Asjaolud
§-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Pooled paluvad Harju Maakohtul käesolev kompromissileping kinnitada, kajastada ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Pooled paluvad kohtumääruse teha kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. Pooled paluvad
lgle 2 ja § 661 lg-le 4 tuginedes lühendada kompromissi kinnitamise kohta tehtavatele kohtumäärustele määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale menetluse lõpetamise määruse kättesaamisest arvates. Poolte menetluskulu jääb selle poole kanda, kes on vastava kulu teinud. Seoses kompromissi sõlmimisega palub hageja tagastada pool hageja tasutud riigilõivust. Kohtumääruse põhjendused 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kompromisslepingus taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hagilt kuulus tasumisele riigilõiv 75 eurot (hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja hagilt kuulus tasumisele riigilõiv 30 eurot). Kohus määrab sellest poole (37,50 eurot) tagastamise hagejale. 4. Hageja esitas 22.03.2019 kohtule avalduse enam tasutud riigilõivu tagamiseks summas 100 eurot. Harju Maakohtu 27.03.2019 määrusega võeti tsiviilasjas hagi hinnaga 229,73 eurot menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg 1 p 1 alusel on hagejal õigus saada riigilõiv tagasi hagilt enam tasutud osas 100 eurot, sest hagilt kuulus tasumisele täiendav riigilõiv 30 eurot (RLS § 59 lg 1), aga tasutud on hagilt riigilõivu kokku 130 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab avalduse ja määrab riigilõivu 100 eurot tagastamise taotluses märgitud kontole. 3/4 5.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. 6.
lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokkuleppeliselt
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.