Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-105088 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-1

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja andis kostjale 24.10.2017 digitaalselt allkirjastatud äriruumi üürilepingu (leping) alusel tasu eest kasutada äriruumi asukohaga xxx. Lepingu p 2.2 kohaselt jõustus leping 01.11.2017 ja sõlmiti tähtajaliselt kuni 01.11.

1. Lepingu p 3.1 kohaselt anti 01.11.2017 kostjale üle ka äriruumi valdus, võtmed ning sissepääsu kiip. Lepingu p 4.2 järgselt kohustus kostja tasuma hagejale äriruumi kasutamise eest igakuiselt üüri summas 190 EUR, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 4.4 järgselt kohustus kostja tasuma igakuiselt ka proportsionaalse osa kolmanda korruse kontoriruumide üld- ja kommunaalkuludest. Lepingu p-de 4.4.1 kun 4.4.3 kohaselt on üld ja kommunaalkuludeks, mida kostja kohustub tasuma: kü kommunaalkulude arved (sh elektrienergia, küte, vesi- ja kanalisatsioon, prügivedu, ventilatsioon, üldkulu, territooriumi korrashoid, üldvalve, halduskulu, maja remondireserv, jt kü poolt esitatavad kulud); korruse üldpindade (sh koridoride, nõupidamisruumide, tualettide jt üldkasutatavate ruumide) koristusteenuse- ja tarvikute kulu; maamaksu ja kindlustustasu. Lepingu p-dest 4.5 ja 4.6 tulenevalt kohustus kostja tasuma äriruumi üüri hageja poolt väljastatud arve alusel jooksva kuu 15-ks kuupäevaks ning üld- ja kommunaalkulud jooksva kuu 20-ks kuupäevaks. Lisaks äriruumi üürilepingule sõlmis kostja hagejaga lepingu lisana 24.10.2017 ka üüritava ruumiga samas hoones asuva majaaluse parkimiskoha üürilepingu ning kohustus selle alusel al 2017 november tasuma hagejale igakuiselt jooksva kuu 15-ks kuupäevaks ka üüri parkimiskoha eest summas 30 EUR, millele lisandub käibemaks. Hageja koostas, allkirjastas ja edastas kostjale viimase palvest tulenevalt üürilepingu lisa parkimiskoha kasutamiseks, mille kostja jättis omaltpoolt küll allkirjastamata, kuid andis selle tingimustele oma nõustumuse kaudse tahteavaldusega, tasudes parkimiskoha valduse kättesaamisest 01.11.2017 parkimiskoha üüri eest neljal järjestikusel kuul, s.o 2017 november kuni 2018 veebruar (k.a). Kuna kostjal tekkis 2 2-19-105088 äriruumi- ja parkimiskoha viie kuu üüri (2018 aprill, juuni, juuli, august ja september) ning kolme kuu üld- ja kommunaalkulude (2018 juuli, august ja september) võlgnevus ning kostja ei tasunud võlgnevust ka vaatamata hageja korduvatele nõuetele, ütles hageja üürilepingu ja selle lisa 01.10.2018 üles. Ülesütlemisest tulenevalt lõppes leping ja selle lisa lepingu p-de 8.2 ja 8.5 alusel koheselt 01.10.
2. Hageja tasaarveldas kostja poolt tasutud tagatisraha summas 380 EUR, 2018 aprilli kuu üüri arvega nr 671 täies ulatuses summas 264 EUR ja 2018 juuni kuu üüri arvega nr 759 osaliselt summas 116 EUR. Kostja ei ole tasunud ruumide ja parkimiskoha 2018 juuni üüri arvet nr 759 (11.06.18) summas 148 EUR, juuli üüri arvet nr 802 (13.07.18) summas 264 EUR, augusti üüri arvet nr 847 (15.08.18) summas 264 EUR ja septembri üüri arvet nr 898 (14.09.18) summas 264 EUR ning üld- ja kommunaalkulude arvetest 2018 juuli arvet 832 (31.07.18) summas 90,52 EUR, augusti arvet nr 882 (31.08.18) summas 87,37 EUR ja septembri arvet nr 928 (30.09.18) summas 90,31 EUR, kõik kokku põhisummas 1208,20 EUR, ka vaatamata hageja korduvatele pretensioonidele. Kuna kostjal puudub soov vaidluse kohtuväliseks lahenduseks, ei jää hagejal üle muud, kui esitada nõuded käesoleva hagiavaldusega. Hageja palub: välja mõista kostjalt hageja võlgnevus põhisummas 1208,20 EUR; viivis summas 56,84 EUR; sissenõudmiskulu summas 40 EUR; 4) jätta menetluskulud täies ulatuses AskJob OÜ kanda; 5) märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 200 eurot ja õigusabikulud 311,66 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 311,66 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 511,66 eurot (200+311,66). 3 2-19-105088

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (511,66 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4