Tsiviilasi nr 2-18-110778 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-18-110778 Määruse tegemise aeg ja koht 8.08.2019.a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Paa

) § 3141 alusel kätte. 2. 03.01.2019.a esitas kostja Harju Maakohtule kaja

§ 415lg 1 p 1 alusel.

Kaja kohaselt sai kostja 03.12.2018.a kohtutäiturilt kätte täitmisteate, mille alusel sai kostja teada, et 27.07.2018.a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi ning maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Kuna kostjale ei toimetatud hagi kätte allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, tuli kostja hinnangul menetlus taastada

§ 415lg 1 p-st 1 tulenevalt.

3. Harju Maakohus keeldus kaja menetlusse võtmisest. Maakohtu määruse kohaselt ei olnud kaja esitamise eeldused täidetud. Maakohus luges kostja kaja taotlusest, et kostja sai kohtutäituri täitmisteate kätte 03.12.2018.a. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 24 lg 4 järgi lisatakse täitmisteatele täitedokumendi ärakiri. Maakohtu hinnangul sai kostja tagaseljaotsuse koos täitmisteatega kätte 03.12.2018.a. Nimetatud kuupäevast alates oli kostjal

§ 415lg-st 2 tulenevalt 30 päeva aega, et esitada kaja.

Kaja esitamise tähtpäev oli seega 02.01.2019.a. Kostja esitas kaja 03.01.2019.a, s.o hilinenult. Kuna kostja ei esitanud koos kajaga tähtaja ennistamise taotlust, leidis maakohus, et kohus ei saa kaja menetlusse võtta.

1. Maakohtu määruse peale esitas kostja määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuse kohaselt esitas kostja kaja tähtaegselt. Kostja sai tagaseljaotsuse kätte 02.01.2019.a e-toimiku kaudu ning mitte varem. Lisaks väidab kostja, et esitas kaja taotluse juba 16.12.2018.a, kui ta kirjutas kohtule, et soovib ligipääsu e-toimikule ning kaja esitada.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu määrus muutmata.
4. Maakohus keeldus õigesti kaja menetlusse võtmisest

§ 415lg-st 2 tulenevalt.

Määruskaebuses väidab kostja, et kostja järgis

§ 415lg-s 2 sätestatud kaja esitamise tähtaega.

Kostja leiab, et temale toimetati tagaseljaotsus kätte 02.01.2019.a ning mitte varem. Maakohtu hinnangul sai kostja tagaseljaotsuse kätte koos täitmisteatega 03.12.2018.a. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga.

§ 415

lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Arvestades, et TMS § 24 lg-st 4 tulenevalt lisab kohtutäitur täitmisteatele täitedokumendi, nt kohtulahendi (TMS § 2 lg 1 p 1), luges maakohus õigesti, et kostja sai tagaseljaotsuse kätte 03.12.2018.a (vt

§ 307lg 1 ja lg 3).

Maakohus lähtus õigesti eeldusest, et kohtutäitur täidab seaduses sätestatud nõudeid täitmisteate kättetoimetamisel. Kostja ei ole esitanud väidet, et kohtutäitur ei täitnud TMS § 24 lg-s 4 sätestatud nõuet, s.t ei toimetanud kostjale kätte täitedokumendina tagaseljaotsust, kuigi maakohus rajas kaja menetlusse võtmisest keeldumise just sellele. Hiljemalt määruskaebuses oleks kostja pidanud esitama väited ja asjaolud, millest annaks järeldada vastupidist. Kuna kostja seda ei teinud, pole ringkonnakohtul võimalik leida, et kostja ei saanud tagaseljaotsust kätte 03.12.2018.a. Seega oli

§ 415lg 2 ls-st 1 tulenevalt kaja 2

§ 415lg 2 ls-st 2, kuna kohus ei toimetanud tagaseljaotsust kätte avalikult.

Ringkonnakohus selgitab, et kuigi maakohus ei viidanud täpselt, millisest

§ 415

lg 2 lausest ta lähtub, siis sisuliselt lähtus maakohus

§ 415

lg 2 ls-st 1 ning kättetoimetamisel

§-st

2. Järgnevalt väidab määruskaebuses kostja, et esitas kaja taotluse juba 16.12.2018.a. Ringkonnakohus ei saa sellega nõustuda.

§ 416

sätestab nõuded kajale, mh tuleb kaja esitamiseks esitada vastav avaldus (

§ 416lg 1 p 2).

Kostja sellist avaldust enda 16.12.2018.a kirjas ei esitanud. 16.12.2018.a kirjutas kostja maakohtule (vt t kd lk 97), et soovib saada ligipääsu e-toimikule ning esitada tagaseljaotsuse peale kaja. Samuti kirjutas kostja, et esitab veelkordse taotluse kostja lepingulisele esindajale tsiviilasja materjalide kättesaadavaks tegemiseks, et kostjal oleks võimalik realiseerida kaja esitamise õigust. Arvestades 16.12.2018.a kirja, nähtub ringkonnakohtule sellest tervikuna, et tegemist oli e-toimikule ligipääsu saamise taotlusega ning mitte kaja taotlusega. Kostja ise toob viidatud kirjas välja, et soovib veel realiseerida kaja esitamise õigust. Soov tulevikus kaja esitada ei ole kaja

§ 416lg 1 p 2 mõttes.

Seega ei ole käesoleval juhul alust leida, et kostja esitas kaja 16.12.2018.a.

1. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et kostja ei esitanud kaja tähtaegselt, mistõttu tuleb kaja menetlusse võtmisest keelduda. Määruskaebuses esitatud väidete alusel ei saa teha teistsugust järeldust. Menetluskulud
2. Ringkonnakohus jätab

§ 171

lg-st 1 tulenevalt menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 ls 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 16.04.2019.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tekkisid hagejal menetluskulud seoses tehingulise esindaja tasuga summas 247,49 eurot.

§ 175

lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Ringkonnakohus hindab hageja esindaja tunnihinna vajalikkust ja põhjendatust. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tunnihind 110 eurot. Arvestades käesoleva asja keerukust, mahtu ning seda, et esindaja ei ole advokaat, ei leia ringkonnakohus, et antud juhul oli tunnihind 110 eurot vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul oli vajalik ja põhjendatud tunnihind 90 eurot.
2. Järgnevalt hindab ringkonnakohus hageja esindaja menetlustoimingute ja nendele kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust. Hageja esindaja teostas järgmised toimingud: 1) tutvumine kajaga, määruskaebusega, analüüs, kliendiga arutelu ning nõustamine, 1 h ja 5 min; 2) seisukoha koostamine ja esitamine määruskaebusele 1 h; 3) tutvumine 09.04.2019.a kohtumäärusega ja selle analüüs, 10 min. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja kulu kajaga ja määruskaebusega tutvumisele, analüüsile ja kliendi nõustamisele, oli vajalik ja põhjendatud kulu kirjes märgitud ulatuses, arvestades nimetatud menetlusdokumentide mahtu ning tsiviilasja keerukust. Samal ajal ei leia ringkonnakohus, et seisukoha esitamiseks oli vajalik ja 3

§ 174lg-st 10 tulenevalt.

Nimelt ei ole menetluskulude nimekirjas kinnitust, et hageja, s.t OSAÜHING ABRING, pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Samuti nähtub Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registrist, et hageja on käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslase reg nr EE100323742). Menetluskulude nimekirjas ei ole eraldi välja toodud ka käibemaksu arvestamise kirjet ning hageja on märkinud enda kulud käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et menetluskuludele ei lisandu käibemaksu. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 4