lg 2 p 4 järgi ja karistati 30-päevase vangistusega.
alusel loeti nimetatud karistus kaetuks Viru Maakohtu 13.12.2006.a otsusega mõistetud karistuse so 4 aastase vangistusega. Käesoleval ajal kannab J. S. karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 13.12.2006.a. ja lõpp 12.12.2010.a. 11.08.2009.a. Tartu Maakohtu määrusega ( jõustus 27.08.2009.a.) jäeti J. S. vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Ühtlasi määras kohus J. S. vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks materjalide kohtule esitamise tähtajaks 8 kuud. 15.04.2010.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud J. S. isikliku toimiku otsustamaks uuesti J. S. vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J. S. palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja toetab J. S. vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et J. S. tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu põhjendused Vastavalt
§-le 76 lg 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J. S.-t vangistuse kandmise aja jooksul kokku üheksal korral distsiplinaarkorras karistatud sh 2009.a. jooksul neljal korral ja viimati käesoleva aasta jaanuaris. Kinnipeetav üritas 2007.a. läbida keevitaja kursused, kuid katkestas, kuna eelistas töötamist õppimisele. Kinnipeetava sõnul on ta 2008.a. Viru Vanglas läbinud XXX grupitöö 12 sammu. J. S. on 2008.a. läbinud riigikeele algtaseme kursuse. Enne vangistust tarvitas narkootikume, kuid on nüüd väidetavalt motiveeritud elama narkootikumide vaba elu. Vangla loeb J. S. puhul mittevägivaldse kuriteo kahe aasta jooksul toimepanemise tõenäosuseks 74% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 32%. Vangla arvates oleks siiski otstarbekas kaaluda J. S. ennetähtaegset vabastamist kriminaalhoolduse alla, kuivõrd J. S. ennetähtaegse vabastamise käesolev menetlus on enne tema tähtaegset vabanemist viimane ja katseajal oleks võimalik kinnipeetavat jälgida ja aidata tegeleda tema riskivaldkondadega. Viru Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna arvamuses nõustutakse J. S. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht aadressil XXX. Vabanemise korral toetab J. S.-t tema vanaema. Arvestades J. S. varasemat korduvat karistatust on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Kuid kriminaalhooldusele määramine soodustab J. S. ühiskonda adapteerumist ning kriminaalhooldusese läbiviidavate 2
sätete alusel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile, kuid Viru Maakohtu 16.11.2006.a. otsusest nähtuvalt pani J. S. lühikese aja jooksul peale kohtuotsuse kuulutamist (so 2006.a. veebruaris) toime uued kuriteod sh esimese astme kuriteo (röövimise). Seega on J. S. olnud kuritegelikult aktiivne ja sellise isiku puhul esineb suur risk, et ta võib õigusvastaselt käituda ka tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. Käitumiskontrollile allutamine ei hoidnud varem ära poolt J. S. kuritegeliku käitumise jätkamist. J. S. pole õigusvastasest käitumisest suutnud hoiduda ka karistuse kandmise aja jooksul. Tal on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et J. S. on uued distsiplinaarrikkumised toime pannud isegi pärast seda, et kui Tartu Maakohtu 11.08.2009.a. määrusega jäeti ta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja osutati vajadusele hoiduda korrarikkumiste toimepanemisest. Distsiplinaarrikkumiste rohkus osutab asjaolule, et J. S. pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. J. S. varasem käitumine vabaduses ja õiguserikkumiste toimepanemine karistuse kandmise ajal teevad on äärmiselt kaheldavaks, et J. S. oleks võimeline jätkama oma elu ennetähtaegse vabanemise korral seaduskuulekalt tema käitumiskontrollile allutamisega. Vabastades ennetähtaegselt süüdimõistetu, kes järjekindlalt eirab reegleid karistuse kandmise ajal, annaks kohus ka kõigile teistele kinnipeetavatele väära signaali, et õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal ei olegi tähtis. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006.a. määruses asjas nr 3-1-1-91-06 (punktis 8.1) avaldatud seisukohale et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. J. S. on isik, kes vabaduses olles tarvitas narkootilisi aineid. Kalduvus tarvitada narkootilisi aineid suurendab samuti riski, et J. S. võib jätkata oma varasemaid eluviise. J. S. osalemine riigikeele kursustel ja sõltuvusrehabilitatsiooni programmis on kahtlemata kiiduväärt ja osutavad positiivsetele nihetele J. S. käitumises. Ka on positiivne, et J. S.-l on vabanemise korral olemas kindel elukoht ja lähedase toetus. Kuid need asjaolud ei kaalu kohtu arvates üles neid J. S. iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, millel kohus eelnevalt peatus. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 500 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.