← Eesti

2-17-11807/42

Obsah (9)§ 438§ 330§ 331§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-11807 Tsiviilasi P P ha

§ 438lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud 7

(10)2-17-11807 on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
  1. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate põhiliste asjas tähtsust omavate asjaolude osas: - 07.05.2017 toimus kostja liikmete üldkoosolek; - hageja ei osalenud 07.05.2017 üldkoosolekul; - hagejale saadeti teade 7.05.2017 üldkoosoleku toimumise kohta
  2. aprillil
  4. Hageja peab kostja 07.05.2017 üldkoosoleku tühisuse aluseks seda, et hagejale saadeti teade
  5. mai 2017 üldkoosoleku toimumise kohta alles
  6. aprillil 2017 ehk vähem kui 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. 09.10.2017 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-967 tuvastati kostja 18.10.2016 üldkoosoleku otsuste tühisus, sealhulgas kostja põhikirja muutmise otsuse tühisus. (I kd tl 73-75). Seega kehtis 07.05.2017 üldkoosolekule eelnevalt endiselt hageja poolt kohtule esitatud kostja põhikiri, mis oli kinnitatud
  7. mail
  8. Antud põhikirja p 4.9 kohaselt tehakse üldkoosoleku koht ja päevakord liikmetele teatavaks hiljemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. (I kd tl 25-28). Kostja kinnitab oma seisukohas, et üldkoosoleku toimumise teade saadeti kostja liikmetele elektrooniliselt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai teate kätte 29.04.
  9. Kostja poolt esitatud e-maili väljatrükkide kohaselt saadeti kostja liikmetele teade 07.05.2017 üldkoosoleku toimumisest 29.04.
  10. (II kd tl 195-200, III kd tl 1-4 ja tl 69-72). Üldkoosolek toimus 07.05.
  11. Seega ei ole kehtivas põhikirjas ettenähtud 15 päeva tingimus antud juhul täidetud. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja 07.05.2017 üldkoosolekul ei osalenud.
  12. Kostja väitel avaldas ta koosoleku teate üleriigilise ajalehe Postimehe kaudu 20.04.2017 ja üldkoosoleku toimumise teade on olnud üleval Eesti Metsaühistu kodulehel 20.04.
  13. Kohtu hinnangul ei saa kostja liikmeid üldkoosolekust teavitatuks lugeda teate avaldamisega kostja kodulehel ja ajalehes. Kodulehel ja ajalehes teate avaldamine ei vasta kostja kehtivale põhikirjale ega taga kostja liikmetele teabe saamist üldkoosoleku toimumisest.
  14. Koosoleku toimumisest ühingu liikmetele etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. (vt Riigikohtu
  15. aprilli
  16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 13). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-76-14 (p 21) selgitanud, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Samuti on Riigikohus 17.06.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-02 leidnud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega on tegemist juhul, kui üldkoosoleku toimumisest ei teatatud kõigile liikmetele. Nimetatu toob kaasa otsuse tühisuse.
  17. Eeltoodust tulenevalt on tegemist 07.05.2017 üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega, mis toob kaasa kõigi 07.05.2017 üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. 8
(10)2-17-11807 Tõendite tagastamine 50. Kostja esitas 25.03.2019 täiendavad tõendid. Samuti esitas kostja 02.04.2019 menetlusdokumendi koos lisaga. 51.

§ 330

lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kohus määras lõplike tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 17.12.2018 ja vastuväidete esitamise tähtajaks 11.01.2018. Kostja esitas seega 25.03.2019 tõendid hilinenult. 52.

§ 331

lg 1 kohaselt juhul kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks tal ei ole olnud võimalik antud tõendeid esitada tähtaegselt. Lisaks leiab kohus, et neid tõendeid ei saa ka vaatamata hilinenult esitamise põhjenduse puudumise tõttu vastu võtta kuna nende vastuvõtmine põhjustaks menetluse viibimise. Kohus määras 18.03.2019 pooltele menetluskulude esitamise tähtajad ja teatas kohtuotsuse tegemise kuupäeva. Kostja tõendite vastuvõtmisel kaasneks kohtuotsuse tegemise edasilükkumine. 53. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt 25.03.2019 esitatud tõendid ja 02.04.2019 esitatud menetlusdokument koos lisaga jätta vastu võtmata ning need kostjale tagastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 54. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda kooskõlas

§ 162lg 1.

Seega jäävad kostja enda menetluskulud kostja enda kanda. 55. Hageja märkis menetluskuludena riigilõivu summas 300 eurot, hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi eest makstud summa 954 eurot ja esindaja sõidukulu 84 eurot. Kokku seega 1338 eurot. 56.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

  1. Kohus leiab, et hageja poolt osundatud menetlustoimingud on põhjendatud. Samuti on põhjendatud nendeks kulutatud aeg: 07.08.2017 – hagiavalduse koostamine ja esitamine – 2h 30m; 18.01.2018 – hagi vastuse kohta arvamuse koostamine – 1h 20m; 24.05.2018 – taotluste esitamine – 0h 15m; 19.11.2018 – kohtuistungiks ettevalmistamine – 0h 40m; 19.11.2018 – kohtuistungil esindamine – 2h 15m; 11.01.2019 – hageja seisukoha koostamine – 1 h 15 min ; 15.03.2019 – hageja seisukoha koostamine – 35 min. Kokku on hageja poolt menetlustoiminguteks kulutatud aeg põhjendatud seega 8 tunni ja 50 minuti ulatuses.
  2. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja 9

(10)2-17-11807 tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
  5. novembri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
  7. detsembri
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on märgitud 90 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohus leiab, et Riigikohtu seisukohtade valguses on tegemist põhjendatud tunnitasu määraga.
  9. Hageja väitel on hageja lepinguline esindaja kandnud transpordikulu liikumisel Tartust Tallinna ja tagasi Tartusse kokku 70 euro ulatuses millele lisandub käibemaks. Hüvitatavaks menetluskuluks on ka otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus.

§ 144

p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, mistõttu ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Kohtu hinnangul on 70 euro puhul tegemist ülemäärase transpordikuluga. Tavapärase sõidukiga antud vahemaad läbides ei ole võimalik kütusele kulutada sedavõrd suurt summat. Keskmiseks saab kohtu hinnangul sõiduauto puhul pidada kütusekulu 6 liitrit 100 km kohta. Vahemaa Tartust Tallinna on 186 km. Seega kokku 372 km läbimisega moodustaks kütusekulu 22,32 liitrit. Kohtu hinnangul 2018.a kütusehindade juures (ca 1,3 eurot liiter) moodustab kütusekulu Tartust Tallinna ja tagasi Tartusse kokku rahaliselt ligikaudu 30 eurot.
  3. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 1284 eurot (koos käibemaksuga), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 1284 eurot. 61.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.