KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2019. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9898 Kohtujurist Marge Sillamaa Tsiviilasi Menetlustoimin

) § 28 lg 6 järgi teeb kohus

§-s 28 nimetatud määruse teeb hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Kohtutäitur esitas avalduse kohtule 01.07.

1. Kohtunik, kellele tsiviilasi esmalt jagati, esitas taandamise taotluse, mis rahuldati 02.07.2019 määrusega. Kohtunik Enely Sepale jagati asi menetlemiseks 02.07.2019 kell 17:
2. seega lahendab kohus taotluse õigeaegselt.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 alusel vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
4. Kohus, tutvunud kohtutäituri avalduse ja selle lisadega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. 15.

§ 28

lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda ja seda läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks üksnes kohtumääruse alusel, kusjuures läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaasvõi otseses valduses ruum või maatükk on.

§ 28

lg-s 21 on sätestatud, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada.

1. Kohtutäituri avalduses esitatud asjaolude kohaselt vara ülevaatamist oksjonil osalevate ostuhuvilistega ei ole toimunud. Võlgnik ei võimaldanud varasemalt toimunud enampakkumistel varaga tutvuda. Praeguse enampakkumise teatisega paluti võimaldada samuti varaga tutvuda, kuid kokkulepitud ajal see siiski ei toimunud. Võlgnik on enampakkumisest teadlik.
2. Riigikohus on 29.12.2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10 tehtud määruses selgitanud, et enne kohtu poole pöördumist tuleb kindlaks teha see, kas võlgnik on nõus kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma või mitte ning sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides on võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Kuivõrd S K n vaidlustanud kinnisasja hinna määramise ning kohus on menetlenud eksperdi määramist (avaldus menetlusse võetud 25.10.2018), siis saab järeldada, et võlgnik on juba hiljemalt 6.08.2018 3 (kaebuse esitamine) teadlik vajadusest täita nõuet kinnisasja müügi läbi. Võlgnik ei tasunud ettemaksu, mistõttu jättis Harju Maakohus 14.11.2018 määrusega kohtutäituri avalduse läbi vaatamata. Kohtu hinnangul viitab see asjaolu sellele, et võlgnik venitab menetlust ning soovib takistada oma koretriomandi müüki.
3. Kohtutäitur on välja toonud, et on küll saanud võlgnikuga paaril korral kontakti telefoni teel (võlgnik kõnele ei vasta, aga peale talle helistamist helistab ise tagasi) ja kokku leppinud aja sisepiltide tegemiseks, ent kokkulepitud ajal kedagi kodus ei ole või saadetakse 10 minutit enne kokkulepitud aega info, et näitamist ei toimu. Teave tutvumise vajalikkuse kohta on edastatud võlgniku meiliaadressile 19.02.2019 ning 20.06.
4. 20.06.2019 e-kirjas on kohtutäitur teavitanud võlgnikku, et kohustab viimast võimaldama sissepääsu korterisse 26.06.2019 kell 14.
5. 26.06.2019 aktist nähtub, et võlgnik ust ei avanud. Teatis korterisse sissepääsu võimaldamiseks on S Kile kätte toimetatud TsMS § 326 alusel 24.06.
6. S K korteriga tutvuda ei võimaldanud.
7. Kohus leiab, et võlgniku käitumisest nähtuvalt ei ole ta nõus oma kinnisasja tutvustamisega müügi eesmärgil. Kohtu hinnangul on kaebusega tõendatud, et võlgnik on teadlik tema suhtes läbiviidavast täitemenetlusest ning samuti kordusenampakkumisest.
8. Kohtul ei olnud võimalik küsida S Kilt seisukohta taotluse suhtes, kuna tema telefoninumbril 03.07.2019 kohtu kõne vastu ei võetud.
9. Juhinduvalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-140-10 p-st 10 on sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Kohus leiab, et kohtule esitatud avaldusega on põhistatud võlgniku nõusoleku puudumine varale juurdepääsu tagamiseks. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja ostuhuvilistele tutvustada. Kuivõrd avaldusest nähtuvalt ja kohtutäituri kinnitusel ei ole võlgnik seisuga 1.07.2019 varale juurdepääsu võimaldanud, on kohus piisavalt veendunud võlgniku nõusoleku puudumises

§ 28lg 2 tähenduses.

22. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on põhjendatud määrusega kohtutäiturile

§ 28lg 2 kohase loa andmine.

Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega takistab võlgnik täituril kinnisasja müümiseks vajalike toimingute teostamist. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku eluruumi, et seda huvilistele näidata. Muul juhul väheneb tunduvalt potentsiaalsete ostjate ostuhuvi ja võimalus saada enampakkumisest maksimaalne tulem.

1. Võlgniku poolt varale juurdepääsu mittetagamine täitemenetluses varaga tutvumise raames takistab ja raskendab täitemenetluses võlgniku vara realiseerimist täitmisele esitatud võlanõuete sundtäitmiseks. See kahjustab tegelikkuses nii võlgniku enda varalisi huvisid, kui ka venitab sissenõudmise protsessi, mis on kokkuvõttes vastuolus nii sissenõudjate kui ka võlgniku õigustatud huvidega.
2. Kohus märgib, et 06.08.2018 kaebuses on S K leidnud, et kinnisvara on arestitud liiga madala hinnaga ning selles piirkonnas samalaadsed korteriomandid on vähemalt 12 000 eurot kallimad. Kohus selgitab võlgnikule, et korteriomandi müügihind kujuneb välja enampakkumise käigus. Müügihinna suurenemiseks (võrreldes alghinnaga) on kindlasti vajalik, et võimalikud ostuhuvilised saavad kinnisasjaga tutvuda. Seega on kinnisasjaga tutvumise võimaldamine võlgniku enda huvides. 4
3. Avalduses on taotletud tutvumise võimaldamist ajavahemikus 11.07.2019 kell 12:00-st 30 päeva jooksul. Avaldusest nähtuvalt on üks varasem enampakkumine nurjunud. Kohus võtab asja juurde enampakkumise kuulutuse, mille kohaselt on vaidlusaluse korteri enampakkumisel oksjoni algus 10.07.2019 kell 10.00 ja lõpp 17.07.2019 kell 10.00 (pikeneva intervalliga 5min). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud lubada tutvuda varaga peale oksjoni lõppu. Vajadusel saab kohtutäitur esitada kordusenampakkumisel uue taotluse. Käimasoleva sundenampakkumise õnnestumisel ei ole edasine varaga tutvumine vajalik ning seega ei ole vaja võlgniku õiguseid vajalikust suuremal määral piirata.
4. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et tuleb lubada kohtutäitur Mati Kadakul ja temaga koos olevatel isikutel siseneda võlgnikule S Kile kuuluvale kinnistule asukohaga x ajavahemikul 11.07.2019 kell 12:00-st kuni 17.07.2019, eesmärgiga tutvustada müüdavat vara ostuhuvilistele.
5. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik 5