1-18-2683 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2019.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-18-2683 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Ka

§ 361

lg 1 järgi ja SLV Invest süüdistuses

§ 361

lg 3 järgi üldmenetluses Süüdistatavad Jaanus Orgusaar, isikukood: 37107206016; xxxxx. SLV Invest OÜ, registrikood: 12090921; asukoht: Siilivälja, Lindi küla, Pärnu linn, Pärnumaa, juhatuse liige: Jaanus Orgusaar. Kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-de 306, 310, 311, 313, 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Jaanus Orgusaar

§ 361lg 1 järgi ning karistuseks mõista

§ 73lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Jaanus Orgusaar ei pane

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.01.2019.a. Süüdi tunnistada SLV Invest OÜ

§ 361

lg 3 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus (8 000) kaheksa tuhat eurot.

§ 73

lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et kohesele kandmisele kuulub rahaline karistus (1 000) üks tuhat eurot ning ülejäänud rahaline karistus, s.o (7 000) seitse tuhat eurot, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui SLV Invest OÜ ei pane

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.01.2019.a. Rahuldada Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt 1 1-18-2683 Jaanus Orgusaarelt ja SLV Invest OÜ-lt KrMS § 310 lg 1 ja KPS § 73 alusel Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) kasuks (16 960) kuusteist tuhat üheksasada kuuskümmend eurot, mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011, viitenumber 2800049463. Asitõendid - SLV Invest OÜ-le kuuluv mõrd tähistusega 0056871 ja 0056872, mis antud vastutavale hoiule Jaanus Orgusaarele ning asub aadressil x, x, x, x –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Jaanus Orgusaarelt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistaja kulud (7.45) seitse eurot ja 45 senti ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha

§ 361lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

SLV Invest OÜ süüdistatakse selles, et tema oma ainsa juhatuse liikme Jaanus Orgusaar tahtliku tegevuse läbi, kes on kutseline kalur ja omab rannakaluri II astme kutsekvalifikatsiooni kutseseaduse tähenduses ning kes tahtlikult püüdis 12.05.2016 Pärnu lahel Valgeranna traaversis kalapaadiga, mille registreerimisnumber on PMA-158, SLV Invest OÜ-le kuuluva kalapüügiloaga nr PÄ160202 (märgistus 247) seadusega lubatust väiksema silmasuurusega ääremõrraga 2491 ahvenat, 98 vimba, 89 koha, 27 latikat, 9 nurgu, 9 särge ja 2 lesta. Mõrra püügilt eemaldamise käigus vabastati mõrrast kõik eluvõimelised alamõõdulised ahvenad (1431 tk), vimbad (98 tk), kohad (89 tk), latikad (27 tk), nurud (9tk), särjed (9tk) ning lestad (2tk) ja lasti tagasi merre. 1060 ahvenat olid loendamise käigus eluvõime kaotanud. Jaanus Orgusaar tegutses SLV Invest OÜ huvides ning omas õigust püüda kala SLV Invest OÜ-le väljastatud kalapüügiloa nr PÄ160202 alusel, püüdis 12.05.2016 Pärnu lahel Valgeranna traaversis koordinaatidel 58021,704’N 24022,592’E ja 58021,805’N 24022,528’E SLV Invest OÜ-le kuuluva 3 1-18-2683 ääremõrraga, mille suu kõrgus ei ületa 3 meetrit ja mille keskmine silmasuurus kalakotis on 32,5 mm, mõrra suus 53,35 mm ja mõrra tiivas 53,05 mm. Jaanus Orgusaarele on Eesti Kalurite Liidu poolt väljastatud Rannakalur II kutsetunnistus nr 048163, mis eeldab kalapüügiseaduse ja selle alamaktide tundmist. Seega pidi Jaanus Orgusaar teadma, et Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.890'N ja 24º16.718'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelist ühendussirget on keelatud kasutada ääremõrdu, mille silmasuurus on mõrrapäras alla 24 mm ja teistes osades alla 60 mm

1. maist
2. augustini ning pani kirjeldatud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kirjeldatud tegevusega rikkus Jaanus Orgusaar kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 ja kalapüügieeskirja § 18 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 6 25.04.2016 „Ajutised kalapüügikitsendused ja agarikupüügi ala Läänemerel
3. aastal“ § 1 lg 3 p 1 sätestab, et Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.890'N ja 24º16.718'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelist ühendussirget on keelatud kasutada ääremõrdu, mille silmasuurus on mõrrapäras alla 24 mm ja teistes osades alla 60 mm
4. maist
5. augustini. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 punkti 1a kohaselt on tõsiseks rikkumiseks tegevus, mida vastavalt sama määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumile käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Artikli 3 p 1e kohaselt on ebaseadusliku kalapüügiga tegemist juhul, kui kasutatakse keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid. Lähtudes Vabariigi Valitsuse
6. juuni
7. a määrusega nr 67 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest tekitasid Jaanus Orgusaar ja SLV Invest OÜ oma tegevusega kalavarudele kahju 16 960 eurot (eluvõimetud kalad) + 29 111 eurot (eluvõimelised kalad) kokku 46 071 eurot. Seega SLV Invest OÜ, kala püügi nõuete rikkumisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime

§ 361lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Jaanus Orgusaar ennast süüdi ei tunnistanud. Samuti ei tunnistanud Jaanus Orgusaar osaühingu esindajana süüdi SLV Invest OÜ –d. J. Orgusaar oli seisukohal, et kasutatud võrgud vastasid nõuetele. Süüdistatavate kaitsja leidis samuti, et süüdistatavate süü neile esitatud süüdistustes ei ole tõendamist leidnud. Kaitsja leidis, et mõõtmistulemused ei vasta kehtestatud nõuetele. Samuti ei ole mõõtmisel arvestatud kasutatud seadme mokkade paksust. Kaitsja hinnangul on tunnistaja Reet Aspre ütlused lubamatud ning neid ei saa tõendina kasutada. Samuti on kaitsja hinnangul põhjendamatu Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud tsiviilhagi. Kannatanu Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) taotles tsiviilhagi välja mõistmist summas 16 960 eurot. 17.12.2018.a esitas prokurör kohtule süüdistusakti täpsustuse. Prokurör leidis, et Jaanus Orgusaare süü talle inkrimineeritavas kuriteos on leidnud tõendmist. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist

§ 361

lg 1 järgi ning tema karistamist ühe aasta ja kuue kuulise vangistusega, mis jätta

§ 73lg 1 ja 3 alusel 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

Prokurör leidis, et SLV Invest OÜ süü talle inkrimineeritavas kuriteos on samuti leidnud tõendmist. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist

§ 361

lg 3 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega 8000 eurot, millest kohesele kandmisele kuuluks 4000 eurot ja ülejäänud rahaline karistus jätta

§ 73lg 1 ja 3 alusel 2-aastase katseaja tingimisi täitmisele pööramata.

Samuti esitas prokurör omapoolse seisukoha asitõendite ja menetluskulude osas. Kohtu seisukoht 4 1-18-2683 Kohus leiab, et süüdistatavate süü neile ette heidetavate kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt.

§ 361

lg 1 sätestab, et jahiuluki, kala või muu loodusliku loomastiku küttimise, püügi või muul viisil kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, samuti jahiuluki, kala või muu loodusliku loomastiku küttimise või püügi ebaseadusliku korraldamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 121p 1 kohaselt on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

Keskkonnaministri 19.04.2016.a määruse nr 6 „Ajutised kalapüügikitsendused ja agarikupüügi ala Läänemerel 2016.a aastal“ (edaspidi „Määrus“) § 1 lg 3 p 1 sätestas, et Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.890'N ja 24º16.718'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelist ühendussirget on keelatud kasutada ääremõrdu, mille silmasuurus on mõrrapäras alla 24 mm ja teistes osades alla 60 mm 10. maist 15. augustini (t.l 133). 09.07.2016.a jõustus viidatud sätte muudatus (t.l 187), mille kohaselt ei tohtinud kasutada ääremõrdu, mille silmasuurus mõrrapäras on alla 24 mm ja teistes osades alla 56 mm. 17.12.2018.a esitatud süüdistusakti täpsustuse kohta märgib kohus, et tegemist on lubatava täpsustusega vastavalt KrMS § 268 lg-le 2. 12.05.2016.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (t.l 36-44) on kindlaks tehtud, et Valgeranna traaversis koordinaatidel 58021,704’N 24022,592’E ja 58021,805’N 24022,528’E on paigaldatud ääremõrd tähistusega 247. Seega on antud vaatlusprotokolliga tuvastatud, et 12.05.2016.a oli paigaldatud ääremõrd Pärnu lahes „Määruses“ märgitud asukohast põhja pool. Seetõttu kehtisid antud asukohas ääremõrdadele „Määruse“ § 1 lg 3 p 1 kehtestatud nõuded. Merel tuvastatakse juhuslikult valitud kohas mõõteseadmega Omega keskmiseks silmasuuruseks mõrra juhtaias 50.55 mm (t.l 45) ning J. Orgusaare valitud kohas kariaias 54.8 mm (t.l 46). Vabariigi Valitsuse 09.05.2003.a määrus nr 144 „Kalapüügieeskiri“ (kehtiv kuni 31.12.2016.

1. a)lisa nr 7 kohaselt ei ole juhtaed ja kariaed mõrrapära osad. Samasisuline on ka kehtiva „Kalapüügieeskirja“ lisa nr 1. „Määruse“ § 1 lg 3 p 1 tulenevalt ei tohtinud mõrra kari- ja juhtaias olla silmasuurus väiksem kui 60 mm ning alates 09.07.2016.a väiksem kui 56 mm. Kuna kontrolli teostanud Keskkonnainspektsiooni ametnikud tuvastasid, et kasutatud mõrd oli lubatust väiksema silmasuurusega, siis kalakotis olnud kalad sorteeriti ja loendati liigiti. 12.05.2016.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja kala loendamise aktiga (t.l 50-51) on tuvastamist leidnud, et ääremõrras tähistusega 247 oli 1060 mõõdulist ahvenat, 1431 alamõõdulist ahvenat, 98 alamõõdulist vimba, 27 alamõõdulist latikat, 9 nurgu, 9 särge, 2 alamõõdulist lesta ja 89 alamõõdulist koha. 1060 mõõdulist ahvenat ei olnud sorteerimise lõppedes enam elujõulised, mistõttu need transporditi AS-i JAPS ning hiljem ka kalad võõrandati AS-ile JAPS (t.l 144-155). Ülejäänud kalad olid eluvõimelised ning nad vabastati tagasi merre. Mõrd anti J. Orgusaarele vastutavale hoiule, korraldusega see püügilt eemaldada ja transportida süüdistatava elukohta x, x, x, x. Samuti kinnitasid kohtus tunnistajad J. P., E. P. ja A. K., et 12.05.2016.a tuvastati merel, et mõrra võrgusilma suurus oli lubatust väiksem. Samuti kirjeldasid tunnistajad, et mõõtmiseks võeti mõrd osaliselt merest välja selliselt, et võrgusilmad ei oleks pinge all ning kirjeldasid mõõtmise läbiviimist. 16.05.2016.a asitõendi vaatlusprotokolliga (t.l 54-60) on kindlaks tehtud, et SLV Invest OÜ-le on väljastatud rannapüügipäevik 0014342 ning kalapüügiluba PÄ160202. Kalapüügiloast nähtub, milliseid püüniseid on SLV Invest OÜ-l lubatud kasutada. Samuti nähtub loalt, et SLV Invest OÜ püüniste märgitus on 247. Seega asitõendi vaatlusprotokolliga on üheselt tuvastatud, et 12.05.2016.a Valgeranna traaversisse paigaldatud ääremõrd kuulus SLV Invest OÜ-le, mille ainuke juhatuse liige on J. Orgusaar. J. Orgusaarele on väljastatud rannakalur II kutsetunnistus (t.l 78) ehk tegemist on kutselise kaluriga. Kohtus tunnistas J. Orgusaar 12.05.2016.a kalapüügiga tegelemist. Seega etteheidetud ajal ja kohas tegeles reaalselt kalapüügiga füüsilise isikuna J. Orgusaar. 5 1-18-2683 18.05.2016. asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest (t.l 61-77) nähtub, et vaatluse käigus vaadeldi 12.05.2016.a Pärnu lahelt püügilt eemaldatud ääremõrda. Vaatluse käigus tuvastati, et kalakotis oli keskmine silmasuurus 32.5 mm, mõrra suus 53.35 mm ning mõrra tiivas 53.05 mm. Vabariigi Valitsuse 09.05.2003.a määruse nr 144 „Kalapüügieeskiri“ (kehtiv kuni 31.12.2016.
2. a)lisa nr 7 kohaselt on kalakott mõrrapära osa, kuid suu ja tiib seda ei ole. Samasisuline on ka kehtiva „Kalapüügieeskirja“ lisa nr 1. Seega kalakotis oli silmasuurus kooskõlas „Määrusega“, kuid mõrra suus ja tiivas ei vastanud silmasuurus „Määruse“ § 1 lg 3 p-le 1. Vaatlusprotokollist nähtub, et mõrra silmasuuruse mõõtmisel kasutati elektroonilist võrgusilma mõõtmise riista Omega OMG09070537, kasutades mõõtejõudu 10 N. Mõõdeti märga püügivahendit eraldi mõrra suus, mõrratiivast ja kalakotist juhuslikul valikul 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silma suuruseks loeti mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine. Jaanus Orgusaar väitis kohtus, et selleks ajaks, kui 18.05.2016.a teostati mõrra mõõtmine oli mõrd juba kuiv. 18.05.2016.a asitõendi vaatlusprotokollist (t.l 62, ülevalt 4. rida) nähtub, et mõõdetud on märga püügivahendit. Samuti kinnitas kohtuistungil tunnistaja R. A. (end. P.), et mõõdeti märga püügivahendit. Kaitsja leidis, et R. A. ütlused on lubamatu tõend, kuna tegemist oli menetlejaga. Kohus märgib, et KrMS § 66 lg 2 teine lause sätestab, et uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi olnud, võib olla kohtumenetluses tunnistajaks tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. Riigikohus on lahendi 3-1-1-142-05 p-s 12 märkinud, et menetluse käiku puudutavate küsimuste osas võib uurimisasutuse ametnikku üle kuulata, kuid ka menetlejat nimetatakse sellises olukorras kokkuleppeliselt tunnistajaks. Käesoleval juhul ongi Keskkonnainspektsiooni ametnikud andud selgitusi selle kohta, et menetlustoimingud leidsid aset just selliselt nagu nad on tõendites, nt asitõendite vaatlusprotokollid, kajastamist leidnud. Tunnistajad selgitasid kas ja kuidas toimusid 12.05.2016.a ja 18.05.2016.a püügivahendi mõõtmine jms. R. A. kinnitas kohtus näiteks seda, et võrgusilmade mõõtmisel olid võrgud märjad. Ametnikud kinnitasidki kohtus oma ütlustega, et tõendites kajastatu, nt vaatlusprotokollid jms, on usaldusväärne ning toimunu leidis aset just selliselt nagu on tõendites kajastatud. Eelnevast tuleneb, et ametnikud andsidki kohtus ütlusi tõendite usaldusväärsuse kohta. Seetõttu leiab kohus, et Keskkonnainspektsiooni ametnike ütlused on lubatavaks tõendiks. Kohtul ei ole alust kahelda vaatlusprotokollis kajastatus ja mõõtmise juures viibinud (protokollija) ametniku ütlustes. Samas J. Orgusaarel on ilmselge motiiv seada kahtluse alla mõõtmiste nõuetekohasus, vabanemaks vastutusest. Seega J. Orgusaare väited selle kohta, et mõrd võis 18.05.2016.a mõõtmisel juba kuiv olla, on ümberlükatud 18.05.2016.a vaatlusprotokolli ja R. A. ütlustega. Seetõttu leiab kohus, et antud juhul on teostud märja võrgu mõõtmine nagu nägi ette kehtinud „Kalapüügi eeskiri“ § 17 lg 3 ja komisjoni määrus (EÜ) 217/2008 artikkel 11. Lisaks leidis J. Orgusaar kohtus, et kontrollitud mõrd vastas nõuetele, sest ta oli seda kodus ise nihikuga mõõtnud ja saanud tulemuseks lubatud silmasuuruse. Nõuded ja tingimused püügivahendite silmasuuruse mõõtmisele kehtestavad õigusaktid. Õigusaktidest tulenevalt mõõdetakse silmasuurust elektroonilise mõõtevahendiga. Kodustes tingimustes ei saa keelata mõne muu vahendiga, nt nihik, mõõtmist, samas usaldusväärseks ja õiguslikku tähendust omavaks mõõtetulemuseks saab lugeda vaid sellise mõõtmise tulemuse, mis on teostatud vastavalt kehtestatud õigusaktidele. Seega isikut ei vabasta vastutusest asjaolu, et väidetavalt nihikuga mõõtes oli ta saanud lubatud tulemuse. Kohtu hinnangul on J. Orgusaare selgitused selle kohta, et tema teada olid püügivahend lubatud silmasuurusega ennast õigustavad, vabanemaks kriminaalvastutusest. Kaitsja leidis kohtus, et mõõtmistulemusi ei saa arvestada, kuna mõõtevahend ei vastanud nõuetele. Mõõteseaduse (MõõteS) (kehtiv kuni 31.12.2018.
3. a)§ 5 lg 1 sätestas, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 6 1-18-2683 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Kohus märgib, et „Kalapüügieeskirja“ (kehtiv kuni 31.12.2016.
4. a)§ 17 lg 3 sätestas, et meres mõõdetakse kalapüügivahendite silmasuurust vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.06.2008, lk 5–25). Sama põhimõtte sätestab ka kehtiva „Kalapüügieeskirja“ § 18 lg 9. Komisjoni määrus (EÜ) 517/2018 artikkel 7 sätestab, kuidas toimub passiivpüüniste võrgusilmade valimine ning artikkel 11 sätestab, et mõõdetakse märga võrgusilma. Käesoleval juhul on nii 12.05.2016.a kui ka 18.05.2016.a toimunud märja võrgusilma mõõtmine ning võrgusilmade valimine on toimunud kehtestatud korras. Antud juhul on mõõtmised teostanud pädev mõõtja, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. 12.05.2016.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub uurimistoimingus osalenud ametnikud. Protokolli lisaks olevast mõõtmistulemuste tabelist nähtub, et mõõtmised teostas vaneminspektor A. K.. Samuti 18.05.2016.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub uurimistoimingus osalenud ametnikud. Protokolli lisaks olevast mõõtmistulemuste tabelist nähtub, et mõõtmised teostas vaneminspektor A. K.. Viidatud ametnikule on Keskkonnainspektsiooni peadirektori 21.07.2015.a käskkirjaga (t.l 8790) antud õigus teostada mõõtmisi kalajärelevalves. Seega A. K. oli pädev ametnik mõõtmisi teostama. Samuti juhindus ta mõõtmiste teostamisel kehtinud „Kalapüügieeskirjast“, sh EÜ määrusest nr 517/2008, ning Keskkonnainspektsiooni peadirektori 06.08.2015.a käskkirjaga kinnitatud mõõtemetoodikast (t.l 91-110). MõõteS § 5 lg 1 (kehtiv kuni 31.12.2018.
5. a)sätestas ühe alternatiivina, et mõõtetulemus on jälgitavalt tõendatud, kui mõõtevahend on jälgitavalt kalibreeritud. Võimaluse kalibreeritud mõõtevahendi kasutamiseks sätestab ka kehtiv MõõteS § 5 lg 2. Lisaks selgitas tunnistaja R. L., kes on tegutsenud mõõtmiste alal alates 1959. aastat, et kalibreeritud mõõtevahend on täpsem kui taadeldud mõõtevahend. 12.05.2016.a teostati mõõtmised mõõteseadmega Omega, mis on kalibreeritud 09.03.2016.a (t.l 47), ning 18.05.2016.a teostati mõõtmised seadmega Omega, mis on samuti kalibreeritud 09.03.2016.a (t.l 63). Kalibreerimised on teostanud AS Metrosert, milline on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud. Seega saab öelda, et võrgusilmade mõõtmisel kasutatud mõõtmeseadmed on jälgitavalt kalibreeritud. Kaitsja leidis, et elektroonilise mõõteseadmega Omega mõõtmisel ei ole arvestatud seadme mokkade paksusi, mis kumbki on 2 mm ehk kokku 4 mm. Võrgusilma mõõtmise riista tehniline kirjeldus on sätestatud EÜ määruse nr 517/2008 lisaga III. Võrgusilma mõõtmise riista tehnilise kirjelduse kohaselt on mõõtmise riist kahe mokaga, millest üks on fikseeritud ja teine liikuv, kumbki 2 mm paksune ümarate servadega, raadiusega 1 mm, et tagada mokkade sujuv libisemine üle niidi ning võrgusilma mõõtmise riist peab mõõtma täpsusega 1 mm. Käesoleval juhul ei ole mõõteriista vastavust tehnilisele kirjeldusele vaidlustatud. Viidatud määruse lisa VII sätestab, kuidas toimub võrgusilma mõõtmise riista käsitsemine inspekteerimisel. Lisa VII kohaselt mõõdetakse silmasuurust silma seest võrgusilma sõlmest sõlmeni. Käesoleval juhul on kohus veendunud, et mõõtmised on teostatud vastavalt lisale VII. Vastavalt Keskkonnainspektsiooni kehtestatud mõõtemetoodikale arvestatakse mõõtmisel mõõtemääramatusega +/-2 mm. Ühestki silmasuurust reguleerivast õigusaktist ei tulene, et seadmega saadavast mõõtmistulemusest tuleks veel maha arvata mokkade paksus 4 mm. Mõõtmist reguleerivatest õigusaktidest nähtub, et mõõtmistulemuseks on seadmega saadav tulemus, millest arvatakse maha mõõtemääramatus +/- 2 mm. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et võrgusilmade mõõtmised on teostatud nõuetele vastavalt ning mõõtetulemused on jälgitavad. Käesoleval juhul on täidetud mõõteseaduse nõuded. Nimelt antud juhul on mõõtmised teostanud pädev mõõtja (A. K.), kes kasutas mõõtevahendit, mis oli jälgitavalt kalibreeritud, ning järgis asjakohast mõõtemetoodikat. Seega mõõtmistulemused ehk 7 1-18-2683 12.05.2016.a ja 18.05.2016.a asitõendi vaatlusprotokollid ja nende lisadeks olevad mõõtmistulemuste protokollid on lubatavad tõendid. 09.07.2016.a jõustus muudatus, mille kohaselt ei võinud ääremõrdade silmasuurus olla mõrrapäras alla 24 mm ja teistes osades alla 56 mm (t.l 187-189). Käesoleval juhul on 12.05.2016.a ja 18.05.2016.a mõõtmistega tuvastatud, et 12.05.2016.a püügil kasutatud mõrra silmasuurus oli isegi väiksem kui 56 mm. Seega kõnealune muudatus ei mõjuta mitte kuidagi J. Orgusaare kriminaalvastutust. Juhul, kui sama mõrda oleks kontrollitud näiteks 01.08.2016.a, ka siis oleks mõrra silmasuurus olnud lubatust väiksem. Samuti kehtis samasisuline mõrra silmasuurus ka näiteks 2018.a aastal1. Seega ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus hiljem sama tegu ei oleks olnud karistatav, s.t

§ 5lg 2 kirjeldatud olukorraga.

Eelpooltoodud kaalutlustel leiab kohus, et käesoleva juhul on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et 12.05.2016.a püügil kasutatud mõrd tähistusega 247 oli lubatust väiksema silmasuurusega. Sellise tegevusega rikkus süüdistatav kehtinud keskkonnaministri 19.04.2016.a määruse nr 6 „Ajutised kalapüügikitsendused ja agarikupüügi ala Läänemerel 2016.a aastal“ § 1 lg 3 p-d 1. Antud asjas on tuvastatud nõuetele mittevastavate mõrdade kasutamine, mistõttu ei ole

§ 361

lg 1 koosseisu realiseerimiseks oluline, kas võrkudega püüti alamõõdulisi kalu või mitte, samas käesoleval juhul on tuvastatud ka alamõõduliste kalade püüdmine. Kalapüük toimus kehtestatud nõudeid rikkudes, millega on täidetud

§ 361lg 1 realiseerimise eeldus.

Täiendavate tõendite kogumisel taotles kaitsja mõõtevahendiga Omega mõõtmise läbi viimist kohtuistungil. Kohus jättis kaitsja taotluse rahuldamata, sest kohtuistungil mõõtmise teostamine ei oleks kohtule andnud mingit täiendavat infot. KrMS § 2861 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on kriminaalasjas tähtsust. Taotletud mõõtmise kohtuistungil läbi viimine ei oleks saanud mitte kuidagi mõjutada kohtuotsust. Nimelt taotluse esitamise ajaks olid kohtule juba esitatud erinevad 12052016.a ja 18.05.2016.a võrgusilma suuruse mõõtmist puudutavad tõendid. Kohtuistungil mõõtmise teostamine ei oleks kuidagi saanud mõjutada hinnangut sellele, et kas 12.05.2016.a ja 18.05.2016.a teostatud mõõtmised vastasid nõuetele või mitte. Hinnangu teostatud mõõtmistel saab kohus anda vaid konkreetselt 12.05.2016.a ja 18.05.2016.a mõõtmisi puudutavate tõendite, nt vaatlusprotokollid, mõõtmiste protokollid jms, alusel. Lisaks ei suutnud kaitsja kohtule põhjendada, miks tal vastavat taotlust ei olnud võimalik varem esitada. Kriminaalasja toimikuga tutvumisest alates oli kaitsjale teada, millise mõõtevahendiga teostati mõrra silmasuuruse mõõtmine. Tegemist ei ole asjaoluga, millest kaitsja oleks saanud teadlikuks alles kohtumenetluse käigus, millisel juhul võiks olla põhjendatud vastava taotluse esitamine täiendavate tõendite voorus. Seega kohtu hinnangul oli tegemist vastavalt KrMS § 297 lg 2, 3 ja § 2861 lg 2 p 2 lubamatu tõendiga. Samuti ei rahuldanud kohus kaitsja taotlus ajaleheartikli tõendina vastuvõtmiseks. Kohus ei saa teha otsust ajalehe artiklile tuginedes. Ajalehe artikli näol on tegemist kellegi (antud juhul ajakirjaniku) arvamusega asjast. Kohus ei saa otsust teha sisuliselt kellegi suvalise isiku arvamuse põhjal. Seega kohtu hinnangul ei oma ühe ajakirjaniku nägemus antud kriminaalasjas tähtsust. Igaühel võib olla millestki oma arvamus, kuid otsuse tegemisel ei saa kohus arvamustest lähtuda. Sarnaselt mõõtmise läbi viimise taotlusele ei põhjendanud kaitsja, miks ta vastavat taotlust varem ei esitanud, kuigi ajalehe artikkel pärines juba aastast 2016.a.

§ 361

lg 1 realiseerimiseks peab olema tekitatud oluline kahju.

§ 121p 1 kohaselt on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4 000 eurot.

Käesolevas kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et 12.05.2016.a mõrras tähistusega 247 oli 1060 mõõdulist ahvenat, 1431 alamõõdulist ahvenat, 98 alamõõdulist vimba, 27 alamõõdulist latikat, 9 nurgu, 9 särge, 2 alamõõdulist lesta ja 89 alamõõdulist koha. 1060 mõõdulist ahvenat ei olnud sorteerimise lõppedes eluvõimelised, ülejäänud kalad vabastati elujõulistena merre (t.l 36-44). Ajutised kalapüügikitsendused ja agarikupüügi ala Läänemerel

1. aastal. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017089 (16.01.2019.a) 1 8 1-18-2683 Riigikohus on lahendis 3-2-1-158-16 märkinud, et kolleegium leiab, et maakohus asus õigesti seisukohale, et vette tagasi lastud eluvõimeline kala ei saa keskkonnale vähemalt eeldatavasti tekitada kahju ja sellises olukorras ei saa kostjatel tekkida kohustust tasuda nõutud 1270 eurot. Tuginedes viidatud Riigikohtu seisukohale, leiab kohus, et eluvõimetute kaladega tekitati kalavarudele kahju ning eluvõimeliste kalade, kes vabastati merre, osas on tegemist kahju tekitamise katsega. Tänu keskkonnainspektorite sekkumisele eluvõimelised kalad vabastati ja nende osas jäi kahju kalavarudele tekkimata. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid, siis on selgelt tuvastatav, et süüdistatava eesmärgiks oli kalade püüdmine nõuetele mittevastava mõrraga. Süüdistatav alustas kahju tekitamisega, paigaldades merre nõuetele mittevastava mõrra. Eluvõimeliste kalade osas jäi kahju J. Orgusaare tahtest mitteolenevatel põhjustel tekkimata. Kahju kalavarudele jäi tekkimata seetõttu, et Keskkonnainspektsiooni ametnikud teostasid kontrolli, tuvastasid nõuetele mittevastava mõrra ning menetlustoimingute käigus eluvõimelised kalad vabastati. Kohus on veendunud, et juhul, kui 12.05.2016.a ei oleks mõrra kontrolli teostatud, siis oleks kahju tekkinud ka eluvõimeliste kalade osas ehk kalad oleks hukkunud. Eluvõimetute kalade osas on tegemist kalavarudele kahju tekitamisega. Kalavarudele tekitatud kahju arvutatakse kalapüügiseaduses (KPS) sätestatud korras. KPS § 73 lõige 3 sätestab, et kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamise määrad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul, lähtudes kalaliigi või veetaime ohustatusest, kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest turuhinnast, samuti kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Samas sätte lõige 6 sedastab, et kalavaru kahjustamise korral käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. Kalavaru kahjustamise korral eriti suures ulatuses on kahju hüvitamise määr kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud kümnekordne määr. Kalavaru kahjustamiseks eriti suures ulatuses loetakse püüki elektri, mürk- ja narkootilise aine, tulirelva ning lõhkelaenguga või muul kalade asjatut hukkumist põhjustaval viisil. KPS § 71 lg 1 p 1 kohaselt loetakse kalapüügil sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 p 1 kohaselt on tõsine rikkumine tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Sama määruse artikli 3 p 1 e kohaselt käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina tegevust, kui on kasutatud keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et 12.05.2016.a kasutati mõrda, mille silmasuurus oli väiksem kui 60 mm ehk mõrd ei vastanud Keskkonnaministri 25.04.2016.a määruse nr 6 „Ajutised kalapüügikitsendused ja agarikupüügi ala Läänemerel
2. aastal“ § 1 lg 3 p-le 1 (kehtiv kuni 08.07.2016.a). Samuti ei vastanud kasutatud mõrd viidatud määruse redaktsioonile, mis jõustus 09.07.2016.a, mille kohaselt ei võinud
3. maist
4. augustini kasutada ääremõrdu, mille silmasuurus oli mõrrapäras alla 24 mm ja teistes osades alla 56 mm. Seega kasutati nõuetele mittevastavaid püügivahendeid, mis vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 42 p 1 ja artiklile 3 p 1 e loetakse tõsiseks rikkumiseks. Eelnevast tulenevalt on antud juhul leidnud tuvastamist, et tegemist oli KPS § 71 lg 1 p 1 sätestatud kalapüüginõuete tõsise rikkumisega. Viidatud sätetele tuginedes tuleb kalavarudele tekitatud kahju arvutada järgmise valemi kohaselt: püütud kalade arv x isendi hüvitamise määr € x
5. Vabariigi Valitsuse 19.06.2015.a määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ lisa 1 kohaselt on hüvitise määrad isendite kohta järgmised: 1) ahven 3.2 eurot; 2) vimb 2 eurot; 3) latikas 4.8 eurot; 4) nurg 1.3 eurot; 5) särg 1.3 eurot; 6) lest 2 eurot ning 7) koha 10 eurot. 9 1-18-2683 1060 ahvenat olid eluvõimetud ehk nende osas tekkis kalavarudele kahju 1060x3.2x5=16960 eurot. Ka kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti (t.l 52-53) kohaselt tekitati eluvõimetute ahvenatega kahju 16 960 eurot. Nimetatud summa puhul on tegemist

§ 121p 1 mõttes olulise kahjuga.

Eluvõimeliste kalade osas ehk 1431(ahven)x3.2x5+98(vimb)x2x5+27(latikas)x4.8x5+9(nurg)x1.3x5+9(särg)x1.3x5+2(lest)x2x5+8 9(koha)x10x5=22 896+980+648+58.5+58.5+20+4450=29111 euro osas oli tegemist kahju tekitamise katsega. Ka kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti (t.l 52-53) kohaselt oleks võimud kalavarudele tekkida sellises summas kahju. Eelmärgitust tuleneb, et 12.05.2016.a põhjustas J. Orgusaar lubatust väiksema silmasuurusega mõrra kasutamisega kalavarudele olulise kahju, s.o 16 960 eurot, ning 29 111 euro osas jäi kahju tekitamine katse staadiumisse. J. Orgusaare selline käitumine vastab

§ 361lg 1 objektiivsele koosseisule.

Kohus leiab, et J. Orgusaar pani antud kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega. J. Orgusaar on kutseline kalur, kellele on väljastatud ka kutsetunnistus (t.l 78). Seega süüdistatav ilmselgelt teadis kalapüügile esitatud nõudeid, sh millise silmasuurusega mõrdade kasutamine on lubatud ning kuidas silmasuurust mõõdetakse. Veel enam, käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et 10.05.2016.a ehk kaks päeva enne 12.05.2016.a toimus Pärnu lahel samuti püügivahendite kontroll (t.l 113-133) ning ühest 10.05.2016.a kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokollist (t.l 111-112) nähtub, et mõõtmise juures on viibinud ka Jaanus Orgusaar. Seega J. Orgusaar oli ilmselgelt teadlik, et milline on lubatud silmasuurus ning kas ja kuidas toimub selle mõõtmine. Samuti kinnitas tunnistaja R. A. kohtus, et kui A. M. kontrolliti, selgitati kontrolli käigus lubatud silmasuurust, kitsendusi jms. Selle kontrolli juures viibis ka J. Orgusaar, kes ilmselgelt pidi ka neid selgitusi kuulma. Seetõttu on kohus veendunud, et J. Orgusaar pidi teadma, et kasutatava mõrra silmasuurus ei vasta nõuetele. Märgitust järeldub, et süüdistatav teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, s.o kalapüüki lubatust väiksema silmasuurusega mõrraga, ning tahtis või vähemalt möönis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud täielikku tõendamist J. Orgusaare poolt talle

§ 361lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine.

Lisaks J. Orgusaarele, kui füüsilisele isikule, on esitatud süüdistus ka juriidilisele isikule SLV Invest OÜ samuti loodusliku loomastiku kahjustamises

§ 361

lg 3 järgi.

§ 361

lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Nimetatud arusaam väljendub ka

§ 14lg-s 1.

Juriidilise isiku vastutus põhineb tuletatud ehk derivaatse vastutuse põhimõttel, mis eeldab kõigi karistavuseelduste tuvastamist teo vahetult toime pannud füüsilise isiku käitumises. Juriidilise isiku vastutuse tuletatus tähendab, et see ei ole autonoomne, st paralleelselt füüsilise isiku omaga esinev spetsiifiline vastutuse liik, vaid derivatiivsel teel füüsilise isiku süülisest käitumises pärinev vastutus, mille puhul on ühe subjekti (füüsiline isik) tegevus teise subjekti (juriidiline isik) vastutuse eelduseks (RKKK 3-1-1-137-04, 3-11-30-11 p 15.1). Seega on juriidilise isiku vastutus füüsilise isiku süüteole lisanduv, mitte aga ilma selleta eksisteeriv õiguslik nähtus.

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Riigikohus on oma 28.09.2004.a lahendi 3-1-1-82-04 p-s 11 märkinud, et kuna

§ 2

lg 2 kohaselt on karistatav üksnes tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi, vastutab juriidiline isik vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik eelnimetatud deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Lisaks eelnevale tuleb ka tuvastada, et 10 1-18-2683 vastav organ või juhtivtöötaja tegutses juriidilise isiku huvides. Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka oma lahendis nr 3-1-1-25-06. Käesoleval juhul on leidnud tuvastamist, et Jaanus Orgusaar oli SLV Invest OÜ juhatuse liige (juhtivtöötaja) (t.l 79-86). Seega oli ta isik, kes ilmselgelt tegutses juriidilise isiku huvides, ning omas pädevust teha juhtimisotsuseid ja suunata juriidilise isiku tahet. Veel enam käesoleval juhul teostas J. Orgusaar nõuetele mittevastava püügivahendiga kalapüüki SLV Invest OÜ-le väljastatud loa alusel (t.l 54-60). Antud juhul on Jaanus Orgusaare tegevuses tuvastatud süüteokoosseisule vastav tegu – loodusliku loomastiku kahjustamine. Eelneva tõttu on tõendamist leidnud ka SLV Invest OÜ poolt

§ 361lg-s 3 sätestatud kuriteo toime panemine.

Süü ja karistus Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimelised süüdistatavad SLV Invest OÜ ja Jaanus Orgusaar pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemiset ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 361

lg 1 sätestatud kuriteo eest on võimalik karistuseks mõista rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus kummagi süüdistatava puhul ei tuvastanud. Kohus leiab, et Jaanus Orgusaare süüd tuleb antud kuriteo toimepanemises pidada keskmiseks. Kuriteo asjaolud ei olnud kuidagi erakordsed vms, mis suurendaks või vähendaks isiku süüd. Samuti tuleb süü hinnata keskmiseks ka seetõttu, et kalavarudele tekitatud kahju ei olnud selline, mis n.-ö. napilt täitis

§ 361

lg 1 koosseisu, vaid ületas

§ 121p 1 sätestatud kahju määra kordades.

Kohtu hinnangul oli antud juhul tegemist sellise tüüpilise röövpüügiga, milles ei olnud midagi erakordset. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü hindamine keskmiseks on põhjendatud. Õiguskirjanduses2 on märgitud, et kui süüdlasel puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks, tuleks selle mõistmisest hoiduda, kaaludes

-s ettenähtud vabadusekaotuse alternatiivide kohaldamise võimalikkust (§ 69-692, 73-74). Kohus leiab, et süüdistataval ilmselgelt puuduksid vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Süüdistatava 2015.a keskmine päevasissetulek oli vaid 1.20 eurot (t.l 138). Käesoleva otsusega mõistetakse J. Orgusaarelt solidaarselt SLV Invest OÜ-ga välja ka tsiviilhagi 16 960 eurot. Arvestades isiku sissetuleku suurust ning väljamõistetud tsiviilhagi, leiab kohus, et süüdistatav ei oleks võimeline rahalist karistust tasuma. Seega tuleb isikule karistuseks mõista vangistus. Samas leiab kohus, et vangistus on võimalik mõista tingimisi

§ 73alusel katseajaga.

Jaanus Orgusaar on varasemalt kriminaalkorras karistamata (t.l 140-141). Seega on tegemist isiku esmakordse rikkumisega. Seetõttu ei ole ka kohtu hinnangul põhjendatud kohe esmakordselt reaalse vangistuse mõistmine. Kohtu hinnangul ei ole süütegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks vangistuse täitmisele pööramist või katseaja määramist kohustusega alluda käitumiskontrollile. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, siis kohaseks karistuseks on antud kuriteo eest üks aasta ja kuus kuud vangistust. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha kohaselt peaks katseaeg olema pikem mõistetud vangistusest. Kohus leiab, et arvestades kuriteo asjaolusid ning mõistetud karistuse pikkust, on kohaseks katseajaks

§ 73

alusel kaks aastat, mille algust tuleb arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.01.2019.a. 2 Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2015.a, lk 144. 11 1-18-2683 Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud teo ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuritegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist.

§ 44

lg 8 kohaselt võib kohus juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse 4 000 kuni 16 miljonit eurot. SLV Invest OÜ on varasemalt kriminaalkorras karistamata (t.l 139). Samuti mõistetakse käesolevalt SLV Invest OÜ-lt solidaarselt Jaanus Orgusaarega välja tsiviilhagi 16 960 eurot. Õiguskirjanduses3 on märgitud, et kui füüsilisest isikust süüdistaval puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks, tuleks selle mõistmisest hoiduda, kaaludes

-s ettenähtud vabadusekaotuse alternatiivide kohaldamise võimalikkust (§ 69-692, 73-74). Samas juriidilisele isikule on võimalik karistuseks mõista ainult rahaline karistus. Arvestades välja mõistetava tsiviilhagi suurust ja menetluskulusid, siis ilmselgelt ei oleks ettevõte võimeline väga suurt rahalist karistust tasuma. Seetõttu leiab kohus, et SLV Invest OÜ-le tuleb mõista rahaline karistus, mis ei ületa miinimummäära väga suures ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et SLV Invest OÜ-d tuleb

§ 361

lg 3 sätestatud kuriteo toime panemise eest karistada rahalise karistusega summas 8 000 eurot. Samas leiab kohus, et kuna ettevõte on varasemalt karistamata, siis on võimalik rahaline karistus mõista osaliselt tingimisi. Kohus leiab, et võttes arvesse süü suurust, rikkumise raskust ning teisi kuriteo asjaolusid, siis kohesele kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks tuleb määrata 1 000 eurot ning ülejäänud rahaline karistus, s.o 7 000 eurot, jätta tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui SLV Invest OÜ ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus leiab, et kuna J. Orgusaarele määrati kaheaastane katseaeg, siis on ka ettevõttele kohane määrata sama pikk katseaeg. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud teo ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuritegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatavad mõistetakse toime pandud kuritegudes süüdi, siis kohustuvad nad hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le 1. Käesolevas kriminaalasjas osales 18.12.2018.a kohtuistungil tunnistajana R. L.. Tunnistaja esitas kohtule ka taotluse kulude hüvitamiseks. Kohtuistungi tõttu tekkisid tunnistajal sõidukulud 14.90 eurot. Tunnistaja elukoht on x, mistõttu oli põhjendatud sõidukulude hüvitamise taotlemine. Sõidukulude suurust on tunnistaja tõendanud bussipiletitega maksumustega 9.90 eurot ja 5 eurot. Kohus 20.12.2018.a pealdisega rahuldas tunnistaja taotluse summas 14.90 eurot. Nimetatu alusel riik hüvitas/hüvitab isikule 14.90 eurot. Kuna süüdistatavad mõistetakse neile etteheidetavates kuritegudes süüdi, siis tuleb kummaltki süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista ½ tunnistaja kuludest ehk kummaltki 7.45 eurot.

§ 361

lg 1 sätestatud kuritegu on tulenevalt

§ 4lg-st 3 teise astme kuritegu. Seega vastavalt Kr

MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 on sundaraha 810 eurot, mis tuleb välja mõista kummaltki süüdistatavalt. Seega Jaanus Orgusaarelt kuulub välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 7.45+810=817.45 eurot ja SLV Invest OÜ-lt kuulub välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 7.45+810=817.45 eurot. Tõkend Süüdistatavate suhtes tõkendeid kohaldatud ei ole. 3 Sealsamas 12 1-18-2683 Asitõendid - SLV Invest OÜ-le kuuluv mõrd tähistusega 0056871 ja 0056872, mis antud vastutavale hoiule Jaanus Orgusaarele (t.l 142-143) ning asub aadressil Siilivälja, Lindi küla, Pärnu linn, Pärnumaa –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Mõrra puhul on tegemist

§ 83

lg 1 mõttes süüteo toimepanemise vahenditega, kuna viidatud mõrraga pandi toime süüdistuses kirjeldatud tegu. Kohus leiab, et vältimaks nõuetele mittevastava mõrra kasutamist, tuleb see

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida.

Kuna tegemist on nõuetele mittevastava mõrraga, siis selle võõrandamine tsiviilhagi katteks ei ole võimalik, sest seda ei ole võimalik rikkumist toimepanemata kasutada. Kuna tegemist on kasutatud mõrraga, siis on kohus seisukohal, et tegemist on KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu asjaga. Seega eelmärgitud mõrd tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Tsiviilhagi Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-158-16 p-s 15 märkinud, et hagi esitamise ajal kehtinud KPS § 25 lg 7 nägi ette, et kalavarudele tekitatud keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnainspektsioon ning et kahjuhüvitis kantakse riigieelarvesse. Sisuliselt samasugune on ka kehtiva KPS2015 § 73 lg

1. Need sätted ei täpsusta, kuidas hüvitis sisse nõutakse. Täpsustust ei tulene ka KPS-i ega KPS2015 muudest sätetest ega ka muudest keskkonnakahju hüvitamist reguleerivatest õigusaktidest. Põhimõtteliselt on hüvitise sissenõudmiseks kaks võimalust: haldusakti kui täitedokumendi alusel raha maksma kohustamine, mida kohustatud isik saab vaidlustada halduskohtus, või hagi alusel hüvitise sissenõudmine maakohtus. Käesolevas juhul on Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) esitanud tsiviilhagi. Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) taotleb keskkonnakahju hüvitamist summas 16 960 eurot. Kahju on tekkinud seoses kalade püüdmisega kalapüüginõudeid rikkudes. Jaanus Orgusaar ja SLV Invest OÜ kasutasid kalapüügil lubatust väiksema silmasuurusega mõrda. Kalapüügiseaduse (KPS) § 73 lg 2 sätestab, et kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju tuleb hüvitada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-158-16 märkinud, et kolleegium leiab, et maakohus asus õigesti seisukohale, et vette tagasi lastud eluvõimeline kala ei saa keskkonnale vähemalt eeldatavasti tekitada kahju ja sellises olukorras ei saa kostjatel tekkida kohustust tasuda nõutud 1270 eurot. Nii VÕS § 133 lg 1 kui ka KPS § 25 ja määruse nr 122 kohaldamise eelduseks on kalavarude kahjustamine kui teatava keskkonnahäiringu tekkimine, kuid praegusel juhul ei saa kahju lugeda tekkinuks. Seega KPS § 73 alusel saab kahju hüvitamist nõuda kalade eest, kes on eluvõimetud. Käesoleval juhul taotlebki Keskkonnainspektsioon 16 960 euro suuruse kahju hüvitamist seoses 1060 eluvõimetu ahvenaga. Eelpool kohus tuvastas, et käesoleval juhul on seoses 1060 eluvõimetu ahvenaga põhjustatud kalavarudele kahju 16 960 eurot. Seega tsiviilhagi esitamine summas 16 960 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kaitsja leidis, et Keskkonnainspektsiooni nõudest tuleb maha arvata kalade võõrandamisest saadud tulu ehk 98.56 eurot. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Nimelt kohtu hinnangul ei ole ahvenate müügist saadud tulu näol tegemist KPS § 73 mõttes kalavarudele tekitatud kahju osalise hüvitisega, vaid summaga, mis on seotud kiiresti rikneva asitõendi võõrandamisega. Samuti leidis kaitsja, et ahvenad võõrandati põhjendamatult madala hinnaga, sest 2016.a oli keskmine ahvena kokkuostu hind 1.86 eurot/kg. Nagu kohus juba eelnevalt selgitas, siis kohtu hinnangul ei kuulu ahvena võõrandamisest saadud tulu Keskkonnainspektsiooni nõudest mahaarvamisele. Seetõttu on ka täiesti asjasse puutumatu, millise hinnaga ahven võõrandati. Samas märgib kohus, et ahvena võõrandamiseks korraldati kooskõlas õigusaktidega avalik enampakkumine, millel kujunes hinnaks 1.10 eurot/kg. Kui kaitsja on viidanud 2016.a keskmisele ahvena hinnale, siis 2016.a mais, mil ahven võõrandati, oli keskmiseks kokkuostuhinnaks 1.11 eurot/kg (t.l 156). Seega võib öelda, et ahven võõrandati tegelikult turuhinnaga. 13 1-18-2683 Käesoleval juhul püüdsid nõuetele mittevastava mõrraga kalu SLV Invest OÜ ja Jaanus Orgusaar, mistõttu vastutavad nad tekitatud kahju eest solidaarselt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 310 lg 1 ja KPS § 73, rahuldada Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Jaanus Orgusaarelt ja SLV Invest OÜ-lt Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) kasuks 16 960 eurot, mis kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011, viitenumber
2. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 14