KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.oktoobril 2011 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-10329 (11240101437) Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu K

§ 199

lg 2 p 7,8,9, § 213 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristiina Erte Süüdistatavad M R, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel- vene keel, töötu, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistatud:

1. 05.05.1999 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2, § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta 2 kuud;
2. 04.02.2000 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 140 lg 2 p 1,3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat;
3. 03.10.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi vangistusega 6 kuud;
4. 27.11.2002 Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi

§ 65lg 1 alusel vangistusega 8 kuud; 5. 11.04.2003 Viljandi Maakohtu poolt Kr

K § 139 lg 2 p 2,3 järgi

§ 65lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistusega 8 kuud; 6.

04.11.2003 Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4- § 25 lg 1,2 järgi vangistusega 2 2 kuud; 7.

17.05.2004 Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4-§ 25 lg 1,2 järgi,

§ 68lg 1 alusel vangistusega 28 päeva; 8.

05.10.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4,8 järgi tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 2 aastat 4 kuud; 9.

20.10.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 3 aastat; 10.10.06.2005 Jõgeva Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4- § 25 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud.

§ 69

alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 360 tundi tähtajaga 10 kuud; 11.16.03.2006 Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi

§ 65

lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 8 kuud 15 päeva; 12.19.09.2006 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,8, § 201 lg 2 p 1 järgi

§ 64lg 1, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 1 alusel vangistusega 2 aastat; 13.02.04.2007 Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi

§ 65

lg 1, § 68 lg 1 alusel vangistusega 9 kuud 2 päeva; 14.06.03.2008 Harju Maakohtu poolt

§ 331

järgi vangistusega 4 kuud 15 päeva; 15.19.03.2009 Harju Maakohtu poolt

§ 121

, § 120, § 424 järgi

§ 64lg 1 alusel vangistusega 9 kuud.

Lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuuks; 16.09.02.2010 Viru Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4,8 järgi Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud.

§ 69

alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 120 tundi tähtajaga 6 kuud; 17.25.05.2010 Harju Maakohtu poolt

§ 266lg 2 p 1,3 järgi Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud,

§ 68

kohaldamisega lõplik karistus 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 356 tundi tähtajaga 16 kuud, ÜKT on täidetud, alates 18.05-2011 kuni 21.06.2011 kandis asendusvangistust 1 kuu 4 päeva, karistus on täielikult ära kantud. 3 KrMS § 217 korras kinni peetud 14.09.201015.09.2010, s.o 2 päeva, 30.03.2011- 31.03.2011, s.o 2 päeva, 01.04.2011- 03.04.2011 s.o 3 päeva, kokku 7 päeva Viibib vahi all alates 05.04.2011-17.05.2011 ehk 1 kuu 13 päeva, 22.06.2011-26.10.2011 ehk 4 kuud 5 päeva, eelvangistuses viibitud aeg, kokku 5 kuud 25 päeva vangistust, Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 310 lg 1, 311, 312, 313, 315 kohus O t s u s t a s: M R süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 8,9 järgi (05.03.2010 varguse episood). Mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisega vähendada M Rile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 20 päeva võrra, mõistes karistuseks 1(üks) kuu 10(kümme) päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetu kergem karistus, 1 kuu 10 päeva vangistust, kaetuks raskeima Harju Maakohtu 25.05.2011 kohtuotsusega mõistetud ja täielikult ärakantud karistusega 5 kuud 28 päeva vangistus, mõista liitkaristuseks 5 kuud 28 päeva vangistust. Lugeda karistus kantuks. M R süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 8,9 järgi (12 varguse episoodi).

Mõista karistuseks 2(kaks) aastat vangistust. M R süüdi tunnistada

§ 213lg 1 järgi.

Mõista karistuseks 4(neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vähendada M Rile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 8(kaheksa) kuu võrra, mõistes karistuseks 1(üks) aasta 4(neli) kuud vangistust. 4

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.09.2010-15.09.2010, s.o 2 päeva, 30.03.2011- 31.03.2011, s.o 2 päeva, 01.04.2011-03.04.2011, s.o 3 päeva, kokku 7 päeva ning alates 05.04.201117.05.2011, kokku 1 kuu 13 päeva, 22.06.2011-26.10.2011, kokku 4 kuud 5 päeva, kõik kokku 5 kuud 25 päeva. Alates 27.10.2011 kuulub kandmisele lõplikult 10(kümme) kuud 5(viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus alates 27.10.

1. Tõkend- vahistamine jätta M Ri suhtes muutmata. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada järgmiselt: OÜ YYY tsiviilhagi summas 20656 eurot rahuldada osaliselt summas 5434,78 eurot; E R tsiviilhagi summas 100 eurot rahuldada täielikult; T S tsiviilhagi summas 1210 eurot rahuldada täielikult; N P tsiviilhagi summas 805,62 eurot rahuldada täielikult; V V tsiviilhagi summas 319,69 eurot rahuldada täielikult; OÜ YYY tsiviilhagi summas 2700 krooni ehk 172,56 eurot rahuldada täielikult; YYY tsiviilhagi summas 34,50 eurot rahuldada täielikult; R T tsiviilhagi summas 28801 krooni ehk 1840,72 eurot rahuldada täielikult; YYY OÜ tsiviilhagi summas 486 eurot rahuldada täielikult. Välja mõista M Rilt tsiviilhagide katteks: - 5434,78 eurot OÜ YYY (reg.nr xxx, arveldusarve xxx Swedbank) kasuks; - 100 eurot E R (arveldusarve xxx Swedbank) kasuks; - 1210 eurot T S (arveldusarve xxx SEB pank) kasuks; - 805,62 eurot N P (arveldusarve xxx Swedbank) kasuks; - 319,69 eurot V V (arveldusarve xxx Swedbank) kasuks; - 172,56 eurot OÜ YYY (reg.kood xxx, arveldusarve xxx) kasuks; - 34,50 eurot YYY (reg.nr xxx, arveldusarve xxx SEB pank) kasuks; - 1840,72 eurot R T (arveldusarve xxx Swedbank) kasuks; - 486 eurot YYY OÜ (reg.kood xxx, arveldusarve xxx) kasuks. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt M Rile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 172,57 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 143,81 eurot, käibemaks 28,76 eurot). 5 Välja mõista M Rilt riigituludesse menetluskulud: 417,03 eurot sundraha. 332,38 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 38,25 eurot toimiku paljundamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber
2. Maksekorraldus tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud: 172,57 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Asitõendid- CD-R plaat (13.09.2010 salvestis) ja CD-plaat (05.12.2010 salvestis), mis asuvad kriminaalasja juures- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 03.11.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 21.11.2011 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 07.12.2011 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus M R on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, taas ajavahemikul 28.03.2011.a kuni 30.03.2011.a kella 16.00-ni sisenes koos eeluurimisel tuvastamata isikutega peasissepääsu ukse lõhkumise ja tualettruumi ning garderoobi akna lõhkumise teel aadressil xxx asuvasse OÜ-le YYY kuuluvasse hoonesse ja varastas sealt järgmiseid esemeid: külmvitriini hinnaga 12000 krooni, pelmeenide valmistamise aparaadi hinnaga 150000 krooni, tööstus 6 hakklihamasina hinnaga 5000 krooni, tööstus elektripliidi hinnaga 5000 krooni, tööstus fritüüri hinnaga 12000 krooni, kahekambrilise külmkapi hinnaga 8000 krooni, 2 külmvitriini kogusummas 20000 krooni (so 10000 krooni tükk), kartulikoorija hinnaga 4000 krooni, jäätisefriiser hinnaga 8000 krooni, kaubakaalud hinnaga 4000 krooni, külmkambri hinnaga 20000 krooni, 200-liitrilise boileri hinnaga 3000 krooni, 15 alumiiniumtünni kogusummas 12000 krooni (so 800 krooni tükk), 20 alumiiniumkastrulit kogusummas 40000 krooni (so 200 krooni tükk), alumiiniumkandikud, -kahvlid, -noad kogusummas 6000 krooni, elektrikilbi juhtmetega hinnaga 15000 krooni, valveseadme hinnaga 3000 krooni, 4 aknaklaasi kogusummas 3200 krooni (so 800 krooni tükk), mikserpuldi hinnaga 5000 krooni, 4 helikõlarite dünaamikut kogusummas 16000 krooni (so 4000 krooni tükk), 2 alumiiniumist topeltvalamut kogusummas 3000 krooni, topeltvalamu raam hinnaga 5000 krooni. Seega põhjustas M. R enda tegevusega OÜ-le YYY varalise kahju kokku 323200 krooni, so 20656 eurot. Peale selle M R, ajavahemikul 01.01.2011.a kuni 28.02.2011.a varastas vaba juurdepääsu teel kauplusest xxx aadressil xxx, 32 šokolaaditahvlit (300g tükk) kogusummas 81.80 eurot, so 2.56 eurot šokolaad. Seega põhjustas M. R enda tegevusega FIE YYY kahju kokku 81.80 eurot. Peale selle M R, 22.01.2011.a kella 12.00 paiku varastas vaba juurdepääsu teel kaupluses YYY OÜ aadressil xxx, müügisaalist vitriini pealt monitori View Sonic 17“ hinnaga 2190 krooni. Oma tegevusega põhjustas M. R YYY OÜ-le varalise kahju 2190 krooni, so 139.97 eurot. Peale selle M R, 10.02.2011.a ajavahemikul kella 07.00 kuni kella 13.00 varastas enda elukohas aadressil xxx, ema V R lukustatud toast ukse ja luku lõhkumise teel arvuti „Modile“ hinnaga 5000 krooni ja muusikakeskuse hinnaga 3000 krooni. V R tekitatud kahju on kokku 8000 krooni, so 511.29 eurot. Peale selle M R, ajavahemikul 01.02.2011.a kuni 28.02.2011.a varastas piirdeaiaga piiratud ehitusplatsilt aadressil xxx, OÜ-le YYY kuulunud 10 pakki vahtplasti hinnaga 48.60 eurot pakk. Seega on M. R oma teoga põhjustanud OÜ-le YYY varalise kahju kokku 486 eurot. Peale selle M R, 17.02.2011.a kella 13.20 paiku varastas vaba juurdepääsu teel bussipeatuses aadressil xxx, bussi siseneva T S kotist rahakoti, milles oli IDkaart T. S nimele, SEB panga deebetkaart koos pin-koodidega, Swedbank´i panga deebetkaart, sularaha 10 eurot, pensionitunnistus ja YYY kaupluse kliendikaart. T S tekitatud varaline kahju on 10 eurot. Peale selle M R, 02.03.2011.a kella 16.00 paiku sisenes lukustamata ukse kaudu N P korterisse aadressil xxx ja varastas korterist sülearvuti HP hinnaga 7 12000 krooni koos sülearvuti kotiga hinnaga 500 krooni, lisaks oli kotis xxx turvatöötaja töötõend, 2 DVD plaatide plokki kogumaksumusega 100 krooni ja ajakiri. Kokku tekitas M. R N. P varalise kahju 12600 krooni, so 805.62 eurot. Peale selle M R, 24.03.2011.a päevasel ajal varastas lukustamata ukse kaudu aadressil xxx, eramajas asuva OÜ YYY kabinetist sülearvuti Dell hinnaga 640 eurot, garaažist bensiinisae Dolmar hinnaga 450 eurot, 2 elektrisaage Bosch kogusummas 255 eurot. Samuti varastas M. R sama hoone elutoast E R kuuluva kõrvarõnga hinnaga 100 eurot. Seega on M. R põhjustanud oma teoga OÜ-le YYY varalise kahju 1345 eurot ja E. R 100 eurot. Peale selle M R, 01.04.2011.a kella 13.10 paiku püüdis varastada vaba juurdepääsu teel xxx, asuvas kaupluses YYY kassast nr 8 K S´le kuuluvat mobiiltelefoni Samsung hinnaga 159.84 eurot, kuid oli kauplusest väljumisel turvatöötaja poolt kinni peetud ning tema tegu jäi katse staadiumisse temast sõltumatutel asjaoludel. Mobiiltelefon on K. S´le tagastatud. Peale selle M R, 05.03.2010.a ajavahemikul kella 07.00 kuni kella 16.00 sisenes võtme valiku teel R T korterisse aadressil xxx ning varastas korterist 1 pudeli veini hinnaga 100 krooni, sülearvuti HP hinnaga 6000 krooni, mobiiltelefoni Nokia 3109c hinnaga 2500 krooni, mobiiltelefoni Nokia 6230i hinnaga 2500 krooni, videokaamera Sony hinnaga 6000 krooni koos kandekotiga hinnaga 500 krooni, lauaarvuti ML hinnaga 12000 krooni, monitor Samsung 23“ hinnaga 4200 krooni. Kokku tekitas M. R R. T varalise kahju 33800 krooni, so 2160,21 eurot. Peale selle M R, 13.09.2010.a ajavahemikul kella 11.30 kuni kella 12.30 varastas vaba juurdepääsu teel aadressil xxx, asuvast OÜ YYY kontori kabinetist lauasahtlis olevast karbist sularaha kogusummas 2700 krooni. M. R põhjustas oma tegevusega OÜ-le YYY varalise kahju summas 2700 krooni, so 172.56 eurot. Peale selle M R, 05.12.2010.a kella 17.15 paiku varastas vaba juurdepääsu teel YYY kaupluses YYY aadressil xxx, müügisaalist 2 pudelit Tequilat 0,5 l hinnaga 269.90 krooni tükk, peites need endale jope alla ning lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Oma tegevusega põhjustas M. R YYY varalise kahju kogusummas 539.80 krooni, so 34.50 eurot. Peale selle M R, 21.12.2010.a kella 12.00 paiku varastas vaba juurdepääsu teel kaupluses YYY aadressil xxx, poksist nr 24 müügisaalist V V kuulunud mobiiltelefoni Nokia E71-1hinnaga 5000 krooni. M. R põhjustas oma tegevusega V. V varalise kahju 5000 krooni, so 319.56 eurot. Seega pani M R oma tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi 8 poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle M R, kasutades T S 17.02.2011.a kella 13.20 paiku varastatud SEB panga deebetkaarti, võttis aadressil xxx asuvast pangaautomaadist T S arvelt nr xxx enda tarbeks välja sularaha järgmiselt: 1) 17.02.2011.a kell 13.44 sularaha summas 100 eurot; 2) 17.02.2011.a kell 13.45 sularaha summas 500 eurot ja 200 eurot; 3) 17.02.2011.a kell 13.46 sularaha summas 100 eurot; 4) 17.02.2011.a kell 13.47 sularaha summas 200 eurot; 5) 17.02.2011.a kell 13.48 sularaha summas 100 eurot; Seega oma tegevusega põhjustas M R kannatanule T S varalise kahju kokku 1200 eurot. Sel moel pani M R varastatud pangakaarti ja PIN-koode kasutades ning ilma arvelduskonto omaniku nõusolekuta virtuaalsesse maksekeskkonda (sularahaautomaati) sisenedes toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, so

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, tunnistab end süüdi täielikult ega soovi ütlusi anda. OÜ YYY episoodis kohtu küsimustele täpsustas süüdistatav, et osa asju ei ole tema poolt varastatud ja tunnistas tsiviilhagi summale 85000 krooni. Kohtuistungil olid uuritud järgmised tõendid. OÜ YYY juhatuse liige L. I andis kannatanuna ütlusi k 1 lk 1-4, 30-32, et 30.03.2011 tungisid OÜ-le kuuluvasse hoonesse tundmatud isikud, kes alustasid hoonest erinevate asjade väljaviimist. Saabudes kohale avastas ta , et toime pandud on ulatuslik vargus. Peauks on lõhutud, tualetti ja garderoobi aknad katki löödud. Hoone oli valveta. Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 1 lk 6-29 nähtub, et, 30.03.2011 kell 18 paiku kohale saabudes on menetleja poolt avastatud varguse toimepanemise jälge. xxx asuva hoone juures maas lebavad igasugused metallist detailid. Hoone sees on näha remondi- ja ehitustööde tegemise jälge. Hoone 2 akent on lõhutud. Köögiruumis on metallist seadmed lahti komplekteeritud. K 1 lk 38 kannatanu allkiri, et talle on tagastatud sündmuskoha vaatlusel avastatud kaks metallvalamut, külmkapi uks, metallesemed. 9 K 1 lk 41-43 M. R kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et 30.03.2011 seoses OÜ YYY hoonest vargusega on kinni peetud M. R, vahetult pärast kuriteo toimepanemist. A.T tunnistajana ülekuulamisprotokollist k 1 lk 52-53 nähtub, et 30.03.2011 Rakvere tänaval palus M. R tema abi ühe metalleseme mikrobussi viimiseks. Ta sai aru, et ese on varastatud ja loobus selles osalemisest. K 1 lk 179-182 tunnistaja L. K ülekuulamisprotokollist nähtub, et ühel päeval ta ei mäleta enam kuupäeva, lund oli veel maas nägi ta, kuidas üks isik viibis endise Fööniksi restorani hoone ees, koputas uksele, üks noormees tegi seespool ukse lahti, kohale tulid veel mitu isikut. Ta nägi, kuidas hoonest viidi välja diivan ja valamu, veel mõned asjad. Ta siiski helistas politseisse. Ta on raamatukogu töötaja, mis asub nimetatud hoonest üle tee vastaspool. Kohtuistungil täpsustas M. R, et ta ei varastanud järgmisi asju: kahekambriline külmkapp hinnaga 8000 krooni, 200-liitriline boiler hinnaga 3000 krooni, elektrikilp juhtmetega hinnaga 15000 krooni, valveseade hinnaga 3000 krooni, 4 aknaklaasi kogusummas 3200 krooni (so 800 krooni tükk), mikserpult hinnaga 5000 krooni, 4 helikõlarite dünaamikut kogusummas 16000 krooni (so 4000 krooni tükk). Kohapeal tuvastatud isikud A. T ja M. A on kohtueelse uurimise käigus tuvastatud, ülekuulatud ja eitasid oma osalemist varguses täideviijana. Neile ei ole ka vastav süüdistus esitatud. Kannatanu ütlustest nähtub, et talle helistati ja teatati, et isikud ( mitmused) viivad hoonest asjad välja. Sündmuse pealtnägija tunnistaja L. K on ülekuulatud ja tema ütlustest ei ole võimalik tuvastada, kas M. R tegutsenud isikud olid täideviijad, kes nad olid, kas teadsid, et toimub vargus. Tunnistaja väidab, et ei saaks kedagi ära tunda. Tema ütlustest ei ole võimalik tuvastada isikute rolle ega omistada tegusid konkreetsele isikule. Sellest tulenevalt ei ole kohtul piisavaid andmeid järelduse tegemiseks, kas pealtnägija pidas silmas M. A ja A. T, kes viibisid mikrobussi juures. Sellest tulenevalt ei ole usaldusväärselt tõendatud M. R poolt varguse toimepanemise grupis. Ei ole tõendeid, et M. R lõhkus ukse ja lõi aknad katki. Süüdistatav vastas kohtu küsimustele, et selles hoones käidi vargil ka enne teda, maja oli valveta ja juba osaliselt rüüstatud. Küll aga tõendatud, et vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna süüdistatav astus hoone sisse ilma selle valdaja nõusolekuta eesmärgiga varastada seesolevaid asju. Nimetatud tõenditega on kohtuliku arutamise käigus leidnud kinnitust järgmise kuriteo toimepanemine: ajavahemikul 28.03.2011.a kuni 30.03.2011.a kella 16.00-ni sisenes M. R aadressil xxx asuvasse OÜ-le YYY kuuluvasse hoonesse ja varastas sealt järgmiseid esemeid: külmvitriini hinnaga 12000 krooni (süüdistatava sõnul tagastatud), pelmeenide valmistamise aparaadi hinnaga 150000 krooni (tagastatud), tööstus hakklihamasina hinnaga 5000 krooni, tööstus fritüüri hinnaga 12000 krooni, 2 külmvitriini kogusummas 20000 krooni, (tagastatud) (so 10000 krooni tükk), kartulikoorija hinnaga 4000 krooni, jäätisefriiser 10 hinnaga 8000 krooni, kaubakaalud hinnaga 4000 krooni, külmkambri hinnaga 20000 krooni, 15 alumiiniumtünni kogusummas 12000 krooni (so 800 krooni tükk), 20 alumiiniumkastrulit kogusummas 40000 krooni (so 200 krooni tükk), alumiiniumkandikud, -kahvlid, -noad kogusummas 6000 krooni, elektrikilbi juhtmetega hinnaga 15000 krooni, 2 alumiiniumist topeltvalamut kogusummas 3000 krooni (tagastatud), topeltvalamu raam hinnaga 5000 krooni. Seega põhjustas M. R enda tegevusega OÜ-le YYY varalise kahju. K 1 lk 62-64 kannatanu K. S ülekuulamisprotokollist nähtub, et 01.04.2011 viibis ta oma töökohal kaupluses YYY. Talle kuuluv mobiiltelefon oli kassalaual. Ta läks korraks eemale. Valvur teatas talle, et telefon oli varastatud, kuid isik on kinni peetud ja telefon on tagastatud. K 1 lk 67-68 tunnistaja N. M ülekuulamisprotokollist nähtub, et 01.04.2011 oli valvur YYY kaupluses. Ta pidas M. R kinni, kuna nägi kuidas too võttis kassalaualt kassapidaja telefoni. Telefon oli isikult ära võetud ja tagastatud kassapidaja K. S. Nimetatud tõenditega on kohtuliku arutamise käigus leidnud kinnitust järgmise kuriteo toimepanemine: 01.04.2011.a kella 13.10 paiku püüdis varastada M. R vaba juurdepääsu teel xxx, asuvas kaupluses YYY kassast nr 8 K S´le kuuluvat mobiiltelefoni Samsung hinnaga 159.84 eurot, kuid oli kauplusest väljumisel turvatöötaja poolt kinni peetud ning tema tegu jäi katse staadiumisse temast sõltumatutel asjaoludel. Mobiiltelefon on K. S´le tagastatud. K 1 lk 77 avaldusest nähtub, et kannatanu T. S teatab politseile 17.02.2011 toimepandud rahakoti vargusest, varastatud on pangakaardid, ID-kaart, raha 10 eurot. K 1 lk 79-80 kannatanu T. S ülekuulamisprotokollist nähtub, et 17.02.2011 kell 13.20 bussipeatuses või bussile minemisel oli varastatud talle kuulub rahakott, milles oli muuhulgas pangakaart ja raha 10 eurot. Ta avastas, et pangakaardiga võeti tema arvelt raha summas 1200 krooni. K 1 lk 82 arve väljavõttest nähtub, et kannatanu T. S kontolt võeti sularahas 1200 krooni 17.02.2011 kell 13.44-13.48. Nimetatud tõenditega on kohtuliku arutamise käigus leidnud kinnitust järgmise kuriteo toimepanemine: 17.02.2011.a kella 13.20 paiku varastas M. R vaba juurdepääsu teel bussipeatuses aadressil xxx, bussi siseneva T S kotist rahakoti, milles oli IDkaart T. S nimele, SEB panga deebetkaart koos pin-koodidega, Swedbank´i panga deebetkaart, sularaha 10 eurot, pensionitunnistus ja YYY kaupluse kliendikaart. T S tekitatud varaline kahju on 10 eurot, ning kasutades T S 17.02.2011.a kella 13.20 paiku varastatud SEB panga deebetkaarti, võttis M. R aadressil xxx asuvast pangaautomaadist T S arvelt nr xxx enda tarbeks välja sularaha järgmiselt: 1) 17.02.2011.a kell 13.44 sularaha summas 100 eurot; 11 2) 17.02.2011.a kell 13.45 sularaha summas 500 eurot ja 200 eurot; 3) 17.02.2011.a kell 13.46 sularaha summas 100 eurot; 4) 17.02.2011.a kell 13.47 sularaha summas 200 eurot; 5) 17.02.2011.a kell 13.48 sularaha summas 100 eurot; Seega oma tegevusega põhjustas M R kannatanule T S varalise kahju kokku 1200 eurot. K 1 lk 88-89 tunnistaja K. L ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta on xxx kaupluse YYY juhataja, ajavahemikus 01.01.2011 kuni 28.02.2011 varastati kauplusest 32 šokolaaditahvlit, kahju 81.80 eurot. K 1 lk 93 FIE V K kaubandus avaldusest nähtub, et ajavahemikus 01.01.2011 kuni 28.02.2011 varastati kauplusest YYY 32 šokolaaditahvlit, maksumus 2,56 eurot tükk, kahju 81,80 eurot. K 1 lk 205-206 tunnistaja S. P ülekuulamisprotokollist nähtub, et nad sõitsid autoga Tartu poole. Iisakus peatas M. R autot ja läks kotiga poodi. Tagasi tulles oli ta väga rahul ja näitas talle koti sisu, selles olid suuremad šokolaaditahvlid. Nimetatud tõenditega on kohtuliku arutamise käigus leidnud kinnitust järgmise kuriteo toimepanemine: ajavahemikul 01.01.2011.a kuni 28.02.2011.a varastas M. R vaba juurdepääsu teel kauplusest YYY aadressil xxx šokolaaditahvlit (300g tükk) kogusummas 81.80 eurot, so 2.56 eurot šokolaad. Seega põhjustas M. R enda tegevusega FIE V K kahju kokku 81.80 eurot. K 1 lk 105-108, 113-114 kannatanu E R ülekuulamisprotokollist nähtub, et 24.03.2011 avastas ta et xxx xxx, kus asub OÜ YYY, on varastatud ettevõttele kuuluvad asjad - arvuti, garaažist on varastatud bensiinisaag, 2 elektrisaage. Elutoast oli varastatud talle kuuluv kullast kõrvarõngas. Kõrvarõngas ja elektrisaag

§ 33mõttes süüvõimeline ning puuduvad tema süüd välistavad asjaolud.

TSIVIIHAGID VÕS (võlaõigusseadus) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 16 VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtuistungil. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus kvalifitseerib M. R vastu esitatud nõuded kui kannatanu omandi või valduse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kannatanud esitasid süüdistatava vastu tsiviilhagid järgmiselt: E R tsiviilhagi summas 100 eurot; T S tsiviilhagi summas 1210 eurot; N P tsiviilhagi summas 805,62 eurot; V V tsiviilhagi summas 319,69 eurot; OÜ YYY tsiviilhagi summas 2700 krooni ehk 172,56 eurot; YYY tsiviilhagi summas 34,50 eurot; R T tsiviilhagi summas 28801 krooni ehk 1840,72 eurot; YYY OÜ tsiviilhagi summas 486 eurot. Kohus leiab, et ülesloetletud esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele nende põhjendatuse kontrollimata seoses tsiviilhagide omaksvõtuga. Kannatanu OÜ YYY tsiviilhagi summale 20656 eurot on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele summas 5434,78 eurot, mis on M. R varastatud ja tagastamata jäetud asjade väärtus. M. R väide, et osa asju on tagastatud. Ei ole kindlate tõenditega ümber lükatud. Kriminaalasjas on kannatan allkiri ei ta sai tagasi mõned asjad, kuid nende hulk on M. R kirjeldatust oluliselt vähem. Samas kriminaalasja materjalidest ( kinnipidamise protokoll) nähtub, et süüdistatav oli kinni peetud vahetult pealt kuriteo toimepanemisest, asjade ladustamist mikrobussi on kannatanu sõnul näinud tuvastamata pealnägija. Asjaolude hindamisel tuleb kohus järeldusele, et menetleja ei ole usinalt tegutsenud varastatud asjade kindlakstegemisel ja tagastamisel. Ei ole välistatud, et osa asju oli juba kohapeal avastatud ja kannatanule tagastatud, kuna süüdlane oli vahetult peale kuriteo toimepanemist kinni peetud. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et süüdistatav on süüdi varguse toimepanemises, seda aga ulatuses, mis on oluliselt väiksem, kui oli M. R esitatud süüdituses. Süüdistatav ei vaidlustanud varastatud asjade väärtust. 17 Tsiviilhageja ei ole kohtule esitanud, samuti ei ole kohtuliku arutamise käigus kinnitust leidnud asjaolu, et kogu tsiviilhageja avaldatud kahju on tekkinud M. R süül. KOHTU MEETMED Karistus

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1: „Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas

§ 56

lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi 18 saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174).“

§ 199lg 2 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastani.

Keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 213lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastani.

Keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. M. R karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus, kahju osaline hüvitamine varastatud asjade tagastamisel. M. R karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. M. R puhul on kohtuliku arutamise käigus tõendamist leidnud 14 kuriteoepisoodi, millega on tekitatud kahju hüvitamata osa üle 10400 eurot. Tegemist on teise astme kuritegudega. Kohus arvestab, et kuriteod ei ole toime pandud grupis, küll aga sissetungimisega. Üks vargus on toime pandud märtsis 2010 ehk enne Harju Maakohtu 25.05.2010 kohtuotsuse tegemist. Kõik ülejäänud kuriteod on toime pandud ajavahemikus september 2010 kuni aprill 2011 ehk esimese kuriteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui 1 aasta, viimasest – 6 kuud. Kohus leiab, et 14 kuriteoepisoodi menetlemisel erinevate menetlejate poolt (uurija, prokuratuur ja kohus) rohkem kui 1 aasta kestel ei ole menetlemise mõistlik tähtaeg ületatud. M. R on varem korduvalt karistatud, nimelt 17 korral, sellest 14 korral varavastaste nimelt varguste toimepanemise eest. Sellest on kohtul alust järeldada, et M. R puhul on tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ja korduvad karistused ei ole senini teda kuidagi mõjutanud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et süüdistataval oleks kindel töökoht ja sellest tulenev seaduslik piisav sissetulek. Kohus arvestab süüdistatava terviseseisundit, ta põeb haigust (k 1 lk 246). Kohus leiab, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud. Esiteks, süüdistataval puuduvad seaduslikud sissetulekud, millest rahaline karistus saaks olla täidetud. Karistuse eesmärkide saavutamine eeldab karistuse reaalse täideviimise võimalikkust. Teiseks, rahalise karistuse mõistmisele kaasneks oht, et süüdistatav võib hakata uusi kuritegusid toime panema majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kolmandaks, M. R oli varasemalt 35(!) korral karistatud väärteokorras rahatrahvidega erinevate väärtegude toimepanemise eest, kuid see ei osutanud süüdistatavale sellist mõju, et ta loobuks õigusevastasest tegevusest. 05.03.2010 toimepandud varguse eest tuleb M. R mõista

§ 199

lg 2 p 8,9 19 järgi karistusena vangistus, mis on sanktsiooni alammäärale lähedane – 2 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega vähendada 2-kuulist vangistust 1/3 võrra ehk 20 päeva võtta ja mõista laristuseks 1 kuu 10 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel, kohtuotsuste kogumi alusel lugeda käesoleva kohtuotsusega 05.03.2010 toimepandud varguse eest mõistetud kergem 1kuuline 10-päevane vangistus kaetuks raskeima Harju Maakohtu 25.05.2010 kohtuotsusega mõistetud karistusega 5 kuud 28 päeva vangistust, mõista liitkaristuseks 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistus tuleb lugeda kantuks, sest osa karistusest on ära kantud ÜKT sooritamisel ja tegemata osa 1 kuu 4 päeva on ära kantud reaalselt. Ajavahemikus 09.2010 kuni 04.2011 toimepandud 12 varguseepisoodi toimepanemise eest tuleb M. R mõista

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi karistuseks vangistus 2 aastat, mis on sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral.

§ 213

lg 1 järgi tuleb karistusena mõista vangistus 4 kuud, mis on sanktsiooni alammäärale lähedane määr.

§ 64

alusel, kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusena, mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, vähendada mõistetud 2-aastast vangistust 1/3 ehk 8 kuu võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68

alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg14.09.2010-15.09.2010, s.o 2 päeva, 30.03.2011- 31.03.2011, s.o 2 päeva, 01.04.2011-03.04.2011, s.o 3 päeva, kokku 7 päeva ning alates 05.04.201117.05.2011, kokku 1 kuu 13 päeva, 22.06.2011-26.10.2011, kokku 4 kuud 5 päeva, kõik kokku 5 kuud 25 päeva. Ajavahemikus 18.05.2011 kuni 21.06.2011 kandis M. R Harju Maakohtu 25.05.2010 mõistetud ärakandmata karistuse osa 1 kuu 4 päeva vangistust. Lõplikult kuulub M. R kandmiseks alates 27.10.2011 ehk kohtuotsuse tegemisest 10 kuud 5 päeva vangistust. Tõkend Kohus leiab, et M. R suhtes tuleb jätta tõkendiks vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohtul on piisavalt alust arvata, et vabaduses viibides võib ta hakata uusi kuritegusid toime panema. Ta on varem kriminaalkorras karistatud 17 korral, muuhulgas varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Antud kriminaalasjas süüdistatakse M. R 14 kuriteoepisoodi toimepanemises. Sellest tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud M. R vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud Antud kriminaalasja raames on menetluskuludeks järgmised summad: 417,03 eurot sundraha, 20 332,28 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 172,57 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 38,25 eurot toimiku paljundamise eest, Kohtuliku arutamise käigus tekkinud kaitsjatasu tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatava resotsialiseerimise väljavaateid. Ülejäänud menetluskulusid hüvitab süüdimõistetu KrMS õ 180 lg 1 alusel. Kohus arvestab, et kuigi kohtukulud on tekkinud süüdistatava enda õigusvastase tegevuse tõttu, puudub tal alaline töökoht ja seega igasugune seaduslik sissetulek. Ta peab hüvitama kannatanutele tekitatud kahjud. Kohtukulude täielik summa käiks isikule ilmselt üle jõu. Asitõendid Asitõenditena on kriminaalasja juures kaks CD-plaadi salvestisega, mis kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kohtunik Inna Kirsipuu