Obsah (6)

§ 372§ 70§ 106§ 104§ 371§ 659

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-4599 Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2019, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Tsiviilasi Osaühing Port One hag

§ 372lg 5).

Asjaolud ja maakohtu määrus

1. Osaühing Port One (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi XX’i (kostja) vastu põhivõla 7317,85 eurot ja viivise 5889,96 eurot väljamõistmiseks. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja Contenedores SIA 15.12.2017 krediteerimislepingu nr P1-720 ja 12.12.2017 IDSvahenduslepingu nr IDS-568, mis reguleerivad kütusekaartide kasutamist. Ostetud kütuse eest kohustus Contenedores SIA tasuma hagejale. 12.12.2017 sõlmisid hageja ja Contenedores SIA käibemaksu tagastamise lepingu nr KM-316, mille kohaselt korraldas hageja kokkulepitud teenustasu eest käibemaksu tagastamise Contenedores SIA välisriikide ostudelt. Lisaks sõlmisid hageja ja Contenedores SIA 18.12.2017 käibemaksu faktooringu lepingu nr F-204, mille kohaselt sai Contenedores SIA igakordsel kütusearvel kohe tagasi Leedus ja Rootsis ostetud kaupade käibemaksu. 12.12.2017 sõlmis Contenedores SIA juhatuse liige XX (kostja) hagejaga käenduslepingu nr K-429, millega kostja kohustus solidaarselt vastutama põhivõlgniku Contenedores SIA poolt hagejale kuuluvate kõigi summade nõuetekohase tasumise eest. Käendaja vastutuse piirmäär on 35 000 eurot. Põhivõlgniku ja käendajate vastutus on solidaarne. Käenduslepingut nr K-429 p 4 kohaselt ei ole võlausaldajal kohustust nõuda kohustustuste täitmist esmalt põhivõlgnikult. Kõik käendajad vastutavad solidaarselt põhivõlgnikuga ja võlausaldajal on õigus nõuda kohustuste täitmist omal äranägemisel kas põhivõlgnikult ja/või ükskõik milliselt käendajalt eraldi või ühiselt. Contenedores SIA jättis tasumata hageja poolt lepingute alusel esitatud arved kogusummas 7317,85 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lepingujärgse viivise, mis hagi esitamise ajaga on 5889,96 eurot. Hageja on seisukohal, et hagi allub Harju Maakohtule. Hageja viitab, et vastavalt lepingu nr K-429 p 15 on hageja ja kostja kokku leppinud, et vaidlus lahendatakse Harju Maakohtus.
2. Maakohus keeldus hageja nõuete menetlusse võtmisest. Maakohus märkis et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 kohaselt tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Maakohtu hinnangul ei saa hagiavalduses esitatud asjaoludest järeldada, et kostja sõlmis hagejaga lepingu oma iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega seonduvalt, mistõttu on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

§ 70

lg 3 rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.

§ 70

lg 4 järgi käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1215/2012 (määrus) artikkel 18 punkt 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Nimetatud määruse artikli 25 punkti 1 kohaselt kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine.

§ 106

lg 1 p 1 kohaselt kohtualluvuse kokkulepe on tühine, kui see on vastuolus käesoleva seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga.

§ 104

lg 1 kohaselt kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd vaidlusaluse lepingu puhul ei ole täidetud

§ 104

lg 1 sätestatud tingimused, s.o vaidlus ei ole seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega, siis on kohtualluvuse kokkulepe tühine vastavalt

§ 106lg 1 p-le 1.

Seega võib määruse artikli 18 punkti 2 alusel algatada menetluse kostja vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija (kostja) alaline elukoht. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukohaks Läti Vabariik. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 2 alusel.

Hageja määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Hageja hinnangul ei ole hageja kostjaga sõlminud tarbijakäenduslepinguid. Kostja sõlmis hagejaga 12.12.2017 Contenedores SIA kohustuse täitmise osas käenduslepingu. Kostja oli käenduslepingu sõlmimise hetkel Contenedores SIA ainus juhatuse liige ning ainuosanik. Kostja on käenduslepingus nr K-429 kinnitanud, et ta on Contenedores SIA majandustegevusega otsestelt seotud ning lähtub käenduskohtuse võtmisel Contenedores SIA majanduslikust huvist. Kostja sõlmis hagejaga käenduslepingu Contenedores SIA kohustuste täitmise tagamiseks seoses huviga Contenedores SIA majandustegevuse vastu, seega ei ole kostja tarbija ning tema suhtes ei saa kohaldada tarbija õiguskaitsega seotud õigusakte. Olukorras, kus kostja sõlmis ainult endale kuuluva ühingu seadusliku esindajana hagejaga krediteerimislepingu nr P1-720 ja IDS-vahenduslepingu nr IDS-568 ning võttis käenduslepinguga endale ka füüsilise isikuna kohustusi juhuks, kui tema ühing jätab nimetatud lepingutes kokku lepitud kohustused täitmata, ei saa kostja tegevust lepingute sõlmimisel hinnata tarbija käitumisena. Kostja tegutses lepingute sõlmimisel vähemalt osaliselt majandusja kutsetegevuses, mis oli piisav selleks, et Brüssel I bis määruses kirjeldatud tarbijat kaitsvad sätted kostjale ei kohalduks. Seega ei kohaldu kostja vastu hagi esitamisel Brüssel I bis art 18 lg-s 2 sätestatud piirang ja kostja vastu on võimalik hagi esitada ka mujale, kui üksnes tema elukohajärgse riigi kohtusse. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole tarbija, ei ole käenduslepingus nr K-429 kokkulepitud kohtualluvuse kokkulepe tühine ning käesolev vaidlus kuulub lahendamisele Harju Maakohtus Hageja viitab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele asjas nr 3-2-1-89-08 ja Euroopa Kohtu otsusele asjas C-498/16 M. Schrems vs Facebook Ireland Limited. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu (

§ 659ja § 657 lg 1 p 3).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 5. Maakohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et asi ei allu Harju Maakohtule. Vastavalt

§ 70

lg-le 1 määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel kehtib kohtualluvuse kohaldamisel Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I bis määrus). Nimetatud määruse artikkel 4 lg 1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, reeglina selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Artikkel 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes sama määruse II ptk 2.-

1. jaos sätestatud korras ning sama määruse art 18 lg 2 järgi võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Brüssel I bis artikkel 19 järgi võib sellest põhimõttest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis oli sõlmitud pärast vaidluse teket, mis võimaldab tarbijal algatada menetluse Brüssel I bis
2. jaos nimetamata kohtutes või mille sõlmisid tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase riigi õigusega. Kuivõrd kostja elab Läti Vabariigis ning hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud Brüssel I bis arts 19 sätestatud tingimustele vastavat kokkulepet, saab juhul, kui kostja on Brüssel I bis määruse mõttes tarbija, hagi tema vastu esitada üksnes Läti Vabariigi kohtusse. Seega tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas kostja on tarbija Brüssel I bis määruse mõttes. Tarbija mõistet sisustades ei saa lähtuda riigisisesest õigusest. Tegu on autonoomse mõistega ning selle sisustamisel tuleb lähtuda liidu õigusest ja Euroopa Kohtu praktikast. Euroopa Kohus on 25.01.2018 otsuses asjas C-498/16 M. Schrems vs Facebook Ireland Limited öelnud, et mõistet „tarbija“ tuleb tõlgendada kitsalt (lahendi p 29). Ainult lepingud, mis on sõlmitud väljaspool igasugust majandus- ja kutsetegevust ja vastavaid eesmärke ning nendest sõltumatult ja mille ainus eesmärk on eratarbimise käigus rahuldada üksikisiku isiklikke vajadusi, kuuluvad nimetatud määruses seoses tarbija kui nõrgemaks peetava poole kaitsmisega ette nähtud erinormide kohaldamisalasse, samas kui selline kaitse ei ole õigustatud lepingute puhul, mille eesmärk on kutsetegevus (lahendi p 30). Samuti selgitas kohus, et kui isik on sõlminud lepingu osaliselt oma majandus- või kutsetegevuse raames ja ülejäänud osas majandus- või kutsetegevusest sõltumatul eesmärgil, siis võib isik nendele sätetele tugineda üksnes juhul, kui leping on isiku majandustegevusega või kutsealaga seotud nii nõrgalt, et seda sidet võib pidada teisejärguliseks, mis tähendab, et sel on lepingu sõlmimise kontekstis vaid tähtsusetu roll (lahendi p 32). Hageja on esitanud kohtule hageja ja kostja vahel 12.12.2017 sõlmitud käenduslepingu nr K
3. Lepingust nähtub, et kostja võtab endale eraisikuna kohustuse tagada hageja võimalikud nõuded põhivõlgniku Contenedores SIA vastu, kui viimane ei täida lepingu punktides 2.1.-2.
4. loetletud hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Kostja käendajana avaldab, et ta on põhivõlgniku majandustegevusega otseselt seotud ja seega lähtub ta käenduskohustuse võtmisel majanduslikust huvist. Käenduslepingu p 15 kohaselt lahendatakse kokkleppele mittejõudmisel kõik käenduslepingust tulenevad vaidlusküsimused Eesti Vabariigi seaduste alusel Harju Maakohtus. Hageja ja Contenedores SIA vahel sõlmitud vahenduslepingust nr IDS-568 p 6.3., käibemaksu faktooringu lepingust nr F-204 p 12.2., käibemaksu tagastamise lepingust nr KM-316 p 10.
5. ja krediteerimislepingu nr P1-720 p 7.
6. nähtub, et pooltevahelised vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus. Eeltoodust nähtub, et kostja on käenduslepingus avaldanud, et ta sõlmis käenduslepingu kohustusega tagada hageja võimalikud nõuded põhivõlgniku Contenedores SIA vastu. Samuti on kostja avaldanud, et ta on põhivõlgniku majandustegevusega otseselt seotud ja seega lähtub ta käenduskohustuse võtmisel majanduslikust huvist. Hageja ja Contenedores SIA vahel sõlmitud lepingustest nähtub, et lepingud on juhatuse liikmena allkirjastanud kostja. Seega nähtub, et kostja ei ole lepingut sõlminud isiklikul otstarbel ja kostja tegevust lepingu sõlmimisel ei saa hinnata tarbija käitumisena. Kostja tegutses lepingu sõlmimisel majandus- ja kutsetegevuses, mis on piisav selleks, et Brüssel I bis määruses kirjeldatud tarbijat kaitsvad sätted temale ei kohalduks. Seega ei kohaldunud kostja vastu hagi esitamisel Brüssel I bis art 18 lg-s 2 sätestatud piirang ja tema vastu oli võimalik hagi esitada ka mujale kui üksnes tema elukohajärgse riigi kohtusse.
7. Eeltoodust tulenevalt ei esine

§ 371

lg 1 p-s 2 sätestatud alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata avaldus maakohtule menetlusse võtmiseks otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal