Kriminaalasi nr 1-18-6673 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2019, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6673 Kohtunik Liivi Loide Kriminaalasi Kriminaalhooldusametnik Mariina Boiko erakorraline ettekanne Allar Priimatsi kohta Süüdimõistetu ALLAR PRIIMATS isikukood: 39311193512, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus Allar Priimatsile Tartu Maakohtu 02.10.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-6673 määratud katseaja pikendamiseks. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Allar Priimats on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.10.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6673 KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 19.-20.08.2018, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja loeti Allar Priimatsile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Allar Priimatsile määrati katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Allar Priimats ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Allar Priimatsile määrati katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osaleda kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis (liiklusohutuseprogramm). Kohtuotsus jõustus 18.10.
- Allar Priimatsi kriminaalhooldus algas 18.10.2018 ja lõppeb 02.04.
- Kriminaalhooldusametnik esitas 16.07.2019 kohtule erakorralise ettekande Allar Priimatsi kohta, kuna süüdimõistetu rikkus korduvalt, s.o 02.01.2019, 03.05.2019 ja 25.06.2019, 1
(2)registreerimiskohustust. Süüdimõistetu põhjendas rikkumisi vajadusega jõuda tööle õigeks ajaks. Tööandja ei suhtu hästi, tööle hilinemisse ning see võib põhjustada töökoha kaotuse. Kahele varasemale rikkumisele on kriminaalhooldusametnik reageerinud hoiatusega. Teisi kohtulahendiga määratud kontrollnõudeid ja kohustusi on süüdimõistetu täitnud nõuetekohaselt. Läbitud on sotsiaalprogramm „Liiklusohutusprogramm“ ja Allar Priimatsile teostatud alkoholi tarvitamise kontrollide tulemused on kõik olnud negatiivsed. Allar Priimatsiga on läbi viidud mitmeid vestlusi, mille tulemusel on süüdimõistetu jõudnud järeldusele, et alkoholi tarvitamine on tema käitumist negatiivselt mõjutanud. Kuna Allar Priimats on kolmel korral rikkunud registreerimiskohustust, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada käitumiskontrolli tähtaega 1 kuu võrra. KOHTU SEISUKOHT Allar Priimatsi õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi liigtarvitamine. Sellest tulenevalt määras kohus talle katseajaks lisakohustused, et tegeleda põhjustega, mis viisid ja võivad edaspidi viia õigusrikkumiste toimepanemiseni. Erakorralise ettekande kohaselt on süüdimõistetu tulnud lisakohustuste täitmisega hästi toime. Probleeme on esinenud käitumiskontrolliga kaasnevate kontrollnõuete täitmisega, s.o registreerimiskohustuse täitmisega. Kahele rikkumisele on kriminaalhooldusametnik eelnevalt reageerinud hoiatusega. Pärast seda on süüdimõistetu pannud toime taas samalaadse rikkumise. Kindlasti ei pea kohus registreerimiskohustuse rikkumist vähetähtsaks. Süüdimõistetule on selgitatud kohtulahenditega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Seega on talle teada, millistel tingimustel on võimalik karistust vabaduses kanda. Siiski jääb kohtule selgusetuks, millist eesmärki täidaks hetkel katseaja pikendamine ühe kuu võrra kui kriminaalhooldusaluse katseaeg kestab veel rohkem kui 8 kuud. Kohtuotsusega määratud katseaeg on veel piisavalt pikk, et jälgida, kas süüdimõistetu suhtumises ja käitumises toimuvad oodatud muutused. Süüdimõistetule tuleks veelkord selgitada kohtulahenditega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Juhul kui rikkumised jätkuvad, on võimalik esitada kohtule uus erakorraline ettekanne ning otsustada katseaja pikendamise vajaduse või vangistuse täitmisele pööramise üle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2
(2)