Obsah (10)

§ 423§ 196§ 340§ 2§ 376§ 426§ 173§ 168§ 177§ 178

2-18-8283 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-8283 Tsiviilasi T K hagi T

) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. 1 2-18-8283 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T K (hageja) esitas 29.05.2018 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 13.07.2018 ja 09.10.2018, T Bi (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõitis kostja 12.12.2017 xxx juures reguleerimata ülekäigurajal hagejale otsa, tekitades hagejale raske tervisekahjustuse. Seoses hagejale tekitatud kehavigastusega esinevad hagejal kahjulikud tagajärjed. Kostja tõttu saadud tervisekahjust tulenevalt nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitist oma vaimse ja füüsilise seisundi taastamiseks. Hageja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.
2. Kohus võttis 12.10.2018 määrusega hagi menetlusse.
3. Kostja esitas 14.11.2018 seisukohas taotluse

§ 423lg 2 p 1 alusel hagi läbivaatamata jätmiseks.

Samuti esitas kostja taotluse tema menetluskulude katteks tagatise andmiseks

§ 196lg 1 p 3 alusel.

1. Kohus rahuldas 17.01.2019 määrusega kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ja jättis hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.
2. 16.02.2019 esitas hageja määruskaebuse Harju Maakohtu 17.01.2019 määrusele, mida täpsustas 18.03.2019 ja 02.04.
4. 17.04.2019 määrusega rahuldas kohus hageja määruskaebuse ning tühistas Harju Maakohtu 17.01.2019 määruse. Ka rahuldas kohus kostja 14.11.2018 taotluse osaliselt ning kohustas hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 1050 eurot. Lisaks kõrvaldas kohus kostja esindaja I S menetlusest. Sama määrusega jättis kohus hageja hagi ja 09.10.2018 taotluse tunnistaja ülekuulamiseks käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 6.
5. Hagejale on 17.04.2019 määrus isiklikult kätte toimetatud 13.05.
6. Hageja ei ole käesoleva ajani hagis esinevaid puuduseid kõrvaldanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 8.

§ 340

¹ lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. Vastavalt

§ 423

lg 2 p-s 2 sätestatule võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab siinkohal, et olukorras, kus nõude aluseks olevad asjaolud on ebaselged, pole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik (

§ 2

). Ka vastaspoolel pole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei järeldu selgelt ja üheselt nõude aluseks olevad asjaolud. 2 2-18-8283 9. Kohus jättis 17.04.2019 määrusega hageja hagi käiguta ning andis hagejale kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitas hagejale, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad selguma hagiavaldusest ning hagejal tuleb oma nõude aluseks olevaid asjaolusid kohtule vastavalt täpsustada. Kohus märkis, et hageja ei ole hagis välja toonud mittevaralise kahju nõude asjaolusid, mh millised vigastused hagejal olid, milles seisneb hageja mittevaraline kahju ning kuidas hageja vigastused põhjustasid mittevaralise kahju. Kohus selgitas, et hageja kohustus on tekkinud mittevaralise kahju kirjeldamine. Kohus rõhutas, et hagejal tuleb hagis (st mitte üksnes hagi lisades) välja tuua kõik mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Kohus ei asu ise hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid hagi lisadest tuletama, vaid hagejal tuleb need endal hagiavalduses välja tuua. Ka selgitas kohus, et hagejal tuleb hagiavalduses selgelt välja tuua, millised summad on kindlustusandja sama juhtumi tõttu juba hagejale hüvitanud. Samuti tuleb hagejal selgitada, kas hageja on kindlustusandja poolt pakutud summale vastu vaielnud või on hageja sellega nõustunud. Kui hageja ei ole nõustunud kindlustusandja summaga, siis tuleb hagejal seda hagis põhjendada (sh miks peaks kohtu poolt välja mõistetav summa olema suurem, kui kindlustusandja pakub). Lisaks selgitas kohus hagejale tõendamiskoormist ning vajadust esitada kohtule täiendavad tõendid mittevaralise kahju osas. Kohus märkis, et vastavalt

§ 376

lg-le 5 tuleb hagejal tulenevalt hagi täpsustamisest esitada kohtule hagiavalduse terviktekst.

1. Hagejale on 17.04.2019 määrus isiklikult 13.05.2019 kätte toimetatud. Hageja ei ole käesoleva ajani hagis esinevaid puuduseid kõrvaldanud.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 340¹ lg-st 2 ning § 423 lg 2 p-st 2, jätab kohus käesoleva hagi läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 426

lg-st 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd

§ 168

lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 13. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

14.

§ 178

lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3