Obsah (6)

§ 432§ 430§ 428§ 168§ 150§ 661

2-17-9223 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-9223 Tsiviilasi Aktsiaselts

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts KA VAIKO (hageja) esitas 13.06.2017 Harju Maakohtule hagi EVIKO Ehitus OÜ (endine ärinimi SAND Ehitus OÜ, kostja) vastu võlgnevuse 154 585,49 euro, viivise 2846,07 euro ja lisanduva viivise saamiseks.
2. Kohus võttis 20.06.2017 määrusega hagi menetlusse.
3. Hageja esitas 19.03.2018 hagi täienduse, milles palus kostjalt välja mõista: 1) leppetrahvi summas 21 775,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise sellelt nõudelt summas 400,91 eurot ning lisanduva viivise alates hagi esitamisest; 2) kahjuhüvitise kokku summas 166 355,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise kahjuhüvitiselt 128 247,93 eurot summas 2361,17 eurot ja lisanduva viivise kahjuhüvitiselt 38 107,74 eurot alates nõude suurendamise esitamisest; 3) lepingulise hüvitise summas 4560,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise sellelt nõudelt summas 83,96 eurot ning lisanduva viivise alates hagi esitamisest; 4) võlgnevuse tasumata arvete eest summas 396,20 eurot ning lisanduva viivise alates hagi esitamisest. Hageja tasus täiendava riigilõivu 300 eurot.
4. 23.05.2019 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, mille palusid kinnitada ja asjas istungit pidamata menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilasja nr 2-179223 menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamine kohtu poolt kompromissiga võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ja et kompromiss vastab nende vabalt kujunenud tahtele. Pooled leppisid kompromissis kokku, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebetähtaega ühele päevale. Lisaks palus hageja tagastada pool tasutud riigilõivust 900 eurot hageja arvelduskontole XXX. Ka palusid pooled jätta menetluskulud neid kandnud menetlusosaliste kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 6.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks 3 2-17-9223 poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 7.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

8. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitasid, nad on teadlikud

§-s 432 sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mille kohaselt menetluse lõpetamine kohtu poolt kompromissiga võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ja et kompromiss vastab nende vabalt kujunenud tahtele. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 9.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt poolte taotlusele jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 10. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (12.06.2017 ja 19.03.2018) hagi esitamisel (sh nõude suurendamisel) kohtule riigilõivu kokku 2100 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1050 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr XXX. 11.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4