Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-18-132662 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 25.05.2017 toimus Tallinnas xxx juures liiklusõnnetus, kus sõiduk xxx (xxx), mida juhtis kostja, sõitis otsa pargitud sõidukile xxx (xxx). Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumiskohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Hageja hüvitas sõiduki xxx (xxx) remondimaksumuse summas 414,47 eurot. Hageja esitas kostjale 10.10.2017 tagasinõude nr 3867, milles palus hüvitada kostja poolt tekitatud ja hageja poolt hüvitatud kahju ja nõude esitamise kulu, kokku summas 459,47 eurot hiljemalt 27.10.

1. Pooled leppisid maksegraafiku tingimustes kokku ning 19.01.2018 saatis hageja kostjale lepingu ja maksegraafiku digitaalseks allkirjastamiseks. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale kümme osamakset kokku summas 485,03 eurot, selgitusega xxx-KO. Maksed tuli teha alates 31.01.2018 iga kuu viimasel päeval. Iga makse suurus pidi olema 48,50 eurot. Kostja asus lepingut täitma ja tegi hagejale kolm ülekannet. Esimese ülekande summas 100,00 eurot tegi kostja 01.02.2018, teise summas 50,00 eurot 28.02.2018 ja kolmanda summas 50,00 eurot 30.04.
2. Kõikidel nendel maksetel on kokku lepitud selgitus „xxx-KO“ ja maksed on tehtud kokku lepitud kontole, mida hageja kasutab vaid tagasinõueteks. Hageja hinnangul näitavad kostja poolt tehtud maksed kostja soovi lepingut täita. Kolme ülekandega tasuti kokku 200,00 eurot. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma põhivõla summas 459,47 eurot. Kui lugeda kogu laekunud 200,00 eurot põhivõla tasumiseks, siis on kostjal tasumata põhivõlg 259,47 eurot 2 2-18-132662 (459,47-200=259,47). Maksegraafiku kohaselt oleks hiljemalt 31.05.2018 olema tasutud viis põhivõlasumma osamakset kokku summas 229,75 eurot. Kuna kokku laekunud summa on vaid 200,00 eurot, siis on hagejal alates 01.06.2018 lepingu p 1.4.1 kohaselt õigus nõuda viivist 0,05% päevas. Tulenevalt tagasinõude vabatahtliku tasumise lepingu nr 3867 p 4.1.1 ütleb hageja alates 31.05.2018 lepingu üles ja nõuab võla kohest tasumist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt tasumata põhivõlasumma 259,47 euro tasumist. Hageja palub: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja 298,39 eurot, millest 259,47 eurot on põhinõue ja 38,92 eurot on seisuga 27.03.2019 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis. 2) Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 28.03.2019 kuni põhinõude (259,47 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras. 3) Jätta kõik menetluskulud tsiviilasjas nr 2-18-132662 A I kanda. 4) Mõista A I´elt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 240 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja toimikust.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 315 eurot (75+240).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 2-18-132662

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4