lg 1 sätestab, et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist.
lg 2 sätestab, et kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.
p-d 3 ja 4 sätestavad, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik: [---] 3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist; 4) alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule [---]. Kostja on ise avaldanud, et ta taastas veevarustuse 10.09.2017 (tl 59).
Pooled leppisid kokku, et jooksva kuu üür tasutakse sama kuu esimeseks päevaks (tl 22, p 4.2). Seega saabus 2017.a septembri üüri tasumise tähtpäev 01.09.
Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja üürilepingu kehtivuse ajal ühepoolse tahteavaldusega üüri alandanud ega tasaarvestanud oma nõuet hageja nõudega. Kostja leiab, et tal on hageja vastu maakleritasu 300 eurot tagastamise nõue. Kohus on seisukohal, et
lõikes 1 sätestatud kohustus ei anna üürnikule õigust nõuda kahju hüvitamist selle eest, et lepingueelsete läbirääkimiste tulemusel sõlmitud üürilepingu ese ei vasta lepingutingimustele. Seetõttu ei vastuta hageja
lg 1 ja 127 lg 2 järgi kulutuse eest, mille kostja on maakleritasu makstes teinud. Kohus leiab, et
lõikes 1 sätestatud piirang ei keela kostjal tasaarvestada oma nõudeid hageja nõuetega, kui nii hageja kui ka kostja nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kohus on seisukohal, et kostja avaldatud asjaoludel ei ole kostjal hageja vastu nõudeid. Üürilepingust tulenev üürileandja kohustus anda üürnikule üle puudusteta (st lepingutingimustele vastav) asi ei ole suunatud mittevaralise huvi järgmisele. Seetõttu ei vastuta hageja
Kohus leiab, et kostja avaldatud asjaoludel ei ole tal 400 euro tasumise nõudeõigust hageja vastu. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt on ta kasutanud üürilepingu ülesütlemist õiguskaitsevahendina hageja lepingurikkumise suhtes. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja poolt hagejale etteheidetavat rikkumise aega (kostja tugineb veevarustuse taastumisele alates 10.09.2017) ja korteriomandi valduse vabastamise aega 31.01.2018, ei ole üürilepingu ülesütlemine kostja poolt õiguskaitsevahendina toimunud mõistliku aja jooksul. Seetõttu ei ole kostjale tekkinud kulutuste põhjuseks hageja kohustuse rikkumine, vaid hageja enda tegevus. Seetõttu puudub kostjale tekkinud kulutuste ja hageja kohustuse rikkumise vahel põhjuslik seos ning kostjal ei ole õigus nimetatud kulutuse tasumist hagejalt nõuda. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja esitatud tasaarvestuse vastuväide ei ole põhjendatud. Kostja ei ole üürilepingu kehtivuse ajal oma nõudeid hageja nõuetega kehtivalt tasaarvestanud. Hageja ei vastuta kostja osundatud kulutuste ja mittevaralise kahju hüvitamise eest, mistõttu ei lõpeta kohtumenetluses esitatud tasaarvestuse vastuväide hageja nõudeid. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.