Kohustada Vitali Jermilovit täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 2 p 2, 21, 4, 5 alusel määrata Vitali Jermilovile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) alluma sõltuvusravile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Määrus Vitali Jermilovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Vitali Jermilov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vitali Jermilov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 24.09.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5393
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Vitali Jermilovile Harju Maakohtu 16.02.2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 1 aasta 5 kuud 13 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 13 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 06.-07.05.2018, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu 11 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati Vitali Jermilovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 27.05.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Vitali Jermilov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vitali Jermilovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Valdavalt on ta pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamiseks. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on soodustanud sõltuvusprobleemid, puudulikud probleemide lahendamise oskused, kuritegelikud hoiakud ja kriminaalse taustaga suhtlusringkond. Vitali Jermilovi varasemast elukäigust on teada, et ta on olnud kriminaalhoolduses arvel kuuel korral. Ükski neist ei ole probleemideta kulgenud. Praegu kannab süüdimõistetu karistust sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel (Harju Maakohtu 24.09.2018 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-5393, 16.02.2018 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-802 ja 05.07.2017 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-17-6490), kuna ta on kuritegusid pannud toime erinevate kohtuotsustega määratud katseaegadel. Karistuse kandmise ajal on Vitali Jermilov osalenud sotsiaalprogrammis, 12 sammu tugigrupi töös ning majandustöödel. Distsiplinaarkaristusi ei ole kinnipeetavale määratud. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu minna rehabilitatsioonikeskusesse. Nii vangla iseloomustuse kui kinnipeetava kohtuistungil antud selgituste kohaselt on talle koht keskuses tagatud. Töökohta süüdimõistetul ei ole. Mõningase sissetuleku tagab töövõimetuspension. Vabaduses puudub Vitali Jermilovil toetav sotsiaalvõrgustik. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et vaatamata Vitali Jermilovi senisele negatiivsele elukäigule on tema vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu läbinud kuriteoriske maandavaid tegevusi ja tema käitumine on olnud hea. Vangla iseloomustsue kohaselt on ta omandanud teadmised ja oskused sõltuvusega toimetulekuks. Ka süüdimõistetu vabanemisjärgsed plaanid toetavad tema vabastamist. Nimelt soovib Vitali Jermilov asuda ravile rehabilitatsioonikeskusesse. Edukas rehabilitatsiooni läbimine ja narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine võiksid aidata tal edasiselt jätkata õiguskuulekalt. Kuigi ravile on süüdimõistetul võimalik pöörduda ka pärast karistuse ärakandmist, on kohus seisukohal, et süüdimõistetu vabastamine võiks olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud täiendav tugi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle. Lisakohustuste kaudu on võimalik tagada näiteks ravi nõuetekohane läbimine vastavalt rehabilitatsioonikeskuse tingimustele.
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Vitali Jermilovile katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks eeltoodule on kohtu arvates põhjendatud määrata Vitali Jermilovile kohustus
lg 2 p 5 alusel, et tagada seeläbi rehabilitatsiooni läbimine vastavalt rehabilitatsioonikeskuse tingimustele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.