Esineb ka maksejõuetus
lg 2 tähenduses, kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid mis ületavad mitmekordselt Võlgniku vara väärtust. Ajutisele halduri hinnangul on võlgnik tänase seisuga haldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava informatsiooni kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks arvukad laenulepingud, mida võlgnik ei ole olnud suuteline täitma. Ajutise menetluse käigus ei ole haldur tõsikindlaid tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Võlgniku juhatuse liikme esitatud andmete kohaselt lõppes võlgniku majandustegevus sisuliselt 2012. aasta kevadel. Võlgniku 2012. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku omakapital 31.12.2012 seisuga -238 445 eurot. Seega oli võlgnikul 31.12.2012 seisuga välja kujunenud maksejõuetus
Võlgniku juhatuse liikme esitatud andmete kohaselt ei jätkunud võlgniku majandustegevus pärast 2012. aasta lõppu. ÄS § 306 lg 31 sedastab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et pankrotiavalduse esitamisega viivitamine tahtlikult või raske hooletuse tõttu on käsitletav raske juhtimisveana. Eelnevast tulenevalt on haldur seisukohal, et esinevad asjaolud, mis viitavad raske juhtimisvea tunnustega teo olemasolule. Asjaolud vajavad edaspidises pankrotimenetluses põhjalikumat analüüsi. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on tasunud deposiidina 2000 eurot. Arvestades ajutise halduri tasu ja kulude suurust ning asjaolu, et pankrotivara moodustamine eeldab lisanduvaid tegevuse AK x OÜ ning eelduslikult ka Telia Eesti AS suunal, palub haldur pankrotimenetluse kulude katteks määrata deposiidi summas 3 000 eurot, mis kataks ca 26 halduri töötundi. Ajutine pankrotihaldur palub x AS pankroti välja kuulutamisel kohustada x AS juhatuse liiget G L kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus tegi määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti x AS pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 2000 eurot. X OÜ on 11.04.2019 tasunud kohtu deposiiti 2 000 eurot x AS pankrotimenetluse kulude katteks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 5 2-18-18672
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. Võlgnik on oma vara väärtuseks on 30.90 eurot, mis koosneb pankakontodel olevast rahast ja ettemaksudest. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele ega vastutava kasutajana registreeritud sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud ühtegi kinnistut. Võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt registreerimata vallasvara. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt puudub võlgnikul kassas rahalisi vahendeid, samuti puudub võlgnikul igasugune muu vara. Ajutise pankrotihalduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 329 002.42 eurot. Suurimateks võlausaldajateks on X OÜ nõudega 151 164 eurot, X OÜ laenulepingutest tuleneva nõudega 173 338.42 eurot ja Aktiva Pluss OÜ nõudega 4500 eurot. Vaatamata asjaolule, et võlgnik on võlausaldaja X OÜ nõudele vastu vaielnud, ületavad võlgniku täitmata kohustused võlgniku vara väärtust. Võlgniku juhatuse liikme esitatud informatsiooni kohaselt puuduvad võlgnikul töötajad. Võlgniku 2012. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku omakapital 31.12.2012 seisuga -238 445 eurot. Võlgnikul puuduvad raamatupidamisdokumendid alates 2013. a algusest. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt
lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja X OÜ on tasunud kohtu deposiiti 2 000 eurot, siis võimaldab see katta pankrotimenetluse kulud, mistõttu võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava informatsiooni kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks arvukad laenulepingud, mida võlgnik ei ole olnud suuteline täitma. Samuti on ajutine pankrotihaldur oma aruandes välja toonud asjaolu, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud ÄS § 306 lg 31 tulenevalt pankrotiavalduse esitamise kohustust ning võlgniku raamatupidamisdokumendid puuduvad alates 2013. a algusest, mis viitab võlgniku juhatuse liikme raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisele. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. 6 2-18-18672
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavad tehingud. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et pankrotivara moodustamine eeldab lisanduvaid tegevuse AK Süsteemid OÜ ja eelduslikult ka Telia Eesti AS suunal, millest tulenevalt võib selguda täiendavaid pankrotivara tagasivõitmise aluseid. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Magnus Braun on andnud nõusoleku enda nimetamiseks PCT Arvutid aktsiaseltsi pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.