← Eesti

1-17-2155/54

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. augustil 2018 Tartu Kohtumajas Kriminaalasja number ja sisu 1-17-2155 Endel Sova süüdistuses KarS § 384 lg 1 järgi üldmenetluses Evelin Jõgeda süüdistuses KarS § 384 lg 1 järgi üldmenetluses kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Kelly Kasepuu Tsiviilhageja M. G. OÜ(pankrotis) esindaja A. T. Riiklik süüdistaja ringkonnaprokurör Margus Lellep Süüdistatavad Endel Sova Ik: 36410046514; XXX; kriminaalkorras karistamata, XXX, elukoht: XXX Evelin Jõgeda Ik: 47111142711; elukoht:XXX Kaitsja kriminaalkoras karistamata, XXX; XXX, Adv Andres Veski / Endel Sova ja Evelin Jõgeda lepinguline kaitsja/ Juhindudes KrMS § 180 lg. 1 , § 301, § 311, § 313, § 315 lg.1-4, kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Endel Sova KarS § 384 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks kaks

(2)aastat vangistust. 1 KarS § 73 lg 1 alusel Endel Sovale mõistetud vangistust täitmisele mitte pöörata kui tema kahe
(2)aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Kohaldada KarS § 491 alusel Endel Sovale ettevõtluskeeldu kestusega kaks aastat. Süüdi tunnistada Evelin Jõgeda KarS § 384 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks üks
(1)aasta ja kuus
(6)kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel Evelin Jõgedale mõistetud vangistust täitmisele mitte pöörata, kui tema kahe
(2)aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Süüdistatavate kulutused kaitsjale jätta KrMS § 180 lg 1 alusel nende endi kanda. Tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, 7, 8 Endel Sovalt ja Evelin Jõgedalt solidaarselt kui ühiselt kahju tekitanud isikutelt M. G. OÜ (pankrotis) (registrikood XXX; esindaja pankrotihaldur A. T.; XXX) 129 661 (ükssada kakskümmend üheksa tuhat kuussada kuuskümmend üks) eurot ja 78 senti kahju hüvituseks. Summa kanda halduri poolt osundatud kontole 38 529 euro osas jätta tsiviilhagi rahuldamata. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Evelin Jõgedalt sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot riigieelarvesse 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Endel Sovalt sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot riigieelarvesse 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal, SWIFT: FOREEE2X) või EE40170001700XXX2300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X). Viitenumbriks märkida Endel Soval 99918700041996 ja Evelin Jõgedal 99918700042005. Tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme
(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on eeltoodud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. 2 Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate saamisel avaldatakse kohtuotsus tervikuna kohtu kantselei kaudu 15 päeva pärast apellatsiooniteate kohtukantseleisse saabumist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  1. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Evelin Jõgedat ja Endel Sovat selles, et nemad grupis, st ühise ja kooskõlastatud tegevusega kahjustasid M. G. OÜ (kuni XX.XX.XXXX ärinimi M. OÜ, registrikood XXX, edaspidi M.) juhatuse liikmetena sama osaühingu varalist seisundit kohustustevastase tegevusega selliselt, et pöörasid osaühingu vara enda kasuks, mille tulemusena vähendasid oluliselt osaühingu rahalisi vahendeid ja maksevõimet. Sellise tegevusega tekitasid Evelin Jõgeda ja Endel Sova osaühingule otsest kahju seeläbi, et osaühing ei olnud enam võimeline täitma kolmandate isikute ees oma kohustusi ning muutus maksejõuetuks ja pankrotistus. Seega on täidetud ka KarS § 384 lg-s 2 sätestatud karistatavuseeldus. Evelin Jõgeda ja Endel Sova tegevus seisnes täpsemalt järgnevas. M., mille juhatuse liikmeteks ja allkirjaõiguslikukeks isikuteks ajavahemikul XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX olid Evelin Jõgeda ja Endel Sova, omas võlgnikuna võlasuhet võlausaldaja FIE E. K. summas 110 848,01 eurot. Nimetatud võlgnevus oli tekkinud ajavahemikus XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX toimunud erinevate üksiktehingute alusel, mille kohaselt oleks M. pidanud tasuma FIE E. K. poolt esitatud arvete alusel ostusummasid, kuid M. juhtorgani liikmed jätsid need tasumata. Tehingud, mille alusel võlasuhe tekkis ning mille eest jäeti tasumata, on alljärgnevad: 1) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 30.01.
  2. a on väljastatud summas 1393,87 EUR; arve alusel on tasutud 343,87 eurot ning võlgnevuse jääk on 1050,00 eurot; 2) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 27.07.
  3. a on väljastatud summas 3442,22 eurot; arve alusel on tasutud 124,77 eurot ning võlgnevuse jääk on 3317,45 eurot; 3) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 05.08.
  4. a on väljastatud summas 4XXX,82 eurot; võlgnevuse jääk on 4XXX,82 eurot; 4) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 12.08.
  5. a on väljastatud summas XXX28,18 eurot; võlgnevuse jääk on XXX28,18 eurot; 5) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 19.08.
  6. a. on väljastatud summas 2363,57 eurot; võlgnevuse jääk on 2363,57 eurot; 6) arve-saateleht nr XXX(XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 26.08.
  7. a on väljastatud summas 2792,45 eurot; võlgnevuse jääk on 2792,45 eurot; 3 7) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 02.09.
  8. a on väljastatud summas XXX92,42 eurot, võlgnevuse jääk on XXX92,42 eurot; 8) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 23.09.
  9. a on väljastatud summas 4789,34 eurot; võlgnevuse jääk 4789,34 eurot; 9) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 30.09.
  10. a on väljastatud summas 1854,72 eurot; võlgnevuse jääk on 1854,72 eurot; 10) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 05.10.
  11. a on väljastatud summas 3647,38 eurot; võlgnevuse jääk on 3647,38 eurot; 11) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 05.10.
  12. a on väljastatud summas 2379,45 eurot; arve alusel on laekunud 1000 eurot ning võlgnevuse jääk on 1379,45 eurot; 12) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 20.10.
  13. a on väljastatud summas 6293,57 eurot; võlgnevuse jääk on 6293,57 eurot; 13) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 26.10.
  14. a on väljastatud summas 4041,22 eurot; võlgnevuse jääk on 4041,22 eurot; 14) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 10.11.
  15. a on väljastatud summas 7080,48 eurot; arve alusel on tasutud 2473,34 eurot ning võlgnevuse jääk on 4607,14 eurot; 15) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 14.12.
  16. a on väljastatud summas 7093,25 eurot; arve alusel on tasutud ja teostatud tasaarvestus kokku summas 2337,41 eurot ning võlgnevuse jääk on 4755,84 eurot; 16) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 21.12.
  17. a on väljastatud summas 5330,88 eurot; võlgnevuse jääk on 5330,88 eurot; 17) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 05.01.
  18. a on väljastatud summas 7116,62 eurot; arve alusel on tasutud 3116,62 eurot ning võlgnevuse jääk on 4000 eurot; 18) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 12.01.
  19. a on väljastatud summas 8766,58 eurot, võlgnevuse jääk on 8766,58 eurot; 19) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 12.01.
  20. a on väljastatud summas 1061,67 eurot; võlgnevuse jääk on 1061,67 eurot; 20) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga XX.XX.XXXX on väljastatud summas 6956,93 eurot; võlgnevuse jääk on 6956,93 eurot; 21) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga XX.XX.XXXX on väljastatud summas 5933,55 eurot; võlgnevuse jääk on 5933,55 eurot; 22) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga XX.XX.XXXX on väljastatud summas 7304,83 eurot; võlgnevuse jääk on 7304,83 eurot; 23) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 27.01.
  21. a on väljastatud summas 3100,03 eurot; võlgnevuse jääk on 3100,03 eurot; 24) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 09.02.
  22. a on väljastatud summas 4140,29 eurot; võlgnevuse jääk on 4140,29 eurot; 25) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 16.02.
  23. a on väljastatud summas 5746,18 eurot; võlgnevuse jääk on 5746,18 eurot; 26) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 23.02.
  24. a on väljastatud summas 6372,00 eurot; võlgnevuse jääk on 6372,00 eurot; 27) arve-saateleht nr XXX (XX.XX.XXXX) maksetähtajaga 24.02.
  25. a on väljastatud summas 515,52 eurot; võlgnevuse jääk on 515,52 eurot. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 187 lg-st 1 tulenevalt peab osaühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 35 kohaselt peavad juhtorgani liikmed täitma kohustusi oodatava hoolega ja olema 4 juriidilisele isikule lojaalsed. Lojaalsuskohustuse kohaselt peab juhatuse liige järgima oma tegevuses juhatuse liikmena üksnes osaühingu huve ja välistama igasuguse enda isiklike huvide eelistamise. Lojaalsuskohustuse rikkumisega juhatuse liikmete poolt on muuhulgas tegemist siis, kui juhatuse liige omastab äriühingu vara. Evelin Jõgeda ja Endel Sova tegevus juhatuse liikmetena oli nimetatud nõuetega aga vastuolus, kuna nad jätsid täitmata osaühingu kohustuse tasuda FIE E. K. tekkinud võlasuhte alusel võlgnevuse, eesmärgiga omastada osaühingu raha isiklikes huvides. Nimelt pöörasid nad ajavahemikul 06.07.
  26. a kuni 02.07.
  27. a M. rahalisi vahendeid omakasu eesmärgil iseenda kasuks alljärgneval viisil: 1) ajavahemikul 06.07.
  28. a kuni 02.07.
  29. a kasutas Evelin Jõgeda koos Endel Sovaga teadlikult oma isiklikest huvidest lähtuvalt M. rahalisi vahendeid omakasu eesmärgil, teostades M. Nordea Bank AB kontolt nr XXX äriühingu huvide vastaselt põhjendamatuid ülekandeid kogusummas 139 284 eurot Evelin Jõgeda isiklikele SEB Pank AS-i kontodele nr XXX ja nr XXX, Nordea Bank AB kontole nr XXX, Danske Bank AS-i Eesti filiaali kontole nr XXX ja Swedbank AS-i kontole nr XXX selgitusega majanduskulu. Ülekannete tegemine intensiivistus
  30. a lõpust alates, s.o ajal, kui E. K. FIE hakkas oma võlgnevust M. aktiivselt sisse nõudma. Nimetatud ülekantud rahast vähemalt 77 754,04 eurot ei kasutatud osaühingu huvides, vaid Evelin Jõgeda ja Endel Sova kasutasid seda osaühingu ja selle võlausaldajate huvide vastaselt isiklikul otstarbel. Nimelt tasusid nad selle eest isiklike pangateenuste eest, samuti isiklike pangakaartide kuutasusid, pangalaenu, laste jalgpalli, võimlemise ja ratsutamise arveid, elamispinnaga seotud kulutusi, reisikulutusi, Elisa Eesti AS-i, Estravel AS-i ja muid isiklikke arveid ning maksid kauplustes kaupade eest, söögikohtades toidu eest ja muude teenuste eest. Osa rahast kandis Evelin Jõgeda edasi ka elukaaslase Endel Sova, tütre T. J. ja teiste eraisikute kontodele. Sellega kahjustasid nad teadvalt M. varalist seisundit seeläbi, et kasutasid äriühingu rahalisi vahendeid äriühingu ja selle võlausaldajate huvide vastaselt isiklikul otstarbel; ajavahemikul 01.06.
  31. a kuni 23.04.
  32. a kasutas Evelin Jõgeda koos Endel Sovaga M. rahalisi vahendeid omakasu eesmärgil, võttes M. Nordea Bank AB kontolt nr XXX pangakaardiga nr XXX sularahas välja raha 7367.35 eurot. Väljavõetud sularahast osa, s.o 5 943,66 euro osas tehti samal päeval sissemaksed Evelin Jõgeda isiklikele SEB Pank ASi kontodele nr XXX ja nr XXX, misjärel Evelin Jõgeda ja Endel Sova kasutasid seda isiklikuks otstarbeks. Sellega kahjustasid nad teadvalt M. varalist seisundit, kuna kasutasid osaühingu rahalisi vahendeid osaühingu ja selle võlausaldajate huvide vastaselt; 2) ajavahemikul 16.07.
  33. a kuni XX.XX.XXXX kasutas Evelin Jõgeda koos Endel Sovaga teadlikult isiklikes huvides omakasu eesmärgil M. Nordea Bank AB kontoga nr XXX seotud pangakaarti nr XXX välisriikides, s.o Hispaania Kuningriigis, Araabia Ühendemiraatides, Ühendkuningriigis ja Rootsi Kuningriigis toimunud puhkusereiside kulude eest tasumisel kokku summas 8 125,05 eurot. Sellega kahjustasid nad teadvalt M. varalist seisundit seeläbi, et kasutasid äriühingu rahalisi vahendeid äriühingu ja selle võlausaldajate huvide vastaselt isiklikul otstarbel; 3) ajavahemikul 18.11.
  34. a kuni 06.06.
  35. a kasutas Endel Sova koos Evelin JõgE. teadlikult oma isiklikest huvidest lähtuvalt M. rahalisi vahendeid omakasu eesmärgil, teostades M. Nordea Bank AB kontolt nr XXX ülekandeid kogusummas 40 550 eurot Endel Sovale kuuluvale Nordea Bank AB kontole nr XXX selgitusega majanduskulu. Ülekandeid Endel Sova kontole hakati tegema alates
  36. a lõpust, s.o ajal, kui E. K. FIE hakkas oma võlgnevust M. sisse nõudma. Nimetatud ülekantud summast vähemalt 37 839,28 eurot ei kasutanud Evelin Jõgeda ja Endel Sova aga osaühingu huvides, vaid osaühingu ja selle võlausaldajate huvide vastaselt isiklikul otstarbel. Nimelt tasusid nad 5 nimetatud summa eest isiklikke pangateenuseid ja arveid, makstes kauplustes kaupade eest, söögikohtades toidu ja muude teenuste eest ning tasudes G. OÜ töö- ja töölähetustasusid, samuti sama äriühingu arvete ja lepingute eest. Eelnimetatud võlausaldaja ees kohustuste täitmatajätmisega ja osaühingu vara, s.o raha omastamisega seonduvalt käitusid Evelin Jõgeda ja Endel Sova kohustustevastaselt TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 mõttes, rikkudes nimetatud normidest tulenevat hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Sellisel viisil omastasid nad M. vara kokku 129 661,78 eurot. Selleks, et varjata osaühingu vara ebaseaduslikku enda kasuks pööramist, näitasid nad raamatupidamislikult, et kõnealune raha summas 129 661,78 eurot on sularahana kassas arvele võetud. Tegelikkuses aga sularaha kassas ei olnud, kuivõrd Evelin Jõgeda ja Endel Sova olid selle raha eelnevalt isiklikul otstarbel ära tarvitanud. Selleks, et katta ära sularaha kassa puudujääk, oli vajalik tekitada näilik seaduslik alus raha kassast väljaviimiseks. Niimoodi vormistasid Endel Sova ja Evelin Jõgeda ühise kooskõlastatud tegevuse alusel mitmeid näilikke dokumente, mille alusel üritasid näidata, et raha on kassast välja läinud seaduslikul alusel. Nimetatud näilikud dokumendid ja tehingud olid alljärgnevad: 1) Endel Sova, olles samal ajal nii G. OÜ (alates 03.12.
  37. a ärinimi B. I. OÜ) kui ka M. juhatuse liige, vormistas koos Evelin JõgE. tagantjärgi
  38. a G. OÜ nimelt M. raamatupidamise puudujääkide katmiseks majandusliku sisuta näilikud sularahas tasumisele kuuluvad müügiarved M. teenuste ja kaupade kohta kogusummas 101 458,20 eurot, eesmärgiga kanda kuluks Evelin Jõgeda ja Endel Sova poolt eelnevalt omandatud raha, mis raamatupidamislikult oli justkui sularahakassas. Nimetud arved alljärgnevad: Kuupäev Arve nr XX.XX.XXXX XX.XX.XXXX XX.XX.XXXX XX.XX.XXXX XX.XX.XXXX XX.XX.XXXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XX.XX.XXXX XX.XX.XXXX XX.XX.XXXX XX.XX.XXXX XXX XXX XXX XXX XX.XX.XXXX XXX XX.XX.XXXX XXX Selgitus lao rent 2009 juuli-detsember, 2010 jaanuar-detsember montaažitööd montaažitööd montaažitööd montaažitööd seadmed ruumide rent 2011, koristus, elekter Toshiba õhksoojuspump mööbel montaažipukk+tali auto XXXkasutamine 2012 jaanuar-juuni auto Ford Mondeo XXX kasutamine 2011 juulidetsember, 2012 jaanuarjuuni See andis võimaluse näidata M.e sularahakassa vähenemist summas 101 458,20 eurot Summa KM Tasuda Makse tähtaeg 8350 12768,5 11900 5280 10080 2960 1670 2553,7 2380 1056 2016 593 10020,0 15322,2 14280 6336 12096 3552 XX.XX.XXXX 30.11.2011 XX.XX.XXXX XX.XX.XXXX XX.XX.XXXX XX.XX.XXXX 7800 1500 4710 11340 1560 300 942 2268 9360 1800 5652 13608 XX.XX.XXXX XX.XX.XXXX XX.XX.XXXX XX.XX.XXXX 2700 540 3240 XX.XX.XXXX 5160 1032 6192 XX.XX.XXXX 101458,2 2) Endel Sova vormistas koos Evelin JõgE. tagantjärgi
  39. a M.e raamatupidamise puudujääkide katmiseks G. OÜ nimelt FIE E. K. nõude tasaarveldamise, s.o nõude vähendamise eesmärgil majandusliku sisuta näiliku arve nr XXX kuupäevaga 30.12.
  40. a M.e pressi ja püreemasina lisatarvikute müügi kohta summas 61 560 krooni. Selle arve juurde koostati näilik nõudeõiguse loovutamise leping kuupäevaga XX.XX.XXXX. a summas 3900 eurot, mille kohaselt on G. OÜ loovutas M.ele 6 nõudeõiguse FIE E. K. vastu. See nõue tulenes G. OÜ poolt FIE E. K. nimel koostatud näilikust arvest nr XXX. See andis võimaluse näidata M. sularahakassa vähenemist summas 3900 eurot; 3) Endel Sova esitas koos Evelin JõgE. XX.XX.XXXX G. OÜ nimelt M. raamatupidamise puudujääkide katmiseks M. näiliku arve nr XXX juhtimisteenuse kohta summas 15 425 eurot. Tegelikkuses seda teenust osutatud polnud ja selle arve koostamise eesmärk oli kassapuudujäägi katmiseks näiliku seadusliku aluse loomine. See andis võimaluse näidata M. sularahakassa vähenemist summas 15 425 eurot; 4) M. juhatuse liikmed Evelin Jõgeda ja Endel Sova vormistasid XX.XX.XXXX M. raamatupidamise puudujääkide katmiseks M. OÜ näiliku ettemaksu summas 15 100 eurot sularahas, mida M. reaalselt M. OÜ ei tasunud. See andis võimaluse näidata M. sularahakassa vähenemist summas 15 100 eurot. M. OÜ tegevust juhtisid ja koordineerisid Endel Sova ja Evelin Jõgeda. Kokku vormistati eelnimetatud näilike tehingute ja dokumentide alusel sularahakassa väljaminekuid summas 135 883.20 euro eest, s.o summas, mis ületas eelnevalt omastatud vara, mida oli näidatud sularahakassa jäägina. Tegelikkuses antud teenuseid reaalselt ei osutatud ja arvetel nimetatud esemeid ei omandatud. Et varjata nimetatud tehingute näilisust, oli vajalik vormistada nende kohene edasimüük kolmandatele isikutele samuti tehingutena, mis oma olemuselt olid näilikud. Evelin Jõgeda ja Endel Sova poolt osaühingu varalise seisundi sellises määras kahjustamine viis lõpuks olukorrani, kus osaühing muutus sisuliselt varatuks ja selle tulemusena kujunes hiljemalt
  41. a alguseks välja osaühingu püsiv maksejõuetus. See tähendab, et sisuliselt esines pankrotiseaduse § 1 lg-tes 2, 3 sätestatud maksejõuetuse asjaolu, st võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sellises maksjõuetuse olukorras kuulutati XX.XX.XXXX osaühingu suhtes välja pankrot, mille menetlus lõpetati XX.XX.XXXXraugemise tõttu. Evelin Jõgeda ja Endel Sova juhatuse liikmetena oma kohustusi rikkudes kahjustasid teadvalt M. varalist seisundit, kasutades äriühingu rahalisi vahendeid äriühingu ja selle võlausaldajate huvide vastaselt ja koostasid ning esitasid M. raamatupidamise puudujääkide katmiseks majandusliku sisuta näilikke arveid ja tehinguid. Sellega põhjustasid nad tahtlikult M. maksejõuetuse, millega Evelin Jõgeda ja Endel Sova tekitasid kahju M. (pankrotis) summas 129 661,78 eurot. Evelin Jõgeda ja Endel Sova poolt osaühingu varalise seisundi sellises määras kahjustamine viis lõpuks olukorrani, kus osaühing muutus täielikult maksejõuetuks ning osaühingu suhtes kuulutati välja pankrot XX.XX.XXXX, mille menetlus lõpetati XX.XX.XXXX raugemise tõttu. Evelin Jõgeda ja Endel Sova ühine ja kooskõlastatud tegevus seisnes selles, et nemad, olles mõlemad M. juhatuse liikmed, otsustasid koos mitte tasuda võlgnevust FIE E. K., olles mõlemad selgelt teadlikud võlasuhte olemasolust, selle täpsetest asjaoludest ja problemaatikast. Nad aktsepteerisid juhatuse liikmetena sellisel viisil raha omastamist, kandes seda oma isiklikele kontodele ning Evelin Jõgeda poolt kasutades deebetkaardi makseid ja sularaha väljavõtteid. Kokkuleppe kohaselt toimetasid nad elukaaslastena raha kasutamist samasuguse mustri ja skeemi alusel. Evelin Jõgeda ülesandeks oli teha ülekandeid ja temal oli juurdepääs 7 nii M. internetipanga kontole kui ka tema käes oli pangakaart. Endel Sova jälle organiseeris OÜ G.r nimel näilike arvete koostamist selleks, et katta ära läbi omastamise tekitatud kassapuudujääk. Selleks, et sellisel viisil tegu toime panna, oli oluline mõlema isiku roll ja teopanus. Sellega panid Evelin Jõgeda ja Endel Sova toime KarS § 384 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võlgniku vara teadva kahjustamise, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksejõuetus (alates 01.01.
  42. a kehtiva sõnastuse järgi: võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksejõuetus). Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi pankrotihalduri A. T. poolt summas 168 190 € A. T. ütlustel pankrotimenetluses kogutud andmed näitavad, et pankrotivõlgniku raha on kantud isiklikule kontole ja seda on sularahas pangakaardiga välja võetud. Tsiviilhagi esitamisel on aluseks olnud need andmed. Tema haldurina ei saanud kontrollida kuidas juhatuse liikmed seda raha isiklikult kasutasid. Kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et süüdistatavad on seda raha kasutanud väiksemas ulatuses, siis tuleks selles osas jääks tsiviilnõude rahuldamata.(
  43. kd. tl.167-174; tl. 174 ülal). Süüdistavad Evelin Jõgeda ja Endel Sova ei tunnistanud end süüdi neile inkrimineeritud kuritegudes. Kaitsja Andres Veski oli seisukohal, et süüdistus ei ole põhjendatud ning pankrotimenetluses ja ka politsei ei ole uuritud ega välja nõutud kõiki olemasolevaid dokumente äriühingu majandusliku tegevuse kohta. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Kohus arutanud süüdistus ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, peab Endel Sovale ja Evelin Jõgedale esitatud süüdistust KarS § 384 lg. 1 põhjendatuks. Puudub igasugune vaidlus selle üle, et ajavahemikul XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX olid süüdistatavad Evelin Jõgeda ja Endel Sova M. G. OÜ (kuni 16.07.2012.a. ärinimega M. OÜ, registrikood XXX) juhatuse liikmeteks ja allkirjaõiguslikeks isikuteks. See asjaolu on üheselt tõendatud äriregistri andmetega. M. G. OÜ kanti äriregistrisse 12.11.2009.a ärinimega M. OÜ. Äriühingu asukoht oli XXX. Asutajad olid Evelin Jõgeda (isikukood 47111142711) ja Endel Sova (isikukood 36410046514). Asutamisel oli osakapital 40 000 krooni, sellest 20 000 krooni suuruse osa omanik oli Evelin Jõgeda ja 20 000 krooni osa omanik Endel Sova. Endel Sova oli osaühingu osanik kuni 9.06.2011.a., kui võõrandas temale kuuluva osa Evelin Jõgedale. Evelin Jõgeda oli osaühingu ainuosanik 9.06.2011 – 13.07.
  44. Tartu Maakohtu määrusega XX.XX.XXXX algatati M. OÜ pankrotimenetlus selleks aluste olemasolul- ettevõte ei olnud kestvalt võimeline rahalisi kohustusi täitma. Tartu Maakohtu määrusega XX.XX.XXXX kuulutati välja OÜ M. G. (varasem ärinimi OÜ M.), registrikood XXX, asukoht XXX) pankrot(
  45. kd. tl. 24-27) Pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat A. T. (XXX). Võlausaldajate esimene üldkoosolek määrati XXX XXX kohtumajas (PankrS § 31 lg 5). 8 Ajutine haldur A. T. tuvastas, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja vara menetluskulude kandmiseks võlgnikul endal ei jätku. Ärinimi M. G. OÜ, äriregistrikood XXX, asukoht XXX, osakapital 2556 eurot, juhatuse liige I. N., isikukood XXX, prokurist: S. K., isikukood XXX, osanik L. V. V. OÜ, registrikood XXX. Alates 13.07.2012 on äriühingu ainuosanik L. V. V. OÜ (registrikood XXX, juhatuse liikmed S. K. ja T. V.). Alates 16.07.2012 on varasem ärinimi M. OÜ asendatud uue ärinimega M. G. OÜ. Nimetatud kuupäevast on osaühingu uueks asukohaks XXX. Osaühingu osakapital on 2556 eurot. Juhatuse liige I. N.. Ajavahemikus 12.11.2009 – 13.11.2009 oli juhatuse liige E. M. (isikukood XXX). Alates 13.11.2009 kuni 16.07.2012 olid juhatuse liikmed Evelin Jõgeda ja Endel Sova. Majandusaasta aruandes on näidatud põhitegevusala: toidukaupade, jookide ja tubakatoodete spetsialiseerimata hulgimüük (EMTAK kood: XXX). Äriühingu raamatupidamisega tegeles lepingu alusel F. OÜ. Äriühingu raamatupidamise korraldamise eest vastutas juhatus. 2011.a. majandusaasta aruanne oli äriregistrile esitamata. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt oli osaühingul 30.06.20212 seisuga raha 965,93 eurot, sellest kassas 412,74 eurot ja pangas 553,19 eurot. Ajutise halduri poolt saadetud järelepärimistele võlgniku pangaarvete kohta vastasid Swedbank AS, AS SEB Pank, Danske Bank A/S Eesti filiaal, AS Unicredit Bank Eesti filiaal, BIGBANK AS, AS Versobank, Bank DNB A/S, Tallinna Äripank AS, AS Eesti Krediidipank, AS Citadele banka Eesti filiaal, AS LHV Pank, et võlgnikul ei ole lepingulisi suhteid eelpool nimetatud pankadega. Osaühingul on kaks kontot Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis: arvelduskonto nr. XXX, mille saldo 10.07.2012.a. seisuga oli 3,19 eurot ja arvelduskonto nr. XXX, mille saldo oli 0 eurot. Ajutise pankrotihalduri taotlusel olid võlgniku pangakontod arestitud. 7.08.2012.a. seisuga on arvelduskontol nr. XXX Nordea pangas 2 669,93 eurot. M. G. OÜ 2011.a. majandusaasta aruandest nähtub, et 1.01.2012.a. võlgnikul põhivara ei olnud. Võlgniku poolt esitatud bilansist seisuga XX.XX.XXXX ilmneb, et materiaalse põhivarana on 2012.a. arvele võetud montaažpukk ja tali väärtusega 11 340 eurot, Toshiba õhksoojuspump väärtusega 1500 eurot ning kontorimööbel väärtusega 4710 eurot, kokku 6210 eurot. Ajutine pankrotihaldur peab vajalikuks märkida, et põhivara on ostetud osaühingult G.(registrikood XXX), mille juhatuse liige on Endel Sova ning mis tegutseb samal aadressil, kus võlgnik – XXX. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ G. maksuvõlg seisuga 7.08.2012.a. 152 793,34 eurot, millele lisandub intress 30 396,59 eurot. 1.01.2012.a. ning XX.XX.XXXX seisuga oli võlgnikul varusid (müügiks ostetud kaubad) summas 25 678 eurot. Halduri informatsiooni kohaselt võlgniku esitatud andmetest nähtub, et 30.06.2012 seisuga osaühingul ei ole varusid ega põhivara. Halduri aruande kohaselt on M. G. OÜ poolt esitatud andmetest tulenevalt on tarnijatele tasumata 30.06.2012.a. seisuga 61 966,97 eurot, sellest FIE E. K. 60 688,76 eurot. Võlgnik vaidles E. K. nõudele vastu. 9 Maksu- ja Tolliameti andmetel on 7.08.2012.a. seisuga M. G. OÜ maksusummadelt arvestatud intress 48,18 eurot. Võlgniku esitatud bilansi kohaselt on käibemaksuvõlg 3 568,55 eurot. Osaühingul on esitamata 2012.a. juunikuu käibedeklaratsioon, mille esitamise tähtaeg oli 20.07.
  46. Osaühingul on dividendivõlg 21 670 eurot. Ajutise halduri hinnangul saab võlgniku majanduslikule seisundile hinnangut andes arvestada varade osas üksnes pangakontol oleva rahaga. Võlgnikul on vara 2 669,93 eurot, mis on hoiustatud arvelduskontol nr. XXX Nordea pangas. Ülaltoodu alusel tuvastas ajutine haldur A. T., et M. G. OÜ on alaliselt maksejõuetu. M. G. OÜ maksejõuetuse tekkimise aeg on 2012.a. I poolaasta. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 2 669,93 eurot ning kohustusi vähemalt 65 583,70 eurot. Tartu Maakohtu määrusega XX.XX.XXXX tsiviilasjas XXX tunnustati FIE E. K. nõuet M. G. OÜ (pankrotis) vastu summas 100 000 €(
  47. kd. tl. 148). M. G. OÜ (pankrotis ) pankrotihaldur A. T. on esitanud 22.01.2016 Politsei ja Piirivalveametile avalduse pankrotikuriteo kohta ja samuti tsiviilhagi M. G. OÜ(pankrotis; reg kood: XXX) vastu summas 168 190 € (1 kd. tl. 38- 43); tsiviilkostjateks endised juhatuse liikmed Evelin Jõgeda ja Endel Sova. Haldur on viidanud selle eest nii Evelin Jõgeda kui ka Endel Sova osas on Võru Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kohaldatud täielikku ärikeeldu, kestusega kuni XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX. Haldur on asunud seisukohale, et nimetud juhatuse liikmed on rikkunud ÄS § 187 lg. 1 kohustusi ning ei ole käitunud korralike ettevõtjatena , rikkudes ka TsÜS § 35 tulenevat lojaalsuskohustust. Hagiavalduse kohaselt on nimetatud juhatuse liikmed kandnud ettevõtte rahalisi vahendeid oma isiklikele kontodele. Võlausaldaja E. K. avalduse alusel on Lõuna Ringkonnaprokuratuur alustanud kriminaalmenetlust KarS § 201 ja KarS § 384 lg. 1 alusel. Haldur on hagiavalduses kirjeldanud M. G. OÜ juhatuse liikmete poolt 2011 ja 2012 tehtud ulatuslikke sularaha ülekandeid oma isiklikele kontodele ja sellest tulenevalt Endel Sova ja Evelin Jõgeda poolt äriühingu seisundi kahjustamist, äriühingu pankrotiseisu viimist. Sellise tegevusega jäid rahuldamata võlausaldajate nõuded ja tasumata maksuvõlgnevus. M. G. OÜ( pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist 28.09.2012 nähtuvalt on võlgniku vastu P OÜ nõue 720 €, E. K. 110 848, 01 €, F. K. I. G. OÜ 51 8000 €, P. OÜ 24 670 €. Seega kokku nõudeid kirjas 188 038,01 € ( 4.kd. tl. 29- 30). PPA TMO keskkriminaalpolitsei vaatlusprotokollist (3 kd. tl. 8 ) nähtub, et arveldused M. OÜ ja G. OÜ vahel on paljudel juhtudel tehtud sularahas. M. G. OÜ on 22.03.2012 teinud M. OÜ sularahalise ettemaksu 15 100 €. Raamatupidamisdokumentide vaatlusel algdokumenti selle ülekande põhjenduseks ei leitud. M. G. OÜ müüb M. OÜ XX.XX.XXXX kaupa kokku 17080, 34 € väärtuses . Sellest summast on sularahas samal päeval tasutud 15 422, 30 €. G. OÜ esitab M. G. OÜ juhtimisteenuse arve XX.XX.XXXX summas 15425 €. Arve maksmine toimub sularahas XX.XX.XXXX. Kauba müügiarved on esitatud M. OÜ-le ja juhtimisteenuse ostuarve saadud G. OÜ-lt ühel ja samal kuupäeval , samuti on toimunud arvete tasumine ühel ja samal kuupäeval. 10 Vaatlusprotokollist nähtub( 3.kd. tl. 9), et M. G. OÜ pearaamatus kajastatud varad ja kohustused perioodil XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX viitavad sellela , et puudub laoarvestus. Äriühingu varadena ei ole kajastatud G. OÜ sularahaarvetega ostetud ning põhivarana kajastatud seadmeid ja mööblit ning M. OÜ 22.03.2012 tehtud algdokumendita ettemaks 15 100 € sularahas , sest arvete maksmiseks puuduvad rahalised vahendid. Äriühingu kohustused ületavad varade väärtuse seisuga 31.01.2012, omakapital on muutunud negatiivseks. Äriühingul XX.XX.XXXX seisuga varasid 56 321 €, kohustusi 70 619, 34 €, omakapital muutunud negatiivseks -14297, 69 €. Vaatlusprotokolli lk. 12- 16 on välja toodud M. G. OÜ kontolt XXX ülekanded Evelin Jõgeda kontole, selgitusega majanduskulu ja sama äriühingu kontolt XXX ülekanded Endel Sova kontole selgitusega majanduskulu. PPA TMO keskkriminaalpolitsei vaatlusprotokoll XX.XX.XXXX( 3-kd. tl. 1- 49) ja pearaamatu väljavõtted (3.kd.tl.68-343) kinnitavad, et M. G. OÜ kontolt XXX on perioodil 01.
  48. 2010 kuni 16.07.2012 kantud raha Evelin Jõgeda kontole selgitusega majanduskulu kokku 139 284 € : 2010- 10034 €(157 000 krooni) , 2011-58600 €, 2012-70 650 €; Evelin Jõgeda on oma kontolt äriühingu kontole majanduskulusid tagasi maksnud kokku 32 832 €: 2010-5432 €(85 000 krooni), 2011- 7000 €, 2012-20400 €. Äriühingu majandustegevusega seotud kulusid on Evelin Jõgeda oma kontolt tasunud kokku 28 697, 96 €: E. K. 2012- 14233 € ja teistele ettevõtetele 14 464, 96 €. Evelin Jõgeda on äriühingu kontolt oma kontodele ülekantud raha selgitusega „majanduskulu“ kulutanud isiklikuks otstarbekas kokku 77 754,04 €( 3 kd. tl. 3) Äriühingu kontolt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks (puhkusereiside kulutused) välja võetud kokku 8125,05 €. PPA TMO keskkriminaalpolitsei vaatlusprotokoll XX.XX.XXXX( 3-kd. tl. 1- 49) ja pearaamatu väljavõtted (
  49. kd. tl. 68-343) kinnitavad, et M. G. OÜ kontolt XXX on Endel Sova kontole XXX selgituseega „majanduskulu“ kantud raha 2011 aastal 12 500 €, 2012 aastal 28 050 €, kokku 40 550 €. Endel Sova on oma kontolt XXX kandnud 2710,72 € E. K. kontole XXX selgitusega kokkulepe . M. G. OÜ pearaamatu vaatluse andmetel ( 3 kd. tl. 68-343) on Endel Sova kasutanud isiklikuks otstarbeks M. G. OÜ raha kokku 37 839, 28 €. M. G. OÜ pangakaardiga XXX tehtud tehingud väljaspool Eestit on kajastatud
  50. kd. tl 10-
  51. Nähtub, et ettevõte pangakaari on kasutatud ostudeks Hispaanias, Araabia Ühendemiraatides, Ühendkuningriigis, Rootsi Kuningriigis. M. G. OÜ kontolt XXX tehtud ülekandeid Evelin Jõgeda kontole kajastavad 3 kd. tl. 12-14 ja M. G. OÜ kontolt XXX tehtud ülekandeid Endel Sova kontole kajastab 3 kd. tl.
  52. Evelin Jõgeda kontole M. G. OÜ kontolt XXX laekunud raha kasutamine nähtub konto väljavõttest
  53. kd. tl. 2-
  54. Seega on dokumentaalselt tõendatud M. G. OÜ kontolt rahaliste vahendite kandmine Evelin Jõgeda ja Endel Sova isiklikele panagakontodele. Ühtki otsust äriühing nende kannete osas teinud ei ole. Seega olid sellised ülekanded põhjendamatud ning viisid M. G. OÜ maksujõuetuseni, s.o. suutmatuseni rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus oli püsiv ning viis pankroti väljakuulutamiseni. 11 KarS § 384 lg 1 sätestab kuriteona füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadvalt kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus. Isikulised tõendid ning nendega tuvastatud asjaolud Kannatanu esindaja A. T.- pankrotihaldur- ütlused: (
  55. kd. tl. 167-174) A. T. ütlustel tegutses tema M. G. OÜ ajutise pankrotihaldurina ning hilisema pankrotihaldurina; koostas vajalikud aruanded. Põhisuhtlus toimus võlgniku esindajaga S. K., kuid tema kohtus ja suhtles ta ka juhatuse liikmete esindajatega. Võlausaldajatest suhtles ta FIE E. K., kes oli pankrotiasjas suurim võlausaldaja. A. T. ei antud pankrotimenetluses infot selle kohta, et M. G. OÜ-l oleks olnud peale E. K. toodangu vahendamise veel mingit muud majandustegevust. Ei esitatud selle kohta ka mingeid arveid, st. raamatupidamislikke algdokumente. A. T. esitas M. G. OÜ juhatuse tolleaegsetele liikmetele Evelin Jõgedale ja Endel Sovale digitaalse küsimustiku, kus oli küsimus ka ettevõtte tegevusvaldkonna kohta. Seal vastati talle, et äriühingu tegevusalaks on E. K. ostetud kauba edasimüük, s.o toidukaupade vahendus. Küsimustikus oli ka vaja anda iseloomustus majandustegevuse kohta. Vastustesse, mis edastati talle 06.07.2012.a. Endel Sova poolt, oli märgitud, et selleks on hulgihinnaga toiduainete ostmine E. K. ning selle edasimüümine hulgimüügi korras jaekaubandusettevõtetele. A. T. tuli täieliku üllatusena väited selle kohta, et oli veel mingi muu majandustegevus. Temale pankrotimenetluses antud info põhjal teadis ta, et on ainult E. K. toodetud toidukaupade vahendustegevus. Pankrotivõlgnik ei esitanud mingeid vastuväiteid ega arveid pankrotimenetluse käigus, mis oleks ümber lükanud pankrotihalduri seisukohad teatud tehingute näilisuse kohta. Haldurile anti pearaamat, kust nähtus, et kõik raha oli ära kulutatud majandustegevuseks. Ainukesed kuludokumendid, mis A. T. esitati, olid A. T. hinnangul näilised arved. Ehkki A. T. korduvalt küsis, siis raamatupidamise algdokumente (s.o arveid) talle üle ei antud, v.a. vahetult enne pankroti väljakuulutamist tehtud tehingute arved. A. T. ütlusel M. G. pankrotistus juhatuse liikmete Evelin Jõgeda ja Endel Sova tegevuse tõttu. – need isikud kandsid suurtes kogustes sularaha oma isiklikele kontodele mis ei olnud kuidagi seotud äriühingu huvidega. FIE E. K. müüs oma toodangut M. G. OÜ. Juhatuse liikmed Endel Sova ja Evelin Jõgeda ei ole põhjendanud, miks nad kandsid äriühingu raha isiklikele kontodele. Pankrotimenetluse käigus ei esitatud haldurile tõendeid, mis oleks põhjendanud neid rahaülekandeid. Põhjendusena toodi mõiste „majanduskulud“ ja ei muud midagi täpsemalt. Pankrotimenetluses juhatuse liikmed ei põhjendanud talle, miks oli vaja raha panna isiklikele arvetele, miks oli vaja osa raha välja võtta sularahas ning milliseid teenuseid või toiminguid äriühingu huvides siis selle raha eest tehti. A. T. enda hinnangul ei olnud M. G. OÜ-l selliseid majanduskulusid, mis oleks tinginud sularaha sellises ulatuses väljavõtmisi. Pankrotihaldur A. T. oli seisukohal , et tegu on näilike arvetega, kuna need äriühingu põhitegevusega ei seondunud ning juhatuse liikmed ei näidanud talle ette, et oleks olnud kuskil mingid talad või pump olnud , ega põhjendanud, kuidas neid vaja oleks olnud, st. kuidas need M. G. OÜ majandustegevusega oleksid seondunud; samuti ei põhjendatud, kus montaažitöid tehti, mille jaoks. Sealhulgas nt. nende montaažitööde arvetega ei olnud mingeid muid seonduvaid arveid, nt. materjalide või teenuste ostmiseks. 12 A. T. ei olnud teada, et M. G. OÜ-l oleks kuskil olnud mingi kontor või ladu, kus majandustegevus oleks toimunud. Temale võlgniku esindajad seda ei avaldanud. A. T. ei tuvastanud pankrotimenetluse käigus, et M. G. OÜ-l oleks kasutanud üürilepingute alusel mingeid ruume. G. OÜ üüris neid ruume ise teiselt äriühingult. Seejuures nt. üüriarve oli esitatud ühe arvena väga pika perioodi peale, samas kui äriühingute praktikas on tavapärane, et üüriarveid esitatakse igakuiselt. Ka ei nähtunud igakuist üüri tasumist. Raamatupidamise dokumentidest, pangakonto väljavõtetest ei nähtu, et oleks igakuiselt regulaarselt tehtud mingeid kontori ülalpidamisega seotud kulusid – makstud elektri, üüri, sooja jmt eest. Sõiduauto rendikulu – tekkis taas ootamatult enne pankrotimenetluse algatamist, varem seda ei esitatud. G. OÜ poolt osutatud juhtimisteenuse kohta kinnitas haldur A. T., et ei saa üldse aru, milles see oleks pidanud seisnema, selline asi ei kuulunud äriühingute praktikasse. G. OÜ ise jättis samal ajal käibedeklaratsioonid esitamata, kust oleks nähtunud need tehingud – deklaratsioonides oleks pidanud samuti need tehingud nähtuma, kuna G. OÜ oleks pidanud nende tehingute pealt tasuma käibemaksu. Ei pruugi seda tõendada, kuna ka G. ei olnud nn. eeskujuliku ärikultuuriga ettevõtte, toimus optimeerimine ja balansseerimine seaduslikkuse ja ebaseaduslikkuse piiril. A. T. sõnul sellele hinnangule, et tegu oli näiliste tehingutega, andis alust ka asjaolu, et kõik nimetatud arved olid tehtud vahetult enne pankrotiavalduse esitamist. A. T. hinnangul tehti seda selleks, et viia kassajääk nulli. Muidu oleks kassajääk olnud suur. Seetõttu tuli see kuludesse ära kanda ja siis tekitatigi need näilikud arved. Selleks ajaks, kui A. T. kassa enda kätte sai, oli see kas nullis või oli seal väga minimaalne summa. Erilist kassajääki kindlasti ei olnud. Lisaks juhatuse liikmed Evelin Jõgeda ja Endel Sova ei põhjendanud, miks sularaha kohe M. G. OÜ kontolt välja ei võetud, vaid kanti see enne isiklikele kontodele. Lisaks ei olnud neil nii suurt sularahavajadust, kõik see, mis oli seotud pankrotivõlgniku põhitegevusega, oleks saanud teha pangaülekannetega. Raha kanti isiklikule arvele ja võeti kaardiga välja kaks aastat enne nende tehingute toimumist, mida A. T. põhjendas kui näilikke tehingud. See näitab, et välja võetud raha ei olnud tegelikult seotud nende tehingutega. Halduri A. T. selgitusel tekitasid äriühingu juhatuse liikmed Evelin Jõgeda ja Endel Sova enne pankrotimenetluse algatamist hulgaliselt fiktiivseid arveid. Raha oli ettevõtte kontolt sularahana välja võetud. Haldur ei tuvastanud pankrotimenetluse käigus, et M. G. OÜ oleks kasutanud mingisuguseid ruume üürilepingu alusel. M. G. OÜ lepinguliselt esindajalt S. K. saadud äriühingu tegevuse kirjeldusest nähtus, et M. G. tellis kauba E. K. nii nagu temale tellimus esitati; seega laopinda ei olnud tarvis, sest laojääke ei tekkinud. M. G. OÜ majandusdokumentidest ei nähtunud, et äriühingul oleks kontor. Millegipärast pankrotimenetluse lõpus alles informeeris M. G. OÜ haldurit kontorikuludest. Halduri andmetel esitati näilikke arveid, et viia kassajääk nulli, näidata, et oleks nagu sularaha kassast välja võetud. Pearaamatu väljatrükkidest on näha, et kulutusi on kassas üles võetud; kaasajääk oleks tohult suur 100 000 või 200 000 € olnud. M. G. oli vaja see kuludesse ära kanda. Sel põhjusel tekitati need näilikuid arved, millel majanduslik sisu puudus. Pankrotimenetluses ei põhjendanud Evelin Jõgeda ega Endel Sova miks nad kohe kontolt välja võetud raha kassase ei pannud vaid oma isiklikele kontodele kandsid. 13 E. K. nõue leidis kohtuotsusega pankrotimenetluses kinnitust; algselt üks võlausaldajatest vaidlustas selle nõude. Nüüd on see nõue seadusjõus. Käibedeklaratsioonides ei olnud kajastatud tala, montaazitöid, õhksoojuspumpa - G. OÜ oleks pidanud nendelt tehingutelt maksma käibemaksu – järelikult neid tehinguid sisuliselt ei toimunud. Äriühing M. G.L. V. V. oli M. G. OÜ osanik mõnda aega . A. T. kannatanu esindajana jäi tsiviilhagis toodud nõude juurde ja palus kohtul selle süüdistatavatelt M. G. OÜ kasuks välja mõista. Kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et süüdistatavad on äriühingu raha kasutanud väiksemas ulatuses, siis tuleks selles osas jätta tsiviilnõude rahuldamata.(
  56. kd. tl.167-174; tl. 174 ülal); haldur oleks sellega nõus. Asjas olevastest pankrotihalduri A. T. aruannetest ja ka halduri ütlustest nähtub, et aastatel 2010-2012 kanti äriühing kontolt raha välja, samuti Endel Sova ja Evelin Jõgeda isiklikele kontodele. Nähtub, et Evelin Jõgeda on teinud 2010- 2012 kandeid märkega majanduskulu 77 754, 04 € nõudes oma kontole ja 37 839, 28 € Endel Sova kontole. Samuti on Evelin Jõgeda poolt sularahana välja võetud 5943 € ja tehtud M. deebetkaardiga makseid summas 8125, 05 €. Kontoväljavõtetest nähtub, et laekunud raha eest on makstud kommunaalmakseid, tasutud kauplustes , kasutatud isiklikul otstarbel, mitte äriühingu huvides. Märkimisväärne on, et ülekandeid isiklikele kontodel tehti kui konto jääk hakkas nullile lähenema. Ülekande sisuks on kirjutatud“ majanduskulu“, kuid ei ole kuidagi põhjendatud kuidas oli see kulu ettevõttega seotud on. M. OÜ raamatupidamine ega ka pearaamatu väljavõtted ei kajasta nende kulutuste tegemist majanduskuludena. Ei ole ka vastavaid raamatupidamislikke alusdokumente nende ülekannete tegemiseks. Seega ei ole need põhjendatud kulutused äriühingule. Halduri A. T. taotlus M. OÜ juhatuse liikmetele Evelin Jõgedale ja Endel Sovale ( 2 kd. tl. 166- 166 pöördel, ) samuti M. OÜ poolt haldurile esitatud küsimustik ja vastused kinnitavad, et pankrotimenetluses olid võlgniku esindajad kohustatud esitama kõik asjaomased dokumendid majandustehingute kohta ( 2 kd. tl. 167- 169) ning haldur lähtus nendest andmetest. Asjas olev võlausaldaja E. K. esindaja advokaat K. A. taotlus OÜ M. G. ( varasema nimega M. OÜ) pankrotihaldurile A. T. kuriteo tunnustega teo tuvastamisest äriühingu juhtimisel ( 1.kd. tl. 64- 71) kinnitab FIE E. K. poolt esitatud rahalist nõuet 110 848, 01 € OÜ-le M./ OÜ M. G. vastu. M. G. OÜ konto väljavõtted 01.01.2010- XX.XX.XXXX ( 1 kd. tl. 73- 142) annavad ülevaate M. G. OÜ rahade liikumisest. OÜ M. G. ( endise nimega OÜ M.) pankrotimenetluses advokaat K. A. poolt esitatud nõudeavaldus 110 848,01€ kinnitab E. K. poolt OÜ M. vastu esitatud nõude suurust( 1 kd. tl. 143-147). XXX talu poolt väljastatud arved saatelehed (1 kd. tl. 149-178) kinnitavad M. OÜ rahalisi kohustusi FIE E. K. XXX talu ees. Kohustused on tekkinud toodangu ostust. M. G. OÜ pangakonto koondväljavõtted perioodil 01.01.2010- 31.12.2010 ja perioodil 01.01.2012-XX.XX.XXXX kinnitavad ka Evelin Jõgedale majanduskulude nime all rahasummade kandmist.(
  57. kd lk. 179- 233). 14 Asjas olev võlakiri ( 2,kd. tl. 145 ja
  58. kd. lk. 46) kinnitab, et M. OÜ, esindajad Endel Sova ja Evelin Jõgeda on XX.XX.XXXX seisuga E. K. võlgu 63 506, 48 €; fikseeritud võlgnevus 2010.a – 7290, 53 € ja 2011- 56215, 95 €. Võlakirjas on Endel Sova ja Evelin Jõgeda võtnud kohustuse tasuda võlgnevusi kuude lõikes ning hiljemalt 1.juuniks 2012 kohustusid nad E. K. võlasumma tasuma. Võlakirjal on Endel Sova allkiri, Evelin Jõgeda allkiri ja FIE E. K. allkiri. See dokument kinnitab vastuvaidlematult M. OÜ võlgnevuse suurust FIE E. K. ees. See kinnitab ühtlasi ka M. OÜ maksehäireid. M. majandusaasta aruanne 12.11.2009- 31.12.2010 (
  59. kd. tl. 49-64) näitab, et sel perioodil oli ettevõtte kasum 202 242 krooni. Müügitulu saadi toidukaupade, jookide ja tubakatoodete spetsialiseerimata hulgimüügilt. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (2 kd. tl. 44 -48 ) kinnitab, et OÜ M. G. ( endise nimega M. OÜ ) põhitegevusalaks toidukaupade, jookide, ja tubakatoodete spetsialiseerimata hulgimüük; asukoht: XXX; ettevõttele on pankrot välja kuulutatud XX.XX.XXXX kohtumäärusega tsiviilasjas XXX. ( 2 kd. tl. 44- 48). Ettevõtte asutajad Endel Sova ja Evelin Jõgeda. Pankrotimenetluse dokumentidest , samuti halduri aruandest nähtub et äriühingu dokumentidest ei nähtu alusdokumente tehtud rahaülekannete põhjenduste kohta. Halduri ütlustel küsis ta neid dokumente korduvalt, kuid neid ei esitatud temale. 2011-2012 vormistati kassa puudujäägi katmiseks palju näilikke arveid. Tähelepanuväärne on, et need arved on tekitatud poolteist aasta hiljem. Nähtub, et äriühingu rahalisi vahendeid on kasutatud isiklikeks otstarbeks- välisreisid, ostud kauplustest olmevajadusteks. Pangakonto väljavõtetest nähtub, et raha on võetud deebetkaardiga äriühingu kontolt välja ja samas on Evelin Jõgeda kontole kantud samas kogus sularaha. Kaardimakseid on tehtud äriühingu kontolt ka välismaal, puhkusereisidel. Ei ole tõendatud, et Hispaanias või Itaalias oleks tehtud äriühingule vajalikke kulutusi. Asjas olevad vaatlusprotokollid kinnitavad, et kui M. OÜ deebetkaadiga on välja võetud kontolt sularaha , on pärast seda tehtud kohe sissemaks Evelin Jõgeda isiklikule kontole. Kohtu hinnangul viitab see ettevõtte raha omastamisele. Halduri A. T. taotlus M. OÜ juhatuse liikmetele Evelin Jõgedale ja Endel Sovale ( 2 kd. tl. 166- 166 pöördel ) samuti M. OÜ poolt haldurile esitatud küsimustik ja vastused kinnitavad, et pankrotimenetluses on kohustatud ettevõtet esitama kõik asjaomased dokumendid majandustehingute kohta. ( 2 kd. tl. 167- 169). Pankrotihalduri A. T. ütlustel küsis ta korduvalt juhatuse liikmetelt ja esindajalt S. K. kas on veel majandustegevust kajastavaid dokument , kuid temale neid rohkem ei esitatud. PPA Lõuna Prefektuuri vaatlusprotokoll kriminaalasjas XXX/ 12.01.2016 tuvastas, et halduri A. T. poolt anti PPA-le üle raamatupidamisdokumendid seitsmes kiirköitjas, sh. M. G. OÜ pearaamatu väljatrükid kokku 66 lehel, M. OÜ pearaamatu väljatrükid kokku 276 lehel(
  60. kd. tl.1-2 -343) Seega on pankrotiasjas ja kriminaalasjas viidud läbi põhjalik uurimine ning käsitletud võlgniku poolt esitatud kõiki dokumente vastupidiselt võlgniku esindaja ja tunnistaja S. K. ütlustele. Lähtuvalt eelnevast on süüdistavate ja kaitsja väide selles, et käesolevas menetluses on veel dokumente, mida ei ole käsitletud, paljasõnaline ning eksitav. 15 E. K. ütlused kinnitavad, et temalt ei ole võetud nõusolekut tema toodangu turustamiseks välisriikides. Seega M. poolt E. K. saadud toodete turustamine välisriikides ei ole kinnitust leidnud. Kohtu hinnangul süüdistatavate ütlused välisriikides E. K. ostetud toodete turustamise kohta on ebausaldusväärsed. Sellisest majandustegevusest, sularaha suurtest koguses väljavõtmisest näitamaks selle kassasse kandmist tekkis raha puudujääk. Kaaspuudujäägi katmiseks on vormsitatud palju fiktiivseid arveid. See annab aluse järeldada, et kassas üldse sularaha ei olnud. Ka pankrotihaldur A. T. ei tuvastanud, et sularaha oleks kassas olnud- see järeldub halduri aruandest ja halduri poolt kohtus antud ütlustest. Tunnistaja S. L. ütlused (
  61. kd. tl. 108- 119): S. L. töötas aastatel 2011-2012 a FIE E. K. juures XXX.
  62. a oli proovil. Algul oli tavaline lihttööline, hiljem oli tööülesandeks arvete ja tellimuste vastuvõtmine ning arvete koostamine ja väljastamine. Alates
  63. a teeb ta sama ettevõtte raamatupidamist. FIE E. K. tegeles marjadest mahlade, mooside, marjakrõpsude, marjapulbrite, püreede, siirupite tootmisega.
  64. a märtsis, kui koostöö oli M. OÜ-ga lõppenud, loodi sama ettevõtte põhjal XXX Talu OÜ, enne seda oli XXX talu kasutusel kaubamärgina. M. OÜ, mille juhatuse liikmeteks olid Evelin Jõgeda ja Endel Sova, kes olid ise ka äriühingu osanikeks, tegeles FIE E. K. toodangu turustamisega. Kauplused, kuhu toodangut vahendati, olid Selver, Stockmann, Tallinna ja Tartu kaubamaja jt. Etikettide ja nende eest esitatud arvete järgi, kus oli kirjas, et tegu oli nt Taani etikettidega, eeldab S. L., et M. OÜ müüs FIE E. K. toodangut ka välisriikidesse. Kui XXX Talu OÜ koostöö M. OÜ-ga lõpetas ja hakkas ise oma toodangut turustama ning võttis M. OÜ kliendid üle, siis väliskliente ei olnud, kui siis ainult Riia Stockmann Lätis. Kui XXX Talu OÜ käis hiljem Taanis ja käisid ühes ettevõttes, siis selgus, et M. OÜ oli sinna juba varem FIE E. K. tooteid pakkunud, kuid mingit äritegevust ei oldud veel alustatud. M. OÜ poolt esitas Evelin Jõgeda meili teel tellimuse - see toimus 99% meili teel -, FIE E. K. tootis ja komplekteeris tellitud kauba ning M. OÜ poolt tuli keegi kaubale järele. Arveldamine toimus pärast kauba saamist pangaülekannetega, mõned korrad ka sularahas. Sularahas arveldamist korraldas E. K. , S. L. võttis sularaha vastu vaid ühel korral Endel Sovalt. Arved anti paberkujul prindituna ja S. L. poolt allkirjastatuna isikule, kes kaubale järgi tuli (autojuht nimega M.). Allkirja arvele andis ka kaubale järgi tulnud isik. Kui järgi tuldi nii hilja, et S. L. enam kohapeal ei olnud, siis saatis ta arved meili teel. Kui meili teel saadeti, siis allkirjastamist ei toimunud. Eestikeelsed etiketid kleebiti toodetele FIE E. K. poolt. Osa kaupa läks ilma etikettideta ning need etiketeeris M. OÜ ise. Etiketid tellis FIE E. K., kuid ka M. OÜ. Kui M. OÜ tellis etiketid, siis tasus FIE E. K. nende ees – toimus tasaarveldus M. OÜ-le esitatud arvetel olevate summadega. 2011.a. teises pooles keelas E. K. S. L. selliseid tasaarveldusi teha, kuna M. OÜ poolt esitatud arved etikettide eest läksid liiga suureks. E. K. hinnangul telliti etikette põhjendamatult palju, etikettide kogus ei vastanud väljastatud toodangu kogusele. Samas teab 16 S. L. öelda, et M. OÜ arved olid suurusjärgu võrra suuremad FIE E. K. enda poolt tellitud etikettide arvetest (vastus kaitsja küsimustele). Aja jooksul tekkisid M. OÜ-l maksehäired, arveid ei tasutud; tähtajaks maksmata arvete summad läksid väga suureks. Evelin Jõgeda põhjendas E. K. seda asjaoluga, et M. OÜ-l endal ei olnud laekumisi, kauba saajad ehk kauplused ei olnud neile tasunud. FIE E. K. peatas kauba tarned – kui ei tule ühtegi tasumist, siis kaupa ei saa. S. L. mäletamist mööda jäi M. OÜ FIE E. K. võlgu üle 110 000 euro. See võlgnevus oli
  65. a lõpu
  66. a alguse seisuga, kuid võlgnevus ise tekkis juba varem. Tal on sellest ülevaade, kuna tema ise pidas igapäevaselt arvete-saatelehtede registrit, kuhu sai märgitud, millised arved on tasutud täielikult, millised osaliselt, millised arved on tasaarveldatud nt. siis kui M. OÜ tagastas kauba, mis oli hallitama läinud või kui tasaarveldati M. OÜ poolt esitatud etikettide arveid või kui tasaarveldati pandipakendite arveid. Tasaarveldust tehti kõige vanematest arvetest. Lisaks S. L. pidas paralleelset arvestust ka E. K. , kes andis ka S. L. pangaväljavõtetest infot laekumiste kohta. Mõlemad arvestused klappisid omavahel suurusjärkudelt.( 4 kd. tl. 109 pöördel). M. OÜ oli vahendaja, kuid tal endal võisid kulud tekkida seoses reklaamiga ; seda arvas tunnistaja. S. L. teadis, et FIE E. K. ja M. OÜ vahel oli kokkulepe, et reklaamikulud lähevad sellest 20%-st, mille võrra M. OÜ sai FIE E. K. toodangu turuhinnast odavamalt. S. L. esitas kas
  67. a lõpus või
  68. a alguses Evelin Jõgeda meiliaadressile XXX saldoteatise 110 000 euro kohta. Kuna Evelin Jõgeda ei vastanud, saatis kordusteatise küsimusega, kas nad on saldoteatise kätte saanud. S. L. teadaolevalt ei hakanud M. OÜ saldoteatises näidatud võlga tasuma, kuid sellega tegeles edasi juba E. K. Seoses võlgnevustega lõpetas FIE E. K. M. OÜ-ga koostöö. S. L. teadaolevalt FIE E. K. M. OÜ-le midagi võlgu ei jäänud. Samuti ei jäänud ta võlgu G. OÜ-le, kellega tal olid samuti tehingualased suhted. Nimelt tarnis G. OÜ FIE E. K. vist 300 000 Eesti krooni eest mahlatsehhi seadmeid, s.o õunapurusti, tükeldaja koos lisatarvikutega, püreemasina koos lisatarvikutega jne. Selle tehingu eest E. K. tasus G. OÜ-le õigeaegselt ära – see on näha raamatupidamise väljavõtetest, pangaväljavõtetest. Mingeid muid tehinguid seoses lisatarvikutega FIE E. K. ja G. OÜ vahel pärast seda S. L. teadaolevalt ei olnud –raamatupidamises sellekohased arved puudusid. FIE E. K. ja G. OÜ vahelise tehingu arvet 30.12.
  69. a-st (kd 7 lk 73) ei ole S. L. raamatupidamises näinud ega oska kommenteerida selle tekkimise asjaolusid – tema nägi seda arvet esmakordselt siis, kui pidi minema politseisse. S. L. mäletamist mööda ei ole arvel näidatud summas tehtud FIE E. K. poolt ka mingit ülekannet – seda kontrolliti hiljem pangaväljavõtetest üle. E. K. oli raha osas väga täpne – kui tasumist ei olnud, siis ei olnud ka seda arvet. Tema teada ei ole selle arve alusel esitatud E. K. hiljem ka mingit nõuet. S. L., kes on kursis nende masinate töövõtetega, hinnangul ei oleks arvel kajastatud lisatarvikuid (s.o M. pressi ja püreemasina lisatarvikuid) nii lühikese aja, s.o 1 kuu pärast peale põhitehingu toimumisest vaja olnudki, nende soetamine ei oleks olnud põhjendatud. S. L. teadaolevalt ei ole FIE E. K. ostnud M. OÜ-lt ka selliseid kaupu nagu vasktoitekaabel, ventilaator, ventilatsioonitorustiku detailid, ventilatsiooniplekk, ja ettevõttes ei ole ka selliseid kaupu. Kui E. K. oleks olnud vajadus selliste kaupade järele, siis S. L. hinnangul oleks ta need ostnud ise. FIE E. K. ja G. OÜ vahelise tehingu arvet nr XXX/ 11.04.
  70. a-st (kd 4 lk 130) ei ole S. L. FIE E. K. dokumentatsiooni hulgas näinud; tema nägi seda arvet esmakordselt siis, kui pidi minema politseisse ütlusi andma. Lisaks märgib ta, et arvel näidatud ajaks olid suhted 17 nende E. K. ja M. OÜ vahel juba lõpetatud. Mingit makset selle arve alusel ei ole FIE E. K. poolt tehtud. S. L. teadmisel ei hakatud hiljem selle arve pinnalt ka mingeid nõudeid esitama; alles pankrotimenetluses tuldi nõudega välja, mis on aga kummaline, kuna G. OÜ oli samuti makseraskustes. FIE E. K. raamatupidamis- ja muudest andmetes ei kajastu ühtki kohustust seoses G. OÜ-ga, mis oleks täitmata. S. L. teadaolevalt ei ostnud E. K. M. OÜ-lt mingisuguseid külmutatud marju, raamatupidamise dokumentatsioonist ei ole see läbi käinud. S. L. teadaolevalt ei ostetud üldse külmutatud marju sisse. FIE E. K. ei ostnud M. OÜ-lt üldse mingisugust toorainet. Arve nr XXX tuli tunnistajale üllatusena -FIE E. K. ja M. OÜ vahel 12.01.
  71. a-st külmutatud maasikatega seoses. – S. L. ei ole seda arvet E. K. raamatupidamises näinud, nägi esmakordselt alles politseis. Ja S. L. spetsiaalselt otsis neid arveid, et kas üldse on selliseid arveid olemas. Tunnistaja S. L. ütlustel ei ole esitatud ka nõuet enne kui alles pankrotimenetluses. Arve nr XXX 11.02.
  72. a-st FIE K. ja M. OÜ vahel külmutatud jõhvika müümise kohta M. OÜ-lt E. K. summas 7152 €(4 kd tl 91) - S. L. ei ole sellist arvet E. K. ettevõtte raamatupidamises näinud, selle arve alusel ei ole mingit tasumist toimunud, nõue esitati alles pankrotimenetluse käigus. Tunnistaja vastused kaitsja küsimustele: vahendamine ei ole ostmine, vaid tarnijaga kokku viimine, st viitamine et sellest või teiselt tarnijalt saab marju – seega ütlustes tunnistaja vastuolu ei näe. Kui konkreetsest arvest rääkida, siis kui seda raamatupidamises ei ole, siis ei ostetud M. OÜ-lt marju, ning sellist konkreetset arvet külmutatud marjade ostmise kohta raamatupidamises ei olnud. Väide, et XXX Talu OÜ kasutab Evelin Jõgeda omandis olevat tööstusdisaini lahendust – selle osas olid kohtuvaidlused kui ka koostöö kahe ettevõtte vahel lõppes. S. L. teadaolevalt lõppes kohtuvaidlus sellega, et XXX Talu OÜ teeb endale uued etiketid, mingit maksekohustust M. OÜ-le ei tekkinud sellega seoses. Harju Maakohtu määrusega XX.XX.XXXX on tsiviilasjas XXX kompromiss kinnitatud ning rahalist kohustust pooltel vastastikku ei ole. Ei pidanud ka E. K. midagi maksma Evelin Jõgedale. S. L. teadis , et M. OÜ kasutas kontor-ladu XXX. Ta teab seda, kuna on ise sinna aadressile M. OÜ juhendamisel kaupa viinud. S. L. hinnangul võisid M. OÜ-l tekkida laovarud, sest nt. kui tema sinna lattu kaupa viis, siis oli Nissan Primera kaubabuss maast laeni kaupa täis ning seega oli kogus suur. Säilitamistähtajad olid tol ajal mahladel pool aastat ja moosidel ning kuivainetel üks aasta. Samas väga suured laovarud ei saanud neil tekkida, kuna igal nädalal läksid suured kaubapartiid välja ning ei olnud mõtet osta kaupa lattu seisma. Külmkambri kohta tunnistaja ei teadnud , kas seda M. OÜ-l üldse oli. Arved (4 kd. tl. 161) kinnitavad samuti, et arveid koostas XXX talus XXX töötanud S. L. Saldoteatised (
  73. kd. tl. 162- XXX) kinnitavad 2011-2012 M. OÜ võlgnevust E. K. 110 848, 01 €. Arve XXX /10.11.2009 kinnitab S. L. ütlusi arves toodud toodete eest tasumise kohta (
  74. kd. tl. 164). Swedpangast väljastatud konto väljavõte 01.01.2009-31.12.2009 G. OÜ kohta kinnitab, et 300 000 EEK on sel perioodil kontolt välja läinud. Tunnistaja I. S. ütlused ( 4kd. tl. 174 pöördel- 179 pöördel): 18 Tema oli G. OÜ üks kahest osanikust Endel Sova kõrval. Tema töötas samas ettevõttes kuni 2011.a.-ni töölepingu alusel. Kuni käesoleva ajani on endiselt osanik nimetatud äriühingus. Endel Sova oli seotud ka M. OÜ-ga. G. OÜ kontoris oli selle ettevõtte kaupa ning toimus tegevus. G. OÜ kontor asus XXX alevikus Tartu külje all, kuhu G. OÜ oli rentinud kontoriruumid. Kontoriruumid olid ca 150 ruutmeetrit suurused. Seal oli kolm eraldi tuba – üks oli I. S. kasutuses, üks Endel Sova kasutuses ja üks oli Evelin Jõgeda kasutuses, kes tegeles M. OÜ asjadega. I. S. teadaolevalt ei rentinud G. OÜ kontoriruume edasi M. OÜ-le. Lisaks oli renditud üks viilhall (umbes 500 ruutu) laopinnaks. See asus kontorist 200 m kaugusel ning seal hoiti montaažitöödest üle jäänud talidetaile, autorehve jms. Sellest üks ruum, suuruses ca 10-15 ruutu oli eraldatud M. OÜ-le kauba hoidmiseks. See oli isoleeritud ruum, kus oli sees õhukonditsioneer õhu jahutamiseks. Seal hoiti edasimüügiks mõeldud kaupa. I. S. ei tea, kas M. OÜ maksis selle ruumi eest G. OÜ-le renti. G. OÜ-l oli kontorisse ostetud lauad, toolid, diivan, tugitoolid, kapid
  75. a kevadel. Ei tea, kas see vara on seniajani säilinud, ei tea, kas see on kellelegi edasi müüdud. Kontoriruume köeti algselt keskküttega, hiljem sai paigaldatud õhksoojuspump. M. OÜ tegeles I. S. teada mahlade, marjade ja selliste toodete edasimüügiga. Valdavas osas tulid need tooted XXX talust. I. S. ei teadnud, et G. OÜ-l oleks olnud mingeid tehingulisi suhteid FIE E. K., ei tea ,et üks oleks teisele võlgu olnud. Ajal, mil tema töötas G. OÜ-s, ei näinud mingit põhjust, miks G. OÜ oleks pidanud M. OÜ-le mingit teenust osutama. I. S. teadaolevalt ei tegutsenud G. OÜ M. OÜ alltöövõtjana montaažitöödega seoses, vähemalt tema ei puutunud sellega kokku. Ei ole kokku puutunud ka M. OÜ-le montaažiarvete koostamisega. Ei ole näinud, et M. OÜ oleks osutanud mingit montaažitööde teenust. Temale teadaolevalt ei osutanud G. OÜ M. OÜ-le ka mingisugust juhtimisteenust. Temale teadaolevalt käis arveldamine G. OÜ-s rõhuvas enamuses ülekannetega. Tunnistaja teadis, et G. OÜ-l oli olemas tali ja montaažipukk. Tegu oli spetsiifilise abiseadmega teraviljapunkrite montaažiks. Tunnistaja ei olnud kokku puutunud sellega, et G. OÜ on M. OÜ-le rentinud
  76. a juulist alates sõiduautot Ford Mondeo. Autot teab, kuna see on tunnistaja endine tööauto. Tegu oli tavalise luukpäraga sõiduautoga. See auto oli liisitud liisingufirmalt ning G. OÜ pidi selle eest igakuist liisingtasu maksma. Lisaks sellele autole oli G. OÜ-l Chrysleri mahtuniversaal, mida kasutas Endel Sova. Ei oska öelda, kas G. OÜ rentis seda autot välja. Tunnistaja T. R. ütlused (
  77. kd. tl. 51- lk 55): Tema alustas
  78. a töötamist F. OÜ-s, pärast G. OÜ-s. Töötas G. OÜ-s kuni 2011.a.-ni, kokku kolm aastat; töötas XXX. Paigaldas teraviljakuivateid, röstseadmeid. Objektid olid üle kogu Eesti. Ta tegi montaažitöid ka Lätis Dobelesis. Paigaldas sinna G. OÜ poolt pastatööstusseadmeid. Töö Lätis algas millalgi suvel ja kestis temal novembri lõpuni või detsembri alguseni
  79. a. Siis ta lahkus G. OÜ-st. Tema teada töö selleks ajaks Dobeles veel lõpetatud ei olnud. G. OÜ-l olid XXX tänaval kasutada kontoriruumid. Kontoriruume oli kokku neli, ühte kasutas Evelin Jõgeda. Seda tema ei tea, kas Evelin Jõgeda töötas G. OÜ-s. Lisaks olid veel eraldi laoruumid viilhallis, kus G. OÜ hoidis kuivatiseadmeid ja varuosasid. Viilhall oli suur hoone, ikka mitusada ruutu. Kontoriruume kasutas peale G. OÜ ka M. OÜ laona, seal toimus mõnikord 19 ka pakendamine, sildistamine. Sellega tegeles keegi M. R. või R.. Lisaks oli neil viilhallis eraldi ruum konditsioneeriga, mida suvel jahutati ning talvel köeti. See ruum oli kuskil 50-60 ruutmeetri kanti või suurem, moodustas tervest viilhallist kuuendiku või seitsmendiku. Seal hoiti mahla, siirupit, moosi. Kuivproduktid olid kindlasti kontoriruumis. Täpsemalt osutas tunnistaja plaanile mille joonistas ja mis võeti toimikusse. Tunnistaja teadis, et kontoriruume köeti keskküttega. Ei mäleta, kas seal oli mingi lisaseade. Külmavõitu oli küll see ruum. Laoruumis oli küll talvel puhureid. Vist isegi oli õhksoojuspump, täpsemalt ei mäletanud. T. R. tegi M. OÜ jaoks transporditöid, võttis XXX E. K. talust nende jaoks kaupa peale ning viis XXX kas siis kontoriruumi või viilhalli lattu. Ta ei olnud M. OÜ-s palgatööline, st palka ta sealt ei saanud. Ta ei mäletanud, kas kuskile alla kirjutas, kui kaupa XXX tõi. Mäletab, et kohapeal tema kunagi ei arveldanud. Ta mäletas, et G. OÜ-l oli ketitalisid. Montaažipukke tavaliselt renditi. G. OÜ-s T. R. sõitis universaal Toyotaga, I. S. oli Ford ja Endel Sova sõitis Chrysleriga. Kannatanu E. K.(isik surnud) ülekuulamise protokoll 20.02.2014 ( 4 kd. tl. 124- 126) kinnitab, et E. K. poolt M. OÜ–le saadetud kaubad on vastu võetud ning kvaliteedi osas ei ole pretensioone olnud. Kokku võlgneb M. OÜ E. K. 110 848,01 €. See võlgnevus on tekkinud perioodil detsember 2010 kuni jaanuar 2012 väljastatud arvete alusel. M. OÜ ei ole neile saadetud saldoteatisele vastanud. Kuni pankrotiavalduse esitamiseni ei ole tema midagi kuulnud OÜ-st M. G. Omavahelise suhtlemises figureeris vaid OÜ M., E. K. poolt saadetud kaup läks OÜ-le M. Tema suhtles ainult selle firma juhatuse liikmetega Evelin Jõgeda ja Endel Sovaga. G. OÜ arve nr. XXX on valearve. Samuti on nõudeõiguse loovutamise leping XX.XX.XXXX vale leping. E. K. kinnitas, et montaazitöödeks ei olnud M. OÜ-l mingit vajadust. Leetu, Lätti, Saksamaale, Inglismaale, Rootsi ja Taani reisidel tehtud kulutused ei tulene tootmisvajadusest sest nendesse riikidesse tema kaupasid ei müüdud. Pärast koostöö lõppemist Evelin JõgE. oli E. K. hakanud ise sidemeid looma väliturgudega. M. OÜ-le ei olnud vaja vaheladu. Kaubale oli väljastamisel peale kirjutatud kuhu kauplusse kaup viia. G. OÜ oli omaette firma tegeles tereviljaseadmetega; selle juht oli samuti Endel Sova. Avaldatud E. K. ütlused 13.02.2016 ( 4 kd. tl. 127-131) kinnitavad, et G. OÜ ei ole temale müünud M. pressi ja püreemasina lisatarvikuid summas 51 300 €. Tema ostis need tarvikud ühelt Soome firmalt ja tasus ka sellele firmale. E. K. ütlustel ei ole M. OÜ olnud külmkambrit ning nad ei saa külmutatud marju müüa. E. K. ei ole kunagi M. OÜ-lt külmutatud marju ostnud. Samuti ei ole ostnud tema M. OÜ-lt Glögi ; glögi tegid nad ise. Pandipakendiga on temal kui tootjal otseleping ning tema tasus ise pandipakendile. Evelin Jõgeda tahtis pandipakendiga hakata ise suhtlema, kuid ebaõnnestunult. E. K. tellis etikette ise Võru firmast V. K. OÜ. 2015 aastal hakkas tellima etikette firmast D.. E. K. ise maksis V. K. etikettide eest. Etiketid olid eesti, soome, prantsuse, inglise keeles või veel mõnes muus keeles. M. OÜ ei pidanud kunagi ise etikette tellima ega nende eest maksma. Kõik etiketid olid E. K. poolt tellitud ja makstud. Reisid Leetu, Lätti, Saksamaale, Inglismaale, Soome, Rootsi , Taani ei olnud seotud tööga; nendesse riikidesse Evelin Jõgeda E. K. kaupa ei müünud- need kulud ei ole ettevõtte huvides tehtud kulud. 20 Reisid Dubaisse ,Hispaaniasse olid kindlasti puhkusereisid. Evelini Jõgeda tehtud kulutus ei ole põhjendatud kulutus. E. K. ütlustel pidi temale teatama kauba müügist välisriikidesse. Evelin Jõgeda ei ole temale sellest teatanud, et müüb kaupu välisriikides. Kui Eveliniga koostöö lõppes, siis hakkas E. K. ise tellima võõrkeelseid etikette ja müüma kaupu Prantsusmaale, Belgiasse, Rootsi, Soome, Taani, Belgiasse. E. K. ise lõi sidemed väliturgudega ( 4 kd. tl. 130). E. K. ütlustel ei olnud M. OÜ-l vajalik tema toodangu realiseerimiseks montaazipukki ja tali. Tema ei tea midagi montaazitöödest ega montaazipuki ja tali ostmisest. M. OÜ-le ei olnud vaja vaheladu, sest vastavalt tellimusele pani E. K. kauba kokku ja saatis kauplusele. E. K. ei andnud külmutatud tooteid realiseerimiseks M. OÜ-le. Seega ei olnud M. OÜ-l vaja tema toodete realiseerimiseks külmkambrit( 4 kd. tl. 131). E. K. on käinud Tartumaal XXX G. OÜ kontoris ; see oli Endel Sova firma, mis tegeles teraviljatöötluse seadmetega. E. K. ei tea, et M. OÜ-l oleks vaja kontorit ja kontorimööblit. Tema ei tea midagi M. OÜ kontorimööbli ostmisest. Ei ole kuidagi ka põhjendatud, et M. kui äriühingu võimalikud kulud pidi kinni maksma E. K. . Tunnistaja M. R. (ütlused 5 kd. tl. 56-62) ütlused kinnitavad, et tema töötas aastast
  80. a 23, no 4-5 aastat umbes M. OÜ-s XXX. Tema ülesandeks oli klientide leidmine ja suhtlemine. Ta lõpetas tegevuse seal, kui kliente väheks jäi, st, et ei suudetud tootmisprobleemide tõttu kliente varustada nii, nagu vaja oli. Tegelikult ta ei süvenenud asjasse, lihtsalt ei olnud enam tellimusi, tema elas oma elu edasi. Seda, et M. OÜ-l tekkisid makseraskused, mis päädisid pankrotiga, tema ei teadnud. M. R. ütlustel elas ta ise XXX ning tundis sealset piirkonda, siis tegeles tema ka sealsete klientidega, viis neile kaupa kätte. Mõnikord aitas Tartumaal XXX ka kaupa komplekteerida. Tal oli M. OÜ-ga vastav leping. Ta ei teadnud , ei mäletanud mis leping. Tasu maksti vastavalt sellele, kui mitu päeva ta tööd tegi. Kindlat töötasu ta ei saanud. Mäletas, et tasu maksti talle vist ülekandega. Ta hästi ei mäleta, sest teinekord, kui ta rentis XXX kauba tarnimiseks auto, maksis ta ise bensiini ja renditasu ning siis ei jäänud ta ülekannet ootama, vaid talle maksti tagasi sularahas. Bensiinitšekid ja rendiarved esitas ta sellisel juhul M. OÜ-le, reeglina Evelin Jõgeda kätte. Ta ei mäletanud , kas koos transpordi- ja rendikulude hüvitamisega koos maksti ka töötasu. Kauba tarnimiseks rentis ta sõiduki reeglina Auto 1-st; rentis reeglina üheks päevaks. Bussi rent oli 50 eurot kord, väiksema auto sai mäletamist mööda 30 euroga. Teinekord sõitis ka oma autoga, kui vähe kaupa oli, kuid üldiselt võttis siiski rendiauto. Kui ta kasutas isiklikku sõidukit, siis kütus hüvitati talle tšeki alusel M. OÜ poolt. Tellimused tulid otse talle meili teel. Kui kliendil oli mingi probleem, siis helistati talle. Tellimused edastas M. R. edasi Evelin Jõgedale, kes pani selle põhjal kauba kokku. Tema viis kauba koos arvetega kliendile, võttis neile allkirjad. XXX oli klientideks Selveri-keti poed. Neid erinevaid poode ja nimetusi oli kümmekond kindlasti. Lisaks olid mõned kliendid Soomest, kes aeg-ajalt tellisid. Üks Soome klient oli Lahtist või kuskilt kaugemalt. Siis olid mingid Eesti poed Helsingis, neid oli 2-3 tükki. Soome tarned ei olnud regulaarsed, kuna äri ei läinud käima. Ei tea, et oleks kliente olnud Dubais, Hispaanias. Ka tarned Poola ei läinud käima. Soome tarniti kaupa laevaga. Keegi M. OÜ-st käis viimas. Ka tunnistaja ise käis 2-3 korral. Sellega kaasnenud kulud, s.o laevapiletid hüvitas M. OÜ. 21 Tunnistaja mäletas , et külastasid kahel korral messi Helsingis. Ühe korra käisid ka Varssavis messil, kus Evelin võttis hotelli ja maksis kõik kulud. Samuti käisid Riias ja XXX messil, kummaski paaril korral. M. OÜ asus XXX. Seal oli suurem kontorihoone, kus taga oli laoruum. Alguses oli laoruum hoovi peal kaarhallis, kuhu oli ehitatud tuba, kus talvel olid radiaatorid, et mahlad ära ei külmuks. Krõpsud olid aga kindlasti kontoripoole peal, sest neid pidi kuivas hoidma. Pakendamise ja sildistamise töö toimus kontoris. Laovaru oli vähemalt 2-3 nädala jagu, nt ühte sorti mahla oli näiteks 30 kasti. Ja moose oli ka. Kõike pidi olema, ei saanud nii, et ei ole midagi. Tunnistaja ütlustel tuli tema XXX kauba järele kord nädalas, teinekord aitas ka siin pakkida. Kui tuli XXX kaubale järgi, siis ideaalis oli kaup juba valmis pandud. Vahetevahel oli nii, et kaup oli just XXX talust toodud. Krõpsud olid toodud suurtes ämbrites ning neid oli vaja kaaluda ja purkidesse panna. Teinekord läks kohe hommikust õhtuni terve päev ära, et see kaup valmis panna. Tellimused olid Tartus ja kaup oli vaja ära sorteerida, et missugusesse poodi kui palju kaupa läheb. Purgid, kuhu krõpse pakiti, olid Lätist Evelin Jõgedal tellitud ja toodud. Need tulid endal sildistada. Toodang, mis läks Soome, neil olid soomekeelsed sildid. Lisaks krõpsudele oli vaja sildistada ka mahlapudeleid ja moose, mis tulid teinekord või suuremalt jaolt ilma siltideta. Enne kui M. OÜ hakkas E. K. toodangut turustama, jättis toodete välimus mõnikord soovida. Krõpsud olid kilekotikestes ja mahlad olid tavalistes viinapudelites. Selline toode ei läinud kaubaks. Selleks oligi vaja Evelini abi ja siis tehtigi M. OÜ, et Evelin saaks tooteid proovida ja ilusasse pakendisse panna. Kõik need etiketid ja taara oli välja mõeldud. Kui kaupluses kaup aegus, siis saadeti see M. R. kaudu tagasi XXX. Selle kauba kohta, mis laos aegus, ei osanud tema vastata. M. OÜ oli äriühing, mis kuulus M. R. ja mille ta müüs pärast seda, kui see oli 7 aastat seisnud, Endel Sovale edasi. See äriühing tegeles kauba presentatsioonidega, käidi laevades. Marjatooteid ei presenteeritud, presenteeriti laeva peal olevaid kampaaniatooteid. Ajal, mil M. OÜ kuulus M. R., ei olnud sellel äriühingul ärilisi suhteid M. OÜ-ga. Siis ei ostnud M. OÜ M. OÜ-lt mingeid krõpse, külmutatud marju. Ei tea seda, kas M. OÜ tegi M. OÜ-le mingeid sularaha ettemakseid. Äriregistri B-kaardi väljavõtte kohaselt oli M. R. M. OÜ osanik 2002 kuni 08.08.2014, juhatuse liige aga alates 23.08.2001 kuni 19.06.
  81. Ajal, mil tema enam kõnealuses ettevõttes aktiivselt ei osalenud, ehkki see kuulus juriidiliselt veel talle, tegutses seal igapäevaselt juba Endel Sova. Kui mingi tegevus käis, siis Endel Sova ettevõtmisel. Kokkuleppel M. R. tegutses Endel Sova selle äriühingu nimel juba enne, kui ta ametlikult juhatuse liikmeks sai. M. R. ei teinud M. OÜ-ga mingeid tehinguid ega arveldanud midagi. Sama väitis M. R. M. OÜ teise osaniku ja juhatuse liikme M. A. kohta. M. OÜ pangkontodele oli tal juurdepääs, kuid pangakaarti tal ei olnud. Siin on kohtu hinnangul ütlustes vastuolu. Swedbankile on tehtud päring, mille vastusest selgub, et äriühingu pangakaart oli nii Endel Soval kui ka M. R. Seda asjaolu ei osanud M. R. kommenteerida. Ta väitis, et füüsiliselt tal seda pangakaarti igatahes ei olnud. Ta ei suutnud meenutada, et tal oleks selline pangakaart olemas olnud. Pangakontodele oli juurdepääs, kuid ise vahetult ei kontrollinud pärast seda, kui Endel Sova seal tegutsema hakkas. Küsis pigem Endel Sovalt. Raamatupidamist korraldas M. OÜ-s palgatud raamatupidaja. Kuna aga mingit tegevust M. R. ajal ei toimunud, siis oli kõik nullis. Sel ajal, kui Endel Sova seal tegutsema hakkas, siis ei olnud äriühingul mingit sularahakassat. 22 Kohtu hinnangul M. R. ütlusi täies ulatuses ei saa usaldusväärse tõendina arvestada. Tõsi tunnistaja ei mäletanud kõiki asjaolusid. Tema ütluste hindamisel tuleb arvestada sellega , et ta oli Endel Sovaga koos samas äriühingus. Seega tema ütlused mõnes aspektis olid kallutatud. Kohtu hinnangul M. R. ütlused E. K. saadud toodangu kohta olid veidi halvustavad. Samas aga E. K. avaldatud ütlused ei kinnita et oleks toodangu kohta pretensioone olnud. Tunnistaja J. O. ütlustel ( 5 kd. tl. 78-82) oli tema OÜ M. XXX 2009-2012, on praegugi. Tema ülesandeks oli ka arvete väljastamine ja nende laekumise kontrollimine. Tema ütlustel G. OÜ rentis ¼ OÜ XXX kuuluvast hoonest. Tema kohustus oli väljastada rendiarveid. Objektiks oli XXX asuv vana kontorihoone esimene korrus. Ta ei teadnud , et oleks rentinud mingit viilhalli. Ta ei olnud kursis rendilepingu tingimustega, väljastas ainult arveid. Esimesed kaks kuud oli üks summa, kolmandast kuust see muutus ja jäi lõpuni samaks: jaanuaris-veebruaris oli 9900 krooni pluss käibemaks, märtsist alates oli juba väiksem summa ca 6900 krooni. Eraldi arved tehti rendi ja tarbitud teenuste, s.o elektri ja vee eest. G. OÜ jäi võlgnevusse ning see võlgnevus aasta-aastalt suurenes. Mingist hetkest, kui laekumised hakkasid venima, siis juhatuse liikmega kooskõlastatult arveid enam ei väljastatud. Sest ei olnud mõtet tekitada endale võlakohustusi juurde, lisaks ka käibemaksu maksmise võrra. G. OÜ oli XXX ainukene rentnik, teine korrus oli M. P. kasutuses. Tunnistajal puudus teave selle kohta, kas G. OÜ rentis neid ruume kellelegi edasi. Tema väljastas arveid üksnes G. OÜle. Mingil hetkel teatas E. T., et G. OÜ on kas pankrotis ning arved on vaja väljastada teisele firmale, s.o M. OÜ-le samade tingimustega. See oli alates kas
  82. a või
  83. a. G. OÜ jäi lõpuks võlgu nii rendi kui ka teenuste eest, kuid OÜ M. ei hakanud neid sisse nõudma, vaid kandis need algul ebatõenäoliselt laekuvateks ning hiljem kandis kuludesse. E. T. oli ütelnud mingil ajal, et G. OÜ oli pakkunud tasaarveldust teostatud parenduste arvelt, summa võis olla kuskil 60 000-70 000 krooni ulatuses. Aga E. T. ei olnud sellega nõus ja raamatupidamislikult jäi kõik nii, nagu oli ehk siis võlg jäi üles ning mingit tasaarveldust seal ei tehtud. Kommunaalkulud – Lepingud kommunaalteenuste pakkujatega olid OÜ M. ning teenuste pakkujad esitasid arved OÜ M.. Viimane esitas omakorda arved G. OÜ-le, mis puudutasid G. OÜ poolt tarbitud teenuseid. G. OÜ-l endal ei olnud tunnistaja teada otse mingeid teenuslepinguid, sest nt Eesti Energia ei võimaldanud ühel kinnistul omada mitut lepingut. Oli üks omanik ja see üks omanik jagas vastavalt arveid. G. OÜ tasus pangaülekannetega. OÜ M. sularahakassa üldse puudus. Kui oleks makstud sularahas juhatuse liikmetele, siis oleks see pidanud ikkagi tunnistaja kätte jõudma. S. K. ütlustel( 5.kd. tl. 66- 76) oli tema M. OÜ, hilisema nimega M. G. OÜ lepinguline esindaja, nõustaja pankrotimenetluses. Asus M. OÜ-d esindama siis, kui tõusetus küsimus äriühingu pankrotist. See oli
  84. a kevad-suvel. S. K. ütlustel andis tema pankrotihaldur A. T. üle M. OÜ raamatupidamisdokumendid. Dokumendid olid kiirköitjates. Täpset kõidete arvu peast ei mäletanud, kuid ta pidi vähemalt kaks korda autost neid kontorisse viima. Neid oli kindlasti rohkem kui kaks, sest kaks tükki oleks ta korraga jõudnud kätte võtta kindlasti. A. T. tõmbas kiirköitja aukudest nööri läbi. Nööri otsad tõmmati kaustade taha. Nende peale kleebiti peale paber, kuhu kirjutasid oma allkirjad nii, et allkiri jäi natuke paberi ja natuke kausta peale. Sellega muudeti võimatuks, et sinna oleks 23 saanud dokumente lisada või midagi muuta seal. Dokumentide üleandmise kohta koostati akt kahes eksemplaris, üks jäi A. T., teise sai S. K. endale. Kiirköitjates olid raamatupidamise algdokumendid: ostu-müügiarved, mõnede arvete juures olid lepingud ka, selliste tavapärasemete ostu-müügi dokumentide juures siiski pigem mitte. Siis olid seal bilansid, pearaamatud, kasumiaruanded, saldod. Tegu oli päris suure firmaga, neid dokumente oli seal päris palju. Need dokumendid puudutasid viimast kolme aastat. S. K. ütlustel M. OÜ majanduslik seisund oli keeruline, äriühingul loomulikult oli kohustusi, kuid E. K. poolt olid need kohustused n-ö üles pushitud – nii mõnedki kohustused olid juba eelnevalt tasaarveldatud või sularahas ära makstud. Lisaks oli M. OÜ- l nõudeid klientide vastu, täiesti aktsepteeritavad korralikud äriühingud, et nendega oleks saanud kenasti selle reaalse kohustuse E. K. ära tasuda. Tema arvamus ei ole muutunud, S. K. leidis, et asjad ei olnud tegelikult nii, nagu pankrotimenetluses tehtud kohtuotsusesse kirja sai.( 5 kd. tl. 66 alates). S. K. ütlustel on tema paljude äriühingute esindaja ja ka paljude äriühingute omanik. Kohtule ei ole usutav S. K. ütlused pankrotimenetluses üleantavate toimikute arvu kohta. Usutav on siiski pankrotihalduri A. T. seletus selles osas. Samas ju S. K. ka kinnitas, et üleantud dokumendid köideti ning nii üleandja kui ka vastuvõtja kinnitasid köidetud dokumentide koguse oma allkirjadega. Seega loeb kohus tõendatuks, et pankrotihaldurile on võlgniku poolt esitatud kõik asjaomased dokumendid. Tunnistaja I. N.( 4 kd. tl. 119-123) ütlustel tema oli M. G. OÜ juhatuse liige 2012-
  85. Tema hakkas M. G. juhatuse liikmeks, kui pankrotimenetlus oli juba alanud. Tuttav S. K. pakkus, et ta oleks selle äriühingu juhatuse liige mõnda aega. Ei näinud selles mingit probleemi, et miks ei võiks olla. S. K. pakkus ka väikest ühekordset tasu selle eest. Evelin Jõgedat ja Endel Sovat tema ei tunne. Ta ei tea, kes olid kõnealuse äriühingu omanikud. Kui tema oli äriühingu juhatuses, siis äritegevust seal enam ei olnud mitte mingisugust. Kui midagi tehti, siis toimus see tema seljataga. Tunnistaja ei teadnud kes majandusaasta aruannet tegi, I. N. ise igatahes ei teinud seda. Tema ülesanne oli käia politseis, kohtus vm asutustes. Muud midagi ta tegema ei pidanud. Sealhulgas ei pidanud ta ise ka pankrotihalduriga suhtlema. Ettevõtte raamatupidamist tema ei ole näinud. Tema käes see ei olnud. Kelle käes oli, seda ei tea. Ei mäleta, kus oli M. G. OÜ konkreetne tegevuskoht, juriidiline aadress. Ise ei ole kunagi seal kohapeal käinud. Nimevahetust ei osanud kommenteerida, ise ta selle muutmisega kokku ei puutunud. Süüdistatav Endel Sova( 5 kd, tl, 100- 115; 135-162) andis ütlusi selles, et M. OÜ moodustati
  86. a. E. K. oli palunud teda ja Evelin Jõgedat oma ettevõttesse appi. E. K. tootis sel hetkel mahemarjadest mahlasid ja moose. Nad olid nõus appi minema tingimusel, et ühel hetkel saavad nad kogu tootmise üle võtta. Kokkuleppe kohaselt pidi M. OÜ saama müügikäibest 1020%, st. et M. OÜ sai toote väljamüügihinnast 20%-se allahindlusega. See puudutas Eesti turgu, välismaa turul oli hind rohkem nende endi määrata. Esimeseks sammuks oli kogu toodangule uue kujunduse tegemine, sobilike pakendite leidmine, kodulehe tegemine. Alustati ka läbirääkimisi kaubanduskettidega, et saada E. K. toodangut laiemasse müügivõrku sisse, et suurendada kauba müüki. Etiketid kujundas koos Eveliniga, disainis ja programmeeris R. D. Tartus. Kujundusega seotud arved pidi kokkuleppe kohaselt tasuma E. K. . 24 Kohtu hinnangul on siin ütlustes vastuolu E. K. ütlustega , kes on kinnitanud ,et toodangu etiketid muretses ja tasus nende eest E. K. Seega Endel Sova ütlused siin ei ole usaldusväärsed ning kohus arvestab siin E. K. ütlustega. Endel Sova eesmärk oli näidata kohustusi E. K. es väiksemana. Endel Sova ütlustel oli eesmärk Eesti turg. Kuna see oli aga liiga väike, siis otsiti aktiivselt ka kontakte välisturgudel. Kuna nad said lepingu Eesti Stockmanniga, siis hõlmas see automaatselt ka Riia Stockmanni. Soome ja Rootsi Stockmanniga tuli eraldi läbi rääkida, nii et turustada saadi niikaua üksnes Riia Stockmannis. Lisaks otsis M. R., kes oskas hästi soome keelt, kliente Soome turult. Evelin Jõgeda suhtles P.-K., kelle kaudu otsiti kliente Rootsist, Taanist. Taanist said kontakti, kuhu hakkasid turustama astelpajutooteid. Nad käisid messidel – Soomes kaks korda, Poolas. Kui käisid välisreisidel kusagil puhkamas, siis vaatasid alati sellise pilguga ringi, et kellele oma tooteid pakkuda. M. OÜ-l esialgu muid tegevussuundi ei olnud. Hiljem tuli tegevusalana juurde ka montaažitööde tegemine, kuid ka siis jäi fookus XXX talu mahlade turustamisele. M. OÜ tegutses aadressil XXX, Tartu maakond. Hoone kuulus OÜ M. Tema käest rentis neid ruume G. OÜ, kelle üks juhatuse liikmetest oli Endel Sova ise. Kuna oli üks tühi kabinet, siis lepiti I. S. – teine juhatuse liige – kokku, et Evelin Jõgeda (M. OÜ) saab seda oma töös kasutada. Lisaks sellele oli kontoris taga laoruum, kus sai hoitud M. OÜ marjajahusid ja –krõpse. Kontorihoone saalis (pind XXX m2) toimus ka toodete sildistamine. Samuti oli sel territooriumil üks viilhall, mida G. OÜ rentis V. OÜ käest. Seal oli sobilik ruum, mis kohandati M. OÜ laoruumiks ja kus sai hoida moose ja mahlu. See ruum oli mõõtmetega ca 3,5x15 m, ca 45-50 ruutu. See oli juba algselt soojustatud, kuid nemad soojustasid lisaks veel ühe seina. Nad panid sinna ka õhksoojuspumba, et talvel moos ära ei külmuks ning suvel oleks õhk jahutatud. Ei olnud mõeldav, et M. OÜ oleks saanud hakkama ilma ruumideta, kuna kogused ja käive kasvas ja järjest rohkem kaupa oli vaja komplekteerida. Mingil hetkel otsiti ka eraldi ruume, kuna XXX oli probleemiks juurdepääs kaupadele: seal ei olnud eraldi ust laadimiseks, kaupa ei saanud alustega tuua ja väga palju oli füüsilist tööd ja käsitsi tõstmist. Laorendi arvete kohta vastas Endel Sova järgmist: renti nende ruumide eest maksis G. OÜ, kuna see oli neil G. osas kokku lepitud. Ruumide allrendile andmine ei olnud rendileandjaga kooskõlastatud, kuna see ei nõudnud ruumide ümberehitust ja siis ei olnud vaja nõusolekut küsida . Ei tahtnud algul palju kulutusi M. OÜ-le näidata, et bilanss oleks parem – see oli vajalik, et saada ettevõtte arendamiseks käibevahendeid pangast, toetusi PRIA-st. Kokkulepe oli, et hiljem, kui M. OÜ tegevus käivitub, siis hiljem M. OÜ kompenseerib need kulutused. 25 Kohtu hinnangul ei ole Endel Sova ütlused usaldusväärsed, esitatud on väärfakte. Ruumidele XXX vallas lepingu p. 4 .2.
  87. kohaselt oli G. õigus anda renditud ruume allkasutusse vaid üürileandja M. OÜ kirjalikul nõusolekul (
  88. kd. tl.185-193). Sellist kirjalikku nõusolekut aga antud ei ole, selle kohta ei ole kohtule esitatud tõendit. Kohtu hinnangul ei ole need Endel Sova ütlused usutavad. VÕS §
  89. näeb ette asja allkasutusse andmise võimalused; lg. 1 kohaselt võib üürnik üürileandja nõusolekul anda asja allkasutusse, eelkõige allüürile. Ei oma tähtsust ruumide ümberehituse teema. Saab teha õigusliku järelduse – kui ei olnud üürileandjaga allrent kokku lepitud, siis ruume ei saanud allrendile anda. Endel Sova selgitus, et kulutusi ei tahetud M. OÜ-le näidata, on arusaamatu ja vastuoluline selgitus ning ei ole usutav . Seega Endel Sova jutt G. poolt ruumide allrendile andmisest ei ole tõene. Lepingu kohaselt oli renditud ruume õigus kasutada bürooruumidena. Endel Sova väited ruumide kasutamisest laoruumina ei olnud ju lepinguga kooskõlas. Seega ruumide rentimine M. OÜ–le on tõendamata ning esitatud vaid selleks, et näidata M. kulutusi. Endel Sova selgitas , et laorendi arve ei ole näilik, sest faktiliselt kasutas M. OÜ laoruume ja need kulutused olid ettevõttes ühel hetkel vajalik teha. Sama tuleb öelda kontori rendiarve kohta. Kuna G. OÜ oli oma tegevust sel ajal juba lõpetamas, siis M. OÜ kattis proportsioonis ka suuremaid kulutusi. Ja M. OÜ kasutas seda pinda ka rohkem, kuna maht kasvas pidevalt, toodangut oli vaja lattu tuua, lisaks pakendid ja muud asjad, ja M. OÜ võttis kasutusele ka esimese saali (väikest ruumi kasutas esimesed poolteist aastat, mahtude kasvamisega oli pinda vaja juurde saada). Arved on esitatud lao osas 2009 juuli-detsember ja 2010 jaanuar-detsember; kontori osas 2011 pluss koristus ja elekter. Endel Sova oma ütlustes järgnevalt kirjeldas rendilepingu ülevõtmist G. OÜ-lt: G. OÜ jäi mingil lõpuperioodil M. OÜ-le võlgu. Kuna M. OÜ-l oli huvi neid ruume edasi kasutada, siis otsis Endel Sova E. T. kompromissi. Lepiti kokku, et rendileping jätkub uue ettevõttega ning, et G. võlg ja viimase poolt teostatud ruumide parendustööd tasaarveldatakse. Kohtu hinnangul on Endel Sova ütlustes jällegi vastuolud. M. OÜ asutati alles
  90. sügisel (vt Äriregistri väljavõtet), kuidas saab olla rendiarve juba 2009 juulikuust alates, on arusaamatu. Endel Sova arvamus , et tegu võib sel juhul olla veaga arve sõnastuses, ning ta ei oska täpsemalt seda tõika kommenteerida, näitab, et siin Endel Sova sai aru , et läks oma ütlustega vastuollu, esitades väärväiteid. Sellised ebausaldusväärsed ütlused ei ole kohtule tõendiks. Tõendid näitavad, et Endel Sova olles G. OÜ juhatuse liige, püüdis G. kulusid näidata M. kulutustena. Endel Sova ütlustel reeglina nädalas korra esitasid nad XXX talule tellimuse, arvestades prognoose ja ka konkreetseid tellimusi. Siis sõitis Endel Sova ise pärast tööd tallu järgi või tõi kauba ära G. OÜ-s töötav T. R. või toodi see ära kuidagi kolmandal viisil. Nädalas korra või kaks käidi kaubal XXX järel. Alguses oli seda äratoomist isegi tihedamalt, kuna müügikäibed suurenesid kiiremini kui tootmine ja sisuliselt pidi öösel järgi sõitma kümnele purgile, et saada klientide tellimused täidetud. Kohtu hinnangul näitavad ka Endel Sova ütlused seda, et praktiliselt puudus vajadus laopinna järgi, sest laojääke ei tekkinud. Laojääkide puudumist on selgitanud omaütlustes ka E. K. . 26 Endel Sova ütlustel toodete siltide osas oli vastuolu E. K. E. K. oli põlanud R. D. tellitud silte liiga kalliks. Ta otsis alternatiive, kuid alternatiiv tähendas kvaliteedis kehvemaid silte. Selle pinnalt tekkis konflikt. Konflikt tekkis ka sel pinnal, et etikettide arved olid liiga suured. Aga silte ei tellitud mitte igal nädalal, vaid 1-2 kuud ette ehk partiide kaupa, sest oli odavam tellida 2000 silti korraga kui 100 sildi kaupa. Kohtu hinnangul viimatinimetatud kulutuste osas on E. K. selgituse andnud. Järelikult Endle Sova väited siltidele tehtud kulutusi praegu näidata ei ole asjaomased ning on vastuolus E. K. ja M. OÜ vahel olnud lepinguliste kohustustega. Seega kohus neid Endal Sova ütlusi usaldusväärse tõendina ei arvesta. Endel Sova ütlustel kaupa pakendas ja sildistas põhiliselt M. R., ka Evelin Jõgeda. Hommikul vara saabus M. R. Tartusse. Ta tuli rendiauto või väikse bussiga, vastavalt kauba kogusele. Komplekteeris vastavalt tellimusele kauba, paigutas pudelid kastides ümber, kuna kastis oli 12 pudelit, aga klient tellis nt ainult 6 pudelit. Siis märkis ta kastidele, mis pudelid seal on ja missugusesse kauplusesse need läksid. Endel Sova ütlused Toshiba õhksoojuspumba kohta: Õhksoojuspump oli laos ruumi jahutamiseks ja kütmiseks. Müüdi hiljem, kui G. OÜ hakkas oma tegevust lõpetama, M. OÜle, kuna viimane vajas seda oma igapäevase töö tegemiseks. Kohtu hinnangul Endel Sova ütlused ei ole siin usaldusväärsed. See õhksoojuspump Toshiba oli S. K. ütlustel kasutuskõlbmatu ajal, mil tema selle ära ostis; kuid S. K. ostis selle ära kõigest paar kuud hiljem. Miks M. OÜ oli nõus maksma selle eest G. OÜ-le tervelt 1800 eurot kõigest mõned kuud varem mittetöökorras õhksoojuspumba ees. Siit nähtub pigem see, et äriühingule tehti tahtlikult põhjendamatuid kulutusi, et katta puudujääke. Endel Sova selgitus mööbli väidetavalt soetatud mööbli kohta: Kuna G. OÜ hakkas oma tegevust lõpetama, siis otsustati mööbel maha müüa. Äriühingu vallasvara müüdi M. OÜ-le, kelle tegevus pidevalt laienes ja kes vajas neid XXX asuvaid ruume ja seal olevat mööblit töö tegemiseks. Kohtu hinnanul on siin Endel Sova ütluste ja tegeliku olukorra vahel jällegi vastuolu. Mööbel müüdi XX.XX.XXXX. a, kui oli lõppenud sisuline koostöö E. K. ja M. OÜ oli E. K. suurelt võlgu. Seega ei saa seda mööbli kulutust kuidagi siduda E. K. toodangu turustamisega. Endel Sova ütlustestel oli leping Läti ettevõtte AS-iga D. D. ja montaažitööde arve esitati. Esialgu sõlmis selle töö G. OÜ Lätis asuva ettevõttega D. D.. Kuna tekkis võimalus G. OÜ maha müüa, siis selleks, et tööprotsess ei katkeks seal Dobeles Lätis, siis rääkis Endel Sova tellijaga läbi ja järgnevate kuude lepingud vormistati M. OÜ nimele. Kõik lepingud tehti ka just kuude kaupa, kuna tööde protsess 100% ei olnud fikseeritud, sest tellijal oli huvi teha täiendavaid töid. Tasustamine toimus tunnipõhiselt, oli fikseeritud montaažipink, mille põhjal kuu lõpus esitati arve Dobelesile. Samal ajal, kuna G. OÜ müügiprotsess käis, oli vaja katta ka G. OÜ kulutusi ja töötajad olid alguses G. OÜ palgal. Siis kui M. OÜ esitas arve Dobelesile, siis G. OÜ esitas pärast omakorda arve M. OÜ-le. Seega algul oli G. OÜ peatöövõtja. Kui tekkis võimalus G. OÜ ära müüa, siis muutsid kokkuleppel tellijaga M. OÜ peatöövõtjaks. M. OÜ peatöövõtjaks muutmise eesmärk oli üksnes G. OÜ eesseisev müümine, muidu näiteks kui kuu keskel toimuks müük, siis oleks hiljem väga raske juriidilisi lepinguid ümber teha, sest müügiga kaovad automaatselt ära juhatuse liikme õigused ja kontod. Reaalselt teostas montaažitöid 5-6 liikmeline brigaad, kes olid G. OÜ töötajad. Montaažitööde arve oli sularahaarve. Miks just 27 sularahaarve? Ju see oli võib-olla G. OÜ-le vajalik. Lätis toimus arveldamine, s.o anti T. R. majanduskuludeks, et saaks seal rentida seadmeid, osta abivahendeid jms, ta maksis töötasu osaliselt sularahas. Sularaha selleks sai kassast Evelin Jõgeda käest, kes väljastas raha vastavalt esitatud arvele. Töötasusid maksis Endel Sova ka oma isiklikult kontolt, kuhu selleks oli eelnevalt tehtud ülekanne M. OÜ kontolt. Kõik arved peaks alusdokumentidena olema kajastatud ka raamatupidamises. Kohtu hinnangul on selgelt arusaadav et Läti ettevõtte AS-iga D. D. teostatud tööd ja montaažitööde eest G. OÜ poolt M. esitatud arve oli põhjendamatu arve. Nähtub et G. OÜ soovis täita oma kohtustused põhjendamatult teise äriühingu M. OÜ arvelt. Et Endel Sova oli samaaegselt M. ja ka G. osanik, siis selliselt oli tal võimalik talitada- vastuolus M. OÜ majanduslike huvidega. See oli Endel Sova poolt selgelt M. OÜ majandusliku seisundi kahjustamine. Endel Sova ütlustel AS-le D. D. esitatud juhtimisteenuse arve – see oli esitatud G. OÜ poolt M. OÜ-le Dobelesi projekti juhtimise eest. Miks M. OÜ on montaažitööde ja juhtimisteenuse eest kokku tasunud G. OÜ-le enam raha kui Dobeles on tasunud M. OÜ-le – seda ei osanud Endel Sova selgitada. Seadmete arve – need olid AS-is D. D. montaažitöödeks kasutatavad väikevahendid, seadmed, akukruvikeerajad, mutrikeerajad, trellid, lõikurid, kõik sellised seadmed, mis on vajalikud metallist seadmete kokku monteerimiseks. Montaažipukk ja talid - 10 montaažipukki ja 10 tali või oli neid rohkem isegi, seda Endel Sova täpselt ei mäletanud. Need olid spetsiaalsed kolmhargid, mille küljes kolmetonnise tõstejõuga kett-tali. Neid kasutati spetsiaalselt suurte teraviljamahutite monteerimiseks. Kuna väga paljud põllumajandusettevõtjad pöördusid Endel Sova poole, et viimane paigaldaks viljapunkrid, siis M. OÜ-l oli plaan, et kui tuleb pakkumisi ja küsimisi, jätkata seda tööd. See on ju Endel Sova eriala, ta oli seda õppinud ja juba 12 aastat teinud, ja seega oli tal kogemus, mida võis ära kasutada. Seetõttu said need seadmed ehk need talid ja pukid ostetud. Seda, kas ostmise momendil oleks silmapiiril olnud mingit konkreetset objekti, kus neid oleks saanud kasutada, Endel Sova aga ei mäleta. Kohtu hinnangul Endel Sova ütlused kinnitavad jätkuvalt, et Endel Sova juhatuse liikmena pani M. OÜ- le põhjendamatult G. OÜ rahalisi kohustusi. See oli Endel Sova poolt selgelt M. OÜ majandusliku seisundi tahtlik kahjustamine. Endel Sova selgitas , et kui mööbel, õhksoojuspump, montaažipukid ja talid M. OÜ poolt XX.XX.XXXX. a osteti, oldi E. K. pankrotihoiatus juba kätte saadud. Osta sooviti selle vaatamata, kuna oli nägemus, et võlad suudetakse ära maksta ning pankrotti saab vältida. Sooviti E. K. kokkuleppele jõuda. Raha eelnimetatud esemete ostmiseks tuli raha M. OÜ kassast (kui tegu oli sularahaarvetega). Oli raha ka E. K. võlgade graafikujärgseks tasumiseks ja sel momendil oli graafikust isegi ette makstud. Miks E. K. siis 30.03.
  91. a tegi korduva ettepaneku ja pankrotihoiatuse – ei osanud Endel Sova vastata. Endel Sova oli seisukohal, et pankrotihoiatus oli E. K. poolt esitatud pahatahtlikult esitatud. M. OÜ seisukoht oli, et võlanõue oli vale. E. K. oli rikkunud kokkulepet, ehkki võla tasumise graafik oli kokku lepitud ning toimus ka maksmine selle alusel, esitas E. K. pankrotiavalduse. 28 Kohtu hinnangul on need väited väärad ning Endel Sova ütlused ei ole usaldusväärsed. Asja materjalidest nähtub, et E. K. poolt tehti enne mitu hoiatust kui esitati pankrotiavaldus. Asjas ei ole dokumentaalseid tõendeid , mis kinnitaksid Endel Sova ütlusi. Endel Sova kui ka Evelin Jõgeda on ise allkirjastanud XX.XX.XXXX võlakohustuse E. K. summas 63 506, 48 € ning Endel Sova ja Evelin Jõgeda on võtnud kohustuse tasuda võlg hiljemalt 1.juuniks 2012 ; samuti on ette nähtud kuude lõikes tasumine( 2 .kd. tl. 145). Kuivõrd võlgikud oma kohustusi ei täitnud esitas E. K. põhjendatult
  92. mail 2012 M. OÜ vastu pankrotiavalduse, olles 1.04.2012 esitanud Endel Sovale kätte pankrotiahoiatuse, sest M. OÜ-l olid suured maksehäired ning M. OÜ oli sisuliselt maksejõuetu. Kokku on pankrotiavalduse esitamise seisuga M. võlgnevus E. K. ees 100 848, 01 €. Pankroyiavalduses (2.kd. tl. 124-128) on analüüsitud võlgniku käitumist võlakohustuse täitmata jätmisel. Seega Endel Sova väide, et nad lootsid kokkulepet, ei ole sellises situatsioonis tõsiselt võetav. Kokkulepe on ikkagi kahepoolne tahteavaldus. Pankrotiavalduses kirjutatust, pankrotiaruandest ei nähtu küll kuidagi, et E. K. võinuks veel oodata lootusetuid laekumisi võlgnikult. Endel Sova ütlused transpordivahendite kohta: Ford Mondeo XXX, Chrysler XXX– need autod olid G. OÜ omandis läbi Swedbanki liisingu, kuid neid kasutas M. OÜ oma töös. Kuna M. OÜ oli alles alustav või noor ettevõte, siis tõenäoliselt oleks olnud probleem nende autode ümbervormistamisega ja et liisinglepingu kohustusi täita, siis G. OÜ esitas M. OÜ-le auto kasutamise rendiarveid. Summad olid täpselt sama suured, kui olid liisingarved pangale, mida G. OÜ oleks pidanud tasuma. Üks kõnealustest sõidukitest oli Chrysler Voyager buss, millega veeti kaupa ja tehti müügitööd ja mida kasutas Evelin Jõgeda, ja teisega, s.o Ford Mondeoga sõitis pärast Endel Sova. Ühega, s.o Ford Mondeoga sõitis kuni novembri lõpp – detsembri algus 2011.a. T. R. , kes oli G. OÜ töötaja, kusjuures Ford Mondeo kasutamise eest maksis 2011 juuli – detsember juba M. OÜ. Ka Endel Sova ise oli G. OÜ töötaja ning tegutses G. OÜ huvides ning täitis sealt tulenevaid ülesandeid. Juhtimisteenus – See on seotud Lätis AS-i D. D. projektiga. Lisaks meeste palkadele, olid ka Endel Soval kulutused selle töö teostamisel - ta maksis mobiiliarved, auto kulutused jne, lisaks ka enda töötasu. Kohtu hinnangul need kulutused pidi kandma OÜ G. mitte M. OÜ, sest lepinguosaine oli G. OÜ. Samuti olid sõidukid G. kasutuses ning nende kulutused pidi katma G. OÜ. Oli alusetu teha need kulutused M. OÜ rahaistest vahenditest. G. OÜ nimelt on tehtud arve M. OÜ-le pressi ja püreemasinate lisatarvikute müügi kohta ja selle arve juurde koostatud nõudeõiguse loovutamise leping summas 3900 eurot – G. OÜ vahendas FIE E. K. läbi liisingfirma seadmeid. Seadmetega on ikka niimoodi, et algul tuleb komplekt kohale ja tavaliselt on komplektis üks valik lisatarvikuid, mingisuguseid abivahendeid, aga tootmisprotsessid on erinevad ja siis selgub, et on vaja kas peenemat sõela, jämedamat kangast, katteriiet, ja sellepärast tekkiski vajadus täiendavalt lisatarvikute ostuks. Need seadmed, s.o püreemasina täiendavad sõelad ja erinevad pressi kangad vist ostis G. OÜ otse ühelt Soome firmalt D. C. OÜ-lt FIE E. K. jaoks. FIE E. K. pidi maksma G. OÜ-le, kuid ei tasunud, kuna see tasumine jäi vist nende igasuguste omavaheliste konfliktide vahele, mis tekkisid. Sellesama nõudeõiguse loovutamise leping sai G. OÜ poolt loovutatud M. OÜ-le, et edaspidi oleks juriidiliselt alust nõuda. 29 Kohtu hinnangul on need ütlused küll vastuolus E. K. ütlustega, kes on kinnitanud, et tema ei ole püreemasinat ja tarvikuid G. OÜ-lt ostnud ning tegemist on valearvega 51300 € summas ( 4 kd. tl. 127- 133) ; ning tema on ostnud ise vahetult soome firmalt seadmeid. Lähtuvalt sellest kohus ei arvesta neid Endel Sova ütlusi tõendina. M. OÜ nimelt on tehtud ettemaks M. OÜ summas 15 100 eurot sularahas – See ettemaks anti reaalselt M. OÜ üle, vähemalt Endel Sova arvab nii. Ettemaksu tegi ilmselt Evelin Jõgeda. M. OÜ tegevuseks oli metsamarjade saaduste ja teiste marjade nii-öelda ost-müük. M. OÜ pidi varuma mahemustikat M. OÜ-le. See pidi olema tooraine mahla tootmiseks, mida M. OÜ oleks edasi müünud FIE E. K., kelle jaoks oli tooraine hankimine põhiprobleem. Kui E. K. ütles, et tal on mingeid marju vaja, siis nad aitasid otsida neid, sest see oli ka nende huvi. Muidu ei olnud kaupa tal võimalik toota, turustada. Endel Sova ei mäletanud, kas selle ettemaksu eest saadi ka mingit kaupa või teenust. Ei mäletanud, mis asjaoludel loovutati M. OÜ vastu suunatud nõue F. K. I. G.. Kohtu hinnangul ei ole need Endel Sova ütlused usutavad. Sel ajal sisulist koostööd E. K. ja M. OÜ vahel enam ei olnud ning vähetõenäoline, et sellised kokkuleppeid E. K. siis veel teha sai. E. K. on seda oma ütlustes kinnitanud. Endel Sova , vastates küsimustele ,miks M. OÜ nõuete ja vara realiseerimine ajal, mil oli olemas pankrotihoiatus, hakati nõudeid loovutama, ei mäletanud, miks F. K. I. G. loovutati M. OÜ nõuded kaupluste vastu. Arvas, et sel hetkel peeti seda siis vajalikuks. Ei osanud kommenteerida ka seda, miks neid nõudeid ei oleks võinud pankrotimenetluses sisse nõuda. Samuti ei osanud kommenteerida, ei mäletanud, miks võõrandati OÜ-le S. 14 tali (tehti suuremas osas tasaarveldus), kontorimööbel, õhksoojuspump, mis olid M. OÜ-le ostetud kõigest kuu ja päevi varem. Ei mäleta, miks M. OÜ müüs oma realiseerimistähtaja ületanud laojäägid G. OÜ-le ja seda sisuliselt ilma raha vastu saamata. Endel Sova vastas, et ju see oli tollel momendil otstarbekas. Soov oli samas valdkonnas tegevust jätkata – st turustada XXX talu tooteid ja alustada ise ka tootmistegevusega, ning selleks, et protsess vaidluste tõttu vanas juriidilises kehas ei peatuks, tuli teha uus M. M. OÜ kontolt ülekanded Endel Sova isiklikule kontole või Evelin Jõgeda kontole ning pangakaardiga sularaha välja võtmine: Selle kohta selgitas Endel Sova, et M. OÜ-s oli töö korraldatud nii, et raamatupidamise pool oli rohkem Evelin Jõgeda korraldada. Ka M. OÜ ülekandeid tegi ja arveid koostas Evelin Jõgeda. Endel Soval ei olnud pangakaartigi ja seepärast Evelin Jõgeda kandis tema kontole raha või võttis pangakaardiga M. OÜ arvelt sularaha välja ning andis selle Endel Sovale. Polnud ka näiteks firma kütusekaarti, kogu kütus osteti sularahas. Kindlasti on see kõik seotud sellega, et Endel Sova maksis isegi E. K. teatud arvete eest sularahas, kuna E. K. seda ise palus, sest temal oli ka tegevuseks vaja sularaha. Ta baseerus ju XXX, seal polnud panka ega pangaautomaate. Ju ta tahtis palka maksta töölistele, tahtis võib-olla toorainet osta. Ta helistas, ütles, et kuule, kui sa tuled, võta palun sularaha kaasa ja maksa näiteks selle kauba, noh selle arve eest sularahas, et siis saaks ta oma asju arveldada. Jooksvalt tuli osta pakendeid, sest ehkki enamik toodangust oli valmis pakendatud juba kindlates kastides, siis oli pakendikeskusest ise ka veel vaja täiendavalt kaste osta. Vajadus oli kasvõi marjajahusid eraldi pakendada. Kui saadetis läks Soome, siis oli vaja pakendada veel lisakastidesse, et transpordil ei kauba taara ei puruneks. Oli 30 vaja osta ka kõike muud, mis, mis ettevõttes vajalik oli. Seda tegi Endel Sova kõike sularahas ning kuu lõpus esitas ta Evelin Jõgedale kõik kuludokumendid. Evelin Jõgeda esitas need oma raamatupidajale – raamatupidamist teostas OÜ F. –, kes siis kandis need läbi ettevõtte kassa. Kõigi tema isiklikule kontole tehtud ülekannete taga, mille nimetuseks on märgitud majanduskulud, on reaalselt tehtud kulutused M. OÜ heaks ning nende kohta on raamatupidamisse esitatud ka vastavad tšekid. Seejuures ei tehtud ülekandeid mingi konkreetse päeva või tehingu katteks – pigem oli see vastavalt võimalusele, ja võis olla ka, et kulutused olid tehtud juba eelnevalt. Endel Sova ütlustel see sõltus ikkagi sellest, kas Endel Soval raha näiteks oli või kas oli vaja küsida juurde või kas oli üldse võimalus anda. Samas ei osanud Endel Sova vastata prokuröri küsimusele selle kohta, miks majanduskulude katteks tema kontole hakati tegema ülekandeid alles alates 18.11.2011.a ja kuidas neid kulusid varem tehti. Endel Sova arvas , et alates 18.11.
  93. a hakati ülekandeid tegema, kuna maksis E. K. sularahas kaupade eest ja oli vaja ka meestele Lätis sularahas palka maksta Dobelesi montaažitöödega seoses. Prokuröri küsimus selle kohta, miks ei makstud autoliisinguid otse M. OÜ arvelt, mis oli vaja kanda need eelnevalt isiklikule kontole ning sealt siis makseid teha? Sellele küsimusele jäi Endel Sova vastuse võlgu, arvas, et ju siis sel hetkel pidasid seda niipidi mõistlikumaks. Prokuröri küsimusele miks ei võetud sularaha välja koguaeg otse M. OÜ arvelt, vaid tehti ülekandeid isiklikule kontodele, kust see siis välja võeti vastas Endel Sova , et need on igapäevased majandustegevused ettevõttes ja kuidas mingil päeval käituti, ei ole Endel Soval meeles. Prokuröri küsimusele miks majanduskulude ülekanded kasvasid just M. OÜ lõpuperioodil selgitas Endel Sova , et alguses Evelin Jõgeda panustas M. OÜ-sse oma isiklikku raha. Kokku oli lepitud, et panustavad oma isiklikku vara ettevõttesse ega kajasta seda. Küsimusele miks nad nii talitasid vastas Endel Sova, et võib-olla ei soovinud nad kulutusi näidata, tahtsid näidata rohkem kasumit. Majanduskulude ülekanded võisid suureneda ka mingi konkreetse otsuse tõttu, nt selle tõttu, et otsustati messile minna ja selle jaoks brošüürid ning näidised teha; ei osanud täpsemalt selgitada. Isiklikud sissetulekud Endel Sova ütlustel 2010-
  94. a – ta elatus varasematel perioodidel kogutud säästudest – K.-A. töötasudest, maha müüdud elamu rahast. Tegu oli sularahaga. Sellest isiklikust rahast kandis ta ka M. OÜ kulutusi. Nende kulutuste kompenseerimiseks kandiski Evelin Jõgeda tema kontole M. OÜ arvelt raha (nn majanduskulud). Asjas olevatest konto väljavõttetest nähtub, et Endel Sova ja Evelin Jõgeda poolt tehtud arvukalt erakulutusi (söögikohtade, toidupoodide, juuste ravi, jne), milliste vahendite arvelt need on tehtud? Kust tulid kontole vahendid. Endel Sova selgitas, et kanti raha majanduskuluna, G. OÜ maksis dividende. M. pangakaardi väliriikides kasutamise kohta selgitas Endel Sova , et pangakaarti kasutas Evelin Jõgeda. Osa välisreise olid seotud konkreetselt võib-olla messidega, turustamisega, nt. olid tööreisid Rootsi, Soome, Taani, Hispaaniasse, ka Araabia Ühendemiraatides oli tegu osaliselt tööreisiga – seal kohtuti mahekaupluse keti omanikega, kuid kindlasti osa reise oli ka lihtsalt ühised puhkusreisid. Samas, isegi kui reisil olid lapsed kaasas, siis ei tähenda see seda, et see ei või olla osaliselt tööreis. Ega keegi ei keela lapsi kaasa võtta. Kui isegi ettevõtte rahalisi vahendeid kasutati, võeti välja, siis võis olla, et tegelikult kassajäägina oli näiteks ettevõte 31 Evelin Jõgedale või Endel Sovale endale sel momendil võlgu. Kuu lõpus, kui esitati aruanne raamatupidajale, siis raamatupidaja tegi vastavalt kas kassa sissetuleku või väljamineku, nii et see, kus riigis tehniliselt raha välja võeti, see ei mängi rolli ettevõttes. Või siis Evelin Jõgeda hiljem kompenseeris M. OÜ-le reisi maksumuse, st maksis isiklikult ettevõtte kassasse raha tagasi. Kuu lõpus esitati raamatupidamisse aruanded ning seal said kõik dokumendid korrektselt vormistatud. Prokuröri küsimus selle kohta, miks oli vaja maksta M. OÜ arvelt reisiga seotud arve ja pärast see tasaarvestada – Endel Sova vastas, et ju nii oli soodsam, ju peeti tol hetkel nii otstarbekaks, jäi konkreetse vastuse võlgu. Estarveli arve, millest nähtuvalt on makstud Hispaania reisi ja kindlustuste eest hulga kõrvaliste isikute osas. Kas need isikud olid seotud M. OÜ komandeeringuga. –Endel Sova ütlustel nemad ei olnud komandeeringuga seotud. Miks kõik kaardimaksed on M. OÜ pearaamatus näidatud sularahakassa laekumistena – Endel Sova ütlustel on need raamatupidamislikud kanded ja Endel Sova ei oska neid kommenteerida. See on raamatupidaja töö ning tema teab, miks raamatupidamiskanded sellise sõnastusega on. Võlg E. K. Endel Sova selgitas, et võlg tekkis, kuna M. OÜ esialgses äriplaanis olid käibe kasv planeeritud erinevalt sellest, kuidas tegelikkuses kujunes. Äriplaanis oli arvestatud sellega, et käibed kasvavad. Tegelikkuses need plaanid ei teostunud, seda tulenevalt konfliktidest E. K., kes ei tahtnud tootmist M. OÜ kätte ära anda, ehkki algselt oli kokkulepe selline, samuti tulenevalt sellest, et E. M. turustas ise 30% oma toodangust. Kui M. OÜ oleks saanud ise turustada, siis oleks saanud nad ise ka hindu dikteerida. Lisaks võis uue koostööpartneriga kaasneda esialgse tulu asemel hoopis kulu – logistiliselt tuli kulutada enam kui tulu kauba müügist. Jäid E. K. võlgu, kuid nad olid arvestanud, et kolme aasta pikkuse käivitamisperioodi lõppedes saavad nad pankadest käibevahendeid juurde, alustavad investeeringutega ja suurendavad tootmismahtusid. Kui nad oleks saanud oma algset äriplaani täita, ei oleks neid võlgasid tekkinud. Üksnes sellest 20%-st, mis nad said vahendustasu, ei suutnud nad mingil perioodil kanda kulusid, mis jooksvalt turustamisega tekkisid. See puudutab eriti lõpuperioodi, kuna siis tekkisid ka suuremad kulutused. Seda seepärast, et esialgu oli kokkulepe, et G. OÜ annab autot kasutada, mille eest M. OÜ varem ei maksnud. M. OÜ ei maksnud ka üüri eest. Kuid kuna G. OÜ majandustegevus lõppes, siis pidi ka M. OÜ hakkama tegelikke kulutusi rohkem kandma. Lisaks käidi enne pankrotiavalduse sisseandmist Soomes messil, mille tarvis tehti inglisekeelne kataloog. Selle tõlkimine ja kujundus maksid päris korraliku summa. Prokuröri küsimus, et kui M. OÜ kontodel raha reaalselt oli, miks E. K. ära ei makstud jooksvalt ja miks seeläbi võlad kasvasid – Endel Sova ütlustel võib-olla tol hetkel, kui kontol oli raha olemas, ei pruukinud olla vajadust maksta. Jäi täpse vastuse võlgu, väites teistpidi, et E. K. tegelikult ju ka maksti. XX.XX.XXXX võlakiri E. K. – Endel Sova ütlustel võlgnevused fikseeriti tõenäoliselt vastavalt raamatupidamisdokumentidele. Arvab, et võlakirja tegemine oli üks tingimus, et M. OÜ saaks jätkata, sest nende huvi oli jätkuvalt seda tööd edasi teha. Võlakirja koostamise ja allkirjastamise hetkel nägid nad võimalust, et vanad võlad saavad likvideeritud ja suudetakse majandada selliselt, et uusi võlgu peale ei tule. Endel Sova ei osanud vastata, miks tegelikult võlg kasvas. Sel perioodil valmistas Endel Sova E. K. ette ka kirjalikku koostöölepingut, kus 32 E. K. oleks pidanud täitma ka oma kohustusi M. OÜ ees, st oleks pidanud andma üle tootmise ja kõik muud protsessid, mis olid algselt kokku lepitud. Võlakirjast tulenevaid kohustusi E. K. ees kindlasti täideti, ehkki otseselt Endel Sova seda siiski ei teadnud. Aga M. OÜ tegutses müügiga edasi ning selleks, et saaks E. K. ikka kaupa, tasuti talle sularahas ja olid mingid perioodid, kus vähendati oma võlgnevust E. K. ees. Endel Sova ütlustel tekkis tüli E. K. –hääbumine tuli järsku, kui E. K. teavitas neid ühel päeval, et tema enam M. OÜ-le kaupa ei anna ning hakkas ise aktiivselt lepinguid ja muid kohustusi üle võtma. Tekkisid vaidlused tootesarja kujunduse üle, kuna patendid olid M. OÜ nimel. M. OÜ otsis samal ajal siiski kompromissi E. K., pakuti isegi oma eluaset tagatisena, millest E. K. aga keeldus. E. K. hakkas
  95. a esimeses pooles M. OÜ-d ähvardama pankrotiga. E. K. hakkas esitama mingeid nõudeid, kuid need nõuded ei olnud õiged, kuna seal ei olnud tehtud tasaarveldusi arvetega, mis E. K. endal olid maksmata. Seepärast ei saanud nende nõuetega leppida. E. K. tehti ettepanek teha tasaarveldused – nõuded selle töö peale, mis Evelin Jõgeda ja Endel Sova on teinud, kõik reklaamikulud, kõik messidel käigud, bännerid, brošüürid jne – ja lõpetaks vastuolud. Aga E. K. ei olnud nõus neid kulusid tasuma ning kokkuleppele ei saadud. Endel Sova ütlustel tegutseti Evelin JõgE. ühiselt ja kooskõlastatult – tegu oli perekonnaettevõttega. Evelin Jõgeda ja Endel Sova olid tol ajal üks perekond, elukaaslased. Töövaldkonnad olid kujunenud nii, et raamatupidamise pool oli rohkem Evelin Jõgeda korraldada. Endel Soval ülevaadet, kuidas Evelin Sova majanduskulusid arveldas, kuidas ta oma isiklikul kontol arveldusi tegi, ei olnud. Ta Ei kontrollinud, kas need väljamaksed, mida Evelin Jõgeda oma isiklikule kontole tegi, olid kõik äriühingu huvides. Temale piisas teadmisest, et raamatupidamisdokumendid on korras. Samuti eeldas ta, et kõik Evelin Jõgeda poolt tehtud kulutused olid põhjendatud. Tema, s.o Endel Sova teha oli n-ö füüsiline töö (kaupade toomine ja laiali viimine), kaupade tellimine, klientidega suhtlemine ja muu tehniline pool, konsulteeris E. K. marjakuivatitega seoses jne. Äriühingu strateegia, tuleviku osas tehti otsuseid ühiselt. Sellist asja, et ühel juhatuse liikmel oleks olnud juhtivam roll, seda ei olnud. Ülevaade üksteise tegevusest oli olemas, aktsepteerisid üksteise otsuseid ja käitumist kõnealuse äriühinguga seoses. Kokkuvõtvalt ei ole kohtule Endel Sova ütlused usaldusväärsed: tema ütlused on ennastõigustavad. Äriühingu juhatuse liikmena vastutas ta äriühingu OÜ M. hea käekäigu eest. Ta ei saa end vabandada teadmatusega äriühingu majanduslikust olukorrast. Tal on pikk ärikogemus. Pannes M. OÜ-le suures mahus G. OÜ rahalisi kohustusi, sai ta väga hästi aru , et kahjustab oluliselt M. OÜ majanduslikku olukorda. See kahjustav tegevus oli tahtlik tegevus. Samuti oli Endele Sova tahtlik tegevus äriühingu kontolt oma kontole raha kandmine ning selle omastamine. Süüdistatav Evelin Jõgeda( 5 kd. tl. 163-170) ütlustel E. K. pöördus 2009, 2010 Evelin Jõgeda poole ja tegi talle ettepaneku koostööks. Lepiti kokku, et Evelin Jõgeda tegeleb turustamise ja toodete disainiga, E. K. ülesandeks pidi jääma tootmine. Seda pidi ta tegema oma kulu ja kirjadega, turustamisega seotud kulud pidi kandma Evelin Jõgeda. Lepiti kokku, et aasta jooksul läheb ka tootmine Evelin Jõgedale ja tema elukaaslasele Endel Sovale üle. Kokkulepped olid suulised, midagi kirja ei pandud. E. K. koostööks loodi M. OÜ. M. OÜ kontor ja ladu asusid XXX tänavas XXX Tartu maakonnas. Tegu oli veneaegse majaga, kus oli eraldi laoruum, kus pakendati tooteid, ja kontoriruum laoruumi taga. Veel oli seal eraldi laohall, kus hoiti tooteid. Tootmine ise käis XXX talus, kus algul käidi ka ise palju kohapeal 33 neid tooteid tegemas. Alustamine oli 24/7 töö, et tellimused õigeks ajaks valmis jõuda. Pärastpoole sujus see töö rohkem. Algul oli M. OÜ tegevusvaldkonnaks üksnes E. K. toodangu turustamine. Hiljem, s.o paari aasta pärast tegeldi ka marjade kokkuostu või vahendamisega. Hiljem, kui koostöö E. K. enam ei sujunud ning oli vaja otsida teisi tegevusi, tulid juurde ka montaažitööd. Koostöö E. K. sujus esimesel aastal. Kui asi jõudis sinnamaani, et M. OÜ oleks pidanud hakkama tootmist juriidiliselt endale vormistama, siis tekkisidki probleemid. E. K. ei tahtnud tootmist üle anda ja hakkas nagu oma kokkuleppest taganema. Ehkki ta seda otseselt ei väljendanud, hakkas seda näha olema tema tegevustest. M. OÜ proovis edasi koostööd teha – oli ju sellesse tegevusse palju panustatud ja tegu oli isikliku ja südamelähedase asjaga –, kuid ega see ei sujunud. E. K. ei olnud ühegi kompromissiga nõus. Evelin Jõgeda avaldas, et temale esitatud süüdistus ei ole õige. Välja on toodud asja vormistuslik külg. Samas on välja jäetud toomata asja teine pool, st see, kuidas seda raha tegelikult kasutati. Raha kontodelt võeti välja küll, tehti ülekandeid isiklikele kontodele ka, kuid seda raha ei omastatud. Tegu oli enda ettevõttega, mitte riikliku firmaga ja alati peeti arvestust. Kõik dokumendid edastati raamatupidajale K. A. F. OÜ-st. Aeg-ajalt oli mõni kulutšekk puudu, kuid siis raamatupidaja küsis järgi ja täpsustas. Midagi drastilist kindlasti ei olnud, vastasel juhul ei oleks raamatupidaja kindlasti asja sellise vormistusliku küljega nõus olnud. Isiklikult kontolt mingi arve tasumine või (äriühingu kontolt) isiklikule arvele kandmine on raamatupidamislikult sama, mis sularahatehing. M. OÜ-s oli lisaks Evelin Jõgedale ja Endel Sovale palgalisi töötajaid – M. R., mingil hetkel ka T. R. Töötajatele maksti palka sularahas, ülekandega, igat moodi; kindalt moodust ei olnud. Kui tulid montaažitööd, siis oli kindlasti palju sularahas maksmist. Ka E. K. arveldati sularahas kui ka ülekandega. Sularahas maksmist oli päris palju, kuna ta ise soovis seda. Maksti ka isiklikult kontolt, firma kontolt. Võlgnevustest E. K. ees selgitas Evelin Jõgeda , et ei olnud nii, et võlgnevused E. K. ees oleks kogu aeg kasvanud. Kogu selle tegevuse juures oli hooajaline aspekt ka – suvel toodete müük vähenes, mingil perioodil jälle suurenes. Kui asjad läksid omavahel keeruliseks, siis oli M. OÜl mingi võlgnevus laojäägina kogu aeg olemas E. K. ees ja loomulikult ei kiirustanud seda esimese hooga välja maksma. Omavahel oli algusest peale kokku lepitud, et laojäägi võib jooksvalt tegevuse käigus alati tagastada. Lõpuks jäigi see üles. Samas olid koostöö lõpetamise hetkel M. OÜ-l samuti E. K. vastu nõuded. Kui asjad keeruliseks läksid, siis üritati koos maha istuda ja asjad selgeks saada, et kes kellele kui palju peaks maksma, et saaks tegevuse rahumeelselt ära lõpetada. Kuna nemad ei olnud nõus oma tööst ja kõigest loobuma, siis sel pinnalt konflikt õhku jäigi. XX.XX.XXXX võlakirja kohta selgitas Evelin Jõgeda – See võlakiri allkirjastati M. OÜ poolt, kuid sellega koos oli koostamisel ka teine kirjalik leping E. K., milles püüti tegevust juriidiliselt fikseerida ning kus olid ära toodud ka M. OÜ nõuded E. K. vastu. E. K. nõudis, et XX.XX.XXXX võlakiri allkirjastataks enne, lubades pärast seda ka teise lepingu allkirjastada. Ainult et selle teise lepingu allkirjastamiseni ei jõutudki. E. K. ei olnud nõus seda allkirjastama. XX.XX.XXXX võlakirja järgseid summasid tasuti graafikujärgselt. Päris lõpuni ei jõutud, kuna E. K. võlgnes ju ka M. OÜ-le ning lisaks enne tasumise lõpptähtaega oli E. K. M. OÜ vastu sisse andnud juba pankrotiavalduse. 34 Pankrotiavalduse kohta selgitas Evelin Jõgeda , et tõuke E. K. andis ilmselt see, et Evelin Jõgeda ja Endel Sova tahtsid selle tegevusega jätkata ja ise tootmisega tegelema hakata, tõsi, seda mitte enam M. OÜ alt. E. K. see ei meeldinud ning ta nõudis kõigi lepingute üleandmist. Kuna Evelin Jõgeda ja Endel Sova sellega ei nõustunud, siis sealt see pankrotiavaldus tuligi. E. K. soovis sedapidi kauplustega sõlmitud lepingud ja turustamise endale saada. Lisaks soovis ta sedakaudu saada enda kätte ka lepinguid Pandipakendiga, mis olid seni M. OÜ nimel. Ühe vestluse käigus ütles E. K. ka seda, et tal on endal võlgnevused tarnijatele ning et see on võimalus oma nimi puhtaks pesta. Endel Sova poolt esitatud juhtimisteenuise arve kohta ei osanud Evelin Jõgeda vastata. Miks M. pidi talide eest maksma, ei osanud ta kommenteerida- ta ütles, et see oli Endel Sova rida. Evelin Jõgeda tõi välja võimalikke maksmise variante sularahas, aga midagi konkreetselt ei osanud maksmiste kohta öelda. 15 000 € juhtimisteenuse arve kohta selgitas Evelin Jõgeda , et see oli G. OÜ arve M., selle koostas Endel Sova ( 5 kd, tl. 169). Evelin Jõgeda kinnitas, et tema ei olnud raamatupidaja:; M. G. juhatuse liige oli tema lühikest aega( 5 kd. tl. 169). Kohtu hinnangul Evelin Jõgeda ütlused ei ole usaldusväärsed. Tema poolt ütlustes antud iinformatsioon majandussuhetest E. K. on vastuolus E. K. ütlustega. Samuti vastuolus asjas kogutud kirjalike tõenditega. Ei ole usutav kohtule see et E. K. võlakirjale kirjutati alla seepärast, et siis pidi ka E. K. oma võlga tema ja Endel Sova ees tunnustama. Selline selgitus on lihtsameelne ning kaubalis-rahalistes suhetes juhatuse liikmed nii käituda ei saa. Arvestada tuleb ka seda, et Evelin Jõgedal ja Endel Soval olid ärimajanduslikud kogemused , nad ei olnud ärides võhikud. Seega kohus Evelin Jõgeda ja Endel Sova ütlusi tõendina ei arvesta. Neil isikutel oli motiiv pääseda vastutusest; sellest tulenevalt oli nende poolt esitatud omapoolne versioon süüdistuse ümberlükkamiseks. E. K. ütlustel oli pandipakendi leping temal, mitte Evelin Jõgeda nimel. Pankrotimenetluses, vaatamata halduri poolt korduvatele nõudmistele , ei esitatud rohkem tõendeid. Seega süüdistsvate väited selles, et kõiki dokumenet ei ole pankarotimenetlusse esitatud, ei ole usutav ja esitatud pigem selleks et pankrotimenetluses ja kriminaalmenetluses ebaselgust luua . Asja kogutud järgmised tõendid kinnitavad samuti M. OÜ võlgnevust E. K. ees: E. K. nõue M. OÜ-le 25.10.2011 võlgnevuse 76687, 42 € kinnitamise nõue võlgnikule M. OÜ-le( 5 kd. tl. 171). Kiri Evelin Jõgedale 10.11.2011 võlgnevuse 61 500 € meeldetuletusega( 5 kd, tl. 172) rõhutab nende võlgnevust E. K. Turustusleping XX.XX.XXXX E. K. ja M. OÜ ( esindaja Evelin Jõgeda) vahel (allkirjastamata), kuid eelduslikult on mõlemale poolega kooskõlastatud sisu osas ( 5 kd. tl. 177). Nagu nähtub turustuslepingu sisust, on tootja E. K. poolt turustajale OÜ M. üleantavad toodete kogused määratud ning määratud ka turustaja OÜ M. kohustused E. K. ees. Seega süüdistavate Endel Sova ja Evelin Jõgeda väited, et neile tuli ootamatult E. K. poolt koostöö ülesütlemine ja pankrotiavaldus , ei ole põhjendatud. Nähtub, et E. K. aegsasti informeeris ja kohustas tasuma OÜ M. võlgnevuse. Seega oli nii Evelin Jõgedal kui ka Endel Sovale teada, et võlgnevused tuleb E. K. ees tasuda. Kui nad seda ei teinud ,oli see nende otsustus ning subjektiivselt nad teadsid mis järgneb, kui nad E. K. oma võlgnevust ei tasu. 35 E. K. hinnang olukorrale ja Evelin Jõgeda käitumisele
  96. 03.2012( 5 kd. tl.- 174) mis kinnitab, et Evelin Jõgeda ja Endel Sova ei soovinud võlgnevust E. K. ees likvideerida. 2011 M. OÜ laekumiste kokkuvõte –koostatud E. K. poolt.( 5 kd. tl. 178), Kiri Evelin Jõgedale E. K. võlgnevuste osas( 5 kd. tl. 179), E. K. poolt M. OÜ-le saadetud saldoteatis 2011-2012; võlgnevus 110 848, 01 €( 5 kd. tl. 181-182) kinnitavad E. K. seisukohta mitte enam selliselt M.OÜ-ga koostööd tehes edasi minna, sest see on XXX talule hukatuslik. XXX talu poolt M. OÜ-le lepingute erakorraline ülesütlemine XX.XX.XXXX E. K. poolt( 56 kd. tl. XXX) tõendab, et E. K. ei soovi enam koostööd Evelin JõgE. ja Endel Sovaga teha. Ka pankrotihoiatuse meeldetuletus, samuti selgitus E. K. pankrotitaotluse juurde 24.05.2012( 5 kd. tl. 176), E. K. poolt M. OÜ-le saadetud saldoteatis( 5 kd. tl. 180- 181) kinnitab üheselt E. K. soovi ja tahet lõpetada koostöö M. OÜ-ga, sest M. OÜ ei tasu temale müüdud toodangu eest. Nendest dokumentidest nähtub üheselt, et süüdistavad Evelin Jõgeda ja Endel Sova jätsid E. K. tasumata kaupade eest. On ebaõige ja eksitav süüdistatavate väide, et nad ei oodanud E. K. sellist käitumist. Süüdistatavad võlakirjas tunnistasid oma võlgnevust ning teadsid vägagi hästi, et E. K. võlgnevuse suurendamine ei võigi teisti lõppeda kui koostöö ülesütlemisega ja pankrotimenetluse algatamisega nende vastu, arvestades süüdistatavate majanduskogemustnad on mitmete äriühingute juhatuse liikmed olnud. M. OÜ majandusaasta aruanne 12.11.2009- 31.12.2010( 5 kd. tl. 182), Eesti Energia teatis Evelin Jõgeda poolt elektrienergia tarbimiskohtade eest elektri eest tasumine – XXX ( 5 kd, tl. 195),mis oli Evelin Jõgeda korter, näitab et see kulutus ei ole tehtud äriühingu huvides, vaid Evelin Jõgeda kasutas äriühingu raha oma kulutuste katmiseks. Pankrotihaldur A. T. poolt politseile M. G. dokumentide üleandmise akt. XX.XX.XXXX( 5 kd. tl. 197), samuti adv. Vello Tammeri poolt 17.03.2016 politseilt nende dokumentide tagasisaamise akt( 5 kd. tl. XXX) kinnitab et pankrotmenetluses ei ole ühtegi dokumenti kaduma läinud nagu süüdistavad väitsid. OÜ M. kohta esitatud äriregistri andmed., majandusaasta 2009, 2010, 2011 aruanded. Nähtub, et juhatuse liikmed olid P. B., J. K., H. T., E. K.;lisatud osanike nimekiri (5 kd. 1- 76; lk 74). Asjas esitatud kirjalikud tõendid M. OÜ ( XXX) kohta. Äriregistri teabesüsteemi andmetel ( 2 kd. tl. 68 – 70) äriühing on

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.