Obsah (10)
§ 633§ 187§ 5§ 230§ 438§ 468§ 173§ 174§ 164§ 163KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2019, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-2110 Tsiviilasi Marleen Kala hagi Marek K
§ 633lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
§ 187lg 6).
Hageja nõue ja põhjendused Hageja taotleb 08.02.2019 esitatud hagis mõista oma isalt Marek Kalalt välja elatis alates 08.02.2019 summas 270 eurot kuni Marleen Kala kesk- või kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe omandamiseni, kuid mitte kauem kui Marleen Kala 21-aastaseks saamiseni, s.o xxx Marleen Kala on L.K ja Marek Kala ühine laps ning Marek Kalalt oli eelnevalt xxx kohtuotsusega alaealise lapse elatis välja mõistetud. Marek Kala lõpetas piisavas summas elatise tasumise peale Marleen Kala 18a saamisel, kuid hageja õpib endiselt. Eelnevalt tasus kostja alaealisele hagejale elatist summas 250 eurot ning sellele summale ei vaielnud kostja kordagi vastu ja ega seadnud kahtluse alla hageja vajadusi/kulutusi. Hageja hinnangul ei ole alust, et lapse täisealiseks saades muutuks tavaliselt õppiva lapse elukorraldus ja ülalpidamisvajadus. Hagi kohaselt on hageja igakuised kulud kõik kokku minimaalselt üle 600 euro: toit 300 eurot, eluasemekulud 70,89 eurot, sidekulud 76,27 eurot (sh mobiili järelmaks), hügieenitarbed 20 eurot, koolikohustuse täitmine 25 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, tervishoid 20 eurot, transport 20 eurot. Hageja elab 4-liikmelises peres ning seega esitatut arvetest (sideteenus, elekter, vesi, prügi, küttekulud jne) on võetud ¼ hageja kuluks. Hageja kinnitab, et ta saab küll koolis tasuta süüa, samas ostab ka lisaks puhvetist snäkki ja kogu pere toidukulust on ka talle arvestatud ¼. Sõidukulud on vajalikud, kuna bussiliiklus on xxx halb. Isaga pole hageja kokkulepet saavutanud elatise suuruse osas, kuna isa soovib näha enne tasumist kõiki kuludokumente. Hagejal endal puudub vara ning päevaõppes õppimise tõttu ei ole tal võimalik ka tööl käia, v.a suvekuudel ja seda ka mitte iga suvi ja kõigil kuudel. Kostja ei ole vastu vaielnud, et ta ei suudaks 270 eurot maksta, kostja igakuine netosissetulek on 1424 eurot kuus. Hageja ema enda sissetulek on 1000 eurot netos. Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hagi esitamiseks puudub põhjus, kuna kostja on hagejale andnud regulaarselt ülalpidamist nii tema alaealiseks olemise ajal, kui ka pärast - kostja on tasunud igakuiselt 110 eurot. Kostja pöördus hageja täisealiseks saades ka tema seadusliku esindaja ja hageja poole, et kokku leppida edasises elatise maksmises ja summas, kuid kostjast mittetulenevalt ei õnnestunud kahjuks kokkulepet saavutada. Alternatiivselt palub kostja vähendada hageja elatisnõuet ja mõista kostjalt hageja kasuks elatisena välja 100,5 eurot kuus. Kostja palub elatise välja mõista alates kohtulahendi tegemisest, sest kostja teeb hagejale igakuiseid elatise makseid vabatahtlikult. Jaanuarikuu eest 2
(7)kandis kostja 250 eurot, kuigi oleks pidanud kandma 70 eurot, kuna hageja sai täisealiseks. 180 eurot tuleb arvestada seega kulude katteks edasiulatuvalt. Kostja leiab, et hagis märgitud hageja igakuised vältimatud kulutused on olulises osas tõendamata ja ilmselt ka reaalsuses oluliselt väiksemad. Kostja selgitas, et ta maksis hagejale alaealise lapse elatist 250 eurot kuus, kuna tal ei olnud õigus küsida alaealise lapse puhul kuludokumente, siis ei oska ta ka öelda, kas kulud on muutunud vahepeal. Suuremalt jaolt on kulud kostja hinnangul tõendamata, eriti kulud toidule ja riietele ning lisaks on need ka ebamõistlikult suured. Sularaha väljavõtmised kontolt ei tõesta midagi, kuna ostuarved puuduvad. Hageja ema kontoväljavõttest nähtuvad riiete ostmised või kohvikus käimised võivad olla seotud ka teiste pereliikmetega. Kontoväljavõtetest ei nähtu samuti mida tegelikult osteti ja mis koguses. Usutav ei ole toidukulu 300 eurot, kuna koolis saab tasuta lõunat. Kostja leiab, et pole õige arvestada kuludena ka ühekordsed suured kulutused (nt autokool, iPhone, reisikulud), milles pole temaga eelnevalt kokku lepitud. Kostja leiab, et pole vajalik ega põhjendatud kulu kulmude püsimeik ega turu kalleima telefoni ost. Kostjale teadaolevalt käib hageja ka ise vahel tööl ja teenib tulu (aastas u 600), millest saab ta osta endale kallemaid riideid ja kasutada meelelahutuseks. Lisaks on hagejale ette nähtud lapsetoetus 60 eurot. Oma lõplikes seisukohtades leiab kostja, et tõendatud ja põhjendatud kuluks on kuus keskmiselt 148,80 eurot, millest kostja peaks tasuma seega 74,40 eurot. Vaatama sellele on kostja tasunud elatist jaanuaris 250 eurot ning alates veebruarist 110 eurot kuus. Kostja on nõus tasuma elatist summas 125 eurot kuus. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hagi esitamine oli põhjendamatu. Kohtuotsuse põhjendused 1. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 2.
§ 5
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 230
lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
§ 438
lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
- Hagi on esitatud hageja isa vastu elatise väljamõistmise nõudes täisealisele õppivale lapsele perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestatud määras, s.o pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammääras. Seega kuuluvad kohaldamisele PKS § 96; 97 p 2; 99; 100 lg
- PKS §-dest 96 ja 97 p 2 tulenevalt on vanemad kohustatud ülal pidama last, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise 3
(7)kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.
- Kohus märgib, et PKS § 101 lg 1, mis reguleerib elatise suurust alaealisele lapsele, kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes. Ka asjaolu, et lapse täisealiseks saades ei muutu tavaliselt õppiva lapse elukorraldus ega tema ülalpidamisvajadus, ei anna alust järeldada, et täisealise õppiva lapse elatise nõudes kehtiks miinimumelatise määr (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p 10). Sama lahendi kohaselt saab erinevalt alalisest lapsest eeldada täisealiseks isiku puhul, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Täisealise õppiva lapse elatisenõude lahendamisel lähtub kohus PKS § 99 lg 1, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks hageja vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
- Asjas ei ole vaidlust ja kohus loeb tõendatuks, et: - hageja on kostja laps; - hageja sai täisealiseks xxx; - kostja tasus hagejale elatist kuni tema täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras; - hageja õpib 2018/2019 õppeaastal xxx
- Asjas on vaidlus, kui suured on hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused.
- Kohus loeb hageja vajadused tõendatuks järgmiste kulude osas: Eluasemekulud Toimiku materjalidest nähtuvalt elab hageja koos oma perega, kuhu koos temaga kuulub kokku 4 inimest, xxx asuvas eramajas. Eluasemega seonduvateks kuludeks on esitatud tõendite kohaselt elektrikulud, vesi- ja kanalisatsioon, prügivedu ning kodused internetija televisiooniteenuse kulud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja tõendatud hageja eluasemekulud järgmiselt: Elektrikulud: xxx arvete (tl 18-21, 78-80) kohaselt ajavahemiku oktoober 2018-aprill 2019 kohta on 7 kuu keskmiseks elektrikuluks ca 145 eurot kuus. Arvestades sellega, et eluaset kasutab koos hagejaga veel 3 inimest, loeb kohus hagejale langevaks osaks ¼ kulust, s.o 36 eurot kuus. Vesi ja kanalisatsioon: xxx arvetest (tl 30-33, 93-95) nähtuvalt on oktoober 2018-aprill 2019 kulud veele ja kanalisatsioonile olnud keskmiselt 49 eurot kuus, millest hagejale langeb ümardatult 12 eurot kuus. Prügi äravedu: xxx arvete (tl 22-25,87) kohaselt ajavahemiku oktoober 2018-veebruar 2019 kohta on kuu keskmiseks kuluks 6,60 eurot, millest hagejale langeb 1,65 eurot. Interneti- ja televisiooniteenuse kulud: kohus arvestab sellisteks kuludeks ¼ hageja elukohas xxx kasutatava koduse interneti- ja tv-teenuse arvetest (xxx, tl 26-29, 64, 8892), s.o ümardatult keskmiselt 13 eurot kuus. Kohus loeb need kulud eluasemekulude osaks. Kohus ei arvesta hagejale langevaks osaks xxx arvetest (tl 26,27) nähtuvaid kulusid järelmaksule, samuti spetsialisti tunnitasule ja väljasõidu tasule, kuivõrd järelmaks on lõppenud enne hageja täisealiseks saamist ning spetsialisti tunnitasu ning väljasõidutasu puhul ei ole tegemist regulaarsete kulutustega. 4
(7)Kokku on hageja põhjendatud eluasemekulud kohtu hinnangul ümardatult keskmiselt 65 eurot kuus. Kulutused toidule Hagi kohaselt on kulutused toidule 300 eurot kuus, s.o 10 eurot päevas. Kohtu hinnangul ei ole sellises ulatuses kulud põhjendatud. Kohus arvestab asjaoluga, et hageja saab koolis tasuta koolilõunat ning hageja väljas (kohvikutes jmt) söömise kulude osas ei saa eeldada, et kostjal on kohustus nende osaliseks hüvitamiseks. Kohus loeb põhjendatud toidukuluks 140 eurot kuus. Sidekulud Hageja kinnitusel on peres kasutusel perepakett, millest hageja kasutab 1 telefoninumbrit. Arvestades xxx arvetega ajavahemiku 01.10.2018-31.05.2019 kohta (tl 14-17, 83-87) loeb kohus hageja mobiiltelefoni kulu põhjendatud suuruseks 10 eurot kuus. Kohus ei loe mobiiltelefoni ostmist järelemaksuga (tl 63-64, 88-92) selliseks püsikuluks, mida oleks põhjendatud nõuda elatise koosseisus välja kostjalt. Kohus leiab, et juhul, kui on tegemist suuremate kulutustega, mida kalli mobiiltelefoni ost kahtlemata on, ning mille osalist hüvitamist soovitakse hiljem elatise maksmiseks kohustatud vanemalt nõuda, tuleks selline kulutus eelnevalt kooskõlastada elatise maksmiseks kohustatud vanemaga. Praegusel juhul seda kohtu andmetel tehtud ei ole. Kulutused hügieenitarvikutele Hagis on toodud kulutustena hügeenitarvikutele 20 eurot kuus, mille kohus loeb mõistlikuks suuruseks. Kulutused riietele ja jalanõudele Riietele ja jalanõudele kulub hagi kohaselt 70 eurot kuus. Kohtu hinnangul on keskmiseks mõistlikuks kuluks 50 eurot kuus. Kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks Hagis on vastava vajaduse suuruseks näidatud 25 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei saa olla vaidlust selles, et õppival lapsel on vaja teha kulutusi seonduvalt kooliga, sh koolis toimuvate ürituste ja väljasõitudega. Hageja märgitud summa on kohtu arvates mõistlikus suuruses. Kulutused tervishoiule Hageja on märkinud tervishoiukuludeks 20 eurot kuus. Kohtu hinnangul tuleb lugeda mõistlikuks summaks keskmiselt 15 eurot kuus, mis hõlmab ka võimalikke käsimüügiravimeid, vitamiine jmt. Kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, millest nähtuks, et hagejal oleks tervisega seonduvalt vajalik teha regulaarseid kulutusi nt mingi konkreetse ravimi ostmiseks. 5
(7)Transpordikulud Hageja kinnitusel tekivad transpordikulud suuruses 20 eurot kuus seoses kooli poolt korraldatavate väljasõitudega ning vaba aja veetmiseks. Kohus leiab, et ei saa eeldada, et hageja peaks kogu oma vaba aja veetma xxx linnas ning loeb asjakohaseks, et transpordikulud teatud ulatuses tekivad. Hageja väljatoodud summa on kohtu hinnangul asjakohane ning mõistlikus suuruses. Muud vältimatud püsikulutused Hagi kohaselt on selliste kulutuste suuruseks 20 eurot kuus. Kohtu hinnangul on ilmselt mõistlik eeldada, et hagejal võivad tekkida vältimatud püsikulutused ning loeb asjakohaseks summaks 15 eurot kuus. Kokku loeb kohus hageja hädavajalikeks kulutusteks keskmiselt 360 eurot kuus.
- Kohus ei arvesta elatise väljamõistmisel hageja esitatud nimekirjaga (tl 68, 77, 136) kulutuste kohta, mida ei saa lugeda elatise väljamõistmise kontekstis regulaarseteks ning hädavajalikeks kulutusteks. Ka ei ole need kulutused tõendatud. Sellisteks kulutusteks on näiteks kulud kulmude püsimeigile ning püsimeigi ületegemisele. Seonduvalt autokoolile tehtud kulutustega ning kulutustega reisimisele (sh välisriikidesse) jääb kohus oma eelneva seisukoha juurde, et selliste suuremate kulutuste nõudmine elatise koosseisus eeldab eelnevaid kokkuleppeid kostjaga. Samuti ei pea kohus põhjendatuks arvestada hädavajalike kulutustena selliseid kulutusi, mis ei ole vältimatud ning tuleks lugeda pigem mugavuskaupadeks (nt mobiiltelefoni tarvikud ning nutikell tl 133-135). Seonduvalt hageja nimekirjas loetletud sõitudega xxx, samuti spaakuludega leiab kohus, et sellised kulutused on keskmises suuruses hõlmatud p 7 toodud transpordi- ja muude vältimatute kulude hulgas. Kohus ei arvesta hageja eluasemekulude koosseisus maasoojuspumba hinnapakkumist (tl 81) ja maksekorraldust (tl 147). Tegemist on 6 aastat tagasi tehtud hinnapakkumisega ning soojuspump töötab xxx ütlustest nähtuvalt alates
- aastast. Ka võimalik asjaolu, et hageja pereliige või liikmed on võtnud maasoojuspumba ja küttesüsteemi ostuks/paigaldamiseks pangalaenu, ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul aluseks laenumaksete osaliseks väljanõudmiseks kostjalt hageja elatise koosseisus.
- Hageja on esitanud enda ning oma ema pangakontode väljavõtted, kuhu on käsitsi märgitud väidetavad kulutuste sisud. Kohus leiab, et sellisel kujul ei saa vastavaid kulutusi lugeda tõendatuteks. Ka ei ole suures osas tegemist selliste kuludega, mida kohus peaks võimalikuks nõuda hageja hädavajalike ülalpidamiskulude koosseisus välja hagejalt (nt hõbeehete puhastaja tl 141, geelküünte aparaat tl 142, geellakid tl 144). Kui hageja soovib selliste kulutuste väljatoomisega näidata, et hagejale tehakse tema pereliikmete poolt oluliselt suuremas määras kulutusi, kui kostjalt nõutav elatis, siis kohus ei pane seda kahtluse alla. Kohus mõistab kostjalt välja siiski elatise summas, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ning hädavajalik.
- Hageja on selgitanud, et endale lisateenistust teenida saab ta vaid suvisel perioodil, s.o juuni teisest poolest kuni juuli lõpuni, kuivõrd soovib ka puhata enne uue kooliaasta algust. Kohus peab sellist selgitust asjakohaseks. Ka ei ole kohtule esitatud tõendeid 6
(7)selle kohta, et hageja oleks pärast täisealiseks saamist käesoleval suvel töötanud ning teeninud endale ise sissetulekut.
- Asjas puuduvad kohtu hinnangul sellised asjaolud ning tõendid, mis võiksid olla aluseks võimalikule elatise vähendamisele kostja majanduslikust seisundist tulenevalt.
- Kohtu hinnangul tuleb hagi rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt mõista välja elatis summas 175 eurot kuus alates xxx kuni hageja kesk- või kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni xxx. Kohus arvestab siin sellega, et hageja ülalpidamiskulud tuleb osaliselt katta riikliku perehüvitise - lapsetoetuse - arvelt (60 eurot kuus), mis kohtu andmetel laekub hageja ema pangaarvele.
- Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt ülekantud elatise summadega enne kohtumenetlust ning kohtumenetluse ajal.
- Hageja taotlusel ning arvestades
§ 468
lg 3 sätestatuga tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks elatise osas, mis muutub sissenõutavaks alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotus 15.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 174
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
§ 164lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Sellist olukorda kohtu hinnangul praegu tekkinud ei ole.
§ 163
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult poolte endi kanda. Juhindudes
§ 163lg 1 ning § 164 lg jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 16. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 7
(7)