Obsah (7)

§ 231§ 162§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 15.04.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-119862 Tsiviilasi OÜ Castovanni ha

230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19).

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hageja on esitanud kostja vastu nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel, mille kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tegemist oli tühise tehinguga VÕS § 406² lg 1 kohaselt, siis hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Kostja ja B F OÜ (endine ärinimi R OÜ) sõlmisid 19.06.2015 laenulepingu nr 2101585736, mille alusel B F OÜ andis kostjale 500 eurot ning kostja kohustus raha koos intressiga tagastama 2 (hagiavalduse lisa nr 1). Seega sõlmisid kostja ja B F OÜ tarbijakrediidilepingu. Vaidlus puudub selles, et hageja kandis laenulepingu nr 2101585736 alusel 19.06.2015 kostja arveldusarvele 500 eurot. Nimetatu on tõendatud ka kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttega (hagiavalduse lisa nr 3).
2. Kohtule esitatud nõude loovutamise teatisest nähtuvalt loovutas B F OÜ (endine ärinimi R OÜ) 23.02.2018 nõude loovutamise lepinguga Castovanni OÜ-le laenulepingust nr 2101585736 tuleneva nõude kostja vastu põhisummas koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (hagiavalduse lisa nr 2). Hageja edastas nimetatud teatise kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. VÕS § 164 lg 1 alusel võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 alusel nõude loovutamisega asub uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et B F OÜ on loovutanud kehtivalt oma õiguse laenulepingust nr 2101585736 tulenevate varaliste nõuete osas hagejale ja poolte vahel on kehtiv võlasuhe.
3. Kuna laenuleping sõlmiti 19.06.2015, kohaldab kohus käesolevas asjas laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) redaktsiooni. Heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine (TsÜS § 86 lg 1). Lepingu sõlmimise hetkel kehtinud TsÜS-i järgi, eeldati tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidikulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (TsÜS § 86 lg 3). Riigikohus on selgitanud, et kui kohus tuvastab, et tehing on TsÜS § 86 lg 3 alusel tühine, siis kohalduvad TsÜS § 86 lg 4 sätestatud tagajärjed (RKTKo 3-2-1-49-11, p 11). Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi (TsÜS § 86 lg 4 ls 1). Hageja on välja toonud, et lepingu krediidikulukuse määr oli 180,8%, mis ületas Eest Panga poolt avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolmekordselt. Seega oli tegemist tühise tehinguga. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 84 lg 1).
4. Järgmisena analüüsib kohus kostja aegumise vastuväidet. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Hageja vaidleb aegumise kohaldamisele vastu. Käesoleval juhul kohus leidis, et tegemist alusetu rikastumise nõudega. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue (TsÜS § 151 lg 1 ls 1). Arvestades TsÜS § 86 lg 4 sätestatud erisusi, võis B F OÜ üleantu kostjalt tagasi nõuda alates 16.12.
5. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema alates 16.12.
6. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega (TsÜS § 160 lg 1). Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
7. septembril 2018 ehk enne aegumistähtaja saabumist 16.12.
9. Kui poolte sõlmitud leping on tühine, on VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus nõuda tühise lepingu järgi üleantu tagastamist isikult, kelle kasuks sooritus tehti (vt RKTKo nr 2-16-8456, p 18). Kohus on seisukohal, et eeldused nõude rahuldamiseks alusetust rikastumisest tulenevatest sätetest on täidetud. Seega kuulub alusetust rikastumisest tulenev nõue summas 500 eurot rahuldamisele.
10. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates 04.12.2018 kuni põhinõude summas 500 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), 3 arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue põhivõlalt 500 eurot alates 04.12.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses. MENETLUSKULUD 14.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 15. Hageja menetluskulud hõlmavad hagiavalduselt tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulusid summas 360 eurot.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud.

16. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Hageja menetluskulud koosnevad hagimenetlusega seoses tekkinud lepingulise esindaja kuludest (

§ 144

p1) ja kohtukuludest (

§ 138lg 2).

Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja lepinguline esindaja on nimekirjas nimetatud toimingud teinud.

1. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud, mistõttu kuulub hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 125 eurot. Kohus leiab, et arvestades juristist esindajate õigusabiteenuse keskmist turuhinda 80-90 eurot/tund, ei saa hagejale osutatud õigusabikulu tunnihinnaga 120 eurot pidada põhjendatuks. Kohtupraktikas peetakse advokatuuri mittekuuluva esindaja tunnitasumäärana mõistlikuks vahemikku 80-110 eurot kuuluvat tunnitasu. Kohus leiab, et 120 eurot on eelnimetatud kvalifikatsiooniga esindaja puhul keskmisest kõrgem tunnitasumäär. Käesoleval juhul ei olnud tegemist keerulise vaidlusega – vaidluse aluseks olevad asjaolud olid piiratud. Seetõttu ei ole põhjendatud keskmisest kõrgem tunnitasumäär. Kohus peab käesolevas vaidluses põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks 90 eurot tunnis. Kohus peab hagejale osutatud toiminguid kokku 3 tunni ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks.
2. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks kokku 395 eurot, millest 125 eurot on tasutud riigilõiv ja 270 eurot õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 395 eurot. Vastavalt

§ 177

lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav 4 menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5