Obsah (9)

§ 372§ 125§ 132§ 136§ 659§ 126§ 463§ 442§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-7525 Määruse tegemise aeg ja koht 28.08.2019, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Tsiviilasi XX hagi TB Works Osaü

§ 372lg 5).

Asjaolud ja maakohtu määrus

1. XX (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi TB Works Osaühingu (kostja) vastu, milles palub tuvastada hageja poolt 22.05.2017 antud garantiikirja tühisuse või alternatiivselt kohustada kostjat tagastama hageja poolt 22.05.2017 antud garantiikiri. Hagis väljatoodud asjaolude kohaselt pidi hageja garantiikirjast nähtuvalt tasuma 250 000 eurot.
2. Maakohus jättis 07.05.2019 määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks. Maakohus asus seisukohale, et hagi hinnaks on 250 000 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu kokku 2100 eurot.
3. Hageja esitas maakohtule 14.06.2019 järgmised taotlused: - määrata tsiviilasja 2-19-7525 hinnaks 3500 eurot (mittevaraline nõue). - alternatiivselt muuta 07.06.2019 määrusega määratud tsiviilasja hinda ning määrata uueks hinnaks 3500 eurot (mittevaraline nõue). - juhul kui kohus taotlust ei rahulda ning alternatiivse avalduse alusel hagi hinda ei muuda, määrata hagejale täiendavalt
4. päevane tähtaeg riigilõivu tasumiseks.
5. Maakohus keeldus 27.06.2019 määrusega hageja nõuete menetlusse võtmisest

§ § 371 lg 1 p 10 alusel, sest nõudelt ei ole täies ulatuses riigilõivu tasutud. Maakohus märkis, et

§ 125

kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavasti õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hüve väärust ei ole võimalik kindlaks määrata, kuna hagiavaldusest ja selle lisast 10 nähtuvalt on selleks garantiinõue summas kuni 250 000 eurot. Tegemist on hüvega, mida hageja ei peaks kostjale tasuma hagi eeldatava rahuldamise korral. Hagilt hinnaga 250 000 eurot tuleb tasuda riigilõivu 2100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot. Hageja määruskaebus 5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja on haginõude määratlenud tuvastusnõudena (garantiikirja tühisuse tuvastamise nõue), millest tulenevalt on nimetanud hagi hinnaks

§ 132lg-st 1 juhindudes 3500 eurot (mittevaraline nõue).

Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et garantiikirja tühisuse tuvastamise haginõudelt tuleb tasuda täiendavalt riigilõivu, sest tegemist on sisuliselt tehingu kehtetuse tuvastamise nõudega, mida kohtupraktikas on käsitletud kui mittevaralise nõudega hagi. Hageja esitas seetõttu maakohtule

§ 136

alusel taotluse tsiviilasja hinna muutmiseks koos tingimusliku taotlusega kohtu poolt täiendava riigilõivu tasumiseks määratud menetlustähtaja pikendamiseks kümne päeva võrra juhul, kui maakohus tsiviilasja hinda ei muuda. Hageja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme nii täiendavat riigilõivu nõudes kui ka hageja 14.06.2019 esitatud taotluste lahendamata jätmisel. 6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu (

§ 659ja § 657 lg 1 p 3).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 8. Maakohus on asunud õigesti seisukohale, et tsiviilasja hinnaks maakohtus on 250 000 eurot. Hagist nähtuvalt palub hageja tuvastada 22.05.2017 väljastatud garantiikirja tühisuse. Alternatiivselt palub hageja kohustada kostjat tagastama hageja poolt 22.05.2017 antud garantiikiri.

§ 126

lg 3 sätestab, et nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude suurusega. Kui pandieseme väärtus on nõude väärtusest väiksem, lähtutakse eseme väärtusest. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et kui vaidlustatakse garantii kehtivus, tuleb hagihind määrata lähtudes garantiisummast (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, 2017, lk 627, p 3.3.2 b). Lisaks juhib ringkonnakohus hageja tähelepanu sellele, et vajadusel tuleb lähtuda ka

§-st 134 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt määratakse hagihind suurema nõude järgi, kui nõuded on alternatiivsed. Hagiavaldusest nähtuvalt on garantiisumma 250 000 eurot. Seega on

§ 126

lg 3 alusel tsiviilasja hinnaks maakohtus 250 000 eurot, millelt tuli RLS §-i 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 2100 eurot. 9. Hageja on seisukohal, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kui jättis lahendamata hageja taotluse tsiviilasja hinna määramiseks ja täiendava tähtaja määramiseks.

§ 463

lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 442

lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Seega pidanuks maakohus määruses lahendama ka hageja eespool nimetatud taotlused. Maakohus jättis taotlused (sh täiendava tähtaja määramise taotluse) tähelepanuta, rikkudes seega kohtulahendi põhjendamise kohustust. Ringkonnakohtu arvates on asja õigeks ja mõistliku aja jooksul lahendamiseks (

§ 2) mõistlik pikendada hagejale riigilõivu tasumiseks määratud tähtaega.

10. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmiseks otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal