Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-100141 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-1

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Osaühing Kaljuvara ja A S sõlmisid 01.05.

1. a eluruumi üürilepingu. Lepingu kohaselt andis üürileandja üürnikule üürile ühe toa nr xxx koos kööginurga, WC ja duširuumiga, mis on ühiskasutuses tubadega nr xx ja 7xxx Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma igakuiselt üüri 190 eurot, mille hulka kuulusid kommunaalkulud mõistlikul tarbimisel. 30.05.2017 sõlmisid pooled kokkuleppe üürilepingu muutmiseks ning selles, et alates 01.07.2017 on üüritasu suurus 220 eurot. 09.11.2018 allkirjastasid pooled üüripinna tagastamise akti, millega lõpetasid üürilepingu ning mis ühtlasi sisaldab kostja võlatunnistuse, kus kostja kinnitas
2. november
3. a seisuga enda kohustuste olemasolu hageja ees summas 570 eurot. Kostja kohustused koosnevad üürivõlast summas 220 eurot ja lutikatõrje kulust summas 350 eurot. Kostja võttis kohustuse tasuda võlg hiljemalt 10.12.
4. Võlatunnistusest tulenevat kohustust kostja tähtaegselt ei täitnud. Hageja palub: 1) mõista A Slt (S) välja osaühing Kaljuvara kasuks põhivõlgnevus summas 570 eurot ning hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivised summas 11,74 eurot; 2) mõista A Slt (S) välja osaühing Kaljuvara kasuks viivis kindla summana põhinõudelt, so 570 eurot, alates hagi esitamisest kohtule kuni hagi rahuldamiseni seadusjärgses määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt iga viivituses oldud kalendripäeva kohta ja kohtuotsuse 2 2-19-100141 tegemisest alates seadusjärgses määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa; 3) jätta kõik menetluskulud A S kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 408 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 125 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja toimikust.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 408 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 533 eurot (125+408).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (533 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3