← Eesti

1-18-9392/26

Obsah (4)§ 315§ 126§ 175§ 293

1-18-9392 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2019.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9392 (18267000592) Kohtukoosseis Ko

§ 315lg 4 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada Heiki Hansalu Kar

S § 113 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja algust alates 02.07.2018.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid ja konfiskeerimine. KarS § 83 lg 1 alusel kuuluvad Heiki Hansalult konfiskeerimisele ja hävitamisele kuriteo toimepanemise vahendina Lääne prefektuuri relvuri juures hoiul olevad asitõendid - pakend 13 Püstol Makarov 1 salvega. 1

(16)1-18-9392

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Heiki Hansalule pakend 14 - Musta värvi kapuutsiga jope (käistelt üle selja sinise triibuga, mille seljaosal allpool kirje X).

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: - pakend 27 - lisa 27.08.2018 sideettevõtjalt saadud andmete protokollile H. Hansalu abonentnumbriga seonduvalt. - pakend 28 - lisa 28.08.2018 sideettevõtjalt saadud andmete protokollile X1 abonentnumbriga seonduvalt. - pakend 32 - kahtlustatava H. Hansalu ütluste seostamine olustikuga DVD andmekandjal.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja menetlemise käigus Lääne Prefektuuri asitõendite hoidlasse hoiule antud esemed: - pakend 1 - DNA-proov kahel vatipulgal verekahtlaselt määrdumiselt. - pakend 2 - 02.07.2018 surnu X1 küünealuste proovid. - pakend 3 - 02.07.2018 sündmuskoha käigus surnu X1 seljast ära võetud t-särk. - pakend 4-11 - padrunikestad ja kuulid 02.07.2018 sündmuskoha vaatluselt (Pakendid 5, 6, 7, 8, 9, 10 - 6 padrunikesta; Pakendid 4 ja 11 - Kuulid uksest ning esikuseinast) - pakend 15 - H. Hansalu kätelt ekspertiisimaterjal - lasujäägiproovid nii paremalt kui vasakult käelt koos andmelehega. - pakend 16 - Kannatanu X1 kätelt lasujäägiproovid nii paremalt kui vasakult käelt koos andmelehega. - pakend 17 - 3 X1 surnukeha kohtuarstliku lahangu käigus eemaldatud kuuli. - pakend 19 - Surnu X1 jalast lahkamisel ära võetud jalanõud suurusnumbriga 46/47. - pakend 20 - Elumaja ukselt, katkise ukseklaasi klaasiliistudelt lasujäägiproovid koos andmelehega. - pakend 21 - Elumaja välisukses olevate kuulide sisenemisavade ümbrusest lasujäägiproovid koos andmelehega. - pakend 22-25 - padrunikestad ja kuulid 06.07.2018 sündmuskoha vaatluselt (Pakend 22Murupinnalt leitud padrunikest (tähis 13); Pakend 23 - Murupinnalt, aia äärest leitud padrunikest (tähis 14); Pakend 24 - Köögiukse ees oleva esiku põrandalt leitud tünni sees olev kuul; Pakend 25 - Välisukse taga oleva esiku põrandalt, külmkapi alt leitud kuul) - pakend 26 - 04.07.2018 surnu X1 lahkamise käigus ära võetud tumesinist värvi teksapüksid pruuni värvi nahast rihmaga. - pakend 1LO - 06.07.2018 läbiotsimise käigus X talust X külast Pärnu maakonnast leitud 14 punast värvi kestaga padrunit. - pakend 2LO - 06.07.2018 läbiotsimise käigus X talust X külast Pärnu maakonnast leitud 2 beeži värvi kestaga padrunit. - pakend 3LO - 06.07.2018 läbiotsimise käigus X talust X külast Pärnu maakonnast leitud 2 rohelist värvi kestaga padrunit ja 1 punast värvi kestaga padrun. - pakend 4LO - 06.07.2018 läbiotsimise käigus X talust X külast Pärnu maakonnast leitud 1 punast värvi kestaga ja 3 beeži värvi kestaga padrunit. Menetluskulud. Välja mõista Heiki Hansalult riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna:

§ 175

lg 1 p 3 järgi ekspertiiside tegemise kulud summas 1126 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa tasu summas 90 eurot;

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1350 eurot. Kokku on menetluskulude summaks 2566 eurot. 2

(16)1-18-9392 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Pank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919700007120. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Tähtaegselt apellatsioonteate laekumise korral motiveeritud kohtuotsuse avaldamine: 06.03.2019.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust KarS § 113 lg 1 tunnustel selles, et 02.07.
  2. a kella 22:00 paiku Pärnu linnas X külas X talus tulistas Heiki Hansalu püstolist Makarov kuuel korral läbi maja puidust välisukse X1, kes suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Kriminaalmenetluses tuvastati, et Heiki Hansalu läks 02.07.2018 õhtusel ajal külla X1 X tallu asukohaga X küla Pärnu linn. Heiki Hansalul oli kaasas temale kuuluv püstol Makarov. Olles jõudnud X talu territooriumile, tekkis X vahel sõnavahetus, mil X1 viibis elumajas sees ning Heiki Hansalu õues. Tüli päädis sellega, et Heiki Hansalu, olles teadlik X1 viibimisest elumaja ukse taga, tulistas püstolist Makarov (ГБ3299) vähemalt viiel korral läbi X talu elumaja puidust välisukse X1t ning vähemalt kahel korral läbi ukse aknaava eeskojast köögi poole liikuvat X1t. Heiki Hansalu tekitas X1le elupuhused kehavigastused: kehatüve eesmisel pinnal kokku 5 laskehaava ja 1 kuul nahaaluses koes kõhul, kehatüve tagumisel pinnal kokku 6 laskehaava ja 1 kuul nahaaluses koes selja alaosas ja 1 kuul vasakus tuharas, laskehaav parema reie eespinnal ülemises kolmandikus, verevalumid vigastuste ümber, vigastused kõhukelmel, kahekordne vigastus aordil, läbiv vigastus maksa parema sagara eesmises servas, vigastus suurrasvikus paremal pool, läbivad vigastused peensoolel ja peensoolekinnistis paremal pool; lülisamba
  3. nimmelüli purustus, parema IX roide ülaserva läbiv vigastus; nimmeristluuliiduse ja vaagnaluu suure tiiva vigastus paremal pool, parema häbemeluu ülemise haru eesmise serva vigastus, läbiv laskevigastus paremal käel küünalohu piirkonnas, nahamarrastused ja nahakriimustused paremal käel, kõhu ja rindkerepiirkonnas. X1 surma põhjuseks on kehatüve läbivad ja mitteläbivad laskevigastused koos skeletiluude ja siseorganite (aort, maks, peensool ja peensoolekinnisti) vigastustega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus välisest ja sisemisest verejooksust. Kuivõrd kohtueelses menetluses Heiki Hansalu käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud, esitatakse Heiki Hansalule süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ehk tapmises. 3

(16)1-18-9392 Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Heiki Hansalu end KarS § 113 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Kaitsja leiab, et kvalifitseeritud kuritegu tapmine ei ole antud juhul kriminaalasjas tõendamist leidnud. Uurimine ei ole tuvastanud, kas süüdistatav ründas või tegu oli enesekaitsega. Kaitsja leiab, et on vajalik tuvastada süüdistatava käitumise põhjus, et hinnata õieti süüd ja määrata õiglane karistus. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuriteo puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult Heiki Hansalu süüditunnistamist KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Maakohtu seisukoht Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab et süüdistatava süü antud kuriteos on kohtus tõendamist leidnud ja Heiki Hansalu on pannud toime KarS § 113 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo. Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et KarS § 113 lg 1 objektiivne koosseis seisneb teise inimese tapmises. Tapmisega rünnatav õigushüve on teise inimese elu. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 02.07.2018.a süüdistuses näidatud ajal X talus toimunud tulistamise tagajärjel sai surma X1 (sündmuskoha vaatlusprotokoll kd 1 tl 27; surnu ekspertiisiakt koos lisadega kd 1 tl 120-155). Samuti ei ole vaidlust selles, et tulistajaks oli tema enda X süüdistatav Heiki Hansalu. Süüdistatav Heiki Hansalu on kohtuistungil andnud ütlusi (kd 2 tl 83-90), mille kohaselt läks ta 02.07.2018 õhtusel ajal tavapärasele ringkäigule X tallu, kus sel hetkel elas X
  1. Läks igakordset kontrolli tegema, et vaadata oma vara üle. Küla peal oli kuulda, et X1 sõidab järelkäruga X ja töökoja vahelt, siis oli alust arvata, et ta oli jälle midagi ära viinud talust. Heiki Hansalu ütlustest tulenevalt oli suhteliselt tavapärane, et tal oli X käies relv kaasas, nii ka 02.07.
  2. Relva kandis ta enda sõnul enesekaitseks, kuivõrd X1 puhul oli tegemist impulsiivse inimesega. Süüdistatava sõnul oli tal 02.07.2018 relv koos 6 padruniga taskus. Kui algselt sujus x vaheline vestlus rahulikult (räägiti kohtuotsusest (vt määrus kaasomandi jagamise nõudes kd 1 tl 117-119) ja E.S), siis hetk hiljem Heiki Hansalu sõnul X ägestus. Suhtlus toimus esmalt läbi maja kinnise välisukse. X1 oli majas sees ning Heiki Hansalu väljas. Mingi hetk tegi kannatanu maja ukse lahti ja süüdistatav sai jala ukse vahele, mille peale kannatanu omakorda taganes. Seejärel kannatanu ägestus ning tõmbas maja ust nii tugevalt kinni, et lõhkus süüdistatava pükste taskus olnud telefoni ekraani ära. Kannatanu pani ukse lukku ja hakkas teiselt poolt ust tapmisega ähvardama süüdistatavat. Kannatanu lahkus seejärel eeskojast ning süüdistatavgi arvas, et hakkab ära minema. 1-2 minuti möödumisel tuli kannatanu tagasi ja tal oli midagi käes. Süüdistatava sõnul hoolimata sellest, et oli hämar, kuna elamu koridoris tuled ei põlenud, vaid põles ainult köögivalgus, mis paistis X1 selja tagant esikusse, siis sellise valgusega oli läbi välisukse akna näha, et X1l on käes relv, relvataoline ese, mille ta Heiki Hansalu poole suunas, ähvardades viimast samas ära tappa. Süüdistatav arvab, et tegemist oli püstoliga (ütlused kd 2 tl 89). X1l oli hull pilk silmis. Kõik see muutis Heiki Hansalu jaoks olukorra reaalseks, värava ja välisukse vahel oleval alal ei olnud kuskile varjuda. Heiki Hansalu sõnul hoiatas ta X1, et tal on relv, kuid see ei muutnud olukorda rahulikumaks, vaid X1 jätkas ähvardamist. Selle peale Heiki Hansalu laadis relva, hoiatas X1, et ta tulistab ning tegi hoiatuslasu. Enda sõnul seisis Heiki Hansalu laskmise ajal 3-4 meetri kaugusel uksest, värava ja maja välisukse vahel (ütlused kd 2 tl 89, sündmuskoha vaatlusprotokolli juures skeem majast kd 1 tl 31, värava kaugus majast nähtav 4
(16)1-18-9392 fotol nr 3 tl 33) ning hoiatuslasu tegi paremale poole trepi kõrvale maa sisse. Süüdistatava sõnul hoiatuslasu peale X1 ei reageerinud, vaid ähvardas Heiki Hansalu ja tema lapsi jätkuvalt tapmisega ning tõstis seejärel uuesti nähtavale relvalaadse eseme, mispeale Heiki Hansalu tulistas 5 lasku X1 jalgade piirkonda. Välisukse aknaavasse süüdistatav ei tulistanud. Enne tulistama asumist kuulis süüdistatav läbi ukse ka, kuidas kannatanu relva laeb, käis ehtne relva laadimise hääl. Kannatanul veel ei õnnestunud relva laadimine, mis ajas teda omakorda närvi. Pärast tulistamist liikus X1 süüdistatava sõnul ukse tagant ära trepikoja ette esikusse, kus ta kohmitses ja viskas süüdistatava arvates midagi pööningule, hüüdes samal ajal sõnad: „Otsige raisk“, seejärel suundus X1 köögi poole, kus käis suur kolin, misjärel oli vaikus. Kui kannatanu suundus maja sisemusse köögi poole, läks süüdistatav kohe tema järel maja juurde. Julgust ei olnud, aga läks, et vaadata, mis edasi toimub, millega kannatanu nüüd välja tuleb. Süüdistatav katsus ust, uks oli lukus, vaatas katkisest aknaavast sisse, hüüdis X
  1. Seejärel läks süüdistatav köögi akna juurde aga kardin oli ees ja näha ei olnud midagi. Süüdistatav suundus väravast välja eemale, tegi suitsu ära ja ootas. Seejärel helistas X E.H, et viimane teavitaks juhtunust piirkonnapolitseinik H.H (vastava kõne tegemist on E.H ja H. H tunnistajatena kohtuistungil ka kinnitanud, ütlused kd 1 tl 183 ja kd 1 tl 180). Hädaabi numbrile 112 ei julgenud süüdistatav helistada, sest ei oleks osanud neile asja selgitada. Koju jõudes andis süüdistatav relva oma tütre H.H1 kätte (vt ka H.H1 sellekohased ütlused kd 1 tl 192, P.H ütlused kd 1 tl 189). H.H1 andis relva omakorda oma elukaaslase R. S kätte, kelle kaudu jõudis relv ka politseini ( R. S ütlused kd 1 tl 194, relva üleandmise akt kd 1 tl 116). Kohtu hinnangul on usutav, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas X1 ja Heiki Hansalu vahel tüli tekkis (süüdistatava kirjeldused sellest, et omavaheline läbisaamine süüdistataval ja kannatanul ei olnud hea kd 2 tl 83-85, tunnistajate ütlused X1 ja Heiki Hansalu halvast omavahelisest läbisaamisest: P.H ütlused kd 1 tl 18, H.H1 kd 1 tl 192, M.P kd 2 tl 77, E.S kd 2 tl 78, L.S kd 2 tl 81-82). Kusjuures tunnistajad E.S ja L.S on andnud kohtuistungil pigem kannatanut toetavaid ütlusi, öeldes, et kannatanu kartis E.H ja Heiki Hansalu (st ka süüdistatavat Heiki Hansalu, kes käis kannatanult kuuldu põhjal purjus peaga kannatanut X talus ähvardamas). Süüdistatav ja tunnistajad E.H, P.H ja H.H1 on aga märkinud, et vaenulik ja ähvardava käitumisega ülejäänud sugulaste suhtes oli just kannatanu. X vaheline pärandivaidlus oli lõppenud toimikus asuva kohtuliku kompromissiga, määrus kd 1 tl 117-
  2. Kompromiss oli sõlmitud enne käesolevat kuriteosündmust, kuid lahendi edasikaebe korra järgi jõustus alles pärast sündmust. Kaitsja on vastavale lahendile viidates selgitanud, et vara jagamine ei saanud seega olla sündmuse motiiviks (kd 2 tl 107). Kaitsjale tuleb selgitada, et teo motiiv peab süüdistuse sisus kajastuma juhul, kui see kuulub süüdistuse materiaalõiguslikuks aluseks oleva kuriteokoosseisu tunnuste hulka (nt KarS § 114 lg 1 p 5 - tapmine, kui see on toime pandud seoses röövimisega või omakasu motiivil). KarS § 113 lg 1 koosseisu tunnuste hulka, milles antud juhul süüdistatavat süüdistatakse, vastav tunnus ei kuulu. Küll on aga vahetult eelnenud ja järgnenud sündmused olulised, et aru saada süüdistuses kirjeldatud kuriteo kontekstist. Kohtu hinnangul ei saa seda vastselt enne sündmust kohtu poolt koostatud lahendist järeldada, et vara jagamisel kuriteosündmusega mingit puutumust ei ole. Varal, mida veel reaalselt kuriteosündmuse toimumise ajaks ära jagatud ei oldud, on puutumus konkreetse asjaga. Heiki Hansalu on ise selgitanud, et käis X talus kontrollimas, et kannatanu X1 kolmele X ühiselt kuuluvast talust vara ära ei veaks (selles osas vt ka E.H ütlused kd 1 tl 184, 187, P.H kd 1 tl 190 ja H.H1 kd 1 tl 192). Samuti on süüdistatav selgitanud, et küla vahelt oli kuulda, et X1 olevat käruga töökoja ja X vahet sõitnud ning ju ta siis midagi sealt taas ära vedas. Ehk tegemist ei olnud pelga rutiinse kontrolliga süüdistatava jaoks, vaid süüdistataval oli vaja kontrollida ka vahetult külast kuulduga seonduvat. Sisuliselt teostas Heiki Hansalu 02.07.2018 kontrolli, et selleks ajaks, kui kohtulahendi 5
(16)1-18-9392 järgi enampakkumine ka reaalselt toimunuks saab, oleks X talus vara endiselt veel alles. Süüdistatava sõnul vedas X1 jagamata ühisvara ja tema vara sealt minema kas töökotta või mujale. Kohus usub, et vastava vara ära vedamise kahtlused X1 ja Heiki Hansalu vahel 02.07.2018 jutuks ka tulid, mis sai olla üheks tüli tekkimise põhjuseks. Pelgalt välise vaatluse põhjal, mida süüdistatav talu juurde jõudes enne X poolt tema kõnetamist teha jõudis (süüdistatava ütlused, et kohale jõudes läks hoovi poole, kui kannatanu teda märkas ning ukse taha kõnetama tuli, kd 2 tl 85), Heiki Hansalu vara ära vedamise kahtlusele vastuseid ei saanud. Usutavad on ka süüdistatava ja tunnistajate ütlused, et X1 oli asjade koguja, tal oli soov kõike omada ( R.S ütlused kd 1 tl 177). Samuti see, et ta kedagi viimastel kuudel enne oma surma X talu hoonetesse sisse ei lasknud (süüdistatava ütlused kd 2 tl 84). Süüdistatav ja tunnistaja on kirjeldanud, et päranduseks oleva maavalduse jagamisel soovis X1 endale just talu hooneid ja nö talu südant (süüdistatava ütlused kd 2 tl 83, E.H ütlused kd 1 tl 186). Siit omakorda on tuvastatav vahel 02.07.2018 X talus tekkinud sõnavahetuse järgmine põhjus. Kannatanu kedagi majja ei lasknud, seda teadis ka süüdistatav. Ka tunnistaja E.S on kirjeldanud kohtuistungil varasemat sündmust, kus kannatanu enda nooremat (so Heiki Hansalu) majja ei lasknud, kd 2 tl
  1. Ometigi asetas süüdistatav enda sõnade kohaselt kannatanu poolt maja ukse paotamisel enda jala ukse vahele. Saab järeldada, et see X1le ei meeldinud, kuna järgnevalt on süüdistatav kinnitanud, kuidas kannatanu tõmbas maja ukse täie jõuga kinni ning selliselt, et ukse vahel olnud kannatanu jalg jäi ukse vahele ja purunes kannatanul pükste taskus olnud telefoni ekraan. Usutav on, et vastav ukse tõmme ei jätnud süüdistatavatki rahulikuks. Süüdistatav on kohtuistungil vastuoluliselt ka öelnud (kirjeldades sündmusi peale laskmise toimumist), et ta majja sisse ei oleks soovinud minna, sest tegemist oli sel hetkel teise koduga. Samas jala ukse vahele ta siiski asetas, mis tähendab, et soov vestlust või vaidlust kannatanuga jätkata süüdistataval oli. Samuti tuleneb sellest soov jätta endale vabaks teekond majja sisenemiseks. Süüdistatav on öelnud, et vestluse toimumise ja jala ukse vahele asetamise eelselt tegi ta järelduse, nagu kannatanu soostuks tema majja sisenemisega. Kannatanu poolt ukse kinni tõmbamisest saab järeldada, et see oletus oli ekslik. Eeltoodu põhjal on kinnitust saanud, et süüdistataval oli sündmuse toimumise õhtul ärritumiseks mitu alust. Esiteks nii arvamus, et kannatanu oli ühise kuuluvusega esemeid X talust samal päeval ära vedanud, kui ka kannatanu poolt süüdistatava jala X talu maja ukse vahele jätmine. Usutav on, et kui süüdistatav päris kannatanult aru talust ära veetud esemete kohta ning asetas jala maja välisukse vahele, kuhu sisse kannatanu süüdistatavat ei soovinud, ei jäänud omakorda rahulikuks kannatanugi. Kirjeldatu oli kohtu hinnangul algatuseks ka süüdistuses näidatud sündmuse toimumisele. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kannatanule oli tekitatud süüdistuses näidatud ajal tervisekahjustused, millesse ta ka suri. Kannatanul esinesid tervisekahjustused - kehatüve eesmisel pinnal kokku 5 laskehaava ja 1 kuul nahaaluses koes kõhul, kehatüve tagumisel pinnal kokku 6 laskehaava ja 1 kuul nahaaluses koes selja alaosas ja 1 kuul vasakus tuharas, laskehaav parema reie eespinnal ülemises kolmandikus, verevalumid vigastuste ümber, vigastused kõhukelmel, kahekordne vigastus aordil, läbiv vigastus maksa parema sagara eesmises servas, vigastus suurrasvikus paremal pool, läbivad vigastused peensoolel ja peensoolekinnistis paremal pool; lülisamba
  2. nimmelüli purustus, parema IX roide ülaserva läbiv vigastus; nimmeristluuliiduse ja vaagnaluu suure tiiva vigastus paremal pool, parema häbemeluu ülemise haru eesmise serva vigastus, läbiv laskevigastus paremal käel küünalohu piirkonnas, nahamarrastused ja nahakriimustused paremal käel, kõhu ja rindkerepiirkonnas. Sellised vigastused on kannatanul tuvastatud surnu ekspertiisiaktiga (kd 1 tl 120-155). Ekspertiisiaktis on märgitud ka, et vigastused on tekitatud lühikese ajal jooksul enne surma saabumist ja suremisprotsessi käigus 02.07.2018 korduva tulistamisega tulirelvast kuuliga. Eksperdil on alust arvata, et X1 asend kehavigastuste tekitamise ajal oli liikuv, ajas ja ruumis 6
(16)1-18-9392 muutuv. Tulenevalt vigastuste asukohast on tõenäoline, et X1 on olnud vigastuste saamise hetkel liikumises, keha pööramisel vasakule poole. Arvestades vigastusi oli kannatanu vigastuste algfaasis võimeline liikuma, kuid peale kõikide vigastuste saamist enam mitte. Surnukehal fikseeritud vigastustest ja surnu ekspertiisiaktist tuleneb, et X1 on teinud laskevigastuste saamise ajal pöörde vasakule, st ta pööras end ajal, mil tema suunas tulistati. See on ka põhjus, miks osad laskevigastused on saadud suunaga tagant ette ja osad vigastused suunaga eest taha. Eluliselt on usutav, et X1 soovis oma elu päästmiseks liikuda eeskojast ära, et kuulide eest pääseda. Soovis läbi esiku liikuda kööki, mis asus kannatanust vasakul, arvestades, et kannatanu seisis laskude eelselt maja eeskojas näoga välisukse suunas. Vastavast tulenevalt sooritas kannatanu laskude all pöörde ka just vasakule. Selles, et Heiki Hansalu kasutas tulistamisel oma isiklikku püstolit PM Makarov, vaidlust ei ole. Lisaks süüdistatava enda ütlustele kinnitab seda ka kriminaalasjas teostatud tulirelva ekspertiis (kd 1 tl 160-172). Eeltoodu tähendab, et on tuvastatud põhjuslik seos süüdistatava tegevuse – tulistamise - ja tagajärje – kannatanul esinenud kehavigastuste vahel. Ekspertiisist nähtub, et ekspertiisiks esitatud 8 padrunikesta on heidetud laskmisel ekspertiisiks esitatud püstolist (6 padrunikesta leidmine sündmuskohalt on kajastatud vaatlusprotokollis, kd 1 tl 29 ning 2 padrunikesta leidmine täiendava sündmuskoha vaatluse protokollis, kd 1 tl 76-78). Seega on väär kaitsja seisukoht (kd 2 tl 112), et sündmuskohalt leiti vaid 6 pardunikesta. Ekspertiisiks esitatud 7 kuuli on lastud ekspertiisiks esitatud püstolist. Ekspertiisiks esitatud püstol on laskekõlbulik ning selle vaatlusel ei tuvastatud defekte, millest tulenevalt võiks toimuda ühekordselt päästikule vajutamisel mitu lasku. Tähendab, et iga lasu sooritamiseks pidi süüdistatav relva päästikule vajutama. Kohtu hinnangul saab sündmuspaigalt leitud pardunikestade ning kuulide arvust ja paiknemisest, aga ka lasukanalite arvust järeldada, et süüdistatav tegi sündmuskohal 8 lasku (tuvastatu ei lähe vastuollu ka süüdistusaktiga, kus on kirjas, et sooritati vähemalt 7 lasku – st mitte vähem kui 7). Ühte kuuli ei ole kohtu hinnangul leitud. Tõendid, sh eelkõige täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll, näitavad, et kõik 8 lasku on sooritatud ka kannatanu suunas. Viis lasukanalit on fikseeritud maja välisukse sees (foto nr 22 nummerdatud lasukanalitest kd 1 tl 93). Samuti on tuvastatud, et 3 lastud kuuli läbisid välisukse selle keskosas asuva akna kaudu (foto nr 41 nummerdatud lasukanalitest kd 1 tl 104). Tuvastamine on olnud võimalik eeskoda ja esikut lahutava ukse sees olevate lasukanalite põhjal, millised on täiendavas sündmuskoha vaatlusprotokollis markeeritud eeskoja ja esiku vahelisel uksel numbritega 6, 7 ja 8, protokoll kd 1 tl 77, fotod tl 98105. Seega on tuvastatud kolm konkreetset lasukanalit, millised on sisemisele uksele tekkinud läbi välisukse aknaava lastud kuulidest. Süüdistatava relvast lastud kuulidest 3 kuuli on leitud kannatanu kehast (surnu ekspertiisiakt ja foto kuulidest kd 1 tl 158, üks kuul esikus asetsenud tünnist ja üks esiku külmkapi alt (täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll tl 78), üks kuul esiku tagaseinast ja üks kuul eeskoja ja esiku vahelisest uksest (sündmuskoha vaatlusprotokoll fotodega nr 68-69, kd 1 tl 69 ja fotod nr 71-72, kd 1 tl 71-72). Kõik leitud 7 kuuli on Heiki Hansalu poolt tulistatuna läbinud seega maja välisukse (kas ukse sisse lasukanali tekitamise teel või läbi välisukse aknaava). Nagu eelnevalt märgitud, ühte kuuli ei ole leitud. Tõendite põhjal viibis kannatanu tema suunas tulistamise ajal maja eeskojas. Maja välisuks oli suletud, samuti oli suletud asendis esiku ja eeskoja vaheline uks. Viidatut tõendavad esiku ja eeskoja vahelise ukse sees paiknevad lasukanalid. Kui sisemine uks oleks olnud avatud, ei oleks kuulid nimetatud uksesse lasukanaleid tekitanud, vaid ukse asukohani jõudnud kuulid (osa kuule jäid pidama eeskojas viibinud kanntanu kehasse) oleksid läbinud vaba ukseava. Asjaolu on tuvastatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle lisaks olnud fototabeliga (protokoll kd 1 tl 28-29, fotod nr 61 ja 62). 7
(16)1-18-9392 Ka vaatlusprotokolli lisaks olevatel fotodel kajastatud vere jäljed põrandal näitavad, et kannatanu viibis tulistamise ajal eeskojas, pööras end tulistamise ajal vasakule poole ümber ja liikus seejärel eeskoja ning esiku ust avades köögi suunas. Eeskojas, kus kannatanu tulistamise hetkel viibis, on põrandal rohkelt verd (fotod kd 1 tl 34-36). Esikus, mida kannatanu kööki suundudes läbis, on aga vaid tilkuva vere jäljed. Jälgedest on näha, et kannatanu ei seisnud seal (ega ka ei kohmitsenud, nagu märkis oma ütlustes süüdistatav, ütlused kd 2 tl 87), vaid vere jäljed tekkisid sinna, kui kannatanu läbis esiku (fotod kd 1 tl 38). Esiku seinal on vere jälg, mis tekkis sinna kohtu hinnangul kannatanu poolsest käega toetamisest ajal, mil kannatanu esikut läbis (foto kd 1 tl 39). Vaatlusprotokolli lisaks oleval fotol kannatanust on näha, et kannatanu parem käsi on verega määrdunud ning sai jätta vastu seina puutudes sinna määrdumisjälje (foto kd 1 tl 42). Ka köögiukse piidal on vere jäljed, mis tähendab, et kannatanu riivas uksepiita (foto kd 1 tl 39). Kööki jõudes kannatanu kukkus ning enam ei tõusnud. Süüdistatava sõnul tegi ta kannatanu suunas laskmise eelselt hoiatuslasu paremale poole trepi kõrvale maa sisse ning järgnevad 5 lasku X1 jalgade piirkonda. Ülalpool analüüsitud tõenditega (eelkõige lasukanalite arv) luges kohus tõendatuks, et hoiatuslasku ei toimunud. Vaadates surnu ekspertiisiakti lisaks olevat vigastuste asukoha skeemi (kd 1 tl 153) nähtub, et kõige madalam laskehaav on kubeme kõrgusel ning kõige kõrgemad õlavarre ja rinna piirkonnas, enamus laskehaavasid on aga kõhu piirkonnas. Seega ei toeta surnu ekspertiisiakt süüdistatava väidet sellest, et süüdistatav tulistas 5 lasku kannatanu jalgade kõrgusele. Viidatut ei kinnita ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud mh X talu maja välisust (foto tl 54). Lasukanalid asuvad ukselingi kõrgusel, mida ei saa aga antud juhul kuidagi samastada jalgade kõrgusega. Välisukse sisse lasukanali tekitanud laskudest kõige ülemine on tehtud uksepakust 105,5 cm ja alumine 95 cm kõrgusel (tl 28). Kannatanu seisis eeskoja põrandal, uksepakust seega isegi madalamal. Aknaavast eeskotta lastud lasud on tehtud veelgi kõrgemalt. Kaitsjagi on teesides märkinud, et 186 cm kannatanu suunas on tehtud lasud 140 cm kõrgusele ja sellest allapoole, mida ei saa kuidagi pidada jalgadesse tulistamiseks. Ka horisontaalselt ust hinnates on lasud tehtud ukse keskossa, ehk seega samasse eeskoja piirkonda, kus süüdistatav enda kinnitusel läbi välisukse aknaava hämaras eeskojas kannatanut nägi. Kriminaalmenetluses on süüdistatav Heiki Hansalu väitnud, et tulistamise hetkel paiknes ta kuskil värava vahel, so 3-4 meetrit välisuksest. Samale seisukohale on süüdistatav osutanud ka ütluste ja olustiku seostamisel, mis viidi läbi 09.07.2018 (kd 2 tl 44-54). Kohtumenetluse käigus on uuritud mitmeid tõendeid, mis selle ümber lükkavad. Esiteks on selliseks tõendiks lasuekspertiis (kd 1 tl 156-159), mis mh tõendab, et X talu välisukselt võetud proovidelt leiti ohtralt ja ukse aknaraamilt vähesel määral tulirelvast pärinevate põlemisjääkidele iseloomulikke mikroosakesi. Kuna kaitsja pööras konkreetsetele põlemisjääkidele tähelepanu (teesid kd 2 tl 112), märgib kohus siinkohal, et aknaraamil sai olla lasu jääke vähem, sest kuul lendas läbi olemasoleva (akna)ava (mille klaas oli süüdistatava enda ütluste põhjal katki juba varem, ütlused kd 2 tl 89), mitte ei tunginud läbi ukse. Seega tekkis aknaraamile lasujääke ka vähem. Oluline pole mitte see, kas lasujääke oli vähem või sama palju, vaid et jääkide koostis oli sama. Siinjuures tulebki kaitseväidetele vastu selgitada (vt teesid kd 2 tl 112), et ekspertiisi käigus tuvastati, et proovide 1, 2 (Heiki Hansalu käed), 5 (elumaja ukseklaasi liist) ja 6 (elumaja ukses olevate kuulide sisenemisava) koostis ja morfoloogilised tunnused on iseloomulikud teatud tüüpi parduni süütesegu põlemisjääkidele. Lasujääkide leidumine lasuvigastuste ümbrusele viitab lähilasule ehk lasukauguele vähem kui 2 meetrit. Tähtsust omab ka tulirelva ekspertiisis sedastatu (kd 1 tl 160172), et püstolist Makarov laskmisel heideti kestad relvast taha paremale, so 4,5 – 5,1 m kaugusele. Kuivõrd sündmuskohal paiknesid kestad maja lähedal (eeskojast parempoolsest nurgast 310 cm, 298 cm, 437 cm, 431 cm, 334 cm ja 474 cm, sündmuskoha vaatlusprotokoll kd 1 tl 29 ning 300 cm ja 430 cm kaugusel, täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll kd 1 tl 77), tuleb lugeda kummutatuks süüdistatava versioon, et ta lasi kannatanut seistes ise eeskojast 3-4 meetri kaugusel. Kui uskuda 8
(16)1-18-9392 süüdistatava selgitust tema paiknemisest, oleksid padrunikestad lennanud maha otse relva käsitseva süüdistatava kõrvale, mitte iseloomulikult konkreetsest relvast tulistamisele laskjast tahapoole. Süüdistatav ise ka ütles kohtuistungil antud ütlustes, et oli lähedal ja maja ukse ja värava vahel ning tal ei olnud kuhugi põgeneda. Seega laskmine ei toimunud mitte värava juurest, vaid majale ja kannatanule oluliselt lähemal. Tõendite põhjal loeb kohus tuvastatuks, et süüdistatav viibis laskude sooritamise hetkel maja välisuksest mitte kaugemal kui 2 meetrit. Samas kui kaugelt kannatanu suunas tulistati, see ei oma süüdistatava käitumisele juriidilise hinnangu seisukohast määravat tähtsust. Fakt on see, et süüdistatav tulistas tulirelvast ja laskudest sai pihta kannatanu, kellele oli just nende laskudega ka tekitatud temal esinenud ja ekspertiisiga tuvastatud kehavigastused. Kõike eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et sündmus ei leidnud aset selliselt nagu süüdistatav seda kinnitab. Kohtu hinnangul süüdistatava kohtuistungi antud ütlused ei ole usaldusväärsed, sest ütlused on ümber lükatud teiste kogutud tõenditega. Esiteks ei kinnita ükski tõend, et oleks toimunud hoiatuslask. Seda, et kannatanu pihta oleks tehtud vaid viis lasku, et näita ka surnu ekspertiisiakt, mille kohaselt on kannatanut tabatud vähemalt 7 kuuliga (kd 1 tl 126), kusjuures eksperdid on hinnanud vähemalt 3 vigastust kuulide väljumisavadena (ekspertiisiakti järgi vigastused tähistusega nr 5, nr 12 ja nr 15) ning 3 kuuli leiti kannatanu kehast. Samuti on õige, et X1 ei pööranud ennast peale laskmist ümber ning ei liikunud esiku ja köögi suunas (vt süüdistatava ütlused kd 2 tl 87), vaid X1 pööras end laskmise ajal esmalt vasakule, saades selliselt kohtu hinnangul ka paremat kätt läbiva laskehaava (ekspertiisiakti ja skeemi järgi laskehaavad 6 ja 5, kd 1 tl 122-123, 153) ning pööramise järgselt tabamused selga (ekspertiisiakti ja skeemi järgi laskehaavad nr 11 ja 13, kd 1 tl 123 ja 153). Allpool näitab kohus ära süüdistatava ütlustes vastuolud ka teiste kohtuistungil uuritud tõenditega, ehk kannatanu poolse tulirelva omamise kohta, samuti väidetava süüdistatava relvaga ähvardamise osas käesoleva sündmuse käigus ning relva (teisele korrusele) ära viskamisega seotult. Kogu menetluse vältel on süüdistatav väitnud, et ta oli hädakaitseseisundis ja ta tulistas enesekaitseks. Selleks, et jaatada hädakaitseseisundi olemasolu, tuleb tuvastada õigusvastane rünne. Süüdistatava sõnul tulenes oht ja rünne X1 poolt tema sihtimisest relvaga ning verbaalsetest tapmisähvardustest. Samas on Heiki Hansalu väide, nagu oleks X1 teda relvaga sihtinud, paljasõnaline ning kriminaalasjas ei ole ühtegi objektiivset tõendit, mis seda kinnitaks. Samuti ei saanud H. Hansalu kuulda selget relva laadimishäält kannatanu tegevuse läbi, sest tulistamisele vahetult eelnenud ajal ning tulistamise hetkel kannatanul relva käes ei olnud. Tähele tuleb panna ka, et esimeste laskude järgselt kannatanu keeras ning seejärel tabas teda kuul paremasse kätte, läbides käe. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kannatanu oleks peale sellist tabamust relva endiselt käes hoidnud ning selle seejärel süüdistatava esitatud versiooni kohaselt korrus kõrgemale jõudnud ära visata. Ekspertiisiaktis on kirjas ka, et sisuliselt hakkas kannatanu suremisprotsess peale tema pihta laskude sooritamise ajal. Süüdistatav on kohtuistungil selgitanud, et teab, et kannatanul on ebaseaduslikud relvad. Süüdistatav on neid näinud pea iga aasta. Prokuröri taotlusel

§ 293

lg 1 ja § 289 lg 1 alusel avatakse siinkohal süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrolliks süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused alljärgnevas sõnastuses: „Tean, et X1il olid ebaseaduslikud relvad, vähemalt üks püstol ja üks jahirelv. See oli umbes 10 aastat tagasi kui ta mingeid kährikuid tagaaias lasi ja mulle vastu jalutas, kleit seljas ja jahipüss käes. Samuti olen X1i käes näinud püstolit läbi köögiakna umbes 10 aastat tagasi“. Relva kannatanu käes 12-13 aastat tagasi on näinud ka R.S (ütlused kd 1 tl 177). R. Hansalu läks X tallu vaatama ning X1 tuli talle relvaga vastu ja sihtis teda ning küsis, mida R.S sealt talust otsib. Ajaliselt hilisemal ajal on E.H näinud kaugelt X1l midagi relvataolist, aga 100 % kindel ei saa olla. Arvab, et X1l oli relv. Ei ole kindel ka, kas tegu oli päris relvaga või mängurelvaga (kd 1 tl 184). H.H1 sihtis X1 relvaga kui ta oli 16 või 18, seega kuriteosündmusest 4-6 aastat tagasi (kohtuistungil 9

(16)1-18-9392 on kindlaks tehtud, et tunnistaja on sündinud 1996.a, kd 1 tl 191 – 192). Ükski tunnistaja ajaliselt hilisemal ajal X1l relva näinud ei ole. Seda, et sündmuse toimumise ajal X1l oli X talus üleüldse ning samuti ka väidetava Heiki Hansalu ähvardamise ajal käes tulirelv, ei kinnita mitte ükski kriminaalasjas uuritud tõend. Kriminaalasjas teostati 02.07.2018 sündmuskoha vaatlus, mille kohta koostatud menetlustoimingu protokollist nähtub muuhulgas, et X talust leiti magamistoast nr 1 seina ääres oleva riidekapi ja riiuli vahelt püstises asendis õhkrelv. Kui vaadata sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevat skeemi (kd 1 tl 31, õhkrelva asukoht skeemil on ka välja toodud), siis ei ole eluliselt usutav, et X1, olles saanud surmavaid vigastusi eeskojas, liikus läbi köögi magamistuppa, asetas õhkrelva kapi ja riiuli vahele püstisesse asendisse ning liikus seejärel uuesti kööki tagasi, kus kokku kukkus ja suri. Seda versiooni ei toeta ka sündmuskohal fikseeritud jäljed (ruumides, milles kannatanu tulistamise ajal või järgselt viibis, on põrandad kaetud verekahtlase määrdumisega, vaatlusprotokoll kd 1 tl 22-23). Ehk vastava õhkrelvaga kannatanu süüdistatavat sündmuse käigus ähvardada ei saanud. Süüdistatava sõnul kuulis ta pärast X suunas püstolisalve tühjaks tulistamist, kuidas midagi pööningule visati. 06.07.2018 sündmuskohal läbi viidud läbiotsimise käigus leiti X talu elumaja teise korruse ruumist tõe poolest plastikust revolver, samuti leiti esikust kassiliiva pakendisse pakendatud vana roostes relvaraud (protokoll kd 2 tl 2-23, foto revolvrist ja relvarauast kd 2 tl 22). Läbiotsimise käigu kohta andis kohtus tunnistajana ütlusi uurimisasutuse ametnik A. K (ütlused kd 2 tl 117), kelle sõnul leiti antud mängurevolver teisel korrusel asuvast väikesest tööruumist, mis asub maja keskosas, täpsemalt selles ruumis asuva kirjutuslaua peaaegu kinnisest sahtlist. Sahtlid ei liikunud, olid ära koitanud. Esimeselt korruselt revolvrit selle leidmise kohta visata oleks tunnistaja sõnul olnud võimatu. Kaitsja on E.H ütluste põhjal seadnud kahtluse alla A. K teisel korrusel käimise üleüldse (kd 2 tl 118). St sisuliselt on E.H öelnud (ütlused kd 1 tl 188), et teisele korrusele viiva trepi peal oli palju asju, millised alles tema sealt eest ära tõstis ning selle käigus ka imestas, et kuidas uurijad sinna ülesse korrusele küll pääsesid. Trepp oli tolmune ja tunnistaja ei näinud sellel jalajälgi. Ka vaatlusprotokolli lisaks olevatel fotol (kd 1 tl 37, foto nr 12) on täheldatav, et maja teisele korrusele viival trepil paikneb palju asju. A. K on selgitanud, et ülesse korrusele ronides ta esemeid ei liigutanud, aga ronis küll kõvasti, et sinna pääseda (kd 1 tl 118). Kohus tunnistaja A. K ütluseid ebausaldusväärseks ei pea. Tunnistaja on põhjalikult kirjeldanud, millisest ruumist ja kohast täpselt ta mängupüstoli maja teiselt korruselt leidis. Fotode puudumine relva leidmise kohast ei muuda läbiotsimisprotokolli ebausaldusväärseks tõendiks. Seda, millist kohta menetlustoimingu käigus fotografeerida, on menetleja diskretsioon (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-41-09). Süüdistatav ega kaitsja ei ole kohtuistungil seadnud kahtluse alla, et tunnistaja poolt kirjeldatud ruumi või lauda maja teisel korrusel üldse ei oleks olnud. Kuna tunnistaja on vastavat paika, millisest ta mängupüstoli leidis, kirjeldanud, saab sellest järeldada, et ta vastavas ruumis maja ülakorrusel ka viibis. Kokkuvõttes tuleb märkida, et kohus loeb tõendatuks, et plastikust revolver leiti kohast, kuhu ese esikust viskamise tulemusena maanduda ei oleks saanud, ehk kohast, mida mängurelva leidmise kohana on kirjeldanud A. K. X1 kodust leiti kolm relva taolist eset. Üks õhkrelv, üks plastikust mängupüstol ja üks roostetanud relvaraud. Kaks neist paiknesid kannatanust nii kaugel, et ei saa väita, et süüdistatava poolt laskmise alustamisele vahetult eelnenud ajal oleks kannatanu neid ähvardamiseks kasutanud või et ta oleks saanud Heiki Hansalu nendega sihtida. Kolmas relvataoline ese leiti küll esikust köögiukse juurest, kuid välistatud on, et vastavatki eset oleks kannatanu saanud enne tulistamise algust kasutada. Ese oli pakendatud paberist kassiliivapakendisse (foto pakendist ja relvarauast kd 2 tl 22), millel vere jälgi ei ole. Sisuliselt välistab see, et kannatanu oleks saanud olla tulistamise järgselt esemega puutumuses ning eseme veel ka ära pakendada. Kannatanu paremal käel on vaatlusprotokolli kohaselt näha olulises ulatuses verega määrdumise jälgi (vaatlusprotokolli lisaks olev foto kd 1 tl 41). 10
(16)1-18-9392 Seega nõustub kohus kokkuvõttes prokuröri poolt kohtuvaidluses välja tooduga (protokoll kd 2 tl 116, vaidluse tekst dokumendina kd 2 tl 99-105), et süüdistatava väited sellest, et X1 teda 02.07.2018X talus relvataolise esemega ähvardas, on paljasõnalised. Kriminaalasjas kogutud objektiivsed tõendid seda ei kinnita. Ka ei ole erinevalt kaitsja poolt kaitseteesides märgitule (kd 2 tl 110) piirkonnapolitseinik H.H oma tunnistuses öelnud, et teadis, et X1l oli relv. H.H on öelnud, et Heiki Hansalu ütles talle, et X1l on relv (ütlused kd 1 tl 180-181). Ka majast leitud padrunid ja padrunikestad ei tõenda relvade omamist sündmusele lähedal oleval perioodil süüdistatava poolt. Nii on süüdistatav ise märkinud, et ka tema isal olid talus elades relvad. Hoidis neid klaasvarnas – ütlused protokolli kd 2 tl
  1. Osad leitud padrunid on vanad ja tolmukorra all, osad kasutatud padrunikestad (läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga kd 2 tl 2-23). Muid relvasarnaseid esemeid, millega kannatanu oleks süüdistatavat läbi ukse võinud ähvardada ning milline oleks laskmisele vahetult eelnenud ajal võinud kannatanul käes olla, ei ole sündmuspaigalt samuti leitud. Süüdistatav on kirjeldanud laskmisele eelnevalt lisaks kannatanu käes olnud relvale ka kannatanu pilku, mida ta vaatamata hämarusele nägi, sest köögist paistis esikusse (kohus rõhutab siinkohal, et süüdistatav ise nimetab, et valgus paistis esikusse, mitte eeskotta, ütlused kd 2 tl 86) valgust. Samas näitavad eeskoda ja esikut eraldanud ukse lasukanalid ja kanalite võrdlus maja välisuksega, et esikut ja eeskoda (ning seega ka kööki ja eeskoda, milliste ruumide vahele jääb omakorda esik) eraldas laskmisele eelnenud ajal suletud (või vähemalt peaaegu kinnises asendis olev) uks. Kui uks oleks olnud lahti, ei oleks tulistamise tulemusena lasukanaleid konkreetse ukse sisse saanud tekkida. Seega ei saanud nimetatud ukse kaudu eeskotta valgus jõuda, mis tähendab seda, et eeskojas oli süüdistatava ütlustele vastu tegelikult pimedam ning süüdistatav ei saanud näha kirjeldatud viisil ei kannatanu pilku ega ka relvataolist eset tema käes. Esile tõstmist väärib süüdistatava ütlustest ka see, et pärast tulistamist läks ta maja juurde, kus viibis X
  2. Maja juurde läks süüdistatav selleks, et enda sõnul selgitada välja, mis edasi toimub ja millega X1 sealt nüüd välja tuleb. Samas on süüdistatav öelnud, et tulistamisele eelnenult oleks ta küll ära jooksnud, aga kuhugi ei olnud pageda ega varju minna. Siit omakorda tulistamise järgselt oleks süüdistatav pidanud vähemalt eeldama, et hetkeks on ta majas viibinud isiku väidetava ründe eemale tõrjunud ning tal on võimalik sündmuspaigalt eemalduda. Viidatu näitab, et süüdistatav ei tunnetanud reaalselt ka laskma asudes hirmu või kehalist rünnet enda suunas. Süüdistatav teadis juba laskma asudes, et sündmused on tema kontrolli all ning seda enam teadis ta vastavat laskmise järgselt, mil liikus maja ukse ja akna juurde vaatama, millised tagajärjed tulistamisel olid. Eeltoodud põhjenduste alusel langeb kannatanu poolne süüdistatava relvaga ähvardamine ära ning järgi jääb verbaalne ähvardamine. Toodutki aga ei saanud läbi ukse öelduna võtta süüdistatav enda jaoks reaalse ohuna. Tuleb arvestada, et relva kannatanu käes ei olnud. Süüdistatav on ise öelnud, et maja välisuks läks lukku, mis omakorda vähendab võimalust ka kannatanu poolseks kiireks kehaliseks ründeks ukse avamise teel. Veelgi enam saab toodust järeldada, et kannatanu ei soovinud süüdistatavat rünnata, vaid pigem temaga kehalist kontakti vältida, asudes ukse lukustamisega juba enda ja/või territooriumi (maja) kaitsele. Ähvardamise osas reaalse ohtu tajumist vähendab kohtu hinnangul ka see, et süüdistatav oli end kannatanu vastu teadlikult varasemalt relvastanud. Käesoleval juhul sellist ohtu süüdistatava suhtes kannatanu poolt tekitatuna tõendite põhjal tuvastada ei saa, mis oleks tinginud vajaduse kannatanu suhtes tulirelva kasutada. Kokkuvõtteks asub kohus seisukohale, et 02.07.2018 õhtul toimus süüdistatava ja kannatanu vahel läbi maja välisukse sõnaline konflikt. Usutav on, et konflikti käigus ähvardas kannatanu verbaalselt süüdistatavat. Küll ei ole usutav, et ähvarduste täideviimine tundus ähvarduste adressaadile kui süüdistatavale reaalsena ja koheselt eesseisva ohtliku sündmusena. See nähtub kohtu hinnangul ka süüdistatava selgitustest, et kannatanu lubas ära tappa nii süüdistatava kui ka tema lapsed (kd 2 tl 85-86). Süüdistatava perekonda sündmuse juures ei viibinudki. Kuna kannatanu lukustas end majja, 11
(16)1-18-9392 ei saanud süüdistataval kujuneda ka arvamust, et süüdistatav tapab esmalt ära tema ja liigub seejärel tema lapsi tapma. Seda ei ole süüdistatav ka väitnud. Usutav on, et end varasemalt relvastanud ja tulirelva kasutada oskavale süüdistatavale (et süüdistatav on kaitseliidu liige, on ta kinnitanud nii ise kui ka mitmed tunnistajad, dokument kinnitab ütluste usaldusväärsust, kd 2 tl 30-32) see reaalne ei tundunud. Seda enam, et sisuliselt ei olnud ta kohtu hinnangul positsioonis, millisest kohast põgeneda on keerukas. Kannatanu viibis maja eeskojas kahe suletud ukse vahel. Süüdistatav aga välistes tingimustes, vaba liikuma mitte üksnes tahapoole, vaid ka paremale ja vasakule. Näiteks süüdistatava poolt vasakule liikudes, ei oleks sellesse suunda jäänud ka isegi mitte eeskoja akent (skeem kd 1 tl 33), mis tähendab, et võimalikuks süüdistatava tulistamiseks, mida süüdistatav enda sõnul kartis, oleks kannatanu pidanud edasi juba majast väljuma. Süüdistatav on ise öelnud ka, et kuulis, kuidas kannatanul relva laadimine ei õnnestunud. Kui selline olukord oleks reaalselt toimunud, oleks süüdistatav saanud ka vastavat hetke ära kasutada. Tähelepanu väärib, et süüdistatav on kohtuistungil kirjeldanud, et (kd 2 tl 87) hoiatuslasu peale X1 ei reageerinud, vaid ähvardas Heiki Hansalu ja tema lapsi jätkuvalt tapmisega ning tõstis seejärel „uuesti väga nähtavale“ relvalaadse eseme. Ehk süüdistatav ise väidab, et kannatanu ei sihtinud teda ühetaoliselt või püsivalt, vaid sihtimises oli nö aktiivsemaid hetki. Kokkuvõttes usub kohus, et kannatanul esemeid, millega süüdistatavat ähvardada, käes ei olnud, küll aga päädis kannatanu ja süüdistatava sõnavahetus sellega, et süüdistatav tulistas endaga kaasas olnud relvast kannatanut läbi maja välisukse ja läbi ukse aknaava 8 korral. Laskudest tabas kannatanut vähemalt 6 kuuli (surnu ekspertiisiakt kd 1 tl 126-127). Ekspertiisiaktis on eristatud 3 kuulihaava kui kuuli väljumisava kehast, samuti on 3 kuuli leitud kannatanu kehast seest. Hoiatuslasku süüdistatav ei teinud. Tuvastatud on, millistest kohtadest 8 kuuli maja välisukse läbisid. Laskmise toimumise ajal ja järgselt üritas kannatanu maja sisemuse poole liikuda, pöörates end vasakule ümber ja liikus seejärel eeskoja ning esiku vahelist ust avades esmalt esiku suunas ning seejärel köögi poole, kuhu põrandale kannatanu kukkus ja sealsamas ka suri. Süüdistatav sooritas lasud mitte kaugemalt kui 2 meetri kauguselt välisuksest, kusjuures tegemist ei olnud sihipäratute laskudega, vaid tuvastatavad on laskude tegemine ukse keskosas kahes tihedamas alas - ukselingi kõrgusele 5 lasku ning 3 lasku läbi ukse aknaava. Kuna tulistati lähedalt, ei pidanud kuule kinni ega mõjutanud nende liikumise suunda ka maja puidust välisuks. Ükski kuul ei jäänud pidama maja välisukse sisse (vt ülevalt kuulide paiknemist). Kuigi esikus oli hämar ja süüdistatav ei saanud näha kannatanut detailselt – nt kannatanu pilku, nägi ta arvestades süüdistatava lähedust välisuksele kindlasti, et kannatanu viibis ukse taga (seda sai süüdistatav teada ka kannatanuga vestlusest – kuulis kannatanu häält), samuti kannatanu ümber pööramist ja soovi suunduda maja sisemusse. Ka vaatamata sellele ei lõpetanud süüdistatav laskmist, vaid tabas kannatanut keha küljele ja selga. Kuriteo toimepanemise järgse käitumisena helistas süüdistatav E.H, mitte politseisse või kiirabisse. Samas on süüdistatav kinnitanud, et viibis esialgu sündmuspaigal ning et majas oli vaikus. Süüdistatava teojärgne käitumine näitab, et ta uskus juba sel hetkel, et on kannatanu tapnud. Käitumisest kumab läbi lootus kohaliku politseiniku poole pöördumise teel hakata toimepandule lähenema ennast kaitsvalt (süüdistatava ütlused, et: „Kui 112 oleks helistanud, siis ma poleks suutnud seda asja selgitada, et nad oleks kohale tulnud„). Tuvastatu näitab, et süüdistatav ei viibinud hädakaitseseisundis. Samas tuleb kontrollida ka, kas esineb õigusvastasust välistav asjaolu KarS § 31 lg 1 mõttes (kaitsja on vastavale sättele kaitseteesides ka viidanud, kd 2 tl 114). Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et kui tahtliku koosseisupärase teo õigusvastasuse analüüsil ilmneb, et isik ei viibinud hädakaitseseisundis, kuid ekslikult arvas, et hädakaitseseisundile vastavad asjaolud siiski esinevad, tuleb kontrollida KarS § 31 lg 1 kohaldatavust (Riigikohtu lahend nr 1-16-9964). Seega tuleb kohtul hinnata, kas praeguses asjas on KarS § 31 lg 1 kohaldatav. KarS § 31 lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. KarS § 31 lg 1 kohaldamiseks tuleb 12
(16)1-18-9392 järelikult tuvastada, et isiku poolt ettekujutatud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral esineks isiku käitumises mõni õigusvastasust välistav asjaolu. Hädakaitse kontekstis saab KarS § 31 lg 1 kohaldamisest rääkida juhul, kui isiku poolt ekslikult ettekujutatud asjaolude kogumist tuleneb hädakaitseseisund, s.o isiku ettekujutuse kohaselt on tegemist vahetu õigusvastase ründega. Kui isik kujutab ette hädakaitseseisundit loovaid asjaolusid ning on seega enda hinnangul õigustatud kaitsetegevuseks, tuleb ka KarS § 31 lg 1 kohaldamisel seejärel kontrollida, kas isiku kaitsetegevus on tema ettekujutatavate asjaolude valguses sobiv ründe lõpetamiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. See tähendab ühtlasi, et isiku kaitsetegevus peab jääma ettekujutatava hädakaitse piiridesse (KarS § 28 lg 2). Kui aga isik ületab ka tema poolt ettekujutatavate asjaolude valguses hädakaitse piire, ei välista ettekujutatud asjaolud teo õigusvastasust, mistõttu sellisel juhul KarS § 31 lg 1 ei kohaldu. Lisaks eeltoodule peab isiku kaitsetegevus olema kantud kaitsetahtest, st kaitsetegevus peab ettekujutatud asjaolude valguses olema suunatud ründe tõrjumisele. Seega kehtivad jätkuvalt hädakaitseõiguse teostamisele esitatavad üldnõuded (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-65-15, p 10). Viidatud põhimõte tuleneb sealjuures tõsiasjast, et ründe olemasolus eksiv isik ei saa olla õiguslikult paremas olukorras võrreldes isikuga, kes tõrjub tegelikkuses asetleidvat vahetut õigusvastast rünnet (Riigikohtu lahend nr 1-16-9964, p 16). Kohus asub seisukohale, et Heiki Hansalu käitumises ei esine õigusvastasust välistavat asjaolu ka KarS § 31 lg 1 mõttes. Selline järeldus vastab kohtu poolt tuvastatud faktilistele asjaoludele. Asjaoludest ei tulene, et kannatanu käitumisest oleks süüdistatav Heiki Hansalu võinud arvata ja endale ekslikult ette kujutada, et tegemist on ründega tema kehalisele puutumatusele või elule. Kohus on eelnevalt tõendatuks lugenud, et X1 süüdistatavalt relvaga ei ähvardanud ega relva vinnastamise heli ei tekitanud. Süüdistatavale oli teada ka kannatanu viibimiskoht, st et kannatanu seisab maja eeskojas, kahe suletud ukse vahel. Kusjuures süüdistatavat ja kannatanut eraldav uks oli kannatanu poolt lukustatud. Sellist käitumisakti kannatanu poolt, mis oleks loonud süüdistatavale eksliku ettekujutuse eelseisvast ründest tema suhtes ei kinnita ükski tõend. Kohus ei tuvastanud kannatanu poolt sellist käitumist (rünnet), mis annaks alust rääkida eksimusest teo keelatuses. Küll aga tulistas süüdistatav kannatanu suunas relvast kaheksa lasku, millega ilmselgelt oleks ületanud ka enda poolt arvatavas hädakaitse seisundis olles hädakaitse piire. Süüdistatav on öelnud, et laskmisele eelnevalt oli ta majale nii lähedal, et nägi kannatanu pilku. Seega pidi süüdistatav nägema ka, kuidas tema tulistamise ajal kannatanu ennast ümber pööras ning eeskojast lahkuma asus. Ka sellest tegevusest ei teinud süüdistatav aga järeldusi, et kui reaalne kehaline rünne tema suhtes üldse olemas oli, pidi see selleks ajaks olema tagasi tõrjutud. Vastupidiselt tulistas süüdistatav kannatanu suunas ka veel hetkel, kui kannatanu oli tema poole juba küljega, aga ka siis kui kannatanu oli süüdistatava suunas juba selg ees. Tegemist on ka ettekujutatava ründe valguses kannatanule ilmselgelt liigse kahju põhjustamisena. Vastavast tulistamisest saab järeldada ühest soovi kannatanu tappa, mitte tõrjuda oletatavat ohtu enda kehalisele puutumusele. Selleks, et kohus saaks inimese süüdi mõista tapmises, ehk KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, peab olema ära tõendatud, et inimene pani etteheidetava kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, st süüdistatav pidi võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning möönma seda. Mööda ei saa vaadata faktist, et Heiki Hansalu puhul on tegemist abipolitseiniku ja kaitseliitlasega. Sellise isiku tegevuses, kelle suhtes ühiskonnas on õigustatud ootus pingetaluvuseks, sihtides teise inimese suunas ning tulistades mitmeid laske, tuleb jaatada vähemalt otsese tahtluse olemasolu. Otsene tahtlus on deliktis üldjuhul seotud teo kõrvaltagajärjega. Esmane eesmärk eluvastast süütegu toime pannes oli Heiki Hansalu jaoks sõnalise konflikti lõpetamine. Samas asudes sõnalist konflikti lõpetama relvast kannatanu pihta tulistamisega, teadis Heiki Hansalu kindlasti, et vastava tegevusega täidab ta KarS § 113 kirjeldatud kuriteo koosseisu X1 suhtes, so et tegemist on surmava teoga (intellektuaalne element). Konflikti lõpetamise tulemusena 13
(16)1-18-9392 leppis Heiki Hansalu sellega, et paneb X1 suhtes surmava teo, milline toob kaasa kannatanu surma (voluntatiivne element). Kusjuures tagajärje saabumise suhtes ei pidanud Heiki Hansalu olema absoluutselt kindel (otsese tahtluse korral isik kas tahab või vähemalt möönab seda). Heiki Hansalu püüdis saavutada põhitagajärge ning kõrvaltagajärje realiseerumine oli seotud sellega. Heiki Hansalu teos ei esine ühtegi õigusvastasust ega süüd välistavat asjaolu. Kõike eeltoodut arvesse võttes, on kohus veendunud, et kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega on kinnitust saanud Heiki Hansalu poolt X1 tahtlik tapmine, ehk KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 113 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Kohus leiab, et vangistus peab jääma alla sanktsioonimäära keskmise. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei ole tuvastatud raskendavaid asjaolusid. Kahtlemata tuleb antud juhul arvestada, et süütegu pandi toime süüdistatava ja kannatanu sugulussuhtes. Vastastikune vaen oli vahel mõlemapoolne, küll aga jõudis Heiki Hansalu oma käitumise kontrollimatusega tuvastatud kuriteo toimepanemiseni. Arvestada tuleb ka kannatanu suunas sooritatud laskude arvu, mida tuleb vaatamata kannatanut ja süüdistatavat eraldanud uksele pidada lähedalt tulistamise puhul tapmiseks enam kui piisavaks (ka ekspertiisiaktis on öeldud, et kannatanu suremisprotsess algas juba laskude sooritamise ajal). Heiki Hansalu ei ole menetluse kestel oma tegu kahetsenud ning on andnud üksnes tegu õigustavaid ütluseid. Nimetatud asjaolud viitavad vähemalt keskmisele teosüüle. Samas tuleb kohtul arvestada sellega, et Heiki Hansalu ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning et subjektiivsest küljest pani ta tapmise toime mitte tahtluse raskema vormiga ning kavatsetult, vaid otsese tahtlusega. Eeltoodu põhjal võib süüdistatava karistus jääda natuke alla sanktsiooni keskmist määra ja seega karistab kohus teda 9-aastase vangistusega. Vangistuse kandmise alguseks jääb süüdistatava vahi alla võtmise päev, sest eelvangistusaeg KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid ja konfiskeerimine. KarS § 83 lg 1 alusel kuuluvad Heiki Hansalult konfiskeerimisele ja hävitamisele kuriteo toimepanemise vahendina Lääne prefektuuri relvuri juures hoiul olevad asitõendid - pakend 13 Püstol Makarov 1 salvega.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Heiki Hansalule pakend 14 - Musta värvi kapuutsiga jope (käistelt üle selja sinise triibuga, mille seljaosal allpool kirje X).

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta tõenduslikult oluliste asitõenditena kriminaalasja juurde: - pakend 27 - lisa 27.08.2018 sideettevõtjalt saadud andmete protokollile H. Hansalu abonentnumbriga seonduvalt. - pakend 28 - lisa 28.08.2018 sideettevõtjalt saadud andmete protokollile X1 abonentnumbriga seonduvalt. - pakend 32 - kahtlustatava H. Hansalu ütluste seostamine olustikuga DVD andmekandjal. 14

(16)1-18-9392

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja menetlemise käigus Lääne Prefektuuri asitõendite hoidlasse hoiule antud esemed: - pakend 1 - DNA-proov kahel vatipulgal verekahtlaselt määrdumiselt. - pakend 2 - 02.07.2018 surnu X1 küünealuste proovid. - pakend 3 - 02.07.2018 sündmuskoha käigus surnu X1 seljast ära võetud t-särk. - pakend 4-11 - padrunikestad ja kuulid 02.07.2018 sündmuskoha vaatluselt (Pakendid 5, 6, 7, 8, 9, 10 - 6 padrunikesta; Pakendid 4 ja 11 - Kuulid uksest ning esikuseinast) - pakend 15 - H. Hansalu kätelt ekspertiisimaterjal - lasujäägiproovid nii paremalt kui vasakult käelt koos andmelehega. - pakend 16 - Kannatanu X1 kätelt lasujäägiproovid nii paremalt kui vasakult käelt koos andmelehega. - pakend 17 - 3 X1 surnukeha kohtuarstliku lahangu käigus eemaldatud kuuli. - pakend 19 - Surnu X1 jalast lahkamisel ära võetud jalanõud suurusnumbriga 46/47. - pakend 20 - Elumaja ukselt, katkise ukseklaasi klaasiliistudelt lasujäägiproovid koos andmelehega. - pakend 21 - Elumaja välisukses olevate kuulide sisenemisavade ümbrusest lasujäägiproovid koos andmelehega. - pakend 22-25 - padrunikestad ja kuulid 06.07.2018 sündmuskoha vaatluselt (Pakend 22Murupinnalt leitud padrunikest (tähis 13); Pakend 23 - Murupinnalt, aia äärest leitud padrunikest (tähis 14); Pakend 24 - Köögiukse ees oleva esiku põrandalt leitud tünni sees olev kuul; Pakend 25 - Välisukse taga oleva esiku põrandalt, külmkapi alt leitud kuul) - pakend 26 - 04.07.2018 surnu X1 lahkamise käigus ära võetud tumesinist värvi teksapüksid pruuni värvi nahast rihmaga. - pakend 1LO - 06.07.2018 läbiotsimise käigus X talust X külast Pärnu maakonnast leitud 14 punast värvi kestaga padrunit. - pakend 2LO - 06.07.2018 läbiotsimise käigus X talust X külast Pärnu maakonnast leitud 2 beeži värvi kestaga padrunit. - pakend 3LO - 06.07.2018 läbiotsimise käigus X talust X külast Pärnu maakonnast leitud 2 rohelist värvi kestaga padrunit ja 1 punast värvi kestaga padrun. - pakend 4LO - 06.07.2018 läbiotsimise käigus X talust X külast Pärnu maakonnast leitud 1 punast värvi kestaga ja 3 beeži värvi kestaga padrunit. Menetluskulud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Välja mõista Heiki Hansalult riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna:

§ 175

lg 1 p 3 järgi ekspertiiside tegemise kulud summas 1126 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 järgi määratud kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa tasu summas 90 eurot;

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 järgi sundraha 1350 eurot.

Kokku on menetluskulude summaks 2566 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill kohtunik Anu Sillandi rahvakohtunik Teet Kurs rahvakohtunik 15

(16)1-18-9392 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.