lg2 ja VTMS § 83 p 2, § 107- 109, 111, 113 kohus otsustas: 1.Süüdi tunnistada Ragnar Toomberg liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 17 päeva 1 Kohustada Ragnar Toombergit ilmuma aresti ärakandmisele Põhja prefektuur Kinnipidamiskeskus (Harjumaa Rae vald Soodevahe küla Linnaaru tee 5/1) hiljemalt 06.05.2019.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Ragnar Toomberg suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 04.aprillil 2019. Asjaolud Väärteoprotokoll nr AB1571941 on koostatud selles, et Ragnar Toomberg juhtis 10.01.2019.a kella 18:30 paiku Mustamäe teel mootorsõidukit Chrysler 300C (reg-nr XXX) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt
Sellega ta rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p1,3 ja § 94 lg 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Ragnar Toomberg 18.02.2019.a ja 13.03.2019.a kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutsed on ta isiklikult kätte saanud (lk 17) ja istungiaegadest teadlik. 18.02.2019 ilmumata jätmist põhjendas haigusega, kuid väiteid kinnitavaid dokumente kohtule ei esitatud. 13.03.2019 kohtuistungiks taotlust istungi edasilükkamiseks ei esitanud. Kohus uuris järgmisi dokumente: - väärteoprotokoll (lk 4); - isikusamasuse tuvastamise protokoll ja õigused (lk 5); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 6); - 10.01.19.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 7); - maanteeameti liiklusregistri väljavõte (lk 9); - 05.05.18.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 10); - karistusregistri väljavõte (lk 11-12); - e-kirjavahetus menetlusaluse isikuga (lk 17); - PPA 11.03.2019.a vastuskiri (lk 23-24). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja, asub, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, seisukohale, et Ragnar Toombergi süü temale etteheidetud väärteo toimepanemises on tõendatud. VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Ragnar Toombergi ülekuulamise protokoll, isikusamasuse tuvastamise protokoll ning 10.01.2019.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitavad, et Ragnar Toomberg juhtis 10.01.2019.a kella 18:30 paiku Mustamäe teel mootorsõidukit Chrysler (reg-nr XXX). Ragnar Toomberg on nii sõitmise fakti kui juhtimisõiguse puudumist kohtueelses menetluses tunnistanud. 2 Selgitas, et sõitis sõbra autoga Mustamäe teel ning juhtimisõigust ei oma. Kahetseb oma tegu. Ka Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt puudub Ragnar Toombergil juhtimisõigus. 05.05.2018.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab, et Ragnar Toomberg on mais 2018 juba sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, seega on tema puhul tegemist isikuga, kes vastab
Ragnar Toombergi ütlustest ning objektiivsest käitumisest – teades, et tal puudub juhtimisõigus ja teda on mais 2018 juhtimiselt kõrvaldatud, kuid istus ikkagi sõiduauto rooli ning juhtis sõidukit – nähtub, et väärtegu on toime pandud kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Ragnar Toomberg rikkus enda tegevusega
lg 1 p 1 ja 3 ja § 94 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime
Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Ragnar Toomberg on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel asjaoluga, et isikut on karistatud kriminaal- ja väärteokorras.
lg 2 järgi on isikut karistatud vähemalt neljal korral, nii rahatrahvi kui arestiga. Ka käesolevas asjas süüdistatakse isikut
lg 2 järgi, mis tähendab, et isik on juba eelnevalt juhtimisõiguselt kõrvaldatud ning tabati uuesti sõiduki juhtimiselt ilma juhtimisõiguseta. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus hindab isiku süüd keskmiseks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Varasemad karistused, sh rahatrahvid (mille tasumiste kohta puuduvad andmed) ei ole mõjutanud Ragnar Toombergi oma käitumist muutma ning isik jätkab juhtimisõiguseta juhtimist, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud määrata isikule veelkord rahatrahv. Seega, tuleb Ragnar Toombergile määrata arest. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-126-03, p 5). Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata Ragnar Toombergile
lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest arest sanktsiooni keskmisest määrast veidi kõrgemas määras, s.o 17 päeva aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt on arest võimalik asendada üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kuigi kohtukutsed sai menetlusalune isik kätte ning oli teadlik määratud istungite aegadest, kohtuistungile ta ei ilmunud. Sellest tulenevalt ei olnud istungil võimalik küsida temalt nõusolekut ÜKT-tegemiseks ning seega, ei ole aresti asendamine ÜKT-ga R. Toombergi puhul võimalik. Liina Pohlak Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.