sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. KrMS § 310 lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus tsiviilhagi kohta. KrMS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanul kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni maakohtus õigus esitada tsiviilhagi. Tsiviilhagile esitatavaid nõudeid kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta, kuid lahendades kriminaalmenetluses tsiviilhagi küsimust, juhindub kohus selles osas tsiviilkohtumenetluse sätetest, eeskätt TsMS § 338 ja § 363, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Käesolevas kohtuasjas on M T esitanud tsiviilhagi kokku summas 6377.30 eurot, taotledes, et temale hüvitataks varaline kahju kokku summas 1377.30 eurot, s.o matusekulud kõik peale 448 euro, mille Sotsiaalkindlustusamet hüvitas seoses matuste korraldamisega seotud kulusid. Varalise kahju osas selgitas kannatanu, et taotleb hüvitada R T kuriteo toimumise ajal seljas olnud ja rikutud riided kokku summas 100 eurot, seoses 03.01.2018 – 24.01.2018 haiguslehel viibimisega saamata jäänud töötasu summas 285.30 eurot, õigusabikulud summas 100 eurot ja matusekulud koos surnu riietusega kogusummas 892 eurot (kingade maksumus 20 eurot, ülikonna ja särgi maksumus 115 eurot, peielaud ja toitlustus 301 eurot, haud 330 eurot, lilled ja küünlad 126 eurot). Varaline kahju kokku 1377.30 eurot.
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 25 Kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega käesolevas kriminaalasjas on tõendatud kahju tekkimine kannatanul ning seega on kindlaks tehtud põhjuslik seos süüdistatavate tegevuse ning kahju tekkimise vahel. Varalise kahju osas on tsiviilhagi täielikult tõendamist leidnud, kuna on tõendatud dokumentidega ja seega kuulub varaline kahju kuulub täies ulatuses vastavalt
, § 1045 lg 1 p 1 ja § 1053 lg 2 väljamõistmisele kahju tekitanud isikult - Jüri Stepanovilt.
sätestab kahju hüvitamise tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral.
lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kui isiku, kelle surm põhjustati, lähedasel tekib seetõttu tervisekahjustus, võib selline kahju kuuluda hüvitamisele
lg 2 järgi, kui on täidetud kahju hüvitamise kohustuse üldised eeldused ning esinevad erandlikud asjaolud
Seaduses ei ole sätestatud, millist asjaolu loeb seadusandja erandlikuks ning igal konkreetsel juhul tuleb arvesse võtta konkreetses asjas olevaid faktilisi asjaolusid.
lg 3 mõttes ei saa erandlikuks asjaoluks olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
Vastavalt
lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi.
lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea.
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt
lg 1 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega.
lg 3 kohaselt võivad isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Vastavalt
lg 5 mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Erandlike asjaolude esinemist sellisel kahju hüvitamise nõude esitamisel on käsitlenud Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendis nr 3-1-2-19-08: kolleegiumi arvates õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet
lg 3 kohaselt esmajoones lähedase isiku 26 ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine ( n-ö samas ohutsoonis viibimine ), samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et
lg 3 mõttes ei ole erandlikuks asjaoluks surm kui selline, vaid sellega peavad kaasnema täiendavad asjaolud, mis õigustavad mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist. Lähedase inimese kaotus ja sellega kaasnev lein ning kaotusvalu kui selline ei ole erandlikuks asjaoluks, sest need kaasnevad paratamatult iga inimese surmaga. Kohus ei ole tuvastanud erandlikke asjaolusid ei ole tuvastanud ning seega on kohus seisukohal, et kannatanu M T tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. VI ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: - Sündmuskoha vaatluse käigus xxxx tn xxxx kaasa võetud: kaks viinapitsi, kaks morsiklaasi, viinapudel, veepudel, kirves ja kööginuga, R T musta värvi jope ja musta värvi tossud, millised asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 148) ja R T kuriteo toimepanemise ajal 03.01.2018 xxxx tn xxxx seljas olnud riided (sinist värvi teksapüksid, valget värvi T-särk kirjega Original Denim, sokid, aluspüksid), millised asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 169). - Jüri Stepanovi kinnipidamisel 03.01.2018 xxxx tn xxxx temal seljas olnud riided (halli värvi dressipüksid, pruuni värvi T-särk, valget värvi sokid ja halli värvi jope), millised asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmisevastuvõtmise akt nr 145). Tagastada kohtuotsuse jõustumisel Jüri Stepanovile -Sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud kahtlustatavale Jüri Stepanovile kuuluv mobiiltelefon Samsung Galaxy A3 2016 (mudeli numbriga SM-A310F, IMEI koodiga xxxx, telefonis TELE2 SIM kaart abonentnumbriga xxxx), milline asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 169) Tagastada kohtuotsuse jõustumisel M T -Sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud R T mobiiltelefon LG-E400 (IMEI koodiga xxxx, telefonis ELISA SIM kaart abonentnumbriga xxxx), milline asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt nr 169) Kriminaalasja juurde lisatud alljärgnevad asitõendid jätta kriminaalasja materjalide juurde: - patrullpolitseiniku S. R tehtud fotod CD- plaadil - Häirekeskuse kõnesalvestised CD-plaadil - Kõneeristuse andmed CD-plaadil VII KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud 27 süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 1 sätete kohaselt on kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks 2,5 palga alammäära, s.o 1350,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja kohtus määratud kaitsja osavõtu eest. KrMS § 175 lg 1 p 3 sätete kohaselt kuulub väljamõistmisele tasu ekspertiiside tegemise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Reelika Semmel Rahvakohtunik Margit Tiidemaa Rahvakohtunik 28
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.