Obsah (7)

§ 69§ 66§ 8§ 41§ 11§ 63§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 5. oktoober 2015, Jõhvi 3-15-84

) § 69 lg-st 1 tulenev teokoosseis ei ole täidetud.

§ 69

lg 1 ei näe ette täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks. 10.

1. Vangla ei ole arvesse võtnud, et varasemalt ei ole kaebajat süüdistatud vangla vara lõhkumises, samuti ei leitud keelatuid esemeid ning kõik kaebaja isiklikud asjad olid terved. Kaebaja ei pea taluma selliseid intensiivseid piiranguid, pelgalt kahtluse tõttu, et aknaklaasis olev mõra on justkui kaebaja põhjustatud. 10.
2. Kaebajalt on ära võetud televiisor, kuigi see oli igati terve ning see ei ole kuidagi seotud akna lõhkumisega.
3. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised. 11.
4. Täiendavaid julgeolekuabinõusid saab kohaldada ka ohu tekkimise ennetamiseks, preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. 2 3-15-846 11.2.

§ 66

lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Tegemist ei ole soovitusliku sättega, vaid sellest tuleb vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks.

§ 8

lg 2 võimaldab kinnipeetavate suhtlemis- ja liikumisvabadust piirata vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetavate õigusvastase käitumise vältimiseks. Seega on tegemist ennetava meetmega. 11.

1. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on lubatud, kui on olemas piisav alus eeldada, et kinnipeetav võib osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule või raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Vangla otsus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta tehti vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks. 11.
3. veebruari
4. a ettekande nr 6-20/815-1 kohaselt lõhuti pärast kinnipeetav V.T. ümberpaigutamist E7 eluosakonna kambrisse nr 3413 samas kambris aken. Videosalvestiste vaatluse protokolli kohaselt viibisid ajavahemikul kell 15.00 – 15.10 nimetatud kambris E7 eluosakonna kinnipeetavad V.T. ja A.S.. Kumbki kinnipeetavatest ei tunnistanud kambriakna lõhkumist. Eelnevast tulenevalt olid mõlemad kinnipeetavad kahtlustatavad distsiplinaarsüüteo toimepanemises ning selleks, et vältida kinnipeetavate omavahelist suhtlemist ja distsiplinaarmenetluse mõjutamist tuli V.T. suhtes kohaldada eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Samuti tuli kaebaja paigutada eraldi lukustatud kambrisse eesmärgiga piirata kinnipeetava suhtlemist ja liikumist, mis omakorda välistab selle, et kinnipeetav saab kusagilt hankida esemeid või koostöös teistega organiseerida akende lõhkumisi. Vangla pidi tagama üldise vangla julgeoleku ja turvalisuse ning takistama uute raskete õigusrikkumiste toimepanemist. Käskkirja väljaandmise ajal ei olnud vanglale teada, millega kambri nr 3413 aken lõhuti ning selleks, et vältida uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist, oli vajalik kohaldada kinnipeetava suhtes isiklike esemete kasutamise keelamist, millega on võimalik rikkuda kambri sisustust või lõhkuda vangla vara. 11.
5. Asjaolu, et hilisemalt kaebaja tegevuses distsipliinirikkumist ei tuvastatud, ei tähenda, et vanglal ei olnud alust kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks.

§-s 69 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pidanud vanglal seega olema tõsikindlaid tõendeid selle kohta, kas distsipliinirikkumise pani toime kaebaja. 11.

1. Enne kaebaja kambrisse paigutamist kontrolliti kambri seisukorda. Samal päeval, kui kaebaja paigutati kambrisse, „ilmus“ kambriaknale mõra. Ilmselge on asjaolu, et aknaklaasi ei teki mõra iseeneslikult, tegemist on mehhaanilise vigastusega. Videosalvestise vaatluse protokolli kohaselt viibisid kambris vaid kinnipeetavad V.T.ja A.S.. Seega oli alust arvata, et nimetatud isikuid võisid olla isikuteks, kes panid toime vangla vara lõhkumise ning ohustasid seeläbi vangla julgeolekut. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Käesolevas asjas on V.T. esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla
3. veebruari
4. a käskkirja nr 6.-4/101-KP tühistamist.
5. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 3 3-15-846
6. Viru Vangla
7. veebruari
8. a käskkirjaga nr 6.-4/101-KP kohaldati alates
9. veebruarist 2015 kinnipeetav V.T. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, selleks, et välistada kokkupuuteid teiste isikutega (

§ 69lg 2 p 1); isiklike esemete keelamist, mis seisnes selles, et kinnipeetav V.T.

võeti kambrist ära kõik isiklikud esemed, millega on võimalik rikkuda kambri sisustust või lõhkuda vangla vara (

§ 69

lg 2 p 2); kehakultuuriga tegelemise keelamist, mille tingis lukustatud kambri eripära (

§ 69

lg 2 p 3) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist eesmärgiga piirata kinnipeetava suhtlemist ja liikumist, mis omakorda välistab selle, et kinnipeetav saab kusagilt hankida esemeid või koostöös teistega organiseerida akende lõhkumist (

§ 69lg 2 p 4) (tl 12-14).

15.

§ 41

lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel.

§ 66

lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas.

§ 66

lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Julgeolek

§ 66

lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh kinnipeetavate julgeolekut. 16.

§ 69

lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.

§ 69

lg 2 p-de 1-4 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. 17.

§ 69

lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt

§-le 69. 18.

§ 11

lg 1 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. 19. Viru Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist V.T. suhtes kolmel alusel: 1) kinnipeetavate omavahelise suhtlemise ja distsiplinaarmenetluse mõjutamise vältimiseks, 2) raske õigusrikkumise ärahoidmiseks, 3) vangla julgeoleku tagamiseks (tl 13). 4 3-15-846 Kohus nõustub kaebajaga selles, et

§ 69

lg 1 ei näe ette täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks.

§ 69

lg 1 ja lg 2 p 4 järgi on võimalik täiendava julgeolekuabinõuna paigutada eraldatud lukustatud kambrisse kinnipeetav, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule või raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Samuti on

§ 63

lg 4 järgi raske distsipliinirikkumise korral vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. Kohus leiab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli siiski õiguspärane, kuna täiendavaid julgeolekuabinõusid tuli kohaldada raske õigusrikkumise ärahoidmiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks. 20. Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-09

§ 70

lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: "Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul ohjeldusmeetme) õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist." Kohus on seisukohal, et samad reeglid on rakendatavad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel ka käesolevas asjas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12 ja
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12).
5. Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on hädavajalik. Kohus nõustub, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstavate õigushüvede kahjustamises. Viru Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust mõjutada.
6. Asja materjalidest nähtuvalt paigutati V.T. kambrisse nr 3413
7. veebruaril 2015 kella 14.40 paiku. Et paigutuse hetkel oli kambri aken terve, seda tõendab Viru Vangla valvuri U. Võhma ettekanne
8. veebruarist 2015 (tl 28). Ka vanemvalvurite M. Naprejevi ja A. Kaurili sõnade kohaselt oli kambri aken terve (tl 26). Pool tundi pärast kaebaja kambrisse paigutamist, s.o umbes kell 15.10 teavitas V.T. valvurit sellest, et tema aknas on mõra (tl 28). Videosalvestise vaatluse protokollist nähtub, et ajavahemikul 15.00-15.10 viibisid nimetatud kambris E7 eluosakonna kinnipeetavad V.T. ja A.S. (tl 29). Kumbki kinnipeetavatest ei tunnistanud kambriakna lõhkumist. Eelnevast tulenevalt tuli kinnipeetav paigutada eraldi lukustatud kambrisse eesmärgiga piirata kinnipeetava suhtlemist ja liikumist, mis omakorda välistab selle, et kinnipeetav saab kusagilt hankida esemeid või koostöös teistega organiseerida akende lõhkumisi. Ühtlasi peab vangla tagama üldise vangla julgeoleku ja turvalisuse ning takistama uute raskete õigusrikkumiste toimepanemist. Vanglale ei olnud teada, millega kambri 5 3-15-846 nr 3413 aken lõhuti ning selleks, et vältida uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist, oli vajalik kohaldada kinnipeetava suhtes isiklike esemete kasutamise keelamist, millega oleks võimalik rikkuda kambri sisustust või lõhkuda vangla vara.
9. Kohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri HMS §-le 54 ja § 55 lg-le
10. Viru Vangla
11. veebruari
12. a käskkiri nr 6.-4/101-KP on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Käskkiri on selge ja üheselt mõistetav. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane. Seetõttu puuduvad ka alused käskkirja tühistamiseks.
13. Kohus märgib täiendavalt järgmist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati
14. aprillil 2015 seoses asjaolude äralangemisega (tl 30). Seega kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid alla kahe kuu.

§-s 69 ega ka mistahes muus õigusaktis ei sisaldu tähtaegu selleks, kui kaua võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada.

§ 69

lg 3 näeb üksnes ette, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse neid põhjustanud asjaolude äralangemisel. Asja materjalidest nähtub, et

1. märtsil 2015 lõpetas Viru Vangla distsiplinaarsüüteole vastava koosseisu puudumise tõttu distsiplinaarmenetluse kinnipeetav V.T. suhtes. Kuna üheks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks oli vaidlusaluse käskkirja kohaselt distsiplinaarmenetluse mõjutamise vältimine, ei saa välistada, et vangla oleks pidanud juba
2. märtsil 2015 kaaluma täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist. See asjaolu ei muuda aga kohtu seisukohta selles, et
3. veebruaril 2015 oli kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õiguspärane.
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, seetõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6