) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel. Puuduvad
Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse E A hagis N B vastu ühisvara jagamiseks. III
lg 4 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Alljärgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 2 Kohtu hinnangul on kostja lepinguline esindaja menetluskulusid üle paisutanud, kuid kuna kostja nõuab hagejalt vaid 256.00 euro tasumist, mitte kõikide menetluskulude, s.o summas 350.00 eurot, tasumist, peab kohus kostja taotlust põhjendatuks.
lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna kostja esindaja ei ole selgitanud, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei mõista kohus menetluskulud välja käibemaksuga. Kohus määrab
lg 1 alusel hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 256.00 eurot, mis koosneb põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest summas 256.00 eurot.
lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200.00 eurot. IV
lg 4 ja lg 7 koostoimes vabastab kohus hageja 19.12.2018 kohtumäärusega määratud kohustusest tasuda hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv summas 600.00 eurot ühekordse maksena 1 aasta jooksul tsiviilasjas nr 2-18-16847 tehtud lõpplahendi jõustumisest, kuna hageja majanduslik olukord ei ole muutunud, samuti ei ole pooled ühisvara jaganud, mille tulemusel oleks hagejal vara, et riigilõivu tasuda. V
lg 1 alusel kohus tühistab 16.04.2019 kella 12.00-13.00 määratud istungiaja Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 2025, kuna hageja on esitanud hagist loobumise avalduse ja kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-18-16847 menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.