.a. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A V´ilt, G L´elt ja E S´alt igalt ühelt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel A V´ilt, G L´elt ja E S´alt solidaarselt riigituludesse kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 260 (kakssada kuuskümmend) krooni ja 80 senti. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või Swedbankas nr
G L eelneval kokkuleppel A Vi ja E S 2005 detsembrikuus, täpselt tuvastamata ajal, saades A Vi vahendusel teada rahalistes raskustes oleva K L soovist müüa osa viimase elukohana kasutatavast hoonestatud kinnistust xxx, s.o 1400 ruutmeetrit hoonestamata ala, tema, kinnisvaraga tehingust varalise kasu teenimiseks, tegi 2005 detsembrikuus, täpselt tuvastamata ajal, xxx kokkuleppel A.V ja E.S kinnistu omanik E L, viimase abikaasale V L ning K L ettepaneku müüa neile kogu xxx hoonestatud kinnistu s.o 2400 ruutmeetrit hinnaga 700 000 krooni, viies kannatanuid tegelikest asjaoludest teadvalt eksitusse lisatingimustest, lubades 2006 aasta lõpuks kinnistule ehitatavast, 6-korteriga ridaelamust korterit K.L arvestusliku väärtusega 900 000 krooni ning tasuda viimasele sularahas veel 250 000 krooni, millise tingimusliku müügitehingu usaldusväärsesse toimumisse kannatanud uskusid, sest A.V, G.L ja E.S kinnitasid 700 000 kr olemasolu, nende osavõtlik ja E S kiire tegutsemine tehinguks notariaja broneerimiseks ning müügitehingu arvestuslik väärtus kokku summas 1 850 000 kr vastas kannatanute ootustele ja arusaamadele. 12.01.2006 kella 15-16 vahelisel ajal ja vahetult enne notariaalse müügitehingu toimumist xxx V.A notaribüroos süvendas G.L koos A.V ja E.S müüjates E.L ja müüja abikaasas V.L veendumust ausast müügitehingust sellega, et kinnitasid varem antud lubadust saades õiguse omandada 2400 ruutmeetrine kinnistu lepingulise müügihinnaga ning tingimusel, et ehitavad 2006 a lõpuks kinnistule ridaelamu, millest K.L saab korteri ja sularahas hüvitist varem kokkulepitud summas. Uskudes müügilepingu sõlmimise aluseks olevate ja suuliselt kokkulepitud tingimuste täitmist ning nõustudes A.V, G.L ja E.S sooviga lisatingimusi notariaalselt sõlmitavas lepingus mitte fikseerida, allkirjastasid V.L ja E. L xxx asuvas notaribüroos xxx kinnisasja ostu-müügi ja asjaõiguslepingu, millega 2400 ruutmeetri suurune kinnistu müüdi kaasomandisse A.V, E.S ja G.L hinnaga kokku 700 000 krooni, millest 350 000 kr tasuti ostjate poolt müüja abikaasa kontole, 150 000 kr tasuti müüjale lepingu sõlmimisel ning tasumata 200 000 kr suurune müügisumma pidi tasutama hiljemalt 3 kuu jooksul, mida ka tehti. A.V, G.L ja E.S teades, et tegelikkuses oli xxx kinnistule Pärnu LV otsusega 28.12.2005 a juba seatud lähteülesanne detailplaneeringu algatamiseks, et E.L ja V.L nõustusid 2400 ruutmeetrilist hoonestatud kinnistut müüma 700 000 kr eest ainult eelnevalt suuliselt kokkulepitud lisatingimustel, milliste lisatingimuste täitmise tahe aga A.V, G.. L ja E.S puudus ning milliste tingimuste täitmist uskudes kannatanute eksitusse viimisega dikteerisid tehingu käiku, luues sealhulgas 12.01.2006 nii müüjates kui ostu-müügitehingu tõestanud notar V.A 5 väära ettekujutuse ausast tehingust. E L, V L ja K L eksitusse viimisega jätsid A.V, G.L ja E.S üle andmata K.L kasuks 250 000 krooni ning kinnistule ehitamata jäetud ridaelamust K.L üle andmata korteri, saades ise xxx kinnistu omandamisega (turuväärtusega 2 600 000 krooni) varalist kasu ja põhjustades E.L ja V.L varalist kahju 1 150 000 krooni, s.o. suures ulatuses. Seega tema, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, suures ulatuses ning grupi poolt, pani toime
E S eelneval kokkuleppel A Vi ja G Lega 2005 detsembrikuus, täpselt tuvastamata ajal, saades A Vi vahendusel teada rahalistes raskustes oleva K L soovist müüa osa viimase elukohana kasutatavast hoonestatud kinnistust xxx, s.o 1400 ruutmeetrit hoonestamata ala, tema, kinnisvaraga tehingust varalise kasu teenimiseks, tegi 2005 detsembrikuus, täpselt tuvastamata ajal, xxx kokkuleppel A.V ja G.L kinnistu omanik E L, viimase abikaasale V L ning K L ettepaneku müüa neile kogu xxx hoonestatud kinnistu s.o 2400 ruutmeetrit hinnaga 700 000 krooni, viies kannatanuid tegelikest asjaoludest teadvalt eksitusse lisatingimustest, lubades 2006 aasta lõpuks kinnistule ehitatavast, 6-korteriga ridaelamust korterit K.L arvestusliku väärtusega 900 000 krooni ning tasuda viimasele sularahas veel 250 000 krooni, millise tingimusliku müügitehingu usaldusväärsesse toimumisse kannatanud uskusid, sest A.V, G.L ja E.S kinnitasid 700 000 kr olemasolu, nende osavõtlik ja E S kiire tegutsemine tehinguks notariaja broneerimiseks ning müügitehingu arvestuslik väärtus kokku summas 1 850 000 kr vastas kannatanute ootustele ja arusaamadele. Seejärel sõidutas A.V koos E.S 2005 a detsembrikuu lõpus, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, K.L xxx asuva kahekorruselise ridamaja juurde, selgitades K.L, et soovivad xxx kinnistule ehitada sarnase 6 boksiga ridaelamu, millest 1 boksi omandab K.L, vastavalt nendevahelisele suulisele kokkuleppele ning tegid ettepaneku K.L koostada ridaelamu eskiis, mida K.L ka tegi. Sellise käitumisega süvendasid K.L, V.L ja E.L veendumust eesseisva tehingu õiguspärasusest. 12.01.2006 kella 15-16 vahelisel ajal ja vahetult enne notariaalse müügitehingu toimumist xxx V.A notaribüroos süvendas E.S koos A.V ja G.L müüjates E.L ja müüja abikaasas V.L veendumust ausast müügitehingust sellega, et kinnitasid varem antud lubadust saades õiguse omandada 2400 ruutmeetrine kinnistu lepingulise müügihinnaga ning tingimusel, et ehitavad 2006 a lõpuks kinnistule ridaelamu, millest K.L saab korteri ja sularahas hüvitist varem kokkulepitud summas. Uskudes müügilepingu sõlmimise aluseks olevate ja suuliselt kokkulepitud tingimuste täitmist ning nõustudes A.V, G.L ja E.S sooviga lisatingimusi notariaalselt sõlmitavas lepingus mitte fikseerida, allkirjastasid V.L ja E. L xxx asuvas notaribüroos xxx kinnisasja ostu-müügi ja asjaõiguslepingu, millega 2400 ruutmeetri suurune kinnistu müüdi kaasomandisse A.V, E.S ja G.L hinnaga kokku 700 000 krooni, millest 350 000 kr tasuti ostjate poolt müüja abikaasa kontole, 150 000 kr tasuti müüjale lepingu sõlmimisel ning tasumata 200 000 kr suurune müügisumma pidi tasutama hiljemalt 3 kuu jooksul, mida ka tehti. A.V, G.L ja E.S teades, et tegelikkuses oli xxx kinnistule Pärnu LV otsusega 28.12.2005 a juba seatud lähteülesanne detailplaneeringu algatamiseks, et E.L ja V.L nõustusid 2400 ruutmeetrilist hoonestatud kinnistut müüma 700 000 kr eest ainult eelnevalt suuliselt kokkulepitud lisatingimustel, milliste lisatingimuste täitmise tahe aga A.V, G.. L ja E.S puudus ning milliste tingimuste täitmist uskudes kannatanute eksitusse viimisega dikteerisid tehingu käiku, luues sealhulgas 12.01.2006 nii müüjates kui ostu-müügitehingu tõestanud notar V.A 6 väära ettekujutuse ausast tehingust. E L, V L ja K L eksitusse viimisega jätsid A.V, G.L ja E.S üle andmata K.L kasuks 250 000 krooni ning kinnistule ehitamata jäetud ridaelamust K.L üle andmata korteri, saades ise xxx kinnistu omandamisega (turuväärtusega 2 600 000 krooni) varalist kasu ja põhjustades E.L ja V.L varalist kahju 1 150 000 krooni, s.o. suures ulatuses. Seega tema, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, suures ulatuses ning grupi poolt, pani toime
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde ning tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele isikud süüdi tunnistada ja mõista vastavad karistused. Süüdistatavad A. V, G. L ja E. S enda süüd ei tunnistanud. Süüdistatava A Vi ütluste kohaselt tuli tema juurde J P ja rääkis, et sõber tahab kinnistut müüa. Ta rääkis sellest ka E. S ja G. L. Algselt tahtis K. L müüa poolt krunti 1400 m2 500 000 krooni eest, kuid selgus, et krunt oli lahti mõõtmata, detailplaneering oli tegemata. Tema ja G. L ning E. S tegid ettepaneku müüa kogu kinnistu 700 000 krooniga. K. L ütles seepeale, et peab emaga rääkima. Koos kaassüüdistavatega said nad K. L ja V. L xxx kinnistul kokku. Hinna pakkumine oli ikka 700 000 krooni terve krundi eest. V. L tahtis seda arutada ka E. L, misjärel viisid nad V. L autoga maale viimase koju. Mõni aeg hiljem helistas K. L ja teatas, et nad on tehinguga nõus ja palus notari aeg kinni panna. Tehing sai tehtud ja 500 000 krooni sai ära makstud, ülejäänud 200 000 krooni tuli maksta kahe kuu pärast. Paari kuu pärast kutsus K. L neid xxx tänavale, sest emal ja isal pidi mure olema. Seal räägiti, et tahavad kinnistu tagasi osta, kuna K. L õed ei olnud müügist teadlikud. Süüdistatavad ei olnud 700 000 krooniga nõus tagasi müüma vaid küsisid 1 000 000 krooni. K. L sõnade kohaselt sellest probleemi ei ole ja lubas teada anda kui tagasiostu tehingu ära teevad. Kuid seda kannatanud ei teinud. Tema kedagi petnud ei ole. Mingit täiendavat raha maksmist ja ridaelamuboksi lubamist pole olnud. Süüdistatav G Le ütluste kohaselt kuulis ta A. V ja E. S käest, et üks krunt on Pärnu linnas saada. 700 000 krooni oli krundi ostmiseks viimane piir. Varsti sai selgeks, et K. L ei ole omanik vaid tema vanemad. V. L kohtus ta xxx kinnistul ja siis, kui V. l autoga maale koju viis koos kaassüüdistatavatega. Algul pakuti müüa osa krundist 500 000 krooni eest. Tema koos kaassüüdistatavatega pakkus kogu krundi eest 700 000 krooni. V. L oli nõus selle hinnaga krunti müüma. Notarisse mineku ajaks ei olnud neil kogu raha koos, lepiti kokku, et kahes osas maksmine: 500 000 krooni kohe ja 200 000 krooni hiljem. Sellega olid L nõus. Mingeid lisatingimusi kokku ei lepitud ja lepingusse sisse ei pandud. Kui oleks olnud mingid lisatingimused, siis ei oleks L kindlasti olnud nõus omandi kohese üleminekuga vaid alles siis, kui tingimused on täidetud. Ta leiab, et on kõik lepingu tingimused täitnud ja mingeid võlgnevusi L ees ei ole. Kinnistu ostmise ajal ennustati suurejoonelist kinnisvara hindade tõusu ja talle tundus, et kui selle hinnaga osta, siis ise ei ole petta saanud. Süüdistatav E S ütluste kohaselt kohtus ta K. L xxx kinnistus, kui läks koos kaassüüdistatavatega krunti vaatama. Kui selgus, et K. L ei ole omanik, siis kohtus koos kaassüüdistatavatega ka V. L xxx kinnistul. K. L tõi V.L ja E. L passi koopiad ja maa paberid. Hind oli kokku lepitud 700 000 kroonile nja tema andis notarisse paberid sisse. Kinnistu hindamise lasi tema teha xxx 2006. aastal pärast kinnistu ostmist pangalaenu saamiseks. Tema 7 jaoks oli üllatav, et kinnistust nii kõrgelt hinnati. Kinnistu suhtes konkreetseid plaane ei olnud neil tehtud. Mingeid lisatingimusi lisaks kirjalikule lepingule ei olnud, kõik on notari lepingus kirjas. Maakohtu seisukoht Kohus, asja arutanud ja hinnanud kohtuistungil kogutud ning kontrollitud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et A Vi süü talle esitatud süüdistuses
lg 2 p 1,2,3 järgi, G Le süüdistuses
lg 2,3 järgi ja E S süüdistuses
lg 2 p 2,3 järgi on tõendamist leidnud ja nad tuleb süüdi tunnistada.
lg 1 sätestab kriminaalvastutuse kelmuse, s.o varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.
lg 2 p 1 näeb ette kriminaalvastutuse eespool kirjeldatud teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise, p 2 näeb ette kriminaalvastutuse eespool kirjeldatud teo eest, kui see on toime pandud suures ulatuses ja p 3 näeb ette vastutuse juhul kui tegutseti grupis. Kohus uuris kriminaalasjas järgmisi tõendeid ja tuvastas nende alusel alljärgnevad asjaolud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Kannatanu V L seletas kohtus, et neil abikaasa E L oli plaan müüa kinnistust asukohaga xxx 1400 m2, sest raha oli vaja remondiks ja lastele andmiseks. Poeg K L isa E L volitusel algatas kinnistu detailplaneeringu. Detsembri 2005.a. lõpus poeg K L ütles, et kiiresti on raha vaja ja 1400 m2 suuruse krundi eest pidi pakutama 700 000 krooni. J P tõi kohale kinnistu ostjad A. V, G. L ja E. S. Plaanis oli müüa 1400 m2, aga süüdistatavad tahtsid kogu kinnistu ära osta. Süüdistatavad lubasid K L maksta lisaks 250 000 krooni ja ridaelamuboksi anda. Sellest aga süüdistatavad ei lubanud kellelegi rääkida. See jutuajamine toimus xxx. 12.01.2006.a. oli notariaeg Viljandis kinni pandud. J P viis tema, K L ja E L autoga Viljandisse turu platsile. E L küsis seal lisaks ridaelamuboksile raha juurde, et võiks 800 000 krooni olla, aga süüdistatavad leidis, et seda on palju. Notari juures maksid süüdistatavad 150 000 krooni lauale, 350 000 krooni läks arve peale, ülejäänud raha pidid maksma 12.04.2006.a-ks. Tehing sai tehtud kogu kinnistu müügi kohta, sest suuline kokkulepe oli, et lisaks 700 000 kroonile maksavad süüdistatavad 250 000 krooni K L kätte ja annavad krundile ehitatavas ridaelamus talle boksi. Lepingusse lisatingimusi ei pandud, sest kannatanud usaldasid süüdistatavaid ja uskusid, et nad oma lubadused täidavad. Pärast notari juures tehingu tegemist hakkasid süüdistavad eemale hoidma, vahetasid telefoninumbrid ära ja ei tahtnud raha maksmisest kuuldagi. Ridaelamut ka ehitama ei hakatud. Kannatanu E L andis kohtus ütlusi, et tema teadis kuni Viljandisse notari juurde minekuni, et ta müüb kinnistust 1400 m2. V L ja K L ajasid müügi asju. Tema küsis ainult, et tahaks selle krundi eest 800 000 krooni saada. Selle peale ütlesid süüdistatavad, et seda on palju. Kuna süüdistatavad tahtsid kogu kinnistu ära osta, siis lepiti suuliselt kokku, et lisaks 700 000 kroonile saab K L 250 000 krooni ja ridaelamuboksi. Tema oli sellega nõus. Notari juures mingeid küsimusi ei tekkinud, lisatingimusi lepingusse ei pandud, sest usaldati süüdistatavaid. Kannatanu K L andis kohtus ütlusi, et 2005.a. lõpus oli tal kiiresti raha vaja. Emaga, V L, sai kokku lepitud, et müüakse osa xxx krunti, 1400 m2, ära. Kinnistu kuulus V ja E L, tema elas selles xxx olevas majas, ta tegutses vanemate volitusel. Ühe ruutmeetri hinnaks arvestasid nad 8 vähemalt 500 krooni. Krunti tahtis osta A S, aga tema tahtis maksta jupi kaupa, aga raha oli kohe vaja. A. S andis talle 10 000 krooni detailplaneeringu algatamiseks. Siis ta pöördus oma tuttava J P poole, et viimane talle leiaks ostja, kes kohe maksaks. P tõi kohale V ja S. Ta rääkis neile, et tahab müüa 1400 m2 ja raha tahab saada kuu aja jooksul. Krundi müügi otsustas tema koos ema V L. Hiljem ühines läbirääkimistesse lisaks V ja S ka L.m Oli ka jutt, et on algatatud detailplanering. Esmakohtumine oli xxx kinnistul, hiljem Pärnu linnas hotelli ees. Lõpuks lepiti kokku, et kogu kinnistu kirjutatakse süüdistatavate nimele, siis ehitavad süüdistatavad kinnistule ridaelamu, millest tema saab ühe boksi ja 250 000 krooni võlgade maksmiseks. E L sellest kokkuleppest ta ei rääkinud, ta ei tahtnud, et õed teada saavad. Süüdistatavad rääkisid, et notari juures pole vaja kogu hinda näidata, muidu on maksud kõrged, et selle vahe saab omavahel ära klaarida. Isa E L sai alles Viljandis teada, et müügiks läheb kogu kinnistu ja et kogu hinda lepingusse ei pane. Süüdistatavad pidid 250 000 krooni talle Viljandis kohe ära maksma, aga ütlesid, et neil on Tartus seda raha vaja. Seda raha talle ei makstudki. Sel ajal kui süüdistatavad V ja E L notari juures käisid, ootas tema koos P autos. Seal ta rääkis P, et süüdistatavad annavad talle 250 000 krooni raha ja ridaelamuboksi. Süüdistatavad lubasid talle anda ridaelamuboksi ja ta tegi isegi ridaelamu eskiisi. Süüdistatavad V ja S viisid ta vaatama ühte ridaelamut ja ütlesid, et sellise nad ehitavad. Hiljem sai ta aru, et mingit ridaelamut ei tule ja raha ka ei saa. Ta pöördus uuesti P poole, kes lubas asja korda ajada. Keegi K, J P ja süüdistatavad tulid 08.03.2006.a. Jaani 19 ja sai kokku lepitud, et kannatanud ostavad kinnistu tagasi kuue kuu jooksul. Lepingust tehti üks eksmplar, mis jäi K kätte. Sellele lepingule kirjutasid alla süüdistatavad, ema V L, isa E L ja K. Selle teenuse eest maksis V L K teenustasu 100 000 krooni ja lepingusse läks 660 000 krooni tagasiostu hinnaks. K ütles, et tagasimakse summa läheb süüdistatavatele. Tagasimaksena sai K kätte makstud 200 000 krooni. Tunnistaja V A, kes töötab notarina Viljandis, kinnitas kohtule, et 12.01.2006.a. tehing on kinnitatud tema poolt. Talle ei meenu, et selle tehingu juures oleks olnud midagi kahtlast. Notarina ta alati selgitab lepingu sisu ja alati küsib, kas soovitakse lepingusse panna lisatingimusi. Selle tehingu puhul lisatingimusi lepingusse panna ei soovitud. Kinnistu hind tundus talle tavalise turuhinnana. Sama aasta suvel helistas müüja tema büroosse ja ütles, et ostjad ei taha lubatud raha maksta. Tunnistaja A L, kannatanu K L õde ning V ja E L tütar, kinnitas kohtule, et ta teadis, et vanemad plaanisid müüa pool xxx krunti, hiljem müüdi ära kogu kinnistu. Müügist sai ta teada paar kuud pärast tehingut venna käest, kes rääkis, et raha maksti vähem kui kokku sai lepitud. Tunnistaja A S´i ütluste kohaselt soovis ta xxx kinnistust 1200 m2 suurust krunti osta. Ruutmeetri hind pidi olema 300 krooni. Ta andis K L detailplaneeringuks 10 000 krooni, kuid hiljem selgus, et kinnistu on ära müüdud. Ta ei oska öelda, miks kohtueelsel uurimisel ta ütles, et ruutmeetri hinnaks oli kokku lepitud 500 krooni ja kogu 1200 m2 hinnaks 600 000 krooni. Tunnistaja P O ütluste kohaselt pakkus xxx osa kinnistust talle J P. Ruutmeetri hinnaks küsiti 500 krooni, kuid talle tundus see liiga suur, sest detailplaneeringut polnud, müüja tahtis maja endale jätta. Tunnistaja J P andis kohtus ütlusi, mille kohaselt aitas ta K L otsida xxx krundile ostjaid. K L ütles, et tal on kiiresti raha vaja. Ta leidis ostjateks süüdistatavad V, L ja S. Samuti aitas ta kannatanuid oma autoga viia Viljandisse notari juurde. K L jäi temaga välja autosse ootama, kui teised notari juures olid. K L rääkis talle, et süüdistatavad maksavad tema kätte 250 000 krooni. Samuti rääkis K L, et süüdistavad olid talle lubanud ridaelamuboksi. 9 Tunnistaja A L, K L õde ja V ning E L tütar, andis kohtus ütlusi selle kohta, et talle oli teada, et vanemad tahtsid müüa osa kinnistust – 1400 m2 700 000 krooniga. Ta teab vanemate jutu järgi, et notari juures märgiti lepingusse kogu kinnistu hinnaks 700 000 krooni, suuliselt kokkulepitud rahasumma ja ridaelamuboks jäi saamata. Teab, et ostjad olid süüdistatavad V, L ja S. Siis sai vend J P kaudu kellegi K nimelise isiku, kes pidi aitama uuesti vanematel kinnistut tagasi osta. Ema maksis ostjatele 200 000 krooni tagasi, kirjalik leping jäi vahendaja kätte. Ta teab, et K maksis ema vahendustasu 100 000 krooni, J P 50 000 krooni. SEB Eesti Ühispangast V.L kontolt maksekorralduse koopiate 02.03.2006 summa 100 000 kr ja 08.03.2006 summas 200 000 kr (2x100 000 kr) väljavõtmisest (tl 6) ja asitõendite vaatlusprotokolliga ( tl 37) nähtub eelnimetatud summade kontolt väljavõtmine päeval, mil kannatanute ütluste kohaselt kohtusid nad J P, K nimelise mehe ja süüdistatavatega, et kokku leppida xxx kinnistu tagasiostmine süüdistatavatelt. Algärakiri 12.01.2006 notar V.A poolt tõestatud (nr 162/2206) xxx kinnisasja ostu-müügi ja asjaõiguslepingu (tl 10-17) ja vaatlusprotokoll (tl 18), tõendab, et A. V, G. L ja E. S omandasid kinnistu xxx suurusega 2400 m2 hinnaga 700 000 krooni. Koopia 28.12.2005 nr 909 Pärnu LV korraldusest koos lisaga ja skeemiga (20; 21-23); AS YYY tehnilised tingimused 17.11.2005 nr TT-241 (tl 24) ; OÜ YYY Pärnu- Viljandi piirkonna tehnilised tingimused nr 74296 21.10.2005 ja 3-l lehel plaanid (tl 24-27); 02.04.1973 xxx kinnistu ostu-müügileping (tl 28) koos vaatlusprotokolliga tõendavad, et 28.12.2005.a. algatati xxx kinnistu detailplaneering ja kinnitati selle lähteülesanded. Kannatanu V L´a SEB Eesti Ühispangast konto väljavõttest (tl 33-34) nähtub, tema kontole on kinnistu ostu-müügi tehingu alusel laekunud süüdistatavatelt 554 999 krooni. SEB Eesti Ühispanga Pärnu kontori maksekorralduse koopiast 04.03.2006 nähtub V. L poolt 10 000 krooni suuruse võla tasumine A.S´le (tl 36 pöördel), mis kinnitab tunnistaja A. S ütlusi kohtuistungil, et oli andnud K. L raha detailplaneeringu algatamiseks. Koopia xxx maa müügilepingust nr 99/01-80 (tl 44) tõendab E L poolt xxx maatüki pindalaga 2399 m2 ostmist Eesti Vabariigilt. Kannatanu E L´ale fotode järgi A.V äratundmiseks esitamisest protokoll ja fototabel nr 2 (tl 4749), mis tõendab kannatanu E. L ütlusi kohtus, mille kohaselt A. V oli üks temalt kinnistu ostjatest. Kannatanu K L´a ütluste ja olustiku seostamise protokoll ja fototabel 1-3 (tl 58-61), mis kinnitab K. L ütlusi kohtus, et süüdistavad näitasid talle ühte ridaelamut Pärnu linnas, millise pidid süüdistatavad ehitama xxx kinnistule ja et temale saab üks ridaelamu boksidest. Kannatanu K L´ale fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollid: A.V - fototabel nr 1 (tl 62-63); G.L – fototabel nr 2 (tl 64-65) ja E.S - fototabel nr 3 (tl 66-67), kinnitavad K. L ütlusi kohtus, et süüdistatavad lubasid talle anda ridaelamuboksi ja 250 000 krooni sularaha. Vastastamisprotokollist (tl 83-84) nähtub, et V.L tundis ära A.V, kui isiku, kellele ta xxx kinnistu müüs. Kriminaalasja juures olevast õiendist (tl 97) nähtub ridaelamubokside turuhinnad jaanuaris 10 2007.a., milleks on 1 420 000 – 2 200 000 krooni. Koopia xxx Eksperthinnangust xxx kohta 15.03.2006 koos lisadega (tl 99-113), mille kohaselt kogu kinnistu turuväärtus hindamise hetke turusituatsioonis on 2 600 000 krooni. Ekspert hindas kinnistu hoonestatud osa maksumuseks ~ 930 000 krooni ja hoonestamata osa maksumuseks 1 680 000 krooni. Kriminaalasja juures on kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus 07.06.2007.a. (tl 133), mille kohaselt on lõpetatud kriminaalasi J P suhtes
Pärnu Maakohtu määrus 14.11.2007.a. (tl 157-158) xxx asuva kinnisasja arestimise kohta tsiviilhagi katteks. Karistusregistri väljavõte A. V (tl 207-208), G. L (tl 209-210) ja E. S (tl 211-213) kohta. Väljavõte E. S süüdimõistvast kohtuotsusest 18.09.2003.a.(tl 214-217) ja A. V kohtuotsusest 22.11.2006.a. (tl 216-217). Kaitse poolt esitati kohtulikul uurimisel järgmisi tõendeid: Kriminaalasja alustamise teatis (tl 1), millest nähtub, et menetlust alustati 22.11.2006.a. kuriteoteate põhjal ja kuriteo asjaoludeks on märgitud, et 12.01.2006.a. petsid varalise kasu saamise eesmärgil ning tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel A. V, G. L ja E. S V. L välja viimasele kuulunud kinnistu asukohaga xxx. Kriminalasja juures olev hagiavaldus Pärnu Maakohtule 10.04.2006 (tl 36) näitab, et V. L ja E. L pöördusid kohtu poole hagiavaldusega lepingu tühistamiseks ja lepingueelse seisundi taastamiseks ka tsiviilmenetluse korras. Tunnistaja P A andis kohtus ütlusi, et talle pakuti osta xxx kinnistut. K L ajas asju, aga tema polnud kinnistu omanik ja tehingust ei tulnud asja. Tunnistaja E O andis kohtus ütlusi, milles ta kinnitas, et teadis xxx kinnistu müügist. Kuna krunt on L-kujuga, siis enne, kui detailplaneering on tehtud, ei saa krundi väärtust öelda. Hind 700 000 või 800 000 krooni tundus talle kallis. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis. Kohtu hinnangul kattuvad kannatanute ütlused, tunnistajate ütlused aga ka muud tõendid sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Samas nende tõenditega on ümber lükatud 11 süüdistatavate seletused, mis on paljasõnalised, ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Kelmuse objektiivse külje tunnuseks on petmine, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmine kujutab endast tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. Piiritlemaks kelmust kui kuritegu tsiviilõiguslikust pettusest, on oluline kindlaks teha, millal süüdlasel tekkis tahtlus lepingu tingimusi rikkuda. Riigikohus on 05.01.2001.a. otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-124-00 rõhutanud järgmist: “Kui tuvastatakse, et süüdlane ei kavatsenud juba enne lepingu sõlmimist selle tingimusi täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksitusse, on teiste kuriteo koosseisu elementide olemasolul tegemist kelmusega.“ Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendid kinnitavad, et A. V, G. Lja E. S ei kavatsenud V. L ja E. L 12.01.2006.a. lepingut sõlmides lepingu tingimusi täita. Kohus peab usaldusväärseks kannatanute ütlusi selle kohta, et lepingu sõlmimise eelselt süüdistavate ja V. L, E. L ja K. L vahel kokkulepe, et kogu 2400 m2 xx kinnistu hinnaks müügilepingus määratakse 700 000 krooni, lisaks maksavad süüdistatavad K. L kätte V.L ja E. L teadmisel ja nõusolekul sularaha 250 000 krooni ning annavad kinnistule ehitatavas ridaelamus ühe korteri arvestusliku väärtusega 900 000 krooni K. L elamiseks. K. L ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka tunnistaja J. P antud ütlused, mille kohaselt K. L rääkis temale ajal, mil süüdistatavad ja V. L ja E. L viibisid notari juures lepingut sõlmimas, et süüdistatavad lubasid maksta lisaks lepingus märgitud 700 000 kroonile tema kätte 250 000 krooni ja anda ridaelamuboksi. J. P ütlustega on ümber lükatud süüdistatavate väited, et perekond L hakkasid nn lepingu lisatingimustest rääkima alles paar kuud pärast lepingu sõlmimist. K. L rääkis sularaha maksmisest ja ridaelamuboksist J. P samal päeval, kui lepingut sõlmiti. Seega leiab kohus, et lisatingimuste olemasolu ei saa olla kannatanute hilisem väljamõeldis, et kinnistu eest rohkem raha saada. OÜ YYY atesteeritud kinnisvarahindaja ja YYY liikme J S poolt 15.03.2006.a., seega kaks kuud pärast müügilepingu sõlmimist, koostatud eksperthinnangu kohaselt on xxx kinnistu turuväärtus 2 600 000 krooni. Kinnistu hoonestatud osa väärtuseks on hinnatud 930 000 krooni ja hoonestamata osa väärtuseks 1 680 000 krooni. Ekspert on leidnud, et arvestades objekti asukohta, seisukorda, suurust ja logistilist paiknemist võib objekti likviidsust pidada kinnisvaraturul heaks. Kohtul ei alust kahelda eksperthinnagu tõepärasuses ning arvata, et kinnistu on eksperdi poolt ülehinnatud. Ekspertakti kohaselt kinnistu paikneb 2 km kaugusel linna südamest, seega väga heas asukohas, lisaks suurele hoonestamata osale – 1600 m2 – asub kinnistul elamu, mille ekspertakti kohaselt välisilme, üld- ja siseviimistusliku seisukord visuaalse vaatluse alusel on rahuldav, kuid mille siseviimistlus funktsionaalselt ja füüsiliselt on vananenud. Elamu kirjelduses tuginetakse tellija ja ehitusregistri andmetele ning välisele visuaalsele ülevaatlusele, hindaja hoonesse ei pääsenud. Süüdistatav E. S kinnitas, et eksperthinnagu tellijaks oli tema, seega teadis ta elamu olukorrast nii seest kui väljast. Seega on eksperthinnanguga usaldusväärselt ümber lükatud süüdiatatavate väited, et kinnistul asuv elamu oli täiesti amortiseerinud ja elamiskõlbmatu. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et kannatanud olid nõus müüma kinnistu, mille turuväärtus on 2 600 000 krooni, 700 000 krooni eest. Kohtu arvates pole selline müügihind vastavuses ka nn. kiirmüügi hinnaga. Kannatanud on hinnanud kinnistu väärtuseks arvestades tsiivilhagi 1 850 000 krooni (müügilepingus kajastatud 700 000 krooni, sularaha 250 000 krooni ja ridaelamuboksi arvestuslik väärtus 900 000 krooni), mis kohtu hinnagul ei ole ülepaisutatud, sest jääb tunduvalt alla eksperdi poolt hinnatule. Seega leiab kohus, et süüdistatavad viisid 12 kannatanud lisatingimustega tegelikest asjaoludest teadvalt eksitusse ja lõid tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Notariaja kiire leidmisega ja tavalise inimese jaoks ebatavaliselt suure summa, 700 000 krooni, maksmisega tekkis kannatanutes usk, et tegemist on ausa tehinguga, mille notariaalse sõlmimise järel tasutakse kirjaliku lepingu väliselt täiendav sularaha ja antakse ridaelamuboks. Kohus loeb usutavateks kannatanute ütlusi selle kohta, kus nad selgitasid, miks notarilepingusse sai pandud müügihinnaks 700 000 krooni. Nimelt süüdistatavad selgitasid neile, et madalama hinna näitamisega kaasnevad madalamad maksud tehingu sooritamisel. Süüdistatavad kinnitasid, et müügitehing oli igati seaduslik, selle kinnitas notar ja ka tema ei tuvastanud midagi ebaseaduslikku. Kohtu hinnangul notar ei vastuta lepingu sisu eest vaid kinnitab tehingu sellisena nagu pooled seda soovivad teha. Notar selgitab välja tehingus osalejate tahte tehingut sooritada, mis aga ei kinnita ega lükka ümber tehinguosaliste käitumise seaduslikkust või ebaseaduslikkust. Näiliselt seaduslikud notariaalselt vormistatud tehing varjas pettust; pettuslik tehing, mis on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele ja mis ei väljenda tehingus osaleja tegelikku tahet, on ebaseaduslik. Kohus leiab, et süüdistatavate ütlused, et kinnistu väärtus on 700 000 krooni ning nemad mingit kasu ei saanud ja kannatanud ka mingit kahju, on ennastõigustavad ja mitteusutavad ning lükatud ümber teiste tõenditega, eelkõige kannatanute ütlustega ja eksperthinnanguga. Samuti tunnistaja A L ja A L ütlustega, kelle ütlustega on tõendatud, et V. L ja E. L tahtsid müüa osa kinnistust 1400 m2 700 000 krooniga. Samuti kinnitavad tunnistajate P. O ja A. S ütlused, et kannatanud tahtsid kinnistut müüa 500 krooni ruutmeeter. Kohtu hinangul ei ole usutav, et kannatanud soovisid kogu kinnistut müüa ruutmeetri hinnaga 291,66 krooni, seejuures üldsegi arvestamata 70 m2 elamu hinda. Tõepärane ja usutav on eksperthinnagus märgitud elamu ruutmeetri hind 13400kr/m2x0,5 ja hoonestamata osa ruutmeetri hind 900 kr/m2x0,5. Seega on paljasõnalised ning ei ole usutavad tunnistaja E. O ütlused, kes pidas 700 000 kroonist kinnistu hinda koguni kalliks. Tunnistaja V. A ütlusi, kes hindas kinnistu hinda normaalseks, tuleb hinnata omas ajas ja kohas – Viljandi elanikuna ei saanud ta detailides hinnata Pärnu kinnisvara hindu. Ilmne on, et Viljandi linna kinnistute turuhinnad on madalamad kui Pärnu linna heas asukohas olevate kinnistute turuhinnad. Seega on tõendatud, et V. L ja E. L tekkis kahju, sest nende kinnistu müük vormistati oluliselt alla selle tegelikku väärtust ning neile lubatud rahasumma ja ridaelamuboksi andmata jätmisega. Kannatanu K. L ütluste ja olustiku seostamise protokolliga on tõendatud, et süüdistatavad süvendamaks kannatanute veendumust, et kinnistule ehitatakse ridaelamu ja K. L saab elamiseks ühe boksidest, A. V ja E. S näitasid K. L ühte ridaelamut xxx, millise pidid süüdistatavad ehitama xxx kinnistule ja et temale saab üks ridaelamu boksidest. Kohtul puudub alus K. L ütlustes kahelda. Kriminaalasja juures olevast õiendist nähtub ridaelamubokside turuhinnad jaanuaris 2007.a., milleks on 1 420 000 – 2 200 000 krooni. Seega 900 000 krooni 2006.a alguses on igati usutav ja mitte ülepaisutatud. Kelmuse kui kuriteo süüteokoosseis näeb ette varalise kasu saamist teo toimepanija poolt. Varalise kasu saamine eeldab positiivset muudatust süüdlase varalises seisus. Kui leiab tõendamist, et isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, siis ei ole vaja välja selgitada, kuidas varaline kasu süüdistatavate endi vahel jagunes. Kriminaalasjas on tõendatud, et A. V, G. L ja E. S said 700 000 krooniga kinnistu xxx omanikeks, mille turuväärtus on 2 600 000 krooni. Samuti loeb kohus tõendatuks, et A. V, G. L ja E. S E. L, V. L ja K. L eksitusse viimisega jätsid viimastele üle andmata K. L kätte 250 000 krooni ja ridaelamuboksi arvestusliku väärtusega 900 000 krooni. 13 Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes, kusjuures koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine peab toimuma süüdlase poolt teadvalt, seega peab selles osas süüdlane tegutsema otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et A. V, G. L ja E. S tegevus ei olnud suunatud mitte tsiviilõiguslike suhete loomisele kannatanutega, vaid nende tegevuse sihiks ja eesmärgiks oli varalise kasu saamine pettuse teel. Nimetatud asjaolule viitavad kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal tuvastatud faktilised asjaolud. Tuginedes uuritud tõenditele on kohus seisukohal, et A. V, G. Lja E. S tegutsesid otsese tahtlusega. A. V süüdistatakse kelmuse toimepanemises grupis, suures ulatuses ja isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise. G. L ja E. S süüdistatakse kelmuse toimepanemises grupis ja suures ulatuses. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (
RS) § 8 p 2 järgi on suur ulatus kehtiva palga alammäär ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse
Karistusregistri väljavõttest nähtub, et A. V on varasemalt juba varguse toime pannud, mistõttu vastutab ta ka lisaks
Süüdistatavate endi, kannatanute K. L, V. L ja E. L, tunnistaja J. P, ja V. A ütlustega leidis kinnitamist, et A. V, G. L ja E. S tegutsesid kaastäideviijatena, kes pidasid üheskoos kannatanutega lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi, koos käisid Jaani 19 kinnistul kannatanutega kohtumas, koos sõidutasid V. L Pärnust tema maakoju, koos olid tehingupäeval üheskoos Viljandis notari juures. E. S aitas korraldada dokumentide liikumist notarile ja pani kinni notariaja. Siinjuures polegi oluline, et kõik osalejad annaksid ühesuguse panuse kuriteo täideviimisel. Süüdistatavad pidid teadma, et neile süüks pandud tegu on sooritatud varalise kasu saamise eesmärgil ja on suunatud omaniku vara vastu, mille tagajärjel omanik saab varalist kahju. Selline ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal vastab otsesele tahtlusele
V poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad
L ja E. S poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad
lg 2 p 2,3 juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest. Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatavate teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb A. V poolt
L poolt
S poolt
lg 2 p 2,3 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatavate teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav A. V
L
S
lg 2 p 2,3 sätestatud 14 tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Kohtu seisukoht karistuse osas
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kriminaalasjas ei ole ilmnenud süüdistatavate süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. A. V on varem kohtulikult karistatud kuuel, E. S kolmel ja G. L ühel korral. Karistuse eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. A. V karistas Tartu Maakohus 22.11.2006.a.
p 1 järgi vangistusega 2 kuud,
Tartu Maakohtu 04.09.2007.a. määrusega vabastati ta tingimisi ennetähtaega
katseajaga. Seisuga 17.09.2007.a. karistuse ärakandmata osa 3 kuud ja 13 päeva. Karistuse mõistmisel tuleb eelnimetatud kohtuotsusega arvestada. Süüdistatavaid ei ole kohtule teadaolevalt käesoleva kriminaalmenetluse ajal enam õigusvastaste tegude eest karistatud. Kaalunud nimetatud asjaolusid koostoimes
lg 1 sätestatuga, asub kohus seisukohale, et süüdistatavatele mõistetava karistuse - vangistuse - võib jätta tingimuslikult katseajaga kohaldamata ja kohaldada
Tsiviilhagi Kohus leiab, et V. L ja E. L tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 alusel. Kannatanud hindavad kahju 1 150 000 kroonile. Hagejad märgivad, et uskudes süüdistatavate poolt antud lubadusi, nad lootsid tehingust saada 1 850 000 krooni – 700 000 krooni müügilepingu järgselt, 250 000 krooni sularaha, mis V. l ja E. l teadmisel nõusolekul pidi minema K. L kätte ja kinnistul valmiv ridaelamuboks arvestusliku väärtusega 900 000 krooni. Kohtu hinnagul on tsiviilhagi suurus põhjendatud ega ole ülepaisutatud. Arvestades eksperthinnangut, mille kohaselt on xxx kinnistu turuväärtus märtsis 2006.a. 2 600 000 krooni ning kriminaalasja juures olevat õiendit, mille kohaselt ridaelamubokside turuhinnad jaanuaris 2007.a. on 1 420 000 – 2 200 000 krooni, on tsiviilhagi suurus mõistlik. Jätta Pärnu Maakohtu 14.11.2007.a. määruse alusel kriminaalasjas nr xxx A Vi – 1/3 kaasomandist, G Le – 1/3 kaasomandist ja E Sa – 1/3 kaasomandist nimele registreeritud Pärnu Maakohtu Kinnistusameti Pärnu linna kinnistusjaoskonna kinnistu nr xxx (uus registriosa number, katastritunnus xxx) asukohaga xxx tsiviilhagi täitmise tagamiseks, kuid mitte suuremas summas kui 1 150 000 krooni, aresti alla. Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525 krooni. 15 Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 alusel kaitsjatele toimikust koopiate tegemise kulu 260 krooni ja 80 senti. Anu Tammeniit kohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.