4-10-1103/9

Toimik nr 4-10-1103 Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 09.

1. 2010 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Aile Siil juuresolekul arutas avalikul kohtuistungil
2. 05.2010 Rakvere kohtumajas J S kaebust Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna 19.03.2010 otsusele 2590.10.
3. Istungist võttis osa kaebuse esitaja J S, tema kaitsja Monica Meristo ja kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna esindaja Ave Uue tunnistuse alusel. tegi kindlaks: Rakvere Politseiosakonna 19.03.2010 otsusega 2590.10.000876 tunnistati J S süüdi LS § 74 19 lg 2 ja LS § 74 35 lg 1 alusel ja teda karistati KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses so 9000 krooni. LS § 74 19 lg 3 p 1 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist osaliselt karistuse mõistmise osas. Väärteootsusest nähtub, et 19.02.2010 kell 23.00 ajal xxxx linnas xxx tänaval J.S juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes, kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilayzer nr.8000 mõõdeti tema väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 0,54 mg/l kohta. Samuti polnud J.S esitada juhiluba. Märgitakse, et J.S rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 ja § 70 p 1 nõudeid ning tema tegevus on kvalifitseeritav LS § 74 19 lg 2 ja LS § 74 35 lg 1 järgi. Kaebuses tunnistab J.S õllejoomist enne sõitma asumist, ta vaidlustab otsuse osaliselt karistuse mõistmise osas. Ta leiab, et teda on karistatud liiga rangelt, palub vähendada trahvisummat ja taotleb trahvi tasumist ositi. Samuti palub ta mitte kohaldada lisakaristust. Oma kaebust põhjendab J.S asjaoluga, et oli töötu, käesoleval ajal käivitab juhatuse liikmena osaühingut, pole piisavalt vahendeid trahvi tasumiseks, juhtimisõigus on vajalik osaühingu töö korraldamiseks. Vastuskirjas kaebusele leiab Ida Prefektuur, et kaevatav otsus on seaduslik ja palutakse jätta kaebus rahuldamata. J.S kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab alkoholi tarvitamist enne rooli istumist, tunnistab veel, et tema juhitud auto alla jäi koer ja ta pidi koeraomanikule kahju hüvitama. Töökoha ja töötamise kohta andis J.S vastuolulisi ütlusi öeldes ankeetandmete kontrollimisel, et on töötu, kuid hiljem väitis, et korraldab juhatuse liikmena metsamajandusega tegeleva osaühingu tööd. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et J.S on 19.02.2010 kell 23.17 mõõdetud väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 0,54 mg/l kohta. Lähtudes menetlusökonoomikast ja arvestades asjaolu, et J.S tunnistas auto juhtimist alkoholijoobes, jättis kohus rahuldamata kohtuvälise menetleja esindaja taotluse tunnistaja A V kohtuistungile kutsumiseks. Liiklusseadus § 7419 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Liiklusseadus § 7419 lg 3 p 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus leiab, et Liiklusseadus § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu J.S tegevuses on tõendamist leidnud J.S ütluste ja indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. J.S ütlustest nähtuvalt pani ta väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuigi kaevatavas otsuses pole piisava põhjalikkusega motiveeritud J.S karistuse määramist leiab kohus, et karistus on proportsionaalne ja seaduslik. J.S on viimastel aastatel korduvalt karistatud kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest. Kõik J.S õigusrikkumised on toime pandud liikluses, vähemalt neli väärteotrahvi on tal tasumata. Käesoleval ajal on J.S Viru Maakohtu 04.12.2009.a. otsuse alusel üldkasulikku tööd millega asendati temale KarS § 422 lg 1 ja § 215 lg 2 p 2 järgi mõistetud liitkaristus 1 aasta 10 kuud vangistust. Esimese neist kuritegudest pani ta toime alkoholijoobes mootorsõidukit juhtides. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et sanktsiooni keskmisele lähedase rahatrahvi määramine ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine sanktsiooni minimaalmäära lähedase tähtajaga ei ole J.S liiga karm karistus. Varasemad korduvad karistused pole teda positiivselt mõjutanud ning seetõttu on lisakaristuse kohaldamine igati õigustatud. Kohus leiab, et kaevatav otsus on seaduslik, kohtuväline menetlus on läbi viidud väärteomenetlusõigust järgides, J.S määratud karistus on põhjendatud ja seaduslik. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2; 135 kohus otsustas: J S ( isikukood xxxx, elukoht xxxx) kaebus rahuldada osaliselt. KarS § 66 lg 2 alusel kohustada J S tasuma Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna 19.03.2010 otsusega 2590.10.000876 määratud rahatrahv ositi alates juulist 2010 igakuiselt 1000.00 krooni, rahatrahvi tasumise lõpptähtajaks määrata 31.03.
4. Muus osas jätta kaevatav otsus muutmata. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmkümmend) päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7(seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtunik Ärakiri õige, T.Kullerkupp, kohtunik /allkiri/