1 2-19-3206 9. Võlgnikul Andres Lareteil tuleb Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale (e-post pmkparnu.menetlus@kohus.
Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud Andres Laretei esitas 28.02.
lg 2, § 158 ja § 172 ning vastavalt võlausaldajate otsusele kohtule ettepaneku: 1) Lõpetada Andres Laretei pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 2) Vabastada Andrus Õnnik Andres Laretei pankrotihalduri ülesannetest. 3) Määrata pankrotihalduri tasuks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu maksta välja pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille konto SEB Pank AS-is on XXXXXXXXXXX. 4) Algatada Andres Laretei suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 5) Teha Pärnu Maakohtule ettepanek jätta Andres Laretei pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 2 2-19-3206 Haldur on esitanud kohtule andmed vastavalt
Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. 1.
Ajutise halduri tasu (vastavalt 11.06.2019 määrusele) 522 €
sätestatud aruande (30 min) ning jaotusettepaneku (2 tundi), suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega ( 1 tund), tegelenud pankrotivara müügiga ja müünud selle ( 1 tund), koostanud menetluse lõpetamise aruande (2 tundi). Kokku on haldur kulutanud 10 tundi ja 30 minutit.
Samas oli võlgnik esitanud
lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt
Andres Laretei on puhul pole teada
lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Andres Laretei pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb
lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 11.Maksejõuetuse põhjus Võlgnik Andres Laretei maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on järelemõtlematult võetud kiirlaenud ja ühtede laenude kustutamine teistega. Maksejõuetuse tekkimisele aitas kaasa uue, tema oskustele sobiva töökoha mitteleidmine alates 2017 aasta novembrist. Maksejõuetus tekkis hiljemalt novembris 2017, kui võlgnik lõpetas töösuhte ja ei leidnud uut tööd. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. 12.Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused Käesoleva aruande p-s 6 on kirjeldatud halduri tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 10,5 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni xxxxxxxxxxx/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx . Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest.
lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
4 2-19-3206 Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx ning hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu maksta välja pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. 13. Menetlusabi taotlus Käesolevaga olen koostanud halduri aruande Anres Laretei pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotivaras vahendite puudumise tõttu on haldur taotlenud halduri tasu xxxxxxxxxxx ning sellele lisanduva käibemaksu xxxxxxxxxxx hüvitamist riigi vahenditest. Halduri tasu xxxxxxxxxxx ning sellele lisanduv käibemaks summas xxxxxxxxxxx palub haldur mõista OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks välja menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (
) § 162 lg 2 nõuetele. Andres Laretei pankrotimenetluses puudub müüdav vara. Pankrotihalduri poolt on sisse nõutud kõik sissenõutavad summad. Muu vara ning tagasivõitmise võimalused menetluses puuduvad. Aruande esitamisega 22.07.2019.a teeb pankrotihaldur kohtule seadusest tulenevalt ettepaneku lõpetada antud pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas
lg 1 ja 3 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt
lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt novembris 2017.a, kui isik võttis järelemõtlematult kiirlaene ja ühtede laenude kustutamine teistega. Maksejõuetuse tekkimisele aitas kaasa uue, tema oskustele sobiva töökoha mitteleidmine. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Andres Laretei pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 522 €.
lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks 62,30 € ja lõikes 2 sätestatud ülemmäär 109,03 €. Pankrotihaldur taotleb halduri tasu kinnitamist summas xxxxxxxxxxxmillele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx. Haldur leiab, et tema tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 10 tundi ja 30 minutit. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx/tunnis (sh. maksud), 5 2-19-3206 on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx. Pankrotihaldur palub määrata halduritasuks xxxxxxxxxxxmillele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx. Võlgnik ei ole esitanud halduri tasu osas vastuväiteid. Kohus leiab, et halduri tasunõue on põhjendatud. Tulenevalt
lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama paragrahvi 11. lõike järgi, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Haldur on esitanud menetlusabi taotluse. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab pankrotihalduri tasust hüvitamisele riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, s.o summas xxxxxxxxxxx, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda Andrus Õnnik'u halduritasu xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks summas xxxxxxxxxxx. Tasu tuleb maksta OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvele, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik Andres Laretei on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Andres Laretei pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku nimetamiseks.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus tulenevalt
lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel vabastab kohus pankrotihalduri.
lg 2 ja 3 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu hoidma oma varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele vähemalt üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgnik on kohustatud iga aasta
lg 4 alusel võib võlgnik enda tulust jätta endale 25 protsenti ja vastavalt
lg 2 alusel hoidma võlausaldajatele määratud raha oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, so eelkõige täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 märgitud sissetulekut osas, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva 6 2-19-3206 sissetulekust. Seega, kui võlgnikul on palgaalammäärast suurem sissetulek, siis ta võib alammäära ületavast summast jätta endale 25 % ja peab 75 % panema kõrvale (nt teisele kontole), et teha ülekanne võlausaldajate pangakontodele hiljemalt iga aasta 23-ndal juulil (esimene makse tuleb A. Lareteil teha hiljemalt 23.07.2020). Kohus hoiatab, et juhul, kui võlgnik kohtu määratud tähtaegadel kohtule teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
See tähendab, et andmete esitamise kohustuse rikkumisel lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse ja võlgnikul jäävad sel juhul kohustused võlausaldajate ees alles. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.