Obsah (6)

§ 113§ 203§ 418§ 68§ 199§ 12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-10618 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Koik

§ 113lg 1, § 203 lg 1, § 418 lg 1 järgi Pärnu Maakohtu 13.

veebruari 2019 otsus üldmenetluses Süüdistatav ja kaitsja Prokurör Gardi Anderson Süüdistatav Meelis Loik, ik: 36608020010, varem karistamata, kinni peetud

1. juulil
2. Kaitsja Argo Küünemäe Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus RESOLUTSIOON
3. Jätta Pärnu Maakohtu
4. veebruari 2019 otsus Meelis Loigu ( Loik) süüdimõistmises ja karistamises

§ 113

lg 1,

§ 203

lg 1 ja

§ 418lg 1 järgi muutmata.

1. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.
2. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid seoses vandeadvokaat Argo Küünemäe poolt Meelis Loigule apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks koos käibemaksuga 300.00 ( kolmsada ) eurot. 1
3. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Meelis Loigult Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks 300.00 ( kolmsada ) eurot. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
4. Meelis Loiku süüdistatakse selles, et tema 22.05.2017 ajavahemikul kell 20:20 kuni 21:15 Saare maakonnas Kihelkonna vallas XXX külas YYY kinnistul CCC talus tappis kägistamise ja löömisega OO. OO surma põhjuseks on mehaaniline lämbus kaelaelundite kägistamisest kätega, mida kinnitavad temal sedastatud järgmised kehavigastused: keeleluu murd, kilpkõhre plaadi murrud, hingetoru
5. ja
6. kõhre murd, verevalumid murde ümbritsevates kudedes ja häälepaelte ning kõri limaskestal, verevalumid keelepõhja lihastes, verevalum paremat unearterit ümbritsevas pehmes koes, mõlemat kilpnäärme sagarat ümbritsevas koes, mõlemal pool kaela pehmetes kudedes lõualuualuses piirkonnas ja kaela keskmises kolmandikus, millised on eluohtlikud vigastused ja põhjustasid surma ning nahaalused verevalumid pea piirkonnas ja verevalumid huule limaskestal. OO vägivallatunnustega surnukeha leiti 22.05.2017 kella 22.21 ajal CCC talu XXX Küla Kihelkonna vald Saare maakond tulekahju kustutustööde käigus hoone sissepääsu ees väljaspool selili maas 2 meetri kaugusel uksest. Selline Meelis Loigu tegu on kvalifitseeritav

§ 113lg 1 järgi, s.o tahtlik teise isiku tapmine.

Samuti süüdistatakse Meelis Loiku selles, et tema 22.05.2017 ajavahemikul kell 20:20 kuni 21:15 Saare maakonnas Kihelkonna vallas XXX külas YYY kinnistul CCC talus süütas OO kasutuses, kuid RR-le kuuluva, aastaringseks elamiseks kasutatava hoone, millega tekitas RRle enam kui 4000 euro suuruse kahju. RR on asjade hävitamisega tekitatud varaliseks kahjuks nii hoone hävimisega, taastamisega kui ka hävinenud asjadega hinnanud 21 350 eurot ning esitanud ka vastavalt haginõude. Selline Meelis Loigu tegu on kvalifitseeritav

§ 203

lg 1 järgi, s.o tahtlik võõra asja hävitamine, kui sellega on tekitatud oluline, s.o vähemalt 4000 euro suurune kahju. Samuti süüdistatakse Meelis Loiku selles, et tema omamata Relvaseaduse § 32 kohast soetamisluba või § 34 kohast relvaluba, omas seni tuvastamata ajast kuni 01.08.2017 toimunud läbiotsimiseni enda ajutises elukohas, aadressil Saare maakond Kihelkonna vald KKK küla EEE kinnistu aiamajas voodi madratsi all Relvaseaduse § 33 sätestatud korras registreerimata kaheraudset sileraudset tulirelva IZ numbriga Nш 8590-64. Selline Meelis Loigu tegu on kvalifitseeritav

§ 418lg 1 järgi, s.o tahtlik tulirelva ebaseaduslik käitlemine.

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS: 2 2. Maakohus tunnistas Meelis Loigu (Loik) süüdi

§ 113

lg 1 järgi ja mõistis karistuseks vangistuse 10 (kümme) aastat 6 kuud,

§ 203

lg 1 järgi ja mõistis karistuseks vangistuse 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud,

§ 418lg 1 järgi ja mõistis karistuseks vangistuse kolm

§-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel luges Meelis Loigule mõistetud karistustest kergemad karistused kaetuks mõistetud raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõistis vangistuse 10 (kümme) aastat 6 kuud.

§ 68lg 1 järgi arvas Meelis Loigu karistuse kandmise alguseks 31.

juuli 2017.a. Meelis Loigu suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine jättis kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Mõistis Meelis Loigult välja riigituludesse kriminaalmenetluse kulud kokku 11174,00 (üksteist tuhat ükssada seitsekümmend neli) eurot. Jättis KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsja kuludest (sõit Tallinn-Kuressaare-Tallinn ja ööbimiskulud Kuressaares) kokku summas 1594,02 eurot ja narkootilise aine ekspertiisitasu 84,00 eurot riigi kanda. Rahuldas kannatanu RR esitatud tsiviilhagi kokku summas 22 914.60 (kakskümmend kaks tuhat üheksasada neliteist eurot 60 senti) ja mõistis 22 914,60 eurot kahjutasu Meelis Loigult välja. Rahuldatud tsiviilhagist moodustab 1564,60 eurot OO matusekulud; 20 000,00 eluhoone hävitamisest tekkinud kulud koos uue hoone ehitamiskuludega ning 1350,00 eurot hoonesse põlenud esemete hüvitis. Maakohus jättis kohtueelses menetluses kohaldatud hagi tagamise abinõud (süüdistatavale kuuluva vara arestimise) kohtulahendi täitmist tagava abinõuna muutmata. Jättis rahuldamata süüdistatava Meelis Loigu poolt esitatud kirjaliku taotluse kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. APELLATSIOONID: 3. Kaitsja palub tühistada Pärnu Maakohtu otsus osaliselt ulatuses, mis puudutab süüdistatava süüdimõistmist § 113 lg 1 ja 203 lg 1 järgi, kuna maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusnorme. Teha uus otsus, millega mõista süüdistatav

§ 113

lg 1, 203 lg 1 järgi õigeks, kuna süüdistatava käitumises puuduvad süüteo tunnused ja süüdistatava süü on tõendamata. 3.

1. Kaitsja leiab, et maakohus on vääralt hinnanud tõendeid ja osadele olulistele asjaoludele ning tõenditele ei ole otsuse tegemisel tähelepanu pööranud, mistõttu on asjas tähtsust omavate tõendite hindamata jätmine ja teiste tõenditega kõrvutamata jätmine viinud ebaõigete järeldusteni. Maakohus ei ole analüüsi tegemisel lähtunud kogu sündmuse ahelast ja üksnes süüdistaja positsioonilt andnud oletusliku ja väära hinnangu üksikutele asjaoludele. Maakohus ei ole kõrvaldanud vastuolusid tunnistajate ütluste, kes nägid kannatanut põlevast majast väljumas ja ekspert HK ütluste vahel, kes kinnitas, et kannatanu ei saanud pärast mehaanilist lämbumist liikuda. Samas nähtub tunnistaja ütlustest nii kohtumenetluses kui ka kohtueelses menetluses, et kannatanu liikus veel põlengu ajal. Maakohus on jätnud ekspert HK vastuolulised järeldused tähelepanuta ja vääralt tuginenud nendele otsuses. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et süüdistatav ei saa viibida samal kellaajal kannatanu kinnistul ja enda kodus. Maakohus on põhjendamatult eos pidanud süüdistatava selgitusi täies ulatuses ebausaldusväärseteks ja jätnud need tõendi kogumist välja ning samas lugenud kannatanute RR ja MM ütlused usaldusväärseks olukorras, kus kannatanud on andnud istungil ebausaldusväärseid ja vastakaid ütlusi. Samuti ei ole maakohus pööranud mingit tähelepanu ekspert VS ekspertiisiaktis toodule ja istungil antud selgitustele tulekahju tekkepõhjuste osas. Samuti ei ole maakohus analüüsinud 3 ekspert LR eksitavaid ekspertiisiakti järeldusi ja tema poolt täiendavatele küsimustele antud vastakatele ja kohati eksitavatele täiendustele ning otsuses vääralt tuginenud nendele. 3.
2. Maakohus asub otsuse lk 13 järeldusele, et kohtus uuritud tõendite pinnalt kogumis on veendunud, et need kuriteod pani toime süüdistatav ning loetleb tõendid, mis kohtu järeldust peaksid sisustama. Kaitsja leiab, et maakohtu eelkirjeldatud järeldus on väär ja seda põhjusel, et maakohus on rajanud otsuse oletuslikele väidetele ja ei ole analüüsinud ja ei ole sidunud tõendeid süüdistatava tegudega. Üksnes tõendite loetlemine ja süüdistatava tegevuse meelevaldne oletamine ei võimalda teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude ja süü tõendatuse suhtes. 3.
3. Kaitsja teeb sisulise viite Riigikohtu 09.03.2010.a otsusele asjas nr 3-1-1-8-10 ja märgib, et maakohtu otsuses toodud oletuslikud järelmid ei moodusta sellist uue kvaliteediga asjaolude kogumit, mis võimaldaks teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude ja süü tõendatuse suhtes. 3.
4. Kaitsja refereerib tunnistaja AA ütlusi ja leiab, et maakohus on jätnud oluliste asjaoludena välja toomata, et tunnistaja ei kuulnud kodus toas olles, väljas mingit praksumist. Ometigi asub tunnistaja elukoht kannatanu elukohast 200m kaugusel läbi metsa. Kaitsja juhib siinjuures tunnistaja ütlustele (18.06.2018 istungi protokoll), sest isik nägi kuidas kannatanu tuli põlevast majast välja ja kukkus sinna maja ette maha kust kannatanu ka pärast põlemistunnustega istuvas asendis leiti. Isik kirjeldas kannatanu majast väljumist põlengu ajal ka helistades hädaabinumbrile ja vastates politseinike ning päästeametnike küsimustele kohapeal. Eelöeldu on oluline kuna kriminaalasjas läbiviidud surnu ekspertiisi ja läbiviinud eksperdi poolt istungil antud vastused tekitavad hulga küsitavusi ekspertiisiakti järelduste osas kui kõrvutada neid tunnistaja AA poolt korduvalt väljendatuga. Samuti on tunnistaja ütlused olulised, sest lükkavad ümber prokuratuuri põhjendamatud etteheited süüdistatava suhtes, et viimane ei kuulnud kannatanu maja põlengust tulenevat praksumist oma kodus, kui vestles tunnistaja VVga. Siinjuures on oluline märkida, et süüdistatava maja asus kaks korda kaugemal ehk 500 m kaugusel kannatanu majast võrreldes AA-ga. Tunnistaja VV on18.06.2018.a istungil kinnitanud, et helistas süüdistatavale, kui nägi kodumaja juurest, et üle lahe tõuseb tossu. Süüdistatav vastas tunnistajale telefoni teel, et on kodus ja tema suitsu ei näe. Talle tundus, et süüdistatav oli paigal ja tormamist ei olnud kuulda. Kõnele vastas rahulikult. Hingamine oli rahulik. Sideettevõtte 11.10.2017.a vastusest PPAle nähtub, et tunnistaja vestles süüdistatavaga kell 21.49 ja süüdistatav viibis tugimasti nimega KIHNA 14 piirkonnas ehk süüdistatav viibis kodus. Kannatanu kodu tugimasti piirkonnaks oli aga G908B-Tagamõisa (vt sideettevõtte11.10.2017.a vastus PPAle). Samuti on oluline, et tunnistaja iseloomustas süüdistatavat kui mõistliku inimest. Eelkirjeldatut telefonivestlust tuleb võrrelda tunnistaja AA poolt häirekeskusele tehtud telefonikõnega kell 21.50 ja sellega, mida tunnistaja sündmuskohale jõudes nägi. Tunnistaja GG ütlused on olulised seetõttu, et kinnitavad asjaolu, et kannatanu ajas hoones puskarit ja seda suurtes kogustes. Kannatanu veres ja uriinis leitud etanooli kogus vastas raskele joobe astmele. Kuna puskari puhul on tegu alkoholi sisaldava vedelikuga, siis on see süttimisohtlik ja seda kinnitas istungil ka ekspert VS. Prokuratuur püüdnud kogu kohtumenetluse vältel kiivalt alatähtsustada puskari olemasolu tulekolde kõrval ja selle võimalikku olemasolu. Kahjuks on ka kohus püüdnud puskari olemasolu ja selle võimalikku seotust tulekahjuga minimiseerida. Lisaks on maakohus arusaamatult, ühelegi tõendile või objektiivsele argumendile tuginemata, andnud piimanõus 4 sisalduvale puskarile kvalitatiivse hinnangu. Kergesti süttimise mõttes ei ole oluline, kas puskar on valmis või vajab ta veel laagerdumist. Kannatanu, kes oli 22.05.2017.a kella 21.15 ajal raskes joobes võis soovida juua ka omatehtud puskarit. Päästeameti 02.06.2017 vastusest nr 7.2-4.4/10916-2 koos lisadega /kohtu toim. kd I, tl 14-29/ nähtub, et pliidi koldes oli osaliselt söestunud puuhalg ja osaliselt termiliste kahjustustega ajaleht. Arvamuse järelduste kohaselt oli tulekahju tekkepõhjuseks kõige tõenäolisemalt lahtise tule kasutamine köögis. Eelöeldu aga kinnitab, et kannatanu alustas köögis pliidi kütmist, vastasel juhul ei oleks koldes olnud osaliselt söestunud puuhalgu ja ajalehte. Kuna pliidi kõrval oli ka puskarinõu, siis on võimalik, et kannatanu võttis puskarinõust puskarit, mis võis pliidi juures ümber minna ja süttida. Eelöeldu võimalikkust kinnitas ka ekspert VS istungil, kelle poolt öeldut analüüsib kaitsja allpool. Maakohtu hinnang puskari kvaliteedile ja selle tarvitamise välistamine seoses poes käigu asjaoluga on meelevaldne ja kuidagi välista võimalikku tulekahju tekkimist hooletu tulega ringikäimist, mille tagajärjel süttis piimanõust väljavõetud puskar. Kaitsja refereerib tunnistaja RK ütlusi ja leiab, et tema ütlused on olulised võrdlemaks neid kannatanu MM ütlustega, et otsustada viimase ütluste usaldusväärsuse üle. Kaitsja toob ära surnu ekspertiisiaktis nr 17E-LäS0010/70 arvamuse ja kohtuistungil antud seletuse ning märgib, et eksperdi selgitustest jääb arusaamatuks, kas kannatanu oli enne surma päeval söönud või mitte. Vastuolulised on ka eksperdi selgitused osas, mis puudutavad tahmatükkide sattumist kannatanu hingetorusse (istungi prot. lk 29). Vastuolud seavad ekspertiisi järeldused kannatanu surma põhjuste osas kahtluse alla. Maakohus ei ole aga eksperdi järelduste vastuolulisusele tähelepanu pööranud ega analüüsinud kohtuotsuses ega kõrvaldanud tekkinud vastuolusid ja kahtlusi. Antud ekspertiisiakti valguses on ka väär ja põhjendamatu maakohtu otsuse lk 18 toodud etteheide, et süüdistatava ütlused kannatanu šašlõki söömisest ei vasta tõele, kuna ekspert ei tuvastanud süüdistataval seedeorganites toidu jääke. Nimelt eksib kohus sellega nagu oleks kannatanu šašlõkki söönud. Süüdistatav väitis, et temal oli kõht tühi ja võttis autosse šašlõkki kaasa. Autos võttis kannatanu šašlõki tüki mis läks talle kurku ja mis tekitas kannatanul lämbumisohu. Eksperdi ja maakohtu väide, et kannatanu ei saanud kogu toitu ehk šašlõki tükki välja oksendada ei ole asjakohane ega loogiline. 3.
5. Väär on ka maakohtu järeldus, et asjas ei ole vaidlust kannatanu surma põhjustes. Vastupidi, kaitsja taotles ekspert HK ülekuulamist istungil just põhjusel, et eksperdi järeldused olid otseses vastuolus ekspertiisi käigus kannatanul tuvastatud kahjustustega ja ka tunnistaja AA ütlustega, kes nägi esimesena sündmuskohale jõudes, et inimene tuli/viskus põleva maja uksest välja ja kukkus sinna maja ette, kus hiljem leiti kannatanu. Kannatanu surma põhjustes on ilmselgelt põhjust kahelda, kuna ekspert kinnitas kaitsja küsimusele vastates (istungi protokoll lk 30), et pärast seda kui toimus kannatanu kägistamine ja saabus tema surm, siis kannatanu ei saanud liikuda. Tunnistaja AA aga nägi kannatanut sündmuskohal liikumas ja kedagi teist ta sündmuskohal ei näinud. Seega kui eksperdi väide on õige, siis pidi kannatanu kägistamine toimuma pärast 21.50, kui tunnistaja AA oli päästeametisse helistanud ja näinud kannatanut hoonest välja tulemas. 3.
6. Kaitsja peab oluliseks märkida, et tunnistaja AA helistas sündmuskohale jõudes kell 21.50 hädaabinumbrile ja teatas, et viibib kannatanu kinnistul ja hoone põleb. Tunnistaja VV kinnitas kohtuistungil, et suhtles 22.05.2017.a süüdistatavaga, kui oli näinud tossu tõusmas piirkonnast, kus võis viibida süüdistatav. PPA poolt 11.10.2017.a nõude põhjal on sideettevõte 12.10.2017.a vastusest nähtub, et süüdistatav ja tunnistaja VV on omavahel vestelnud 5 22.05.2017.a kell 21.49-21.
7. Samuti nähtub PPA poolt 11.10.2017.a koostatud sideettevõttelt saadud andmete protokollist, et süüdistatav ja tunnistaja VV on omavahel telefoni teel suhelnud 22.05.2017.a kell 21.49-21.
8. Oluline on siinjuures ära märkida, et süüdistatav asus kõne ajal KIHMA 14 masti piirkonnas, mis katab süüdistatava elukoha piirkonda. Sideettevõtjalt saadud andmetest nähtub ka, et 22.05.2017 on Meelis Loigu telefon viibinud päeva esimeses pooles Kuressaare piirkonnas ehk kodus. Ka süüdistatava elukaaslase QQ telefonikõned on tehtud KIHMA 14 masti piirkonnast ehk kodunt (nähtub telefonikõnede väljavõtetest). Kannatanu elukohta teenindas aga G261A-Kihelkonna või G908B-Tagamõisa mastid. Eelkirjeldatu aga kinnitab ümberlükkamatult, et süüdistatav oli kodus kella 21.49 ja 21.54 vahel. Süüdistatav ei saanud kannatanut tappa ajal, kui tunnistaja AA nägi kella 21.50 ajal hoonest väljumas ja süüdistatav vestles samal ajal tunnistaja VV-ga (kell 21.49-21.54) ja sideettevõtte väljavõtte kohaselt viibis KIHMA 14 masti piirkonnas, mis on süüdistatava kodumasti piirkond ning vestles rahulikult. Vanemkomissar AV 23.05.
9. ettekande juures on oluline tähelepanu juhtida ka fotodel nr 4 ja 5 nähtuvale kannatanu asendile. Päästeameti 01.06.2017.a asjatundja (KL) arvamusest ja selle lisadest nähtub, et “Naabri sõnade kohaselt nägi ta hoone ukse poolsesse külge liikudes, kuidas inimene tuli uksest välja (või viskus välja) ja istus kivi juurde, kust hiljem hukkunu leiti. Eelöeldu kinnitab, et tunnistaja AA on mitmele isikule kinnitanud, et ta nägi sündmuskohale jõudes, kuidas inimene viskus hoone uksest välja ja kukkus 3-4 m kaugusele majast maha, kust kannatanu pärast leiti. Tunnistaja LL poolt antud ütlustes ei ole keegi ka kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses kahelnud ja selleks puudub ka igasugune põhjus ja alus. 3.
10. Meelevaldne on maakohtu otsuse lk 18 toodud käsitlus, kus maakohus on hakanud ise välja mõtlema sündmuste kulgu ja seejuures viitamata ühelegi tõendile mis maakohtu väidet kinnitaks. Lisaks on maakohus arusaamatult järeldanud, et “kogumis tõendid kinnitavad, et tapmise ja süütamise ei saanud mitte keegi teine toime panna, kui Meelis Loik”. Miks keegi teine ei saanud toime panna otsusest ei selgu. Kaitsja leiab, et asjas puudub igasugune teave kellega veetis kannatanu aega pärast bensiinijaamast ja süüdistatava juurest enda koju naastes. Fakt on see, et kannatanu ei elanud kohas, kus lähinaabruses ei oleks olnud inimesi, et saaks vähemasti väita, et lähikonnas olid üksnes tunnistaja AA ja süüdistatav. Tunnistaja GG kinnitas, et sündmuskohal oli nende saabudes 10 inimest ja autot. 3.
11. Kaitsja esitab Päästeameti 01.06.2017.a asjatundja (KL) arvamusest ja selle lisadest nähtuva ja maakohtu poolt otsuse lk 8 märgitus ja leiab, et maakohtu põhjendus näitab maakohtu kallutatust ja mitteobjektiivsust kriminaalasja suhtes, sest eelarvamuslikult põhjendab nõu on tugevalt kaanega suletud. Kaitsja leiab, et kohtul ei ole võimalik pildi pinnalt väita, kas nõu on pildil tugevalt või nõrgalt või kuidagi teistmoodi suletud. Näiteks ei ole foto pinnalt võimalik kindlaks teha, kas kaanel on tihend või mitte. Teadupärast on sellistel piimanõudel kaante all tihendid. Tihendi puudumisel ei ole üldse võimalik kaant tugevalt sulgeda. Samuti ei ole foto pinnalt võimalik tuvastada, kas kaane sulgur on üldse suletud. Samuti puudub kohtul kindel teave, kas nõu kaan oli põlengu ajal lahti või poollahti või mingis teises asendis. Nimelt tunnistaja GG kinnitas 18.06.2018.a istungil, et “Ei tea, kas nõu oli lahti, üks päästjatest ütles, et selline asi aga ma ei tea kas tegi lahti või oli lahti”. Päästjaid ei ole menetluse käigus üle kuulatud ja puudub teave, millises seisundis oli nõu kaas kustutamise faasis. Oluline on välja tuua ka asjaolu, et kohus seab eos kahtluse alla väite, et kannatanu kodus kannatanu puskarit ajas. Puskari ajamist kannatanu poolt on kinnitanud nii süüdistatav kui ka tema poeg. Samuti viitavad pliidil asetsevad nõud otseselt puskari ajamisel. Kaitsja tõi istungil näite, et on eluliselt mitteusutav, et kannatanu keetis suurtes nõudes pliidil suppi ja juhuslikult sattus pliidi kõrvale 40l piimanõu, milles oli puskar, mida kinnitas ka tunnistaja GG, kes oli 6 päästemeeskonna vanem. Kohtu järeldused piimanõus sisalduva ja selle asjaolu pisendamine annab selgelt kinnitust kohtu kallutatusest ja ebaobjektiivsusest. Kohus oluliselt rikkunud kohtu sõltumatuse põhimõtteid. Ekspert VS poolt oli asjas läbi viidud põlevvedeliku ekspertiis, mille järelduse kohaselt ei leitud ekspertiisiobjektidelt põlevvedelikke ega nende jääke. 20.06.2018.a istungil kinnitas ekspert kaitsja küsimustele vastates, et puskar on põlevvedelik, sõltuvalt vee ja alkoholi segu vahekorrast. Kaitsja leiab, et tulenevalt asjaolust, et ekspertiisiobjektid võeti sündmuskohalt 3 ja 7 päevase hilinemisega ei olnud eksperdil võimalik tuvastada alkoholi olemasolu ekspertiisiobjektidelt ja seetõttu ei saa 03.07.2017.a ekspertiisi järelm olla objektiivne ning jätab alles võimaluse, et tulekahju sai alguse alkoholi (puskari) süttimisest köögis. Vastates kohtu küsimusele kinnitas ekspert, et puskariõlidega on sama mis alkoholiga, mida suurem on alkoholi ja puskari sisaldus, seda kergemini vedelik süttib. Alkoholi aurude olemasolu köögis pliidi kõrval asetsenud 40l piimanõus kinnitas päästetööde vanem tunnistaja GG, kes nõu kaane üles tõstis ja selles sisalduvat nuusutas. 14.07.2017.a tulekahju ekspertiisiaktis nr 17E-PT0010 on eksperdi järeldused vastuolulised ja ebaloogilised. 22.11.2018.a on ekspert vastanud prokuröri ja kaitsja täiendavatele küsimustele kirjalikult. Küsimusele, kas pliidi kütmise alustamine olukorras, kus pliidi siibrid on suletud asendis, võis tekitada olukorra, kus köök täitus suitsuvinguga vastas ekspert, et suletud siibritega kütmise korral ei pääse küttekoldesse piisavalt õhku ja seda rohkem tekib suitsugaase (sh vingugaasi). Kaitsja arvates kinnitab see kaitsja versiooni tulekahju tekkepõhjustest. Mis puudutab prokuröri poolt süüdistuskõnes esitatud väiteid, et pliidiesine on täiesti puhas ja see nähtuvat fotodelt nr 18 ja 19, siis kaitsja juhib tähelepanu, et prokurör otseselt eksitab kohut, sest fotodel kajastatakse juba olukorda, kui pliidi esine on tulekahju järgselt puhastatud. Seda kinnitab ja näiteks pildi nr 18 all olev kirje “vaade tühjaksvisatud köögipõrandale”. 3.
12. Kaitsja leiab, et kannatanute R ja MM ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kaitsja esitab sellekohase põhjenduse koos viidetega ütlustele. Samuti leiab, et kannatanu vastused sisaldasid ka hulgaliselt valikulist mälupilti. 3.
13. Surnukehalt, vigastuste piirkonnast ja OO surnukehalt sõrmeküünte alt võeti DNA proovid tuvastamaks, kas seal leidub lisaks OO bioloogilisele materjalile ka teistelt isikutelt pärinevat bioloogilist materjal. Viidi läbi DNA ekspertiis, mille käigus leiti proovides oleva bioloogiline materjali, mis pärineb OO-lt. Eelöeldu kinnitab, et süüdistataval puudus igasugune füüsiline kontakt kannatanuga. 3.
14. Kaitsja ei saa nõustuda maakohtu üldsõnalise põhjenduse ja järeldusega, et kuna süüdistatava ütlused ei ole usutavad, siis ei ole tema ütlused usaldusväärsed, mistõttu leiab kohus, et teisi tõendeid kogumis hinnates sai süüteod toime panna üksnes süüdistatav ja mitte keegi teine. Kaitsja teeb viite maakohus otsuse lk 12 ja leiab, et kuna süüdistatavale varasemalt etteheidetavad teod on kustunud, siis nende kasutamine kohtuotsuse põhjendavas käsitluses on lubamatu eriti veel olukorras, kus süüdistatava kustunud karistustega püütakse põhjendada süüdistatava võimalikku armukadedust ja selle pinnalt tekkinud rünnet naabrimehe suhtes. Süüdistatavale oli teada, et naabrimees vajas aegajalt abi. Asjas on naabrite vahelist suhetele püütud prokuratuuri poolt juurde lisada armusuhet, et kuidagiviisi leida mingisugunegi motiiv inimese osas, kes enne kahetsusväärset sündmust kannatanuga suhtles. QQ on kinnitanud, et 7 tal ei olnud mingit muud suhet kui heanaaberlikud suhted kannatanuga. Samuti kinnitas seda süüdistatav. Puudub põhjus kahelda mõlema eelnimetatu ütlustes. Põhjendamatult on maakohus lugenud kõik süüdistatava poolt antud ütlused ebausaldusväärseteks ja otsuse lk 18 põhjendab seda pelgalt sellega, et need ei ole usutavad. Maakohtu põhjendused süüdistatava ütluste ebausaldusväärsusest on üldsõnalised ja nendest ei selgu selged vastuolud. Maakohus ei ole välja toonud, milliste objektiivsete tõenditega süüdistatava ütlused olulisel määral ei haaku. Maakohtu väide, et süüdistatav sai välismaalt töölt tulles teada Q lähedastest suhetest kannatanuga on väär ja meelevaldne. Mitte miski asjas sisalduvatest jälitusprotokollides kajastuv ei kinnita maakohtu väidet mingitest võimalikest armusuhetest Q ja kannatanu vahel. 3.
15. Tuginedes eelöeldule ja lähtudes KrMS § 318 lg 1, 321, 337 lg 1 p 4, 338 p 1-3, 339 lg 1 p 7, 8 ja lg 2, 340 lg 1 ja lg 2 p 1, palub tühistada Pärnu Maakohtu 13.03.
16. a otsus süüdistatava süüdimõistmises

§ 113

lg 1 ja 203 lg 1 järgi ja mõista süüdistatav õigeks; rahuldada süüdistatava taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldada kaitsja tasu taotlus. 4. Süüdistatav oma apellatsioonis leiab, et puuduvad tõendi, mis viitaksid tema poolt

§ 113lg 1 ettenähtud teo toimepanemisele.

Tunnistajad nägid OO liikumas, kuigi eksperdi ütluste kohaselt oli tegemist mehhaanilise lämbumisega. Kanntanu pidi põlengu ajal veel elus olema. Kohus on jätnud tähelepanuta, et sõidutee ei olnud autoga läbitav. Tunnistaja QQ nägi teda koos OO-ga suvilas laua taga istumas pärast Kärla tanklas käiku. OO lahkus ise ja tema ei viinud kannatanut viimase elukohta. KK ütlused on jäänud kohtu poolt tähelepanuta. Leiab, et nendes on palju vastuolusid. Samuti on jäänud kohtul tähelepanuta AA ütlused, milledest nähtuvalt pidi keegi pärast tanklas käimist kannatanuga koos viibima. Puuduvad tõendid tema poolt

§ 203lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisese kohta.

Süüdistatav annab ülevaate KL poolt koostatud raportist. Kohus on kõrvale jätnud ekspert LR hinnangu tule alguse saamisest. Samuti ekspert VS ütlused tulekahju tekke kohta. Eksperdid leiavad, et tuli sai alguse hooletul kütmisel. Kohus ei arvestanud tunnistajate ütlustega ka varem korduvate põlengute toimumisest kinnistul. Haginõue on esitatud MP-le aga mitte Meelis Loigule. Tunnistajad RR, MM ja AK on seotud OO-ga. Nad valetavad. Tema ei olnud OO suhtes pahatahtlik. Aitas teda. Usaldab oma elukaaslast. Ta ei ole armukade ja selle kohta usaldusväärsed tõendid puuduvad. Ta on rahulik inimene. Tegemist oli õnnetusega. Taotleb

§ 113

lg 1 ja § 293 lg 1 järgi õigeksmõistva otsuse tegemist ja süüteomenetlusega tekitatud kahjude hüvitamist.

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo menetlemisel tehti vigu.

Läbiotsimine ei olnud seadusega kooskõlas. Temalt võeti ära võimalus läbiotsimisel osaleda. Talt võeti võimalus vabatahtlikult keelatud esemeid ära anda, et vabaneda karistusest. Jätab kohtu otsustada toimepandud eksimuse suuruse. PROKURATUURI SEISUKOHT: 5. Prokurör leiab, et apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus kui seaduslik ja põhjendatud muutmata. Esmalt tuleb märkida, et

§ 418

lg 1 koosseisu esinemise üle maakohtus vaidlust ei olnud, Meelis Loik võttis enda süü omaks ning kordagi ei märkinud, et talle ei antud vabatahtlik väljaandmise võimalust, mis oleks karistamise välistanud. Meelise Loigu taoline tõlgendamine ei vasta seadusele ega Riigikohtu praktikale, mille kohaselt KrMS § 199 lg 1 p 7 kohaldub üksnes juhul, kui isik tõepoolest loovutab ebaseadusliku relva vabatahtlikult, aga mitte 8 alustatud kriminaalmenetluse käigus, läbiotsimisel vabatahtlikult väljaantavate ebaseaduslike esemete kohta KrMS § 199 lg 1 p 7 ei kohaldu (RK 1-16-1036, p 12). Läbiotsimisi Meelis Loigule kuuluvatel kinnistutel ei saa lugeda ebaseaduslikuks ainuüksi asjaolu tõttu, et neid viidi läbi hiljem, kui läbiotsimise määrused on kohtu poolt välja antud. Läbiotsimise regulatsioon ei sea piirangut läbiotsimise teostamise ajale, kui see viiakse läbi kohtueelse menetluse ajal ja käigus. Läbiotsimise teostamine mingil ajahetkel on tõendite kogumise taktika osa, mille läbiviimine sõltub eraldi igast kriminaalasjast ning tõendite kogumise faasist. Puutuvalt apellatsioonides märgitud asjaolusid süüdistuses

§ 113lg 1 ja § 203 lg 1 järgi, siis aluseid Meelis Loigu õigeksmõistmiseks ei esine.

Meelis Loik ja tema kaitsja on apellatsioonides sisuliselt toonud välja samu asjaolusid, mida ka maakohtus ning millele on maakohus ammendavalt ja jälgitavalt vastanud. Apellatsioonides ei ole toodud välja ühtegi sisulist asjaolu, miks oleks pidanud maakohus lugema nii ekspert HK kui ka LR ütlused ekspertiisi kohta ebausaldusväärseks ja ekspertiisiaktid lubamatuks tõendiks. Samuti ei ole välja toodud ühtegi sisulist asjaolu, miks oleks kohus pidanud lugema ebausaldusväärseks kannatanute ja tunnistajate ütlused. Meelis Loigu ütluste lugemine ebausaldusväärseks on olnud põhjendatud, kuna mittekuulmine ja -teadmine on asjaolud, mis Meelis Loigu puhul annavad aluse arvata, et isik ei räägi tõtt ning tema ütlused on ebausaldusväärsed, rääkimata vastuoludest kohtueelses menetluses antud ütlustega ning teiste kogutud tõenditega. Apellatsioonides märgitud versioon, kuidas OO veel võis liikuda, kuna tunnistaja seda kinnitab ja tulekahju võis saada alguse puskari ajamisest, on kohtulikul uurimisel ümber lükatud. Nii on tunnistaja küll rääkinud, et nägi mingit musta asja majast välja tulemas, ja hiljem leiti sealt OO surnukeha, ei tähenda veel, et tunnistaja nägi üldse inimese liikumist. Teatavasti lebas surnukeha ukse vahetuses läheduses ja uks oli avatud asendis, mis tähendab, et igasugune põlemisest tekkinud asjade kukkumine/liikumine (nt katuse või vahetalade) ülevalt poolt allapoole maja sees võis tekitada nii tahma kui ka suitsupilve maja avaustest väljapoole paiskumise. Tulekahju sai alguse ukse lähedusest suunaga alt üles, ja seega loogiliselt teatud põlemise astmel kukuvad tulekahjus kahjustunud asjad alla, mida kinnitab ka see, et köögipõrand oli ulatuslikult kaetud põlengujääkidega. Olukorras, kus OO surma põhjuseks on mehaaniline lämbus kaelaelundite kägistamisest kätega ja ta oli surnud enne tulekahju tekkimist, on välistatud kannatanu igasugune liikumine. Seega ei saanud tunnistaja näha kannatanu liikumist, ja mida ta ka ei kinnitanud, vaid kas tahma/suitsu paiskumist põlengu tagajärjel, kuna juttu oli vaid mustast asjast. Tulekahju on alguse saanud lahtise tule allikast, aga ekspert on välistanud küttekolde. Seda kinnitab ka asjaolu, et põrand küttekolde ees oli põlengukahjustusteta ehk puhas. Samuti on välistatud põlengu algus nn puskari ajamisest, kuna anum, mis võis sisaldada endas teatud konsistentsiga alkoholi oli tulekahju ajal suletud asendis. Vahetult pärast suure tule kustutamist on sündmuskohal tehtud fotodelt üheselt jälgitav, et anum oli suletud asendis. Ning nagu ka kannatanud istungil õigustatult märkisid, siis milleks oli vaja minna alkoholi ostma, kui oleks OO-l endal kodus alkoholi olnud. Asjakohatu on kaitsja arutlus nagu ei saanud süüdistatav olla samal ajal kodus ja OO kinnistul kella 21.50 ajal, kuna seda pole keegi väitnudki. Tulekahju on saanud alguse hiljemalt kell 21.15, ja selleks ajaks pidi olema OO surnud, siis on ka täiesti eluliselt usutav, et süüdistatav lahkub sündmuskohalt vahetult pärast kägistamist ja süütamist ning kella 21.49 ajal saab juba rahulikult vestelda tunnistaja VV-ga. Küll aga on tähelepanuväärne, et süüdistatav kinnitab tunnistajale, et tema ei näe mingit suitsu kusagil, kuigi selleks ajaks oli tegelikult tulekahju juba ulatuslik ning oleks pidanud olema näha ka süüdistatavale, kes elas sündmuskohale tunduvalt lähemal kui tunnistaja helistamise hetkel. See, et süüdistatav ei tea ega kuulnud midagi sellest põlengust on olulise tähendusega, kuivõrd võttes arvesse, et temal (tema elukaaslasel Q-l) oli OO kinnistule suhteliselt lähedal sisuliselt ühekordsete laudadega ilma igasuguse isolatsioonita aiamaja, kuhu kuuldavus on praktiliselt sama mis väljas, siis mitte kuulda kas põlengust tekkinud heli ja/või 9 raskeveokite sõitmist tema enda kinnistul, ei ole võimalik. Seetõttu ei ole kohane võrrelda ka elumaja ja aiamaja elanike väljastpoolt tulevate helide kuulmist. Seda eriti olukorras, kus siiski külas ja läbiümbruses elavad inimesed kuulsid kas praksumist/nägid suitsu ja läksid sündmuskohale. Sündmuskohal oli rahvast, kuid need tulid sinna pigem uudishimust ning suitsu ja helide peale ei ole keeruline jõuda sündmuskohale, kuigi muidu tavapärases olukorras oli tegemist eraldioleva ja raskesti juurdepääsetava kinnistuga. Maakohus on tõendeid hinnanud kogumis ja kohtu arvamuse kujunemine on jälgitav, kohus ei ole eksinud ei materiaalõiguse ega menetlusnormide vastu. Kohtu seisukoht, et keegi teine kui Meelis Loik ei saanud seda kuritegu toime panna, on tõenditele vastav, kuivõrd nii ajalis-ruumilisel teljel puudus selleks kellelgi teisel eluliselt usutav ja loogiline võimalus kui ka motiiv. Alust süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks ei esine. Eeltoodust tulenevalt palub jätta Pärnu Maakohtu 13.02.2019 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 6. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega, apellatsioonidega ja prokuratuuri seisukohaga, märgib alljärgnevat. 7. Süüdistatav on leidnud, et

§ 418

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo menetlemise käigus teostatud läbiotsimine oli ebaseaduslik. 7.

1. Esmase põhjendusena märgib, et kuna läbiotsimine toimus alles 2 kuud pärast
2. mail 2017 toimunud sündmusi, siis puudub nende vahel seos. Kolleegium osutab, et kriminaalmenetluse seadustikus pole sätestatud ajalist piiri, millal tuleb läbiotsimine läbi viia, kuna see sõltub mitmetest teguritest. Antud juhul on prokuratuur esitanud maakohtu eeluurimiskohtunikule taotluse anda luba 4 kinnistul läbiotsimise läbi viimiseks. Taotluse on eeluurimiskohtunik KrMS § 91 lg 2 kohaselt pealdisena rahuldanud ja vastava loa seega andnud ( 2 kd. t.lk. 7-9). Taotluses on läbiotsimine seotud vägivalla tunnustega OO surnukeha leidmisega ja eesmärgiks oli leida asitõendina kasutatavaid esemeid, võimalikke kuriteole viitavaid esemeid, kriminaalasja lahendamise seisukohalt tähtsust omavaid esemeid, ebaseaduslikke esemeid. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt oli läbiotsimine teostatud eeluurimiskohtuniku poolt antud loa alusel ja vastavatel kinnistutel. Kriminaalasja materjal ei võimalda sedastada, et läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil. 7.
3. Apellandist süüdistatav märgib, et teda ei lubatud läbiotsimise juurde, millega võeti tal võimalus vabatahtlikult relv välja anda ja sellega vastutusest vabaneda. KrMS § 91 lg 7 kehtestab muuhulgas, et läbiotsimist rakendades tutvustatakse isikule, kelle juures läbi otsitakse läbiotsimismäärust. Tutvustamise kohta võetakse määrusele allkiri. EEE kinnistu, KKK küla, Kihelkonna vald, kus läbiotsimine toimus, kuulus kinnisturegistri andmetel QQ-le ( O), kellele läbiotsimise määrust tutvustati ja kes läbiotsimise juures ka viibis. Seadus ei kohusta läbiotsimise juurde toimetada kahtlustatavat. Samuti on kinnistu omanikule tehtud ettepanek enne läbiotsimise toimetamist anda välja läbiotsimismääruses nimetatud esemeid. QQ on kinnitanud, et kuriteoga seotud ja ebaseaduslikke esemeid kinnistul ei ole ( 2 kd. t.lk. 10-15). Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti aga Kinnistult süüdistuses märgitud tulirelv ( 2 kd. tlk. 10-15). Kolleegium ei tuvastanud läbiotsimise toimetamisel eksimusi, mis viitaksid menetlustoimingu läbiviimise ebaseaduslikkusele. Seetõttu on läbiotsimisprotokoll ja läbiotsimise tulemusena 10 saadud tõendid ning ka läbiotsimisel leitud keelatud esemete suhtes teostatud toimingutega saadud teave, lubatavad tõendid. Prokurör on asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendis nr 1-16-1036 sedastatule ning leidnud, et keelatud esemete, sealhulgas tulirelva ja laskemoona loovutamist ei peeta vabatahtlikuks siis, kui see on tingitud isiku suhtes alustatud kriminaalmenetlusest. Seega

§ 199

lg 1 p 7 kohaldub üksnes juhul, kui isik loovutab ebaseadusliku relva vabatahtlikult aga mitte alustatud kriminaalasja raames. Kolleegium leiab, et maakohus on Meelis Loigu seaduslikult süüdi tunnistanud

§ 418

lg 1 järgi ning selles osas maakohtu otsuse muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. 8. Apellandid on vaidlustanud

§ 113

lg 1 ja

§ 203lg 1 järgi esitatud süüdistuse raames maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut.

Taotlevad tõendite ümberhindamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist. 8.

1. Apellandid on korduvalt viidanud AA ütlustele, märkides, et tunnistaja nägi kuidas kannatanu tuli põlevast majast välja ja kukkus maja ette maha, kust ta pärast leiti. Kolleegium leiab, et apellandid on tunnistaja ütlusi sisustanud meelevaldselt. Nimelt on tunnistaja prokuröri küsitlemise käigus andnud ütlusi, et kui ta jõudis OO põleva maja juurde, siis kohapeal ta kedagi ei näinud. Liikumise kohta on tunnistaja märkinud, et majast seest tundus, et mingi must asi tuli ja jäi ukse ette maha aga tuli oli suur…( 5 kd. t.lk. 51). Seega tunnistaja ütluste kohaselt talle tundus, et nägi mingit musta asja, mis ukse ette maha kukkus. Tunnistaja pole andnud ütlusi, et nägi uksest välja tulevat kannatanu nagu on apellatsioonides märkinud kaitsja ja süüdistatav. Apellandid on osutanud ka Päästeameti asjatundja kirjalikule arvamusele, viidates seejuures seal kajastatud AA ütlustele. Selles osas kolleegium märgib, et asjatundja arvamusest ei nähtu kelle ütlusi on seal kajastatud, kuid oluline on antud juhul see, et asjatundja arvamuses kui muus dokumendis viidatud tunnistaja ütlus, pole käsitatav iseseisva tõendina. Kohtumenetluse poolel on seaduslikud võimalused, näiteks KrMS § 288 lg 9 p 3 või ka § 289 lg 3 alusel taotleda tunnistaja ristküsitlemisel sellise kohtueelsel uurimisel koostatud dokumendi avaldamiseks, mis kajastab tunnistaja ütlusi. Maakohtu menetluses pole kaitsja AA ristküsitlemisel esitanud mingeid taotlusi dokumendi avaldamiseks. Seetõttu on tõendiks tunnistaja poolt ristküsitlemisel antud ütlused ning tuginemine asjatundja arvamuses esitatud ütlustele on ebaseaduslik. 8.
2. Kaitsja on esitanud etteheite, et kohus on tunnistaja VV ütlused kajastanud vaid otsuse lk 15 ühe lausega. Kolleegium sellise kriitikaga ei nõustu. Maakohus on nimetatud tunnistaja ütlused refereerinud otsuse lk
3. Seejuures on kohus tunnistaja ütlusi kõrvutanud sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga ( 1 kd. t.lk. 142-148) ning leidnud, et protokolli andmed kinnitavad tunnistaja ütlust, et nähes kella 21-22 vahel tossu tõusmas suunast, kus oli Meelis Loigu suvila, helistas ta viimasele. Meelis Loik kõnele ei vastanud. Kusagil 15 minuti pärast helistas Meelis Loik tagasi. Nimelt nähtub ka eelnimetatud protokollist, et Meelis Loik on helistanud tunnistaja VV abonentnumbrile
4. mail 2017 kell 21:
5. Kolleegium nõustub prokuröri selgitusega, et süüdistatava poolt kell 21.49-21.50 viibimine tugimasti KIHNA 14 piirkonnas ehk enda suvila piirkonnas, ei kummuta maakohtu poolt tõendatuks loetut, et tulekahju sai alguse hiljemalt kell 21.15 ja juba enne seda oli OO tapetud. Süüdistatava poolt kell 21.55 suvilast helistamine ei välista ega sea kahtluse alla kohtu poolt tõendatuks loetud süüdistusversiooni sellest, et Meelis Loik oli kuriteo toimepanija, kuna OO tapmise, maja põlema süütamise ja helistamise vahele jääb vähemalt pool tundi. Kaitsja apellatsioonis on esitanud väide, et OO elukoht asus süüdistava suvilast 1 km kaugusel, 11 linnulennult 500 meetri kaugusel. Nimetatud vahemaa ei välista poole tunniga Meelis Loigu koju jõudmist. Siinkohal kolleegium peab vajalikuks ka osutada, et tunnistaja VV ütluste kohaselt väitis Meelis Loik talle kell 21:55 telefonis, et tema ei näe mingit suitsu kusagil, et kõik on korras, kuigi tunnistaja ütluste kohaselt oli isegi kaugemal näha suurt musta tossu. Seda enam, et kriminaalasja materjalidega on kohtu poolt tuvastamist leidnud ja seda eelkõige tulekahjuekspertiisi aktiga ( 1 kd. t.lk. 108-117), et põleng sai alguse mitte hiljem kui 21:15 ja helistamise ajal, kell 21:55 oli põleng seega täies hoos. 8.
6. Surnu ekspertiisiaktis( 1 kd. t.lk. 31-37) antud arvamuse kohaselt OO surma põhjuseks on mehaaniline lämbus kaelaelundite kägistamisest kätega. Osad vigastused nagu nahaalused verevalumid pea piirkonnas, verevalumid huulte limaskestal, võivad olla saadud löökidest kõva tömbi esemega näiteks rusikaga, kängitsetud jalaga. Või hooga paiskumisest/kukkumisest peaga vastu kõva tömpi pinda. Sedastatud vigastused on saadud vahetult enne surma ja suremisprotsessi käigus. Põlemiskahjustused on saadud surmajärgselt. Ekspert HK on kohtuistungil antud selgitavate ütlustega ekspertiisiakti kinnitanud, ning selgitanud, et OO surm saabus enne kui keha sattus põlengusse. Tema surma põhjuseks ei ole vingumürgistus. Kaitsja on apellatsioonis välja toonud, et ekspert on andud asjaolust kas kannatanu oli varem söönud, vastuolulisi ütlusi. Kolleegium sellise väitega ei nõustu. Ekspert on, viidates ekspertiisiaktile märkinud, et isikul on magu suur, maos mustjashall vedelik, söögimassi ei leidnud. Lihasöömist ei saa tuvastada. Prokuröri küsimusele, et isik oli enne joonud kui söönud, vastas ekspert jaatavalt. Selline küsimusest ja antud vastusest ei nähtu söömise kinnitus nagu leiab apellatsioonis kaitsja. Seda enam, et ekspert on uuesti kaitsja küsimusele maos vedeliku leidmise kohta kinnitanud, et maos oli vaid vedelik ja söömisele viitavaid märke ei olnud. Samuti on ekspert kinnitanud, et kogu toitu ei ole võimalik välja oksendada. Kaitsja, hinnates eksperdi poolt antud selgitavaid ütlusi ja lahangu tulemusi, väljendab arusaamatust tulemuste ja eksperdi ütluste osas ning jõuab järeldusele, et esinevad vastuolud, mis seavad ekspertiisi järeldused kannatanu surma põhjuste osas kahtluse alla. Selles osas kolleegium osutab, et ekspertiisiakti selgitamiseks oli kaitsjal võimalik eksperdile küsimused esitada. Nii ongi ekspert kinnitanud, et hingetoru limaskestal ei ole kuumakahjustusi, tahma hingetoru sees ega kopsus ei tuvastatud. Lisaks kägistamise käigus tekkinud verevalumitele, oli tuvastatud vaid kõri sissekäigus mustjaspruunid tihked tahmatükis. Ekspert on selgitanud, et suu on pärast surma lahti, suus on lihased, mis moodustavad õõnsa organi ja sellepärast satub tahm hingetoru algusesse ja edasi on hingetoru langenud kokku ja tahm edasi ei lähe. Apellatsioonis on kaitsja, andes osadele tuvastatud vigastusele hinnangu, asudes kolleegiumi arvates osaliselt ka eksperdi rolli, jõudnud järeldusele, et ekspertiisiaktis ja eksperdi ütluste vahel esineb vastuolu. Nii on kaitsja keeleluu murru alusel jõudnud järeldusele, et seetõttu ei saanud hingetorusse sattuda märkimisväärses koguses tahmatükke. Kolleegium osutab, et hingetorus pole märkimisväärses koguses tahmatükke leitudki. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt osad kaitsja poolt viidatud tükkidest olid kägistamise käigus tekkinud verevalumid. Samuti ei tulene ekspertiisiaktist ega eksperdi selgitustest, et keeleluu murd takistab tahmatükke kõri sissekäiku sattumast. Eksperdi selgitus sellest, et pärast surma ei saa inimene liikuda, on loogiline ja eluliselt usutav. 12 Kaitsja uuesti tehtud viited tunnistaja AA ütlustele ekspertiisiakti selles antud arvamust kahtluse alla ei sea. Kolleegium juba eelpool osutas, et tunnistaja ei ole andnud ütlusi, et nägi kannatanut põlevast majast väljumas. Täiesti vastuolus nii ekspertiisiaktis antud arvamusega ja ka viidatud tunnistaja AA ütlustega, on aga kaitsja järeldus, et kannatanu kägistamine pidi toimuma pärast seda kui tunnistaja AA oli näinud kannatanut hoonest välja tulemas. Esiteks on ekspert välistanud ja on seda piisava selgusega aktis kirjeldanud, kui ka kohtuistungil selgitanud, et kannatanu kägistamine kui ka väärkohtlemine sai toimuda enne põlemiskahjustuste saamist. Kolleegiumi veendumuse kohaselt pole alust seada kahtluse alla spetsialistist eksperdi sellekohast arvamust. Teiseks tunnistaja AA ütluste kohaselt ei olnud esialgu maja juures kedagi. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et pärast põleva maja juurde saabumist ja mingi musta asja nägemist, läks ta maja juurest ära. Kaitsja versiooni kohaselt pidi siis keegi maja põlemise ajal ja AA nähes minema maha kukkunud ja osaliselt juba söestunud kannatanu juurde ja teda peksma ja kägistama. Selline kaitseväide on mitte ainult igasuguste tõenditega kinnitamata vaid ka kummutatud juba eeltoodud tõenditega ning pole ka eluliselt usutav. Kolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud põhjendus ja viited ekspertiisiaktile ja seda kinnitavale eksperdi poolt antud selgitavatele ütlustele, ei sea kahtluse alla ekspertiisiaktis tehtud järeldusi muuhulgas sellest, et OO surma põhjuseks on mehaaniline lämbus kaelaelundite kägistamisest kätega ja põlemiskahjustused on saadud surmajärgselt. 8.
7. Apellandid on teinud viited GG ütlustele. Vastavalt kohtuistungi protokollile ( 5 kd. t.lk. 54 pöördel-56 pöördel) on tunnistaja andnud ütlusi, et majja sisse minnes oli seal üks 40 l piimanõu, milles oli mingi ollus, mis hakkas ninasse, sellel oli alkoholilõhn, oli puskarimaterjali, praaga moodi asi. Nõu oli täiesti terve, kaas oli peal. Kaitsja jõuab järeldusele, et kannatanu ajas kodus suurtes kogustes puskarit ning heidab kohtule ette puskari kui süttimisohtliku vedeliku kvaliteedile hinnangu andmist. Seejuures teeb viited ekspert VS ütlustele kohtuistungil. Siinkohal kolleegium osutab, et ekspert on kinnitanud põlevvedelikuekspertiisi aktis märgitut, et ekspertiisiobjektides ei leitud põlevvedelikke ega nende jääke. Seejuures on ekspert ka märkinud, et ekspertiisiobjektiks ei olnud mingeid anumaid. Kolleegiumi seisukohalt on kaitsja tunnistaja GG ütlusi tõlgendanud meelevaldselt, ning esitanud apellatsiooni läbivalt eksitava väite suures koguses kange puskari olemasolust kannatanu majas. Tunnistaja ei ole andnud ütlusi valmis puskari olemasolust piimanõus vaid on märkinud, et tegemist oli puskari lähteaine praaga taolise ollusega. Kolleegium leiab, et praaga käsitamiseks põlevvedelikuna igasugused tõendid puuduvad, mistõttu kaitsja argumentatsioon põlevvedeliku olemasolust kannatanu majas on paljasõnaline ning täielikult tõendamata. Samuti on täielikult oletuslik kaitsja väide, et kannatanu üldse sellist praagat tarvitas ja veel kopsiku või kruusiga. Kaitsja viited kannatanu veres ja uriinis alkoholi sisaldusele selliseks järelduseks alust ei anna. Nimelt on tunnistaja SS kohtuistungil antud ütlustega ( 5 kd.. tlk. 50) kinnitust leidnud, et OO ostis samal õhtul kella 20.30 paiku Kärla alevikus asuvast tanklast, kus viibis koos süüdistatavaga, endale 3 pudelit Laua Viina. Siinkohal kolleegium nõustub ka maakohtu käsitusega, et kodus joomiseks kõlbuliku puskari olemasolul tal selliseks ostuks ja rahakulutuseks vajadus puudus, kuid kolleegium veelkord toonitab, et puskari olemasolu OO köögis pole ühegi tõendiga kinnitust leidnud. 8.
8. Kaitsja seab kahtluse alla tulekahju ekspertiisiakti usaldusväärsuse, esitades väite, et eksperdi järeldused on vastuolulised ja ebaloogilised. Kaitsja leiab, et osaliselt söestunud puuhalg ja osaliselt termiliste kahjustustega paber viitavad tule tegemise alustamisele. Kolleegiumi seisukohalt ei sea selline oletus kahtluse alla eksperdi järelduse, et pliidi kütmise tunnused puuduvad, pole võimalik kindlaks teha millal puuhalg ja paber osaliselt söestusid kuna see võis juhtuda ka köögi põlemise käigus. 13 Samuti kaitsja leiab, et siibrite avamata jätmine tekitas suitsuvine, mis võis saada OO-le saatuslikuks tulekahju tekkimise mõttes. Kaitsja teeb viite eksperdi arvamusele, et kinnise siibriga tule tegemisel tekivad suitsugaasid. Kaitsja arvates kinnitab see kaitsja versiooni tulekahju tekkepõhjustest. Kolleegium märgib, et kaitsja argumentide osas jääb arusaamatuks kuidas siis pliidi alla tule tegemisega, isegi kui siiber on kinni, maja põlema läheb. Sellist võimalust ei kinnita ükski tõend. Tunnistaja GG on kinnitanud, et kui kinnise siibriga hakatakse pliidi alla tuld tegema, siis ajab suitsu sisse, kuid tuli kustub ära. Samuti on ekspert LR kirjalikus selgituses( 4 kd. tlk. 196) kinnitanud, et sellisel juhul ei pääse küttekoldesse piisavalt õhku ja tekib suitsugaase. Kuid antud juhul oli puuhalg söestunud vähesel määral ja seetõttu ei mõjutanud köögi täitumist suitsuga. Kolleegium leiab, et nii tunnistaja kui eksperdi selline ütlus ja selgitus on eluliselt usutav. On selge, et kui teed kinnise siibriga pliidi alla tuld, puudub sinna õhu juurdepääs, mispeale hakkab suitsugaase sisse ajama ja tuli kustub. Kuid selline olukord ei pane maja põlema. Siinkohal kolleegium ka osutab, et eksperdi selgituste kohaselt pliidi ees olnud kergesti süttiva materjali süttimise tunnuseid pliidi küttekoldest pudenenud paberi või muu põleva küttematerjali toimel ei esine. Ekspertiisiaktist nähtuvalt pliidi piirkonnas tulekahjukolde tunnused puuduvad, pliidi läheduses puitpõrandat kattev puitkiudplaat on suhteliselt hästi säilinud, osaliselt on säilinud ka värvkate. Tulekahju tekkimise seos pliidi kasutamisega on välistatud. Tulekahju tehniliseks tekkepõhjuseks saab olla vaid lahtise tule allika termiline toime. Tulekahjukolle paiknes köögis pliidi ja välisukse vahelises piirkonnas, tõenäoliselt põrandal või seintel paiknenud põlevmaterjalil ( 1kd. t.lk. 108-110). Seetõttu on ekslikud ka süüdistatava apellatsioonis esitatud väide, et eksperdid leidsid nagu tuli oleks saanud alguse hooletust kütmisest. Siinkohal viitab kolleegium ka juba eelpool refereeritud surnu ekspertiisiaktile, mille kohaselt kannatanu surma põhjuseks ei ole vingumürgistus ja põlemiskahjustused on saadud surmajärgselt. Kolleegium ka osutab, et vastavalt asjatundja KL poolt koostatud arvamusele, on tegemist esialgse ja koostamise hetkel teadaolevate asjaoludele tugineva arvamusega( 1 kd. t.lk. 18-19). Arvamuse selgitamiseks pole pooled asjatundja ülekuulamist taotlenud. Kolleegium märgib, et tulekahju tekkepõhjuse ja tulekahjuga seotud asjaolude tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel. Seega on vaidlustatud juhul ekspertiis nõutav ning tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamisel saab tugineda ekspertiisiaktile, mitte asjatundja esialgsele arvamusele. 8.
9. Kaitsja leiab, et kannatanute R ja MM ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nende ütluste osalist või täielikku tõendikogumist väljajätmist pole kaitsja taotlenud. Puutuvalt süüdistatava iseloomu on kannatanud andnud edasi vaid hukkunud OO käest kuuldut. Kolleegium märgib, et süüdistatava elukaaslase QQ suhtlemisest OO-ga on kinnitanud oma ütlustega ka FF, AK ja ka QQ, kes on ise samuti kinnitanud OO-ga suhtlemist ja ka tema juures ööbimist. Kolleegium ka osutab, et

§ 12

lg 4 teise lause kohaselt on teo toimepanemise motiiv subjektiivse tunnusena tahtlusest eristatud. Motiiv, mis on siis teo toimepanemisele viinud sisemine põhjus, on koosseistunnuseks vaid juhul, kui see on seaduses otseselt ette nähtud.

§ 113ja § 203 ei nõua subjektiivse koosseisu tunnusena motiivi tuvastamist.

Seega motiivi olemus ja selle tõendatus ei oma koosseisutunnuste sedastamisel olulist tähtsust. Ka tegude toimepanemisele viinud sisemise põhjuse tuvastamatus ei anna iseenesest alust õigeksmõistva otsuse tegemiseks. 8.

1. Kaitsja on teinud viite asjaolule, et surnukehalt, sõrmeküünte alt võetud proovidest, leiti vaid OO bioloogilist materjali. Kolleegium osutab, et ekspertiisiaktist ( 1 kd. t.lk. 60-63) tulenevalt oli võrdlusisikuks hukkunud OO, kelle bioloogilise materjali leidmine tema enda kehalt ja küünte alt võetud proovidest on igati loogiline. Asjaolu, et süüdistatava Meelis Loigu bioloogilist materjali ei leitud ekspertiisiks esitatud tugevasti põlenud kannatanu kehalt võetud proovidest, oli 14 ekspertiisiakti alusel maakohtule teada ning maakohus pole aktile toetuvalt vastupidisele järeldusele jõudnudki, mistõttu tõendi ümberhindamiseks alused puuduvad. 8.
2. Kaitsja leiab, et maakohtu poolt süüdistatava ütluste ebausaldusväärseteks hindamine on üldsõnaline, mis on viinud ka üldsõnalise järelduseni, et süüteod sai toime panna vaid süüdistatav. Seejuures teeb kaitsja viite päästekomando vanema, tunnistaja GG ütlustele, et sündmuskohal oli 10-kond inimest ja 10-kond autot. Viimase osas kolleegium märgib, et GG ütluste kohaselt päästekomando kohale saabumisel põles maja juba suure leegiga. Asjaolu, et seal oli enne neid kohale tulnud läheduses elavad inimesed, v.a. naaber Meelis Loik, vastab tõele, kuid sellel puudub teo toimepanija tuvastamisel tähtsus. Kaitsja jätab tähelepanuta apellatsioonis korduvalt viidatud tunnistaja AA, kes siis tulekahjust ka teatas, ütlused sellest, et kui ta jõudis OO põleva maja juurde siis kohapeal ta kedagi ei näinud. Kolleegium ei nõustu kaitsja järeldusega põhjenduste puudumisest süüdistatava ütluste ebausaldusväärseteks hindamise osas. Maakohus on süüdistatava poolt antud ütluste usaldusväärsuse hindamisel kõrvutanud neid teiste kohtule esitatud ja usaldusväärseteks hinnatud tõenditega ning on välja toonud nendes esinevad vastuolud, mis on siis tinginud süüdistatava ütlustega arvestamata jätmise. Nii on näiteks kohus piisava selgusega tuvastanud vastuolu surnu ekspertiisiaktiga ja eksperdi HK poolt antud selgitavate ütlustega. Samuti QQ ütlustega sellest, et tema ei ole koos OO ja Meelis Loiguga lauas istunud ega nendega koos viina joonud. Samuti on Meelis Loigu ütlused sellest, et ta ei jõudnud kodus süü, mistõttu võttis šašlõkki autosse kaasa, vastuolus tunnistaja QQ ütlustega. Nimelt on tunnistaja kinnitanud, et koos süüdistatavaga sõid ja jõid enne seda kui ta magama läks ja hiljem selgunult Meelis Loik koos OO-ga tanklasse sõitis. Samuti on kohus ka objektiivsetele kirjalikele tõenditele tuginevalt sündmuste paigutamisel ajalisruumilisele teljele välistanud ka süüdistatava poolt esitatud versiooni toimunust ja OO ning tema käitumisest ehk OO viibimisest süüdistatava elukohas pärast tanklas käimist ja seal koos Meelis Loiguga aja veetmisest. Seetõttu pole alust viidata ka sellekohastele QQ kohtuistungil antud ütlustele, seda enam, et tunnistaja on kohtuistungil väitnud, et ei mäleta miks ta kohtueelsel uurimisel pole andnud ütlusi sellel õhtul OO külaskäigust. Arvab, et läks närvi( kd. t.lk. 74). Kolleegium leiab, et selline selgitus pole veenev. Kolleegium maakohtu põhjendustega nõustub ning peab vaid vajalikuks lisada, et kohus on vaidlusteta tuvastanud, et Kärla alevikus asuvast tanklast said süüdistatav ja OO mõlema elukohta jõuda 20.40-20.50 vahel. Süüdistatava versiooni kohaselt joodi koos QQ-ga ja OO-ga viina ja istuti õues. Seejärel lahkus OO jalgsi umbes 1 km kaugusele asuvasse enda elukohta. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on OO telefoninumbrilt 22.mai 207 kell 21:08 helistatud QQ telefonile( 1 kd. t.lk. 137-141). OO-le kuuluv telefon, imeikoodiga XXXXXXXXXXXXXXX, mida on vaadeldud, aga leiti põlemiskahjustustega viimase elukohast täiendava sündmuskoha vaatluse käigus (
3. kd. t.lk.83-95, 97-99). Seega OO sai 21:08 helistada vaid enda elukohast, kus aga hiljemalt 21.15 juba sai alguse põleng ning enne seda oli OO väärkoheldud ja ta oli ära kägistatud. Samuti leiti eeltoodud täiendava sündmuskoha vaatluse käigus riided, milliseid kandis OO tanklas viibides, seega pidi ta jõudma need enne surma ja ka põlengut seljast võtta. Kolleegium, analoogselt maakohtuga leiab, et süüdistatava versioon pärast 20.50 enda elukohas OO-ga aja veetmisest on objektiivsete tõenditega ümber lükatud ning maakohus on seaduslikult tunnistanud süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks. 8.
4. Süüdistatav leiab apellatsioonis, et tunnistaja AA ütlustest, millised on kohus jätnud hindamata, tuleneb, et keegi pidi OO-ga pärast tanklas käimist koos viibima ja temaga viina võtma. OO tankla töötaja ei tundnud. Kolleegium leiab, et süüdistatav on tunnistaja ütlustele andnud meelevaldse sisu. Tunnistaja AA on andnud ütlusi, et tema naabrimees PP teatas talle, et külamehed teadsid rääkida, et Kärla tanklas olla nähtud OO koos kellegi meesterahvaga. Ta ei teadnud kes see meesterahvas oli ( 5 kd. t.lk.53 15 pöördel-54). Kolleegium esmalt märgib, et tunnistaja SS ütluste kohaselt tundis ta tanklas käinud OO, kuid ei tundnud temaga koos olnud meest, kelleks oli süüdistatav Meelis Loik. Seega on apellandi väited OO mittetundmisest ebaõiged. Teiseks ei saa tunnistaja AA ütlustest kuidagi välja lugeda, et OO on ühise joomingu käigus kellelegi rääkinud tanklas käimisest. 8.
5. Süüdistatav on leidnud, et maakohus jättis tähelepanuta tunnistaja RK ütlused. Kolleegium nimetatud etteheitega ei nõustu. Maakohus on otsuses( lk 16) nimetatud tunnistaja ütlused arvestamisele kuuluvas osas kajastanud ning on kõrvutanud ka nende sisu tunnistaja VV ütlustega ja seda puutuvalt just süüdistatava poolt põlengust teadasaamise kohta. Süüdistatav on leidnud, et tunnistaja ütlustes esinevad vastuolud. Sellisest väitest võib järeldada, et süüdistatava arvates pole tunnistaja vähemalt osaliselt usaldusväärne, mis omakorda muudab aga sisutuks etteheite tema ütluste tähelepanuta jätmise osas. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt asjasse puutuvas ja arvestamisele kuuluvas osas tunnistaja ütlustes apellatsioonis viidatud vastuolusid. Kolleegium ei tuvastanud eksimust, mis annaks tunnistaja ütlustele anda maakohtust erinev hinnang. 8.
6. Kolleegium ei tuvastanud apellatsioonides väidetud tõendite ühekülgset hindamist ega inkrimineeritud tegude toimepanemise ja süü tõendamisel selliseid menetlusõiguslikke vigu, mis tõid kaasa ebaseadusliku lahendi tegemise. Samuti pole tuvastav põhjendamiskohustuse rikkumine. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjalikult kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe omavahelisse konteksti ning selgelt ja arusaadavalt põhjendanud oma järeldusi ja seisukohti. Esitatud apellatsioonid ei sisalda veenvaid põhjuseid kogutud tõenditele maakohtu poolt antud hinnangu muutmiseks ning ringkonnakohtul maakohtust erinevale järeldusele jõudmiseks.
7. Apellandid ei ole esitanud eraldi vastuväiteid otsuses esitatud põhjendusele ja järeldusele Meelis Loigu käitumisele antud kvalifikatsioonide osas. Samuti pole apellandid viidanud õigusvastasust välistavatele asjaoludele. Kolleegium ei tuvastanud eeltoodud osas materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse apellatsiooni piiridest väljumiseks, mistõttu eelnimetatud küsimuste suhtes kolleegium põhjendust ei esita.
8. Apellatsioonides ei ole eraldi mõistetud karistusi vaidlustatud. Kolleegium ei tuvastanud materiaal- või menetlusõiguslikku rikkumist, milliste mõjul on kohus mõistnud süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud kustunud karistustega. Kõige raskem põhikaristus on mõistetud sanktsiooni keskmises määras ja liitkaristuse mõistmisel on kohaldatud süüdistatavale leebeimat karistuste liitmise põhimõtet ehk kergemate karistuste raskeimaga kaetuks lugemist.
9. Süüdistatav on apellatsioonis vaidlustanud ka väljamõistetud tsiviilhagi. Põhjenduseks on, et esitatud hagiavalduses pole nõue esitatud tema vastu. Kolleegium tõdeb, et maakohtule esitatud hagiavalduses on hageja nõude juures märgitud, et varaline kahju tuleb välja mõista süüdistatavalt MP-lt. Kolleegium leiab, et tegemist on vormilise eksimusega. Nimelt on hagiavalduses kostjana selgelt märgitud Meelis Loik. Antud menetluses on kogu menetluse vältel ainuke kahtlustatav ja süüdistatav olnud Meelis Loik. Samuti ei ole MP nimeline isik olnud mingis puutumuses vaidlustatud kriminaalasjaga. Kannatanu, hagiavalduse esitanud RR on viibinud maakohtu eelistungil, kus on kinnitanud, et jääb esitatud tsiviilhagi juurde. Ka kannatanu MM on kinnitanud kahju olemasolu ja palunud tsiviilhagi vastu võtta. Kaitsja on märkinud, et kaitsealune ei tunnista tsiviilhagi ja jätnud selle vastu võtmise kohtu otsustada. Seega ei ole menetluspooltel tekkinud kahtlusi selles, et tegemist 16 on Meelis Loigu vastu esitatud nõudega( 4 kd. t.lk. 39-42). 27.detsembri 2017 aasta määruses ( 4 kd. t.lk. 43-45) on kohus KrMS § 2631 alusel võtnud menetlusse kannatanu RR poolt VÕS § 1043 alusel esitatud tsiviilhagi Meelis Loigu vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 22 914,60 eurot. Ka maakohtus on kannatanud, eelkõige RR kinnitanud oma nõuet ja pooltel seejuures kaitsjal ja süüdistataval ei ole tekkinud mingeid kahtlusi, et kannatanute ja eelkõige RR sooviks ja tahteks on, et tsiviilhagi summas 22 914,60 mõistetakse välja süüdistatavalt Meelis Loigult. Kolleegium leiab, et selline hagiavalduse vormistamisel ühes kohas tehtud eksitav viga nimes, ei too antud juhul kaasa maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi rahuldamise ja tekitatud kahju süüdistatavalt välja mõistmise osas.
10. Apellatsioonides on esitatud taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Apellandid on taotluse sidunud õigeksmõistva otsuse tegemisega. Apellatsioonikohus ei tuvastanud KrMS § 309 lg 2 ettenähtud õigeksmõistva otsuse tegemise aluseid ega tühistanud Pärnu Maakohtu poolt Meelis Loigu suhtes tehtud süüdimõistvat otsust. Seega pole alust vaagida kahju hüvitamist lähtuvalt õigeksmõistva otsuse tegemisest. Muudele kahju hüvitamise alustele pole apellandid viidanud. Kolleegium leiab, et taotlus rahuldamisele ei kuulu.
11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
12. veebruari 2019 aasta otsuse muutmata ja kaitsja ning süüdistatava apellatsioonid rahuldamata.
13. RÕS korras määratud kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist summas koos käibemaksuga 300.00 eurot. Taotluses on menetlustoimingutena näidatud kohtuotsusega tutvumine, nõupidamine süüdistatavaga ja apellatsiooni koostamine. Kaitsja ei ole eraldi toiminguteks kulutatud aega välja toonud vaid on ühise ajakuluna märkinud 5 tundi. Kolleegium leiab, et määratud kaitsja poolt ära näidatud menetlustoimingud on hinnatavad vajalikena ning nendele kulutatud koguaega saab pidada mõistlikuks. Seega on kaitsja poolt esitatud taotlus kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p-ga 4 ja põhjendatud ning kuulub seetõttu rahuldamisele koguulatuses. KrMS § 185 lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse kohtuotsus muutmata, jäävad menetluskulud isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kaitsja on esitanud apellatsiooni süüdistatava huvides, mistõttu jääb õigusabi osutamisega seotud kulu koos käibemaksuga 300.00 eurot Meelis Loigu kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 17