2-19-8313/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-8313 Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2019, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Tsiviilasi XX hagi YY vastu 11 500 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise ning viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.06.2019 määrus tsiviilasja menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 03.06.2019 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. XX määruskaebus rahuldada.
3. Menetluskulud määrab kindlaks ja jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 372 lg 5). Asjaolud ja maakohtu määrus
4. XX (hageja, lapse ema) esitas Harju Maakohtule hagi YY (kostja, lapse isa) vastu järgmistes nõuetes: - põhinõue summas 11 500 eurot; - elatis 500 eurot iga kuu 10-ks kuupäevaks alates
5. aasta juunist kuni lapse CC täisealiseks saamiseni; - viivis 0,03% päevas tasumata põhivõlalt. Hagis väljatoodud asjaolude kohaselt on hageja ja kostja XX.XX.XXXX sündinud CC vanemad. Poolte abielulahutus jõustus
6. aasta juulis ja laps jäi elama ema juurde. 01.06.2012 sõlmisid hageja ja kostja notari juures elatisraha maksmise kokkuleppe, mille kohaselt kohustub kostja maksma lapse ülalpidamiseks alates koolimineku hetkest 500 eurot kuus. Tasumisega viivitamisel on elatisraha saajal õigus nõuda viivist 0,03% tasumata summalt päevas. 01.09.2014 läks laps kooli, seega on elatisraha suuruseks alates 01.09.2014 500 eurot kuus. 31.05.2019 seisuga on kostja põhivõlgnevus 11 500 eurot.
7. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest. Maakohus märkis et hagiavalduse kohaselt on hageja eesmärgiks, et kostja tasuks elatist (s.h elatise võlgnevust) nende ühisele lapsele CC-le vastavalt poolte notariaalselt kinnitatud kokkuleppele. Maakohus asus seisukohale, et see, et hageja on sõlminud kostjaga elatisraha maksmise notariaalse kokkulepe, ei anna hagejale õigust elatise nõude esitamiseks. Nimelt sätestab perekonnaseaduse (PKS) § 75 lg 1, et kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega ei ole hageja kohtu hinnangul õigustatud isikuks elatise saamise nõude esitamisel, kuna elatise nõude saab esitada seaduse kohaselt tema alaealine laps. Samuti juhtis maakohus hageja tähelepanu asjaolule, et PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul on hageja nõudnud mh kokkuleppe täitmist (s.o elatise võlgnevuse tasumist) alates 2017 aastast, mis on aga rohkem kui 1 aasta. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hageja määruskaebus
8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Maakohus on lähtunud tavapärasest elatise nõudmise regulatsioonist ehk perekonnaseaduse alusel nõutavast elatise nõudest. Käesoleval juhul on hagi aluseks vanemate vaheline kokkulepe, millest tulevad õigused ja kohustused vanematele. Kuna pooltevahelise kokkuleppega reguleeriti lapse suhtes osavõlgnike omavahelist suhet (õigusi ja kohustusi), on hageja nõuet kostja vastu võimalik tõlgendada ka kui hageja regressinõuet kostja vastu. Kuna kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepingut nõuetekohaselt täitnud, on hageja pidanud vastavad kulud esialgu ise kandma. Seda on hageja ka teinud, kandes jooksvalt kõik lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud. Hagejal on õigus need kulud kostjalt tagasi nõuda. Pooled on kokku leppinud, et vajalike kostja poolt tasumisele kuuluvate kulude summa on 500 eurot kuus. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
10. Maakohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel sõlmitud elatisraha maksmise notariaalne kokkulepe ei anna hagejale õigust elatise nõude esitamiseks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei saa lapse vanem esitada kohtusse hagi teise vanema vastu elatisraha maksmise notariaalse kokkuleppe alusel. Hageja ja kostja on sõlminud 01.06.2012 notariaalselt tõestatud elatise maksmise kokkuleppe (elatiskokkulepe). Selle järgi kohustub kostja tasuma hagejale nende ühise lapse ülalpidamiseks alates koolimineku hetkest kuni lapse täisealiseks saamiseni 500 eurot kuus. Seega nähtub, et vanemad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe lapsele elatise maksmise kohta. Elatiskokkulepe on sõlmitud hageja ja kostja kui lapse vanemate vahel. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja kui lapse vanemate vahel sõlmitud leping on olemuselt leping lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Lapsele makstavas elatises kokku leppides juhinduvad vanemad eelduslikult seadusjärgsest lapse ülalpidamise kohustusest ja üldjuhul üksnes täpsustavad ülalpidamiskohustuse täitmise tingimusi (sh makstava elatise suurust). Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad kokku, et lapsest lahus elav vanem kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes, mitte aga laps. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate elatiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 mõttes (Riigikohtu 23.02.
11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p 13). Hagist ei nähtu, et elatiskokkulepe on sõlmitud kohese sundtäitmise tingimusega. Kohese sundtäitmise kokkuleppeta tuleb täitedokumendi saamiseks alustada kohtumenetlust kohustatud vanema vastu (Riigikohtu 26.04.
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-16, p 24.2). Kuna elatiskokkulepe on sõlmitud lapse vanemate vahel, siis on elatiskokkuleppe täitmiseks hagi esitamiseks õigustatud hageja ehk lapse ema, kes saab pöörduda kohtu poole notariaalse elatiskokkuleppe täitmise nõudega.
13. Eeltoodust tulenevalt ei esine TsMS § 371 lg 2 p-s 2 sätestatud alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata avaldus maakohtule menetlusse võtmiseks otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal