Obsah (4)

§ 121§ 136§ 64§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2019 Kriminaalasja number 1-19-3651 Kohtukoosseis kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu 17. juuni 20

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 136 lg 1 järgi Kriminaalasi kokkuleppemenetluses Apellant Vladimir Antonovi eestkostja LA RESOLUTSIOON Jätta LA apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab apellant esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 10. juunil 2019 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Merike Tikk, süüdistatav Vladimir Antonov ja tema kaitsja Karine Nersesjan kokkuleppe V. Antonovile

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 ning

§ 136

lg 1 järgi mõistetavate karistuste, talle JŠ suhtes seatava lähenemiskeelu ning V. Antonovilt välja mõistetavate menetluskulude kohta. Kokkuleppele kirjutasid alla prokurör, süüdistatav ja kaitsja. Lisaks on kokkuleppele märgitud, et kokkuleppe sõlmimise juures viibis eestkostja LA, kes on seda allkirjaga kinnitanud. 1 2. Harju Maakohus arutas kokkulepet 10. juunil 2019 toimunud istungil, millel osalesid kõik kokkuleppele alla kirjutanud isikud, sh LA. 17. juunil 2019 tegi maakohus otsuse, millega mõistis V. Antonovi

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 136 lg 1 järgi süüdi ning mõistis talle karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi mõistis kohus V.

Antonovile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ning

§ 136

lg 1 järgi 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse raskemaga kaetuks.

§ 74lg 2 alusel määras kohus, et V.

Antonovil tuleb mõistetud liitkaristusest kanda ära 5 kuud vangistust ning 1 aasta 1 kuu ulatuses ei pöörata karistust täitmisele, kui V. Antonov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Antonovi eestkostja LA, kes märgib, et ei nõustu maakohtu otsusega, palub ringkonnakohut põhjalikult uurida kõiki asjaolusid ja võtta V. Antonovilt maha alusetud süüdistused. Apellatsiooni kohaselt nõustusid LA ja V. Antonov kokkuleppega psühholoogilise surve mõjul. Nad nõustusid kokkuleppega V. Antonovi halva tervisliku seisundi tõttu, kuna vastasel juhul oleks kohtumenetlus toimunud alles
2. aastal. LA märgib, et ei nõustu V. Antonovile kriminaalmenetluses tehtud ekspertiisi tulemustega. Veel märgib apellant, et süüdistus põhineb alkohoolikust kannatanu alusetutel väidetel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata, sest LA-l ei ole apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni kohtumenetluse pool. Vastavalt KrMS § 246 lg-le 1 on kokkuleppemenetluses kohtumenetluse pooled prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja. Ka kriminaalmenetlusõiguse üldosa sätetest ei tulene, et kriminaalmenetluses saaks kohtumenetluse poolena osaleda ka süüdistatava eestkostja. Ei KrMS § 16 ega § 17 ei nimeta kriminaalasja kohtumenetluse ega laiemalt kriminaalmenetluse osalisena süüdistatava eestkostjat. Ka KrMS
4. peatüki
5. jagu, mis reguleerib kahtlustatava ja süüdistatava õigusi ja osalemist kriminaalmenetluses, ei näe ette kahtlustatava või süüdistatava eestkostja osalemist kriminaalmenetluses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd kahtlustatava ja süüdistatava menetlusõiguste hulgas on ilmselgelt selliseid, mida ei saa teostada tema eestkostja (nt õigus anda ütlusi või sellest keelduda), peaks juhul, kui eestkostjal on õigus kriminaalmenetluses osaleda, olema tema õiguste ulatus seaduses reguleeritud. Praegu seda tehtud ei ole. Kriminaalmenetluse regulatsioon viitab sellele, et seadusandja ei ole soovinud anda kahtlustatava või süüdistatava eestkostjale menetlusosalise õigusi ning seadusandja tahe on olnud see, et kahtlustatav ja süüdistatav osalevad kriminaalmenetluses ja teostavad oma õigusi ja kohustusi oma võimete piires ise. 2 Esiteks väärib tähelepanu, et isegi psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses ei ole menetluse subjektina nimetatud eestkostjat ning KrMS § 395 näeb ette, et psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik osaleb menetlustoimingus ja kasutab käesoleva seadustiku §-des 34 ja 35 sätestatud kahtlustatava ja süüdistatava õigusi, kui seda võimaldab tema vaimne seisund. Teiseks on seadusandja näinud ette, et isikute puhul, kes ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline ise end kaitsma või kellel on enda kaitsmine puude tõttu raskendatud, peab olema KrMS § 45 lg 2 p 2 kohaselt kaitsja kogu kriminaalmenetluse jooksul. Sama kehtib KrMS § 45 lg 2 p 1 kohaselt alaealiste puhul, kes TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on samuti piiratud teovõimega. See tähendab, et piiratud teovõimega isikute puhul peab selle eest, et tema huvid oleks kriminaalmenetluses kaitstud, kandma hoolt kaitsja. Kolmandaks tuleb märkida, et juriidilisest isikust menetlusosalise puhul on kriminaalmenetluse seadustikus on tema seadusliku esindaja õigus menetluses osaleda kriminaalmenetluse seadustikus eraldi reguleeritud (KrMS §-des 36, § 37 lõikes 2, § 39 lõikes 4 ja § 401 lõikes 4). Kuivõrd TsÜS § 120 lg 1 kohaselt määratakse seadusjärgse esindusõiguse ulatus seadusega ning kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette, et piiratud teovõimega süüdistatava esindajal oleks kohtumenetluse poole õigused, ei anna see, et LA on määratud V. Antonovi eestkostjaks, talle kohtumenetluse poole õigusi. Seega ei ole tal õigust maakohtu otsuse peale apellatsiooni esitada. V. Antonovi huvides oleks saanud apellatsiooni esitada tema ise ja tema kaitsja. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Allkirjastanud digitaalselt Sten Lind 3