Obsah (4)

§ 175§ 176§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-53771 Tsiviilasi R I kohustuste

§ 175lg 1 alusel ning aruande.

Võlgnikul on täitmata järgmised kohustused:

1. AS SEB Pank – nõue 32 832,59 eurot, tagasimakse 0 eurot;
2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu – nõue 1 994,75 eurot, tagasimakse 0 eurot;
3. Danske Bank A/S Eesti filiaal – nõue 3 469,72 eurot, tagasimakse 0 eurot. Kohtumääruse põhjendused

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 13.03.2019. a kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. AS SEB Pank hinnangul ei ole võlgnik teinud kogu kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul mingeid pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ja kustutada osaliselt oma võlgnevust võlausaldaja ees (II kd tl 175). Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõustub võlgniku kohustuste vabastamisega (II kd tl 189). Kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohtu hinnangul on R I täitnud oma kohustusi ja esitanud aruandlust (I kd tl 143, 163, 179). Võlgniku pankrotivarast sai katta üksnes pankrotimenetluse kulud, seega on võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava töötasu arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 ja lg 2 sätestatut (võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist kaks last). Kohtule on esitatud andmed võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku poolt esitatud töölepingute ning tuludeklaratsioonide alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole.

§ 175

lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on 13.03.

1. a andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Võlgniku selgituste kohaselt on ta kohustustest vabastamise menetluse kestel erialast tööd otsinud ning alates
2. aasta algusest töötab võlgnik Sotsiaalkindlustusameti alluvuses terapeudina (I kd tl 163, 179). Võlausaldaja hinnangul ei tegele võlgnik mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Võlgnik teeb erialast tööd, võlgnikuga töölepingut sõlmides on Sotsiaalkindlustusamet pidanud sellise töö tegemist vajalikuks (II kd tl 6, 14). Asjaolu, et lastekaitse osakonna ja sotsiaalteenuste valdkonna töö ei ole tasustatud kõrgema palgaga, ei ole kohtu hinnangul etteheidetav võlgnikule. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.
3. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Võlausaldaja ei ole kohtule avaldanud, milles konkreetselt tema hinnangul seisneb käesoleval juhul võlgniku ebakorrektne, võlausaldajate huve kahjustav käitumine. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt kuulub R I taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi 2 tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3