← Eesti

2-18-124276/6

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-18-124276 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja AS Eesti Gaas ja kostja sõlmisid võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügilepingu (müügileping) nr. xxx. Vastavalt müügilepingu punktile 4.2 tasub ostja gaasi eest üks kord kuus arvestuskuule järgneva kuu 10-ks kuupäevaks. Gaasi eest tasumisel märgib ostja gaasiarvesti näidu maksedokumendile. Kostja tarbimiskoha aadress oli xxx. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lahutamatuks osaks olevate maagaasi võrguteenuse osutamise tüüptingimustega (müügilepingu tüüptingimustega). Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja sellest hoolimata teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjale esitatud tasumata arved kokku summas 415,26 eurot. Nimetatud summa ulatuses on kostja kasutanud hageja osutatud teenuseid nende eest tasumata. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses Julianus Inkasso OÜ on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist maagaasi osutamise tüüptingimuste punkt 11.5. alusel lähtudes VÕS §113.2 lõikes 2 sätestatut. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 105,18 eurot. Hageja palub: 1. Hagi rahuldada. 2. Mõista kostjalt T N hageja AS Eesti Gaas kasuks välja võlgnevus 415,26 eurot, võla sissenõudmiskulu 30,00 eurot ja viivised 105,18 eurot; 3. Mõista kostjalt T N hageja AS Eesti Gaas kasuks välja viivised alates 24.01.2019 kuni põhinõude summas 415,26 täitmiseni 0,06% päevas tasumata põhisummalt; 4. Jätta menetluskulud kostja T N kanda ning mõista kostjalt välja menetluskuluna tasutud riigilõiv 125,00 eurot ja õigusabikulu 576,00 eurot. 5. Mõista kostjalt T N väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust 2 2-18-124276 kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 576 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 125 eurot, millise summa tasumine nähtub ka tsiviilasja toimikust.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 365 eurot (125+240).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (365 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.