← Eesti

1-17-5242/86

Obsah (6)§ 201§ 344§ 64§ 14§ 345§ 209

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 28. mai 2019 1-17-5242 Eesistuja Juhan Sarv, li

§ 201

lg 2 p 1; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning - Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled MTÜ Puškini Instituut süüdistuses

§ 344lg 2 ja § 345 lg 2 järgi Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 18.

veebruari

  1. a otsus (maakohtu otsuses ekslikult märgitud
  2. veebruar 2019) Andrey Krasnoglazovi ja MTÜ Puškini Instituut kaitsja vandeadvokaat Margus Mugu Süüdistatavad - Andrey Krasnoglazov (isikukood 36404130357; elukoht XXX - ; töökoht MTÜ Puškini Instituut, juhatuse liige; varem karistamata) - Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalenud isikud MTÜ Puškini Instituut (registrikood 80260399; asukoht Maneeži 7-2, Tallinn, Harjumaa; seaduslik esindaja Andrey Krasnoglazov) Kaitsja - vandeadvokaat Margus Mugu, valitud korras Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask Kannatanu - Narva linn
  3. aprill 2019 Andrey Krasnoglazovi ja MTÜ Puškini Instituut kaitsja vandeadvokaat Margus Mugu ning Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. veebruari
  6. a otsus osas, millega: 1) Andrey Krasnoglazov tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 201

lg 2 p 1 järgi; 2) Andrey Krasnoglazovile mõisteti

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks rahaline karistus 250 päevamäära summas 2500 eurot; 3) otsustati asitõenditega toimimise viis. Jätta kohtuotsuse resolutiivosast lehekülgedelt 2–3 välja tekst, mis algab sõnaga „Asitõendid“ ja lõpeb sõnadega „Äravõetud sülearvuti Apple MacBook Air [...] tagastada MTÜ-le Puškini Instituut kohtuotsuse jõustumisel.“; 4) Andrey Krasnoglazovi ja MTÜ Puškini Instituut õigusabikulud jäeti täies ulatuses nende endi kanda. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) mõista Andrey Krasnoglazov

§ 201

lg 2 p 1 järgi õigeks; 2) mõista Andrey Krasnoglazovile

§ 64

lg 1 järgi liitkaristuseks rahaline karistus 100 päevamäära summas 1000 (üks tuhat) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Rahalist karistust on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selle tähtaja jooksul täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks; 3) mõista Eesti Vabariigilt Andrey Krasnoglazovi kasuks välja 2730 (kaks tuhat seitsesada kolmkümmend) eurot kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 500 eurot apellatsioonimenetluses ja 2230 eurot sellele eelnenud kriminaalmenetluses makstud kaitsjatasu eest). Kanda see summa MTÜ Puškini Instituut arvelduskontole nr EE812200221039674697; 4) mõista Eesti Vabariigilt MTÜ Puškini Instituut kasuks välja 500 (viissada) eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 3. Muuta maakohtu otsuse põhiosa, jättes kohtuotsusest välja viide I.M. e poolt läbiotsimise käigus antud seletusele (ütlustele). 4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 5. Apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks 2

(35)pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kriminaalasja esmakordne arutamine 1.1. Süüdistus 1. Andrey Krasnoglazov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 201 lg 2 p-de 1 ja 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes, MTÜ Puškini Instituut (edaspidi Puškini Instituut) aga süüdistatuna

§ 344lg 2 ja § 345 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegudes.

1.1.1. Andrey Krasnoglazovi süüdistus

§ 201lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 2.

Narva linn ja Puškini Instituut (esindaja juhatuse liige A. Krasnoglazov) sõlmisid

  1. märtsil 2013 koostöölepingu, mille eesmärk oli võimaldada täiendavat venekeelset haridust Narva gümnaasiumide õpilastele valikainetes, mis on riiklikus õppekavas. Lepingu punkt 2.2.5 nägi ette, et lepingu eesmärkidega mitteseotud tegevusi teeb Puškini Instituut omal kulul.
  2. märtsi
  3. a koostöölepingu alusel sõlmisid Narva linn ja Puškini Instituut aastatel 2013–2015 mitu lepingut, mille sisuks oli toetuse eraldamine ja selle sihtotstarbelise kasutamise tingimuste kindlaksmääramine. Muu hulgas sõlmiti
  4. veebruaril 2014 toetuse eraldamise ja sihtotstarbelise kasutamise leping nr 3.1-7/1563, mille punkti 1.3 alusel maksti Puškini Instituudile
  5. a tegevuskulude katteks 79 700 eurot.
  6. veebruaril 2015 sõlmitud toetuse eraldamise ja sihtotstarbelise kasutamise lepingu nr 3.1-7/517 punkti 1.3 alusel maksti Puškini Instituudile
  7. a tegevuskulude katteks 79 700 eurot. Mõlema lepinguga kohustus Puškini Instituut kasutama saadud raha sihtotstarbeliselt Narva 3

(35)Täppisteaduste Kooli tegevuseks, s.o Narva linna gümnaasiumiõpilastele täiendava venekeelse hariduse võimaldamiseks gümnaasiumi riikliku õppekava valikainetes. Raha võis kasutada personalikuludeks (Narva üksuse töötajate töötasud ja sellega kaasnevad maksud) ning Narva üksuse side- (telefon, internet) ja muudeks tegevuskuludeks (büroo- ja paljunduskulu, reklaamikulu jms).
  1. A. Krasnoglazov eiras eelnevalt nimetatud lepingutega Puškini Instituudile raha kasutamiseks seatud piiranguid ja pööras Narva linna toetusena mittetulundusühingule eraldatud raha või selle eest ostetud muu vara koguväärtuses 8955 eurot 42 senti enda või kolmandate isikute kasuks. Seda tegi A. Krasnoglazov järgmiselt: 1)
  2. märtsil 2014 väljastas MTÜ Rahvusvaheline Sotsiaalhariduse Keskus Puškini Instituudile arve-saatelehe nr 466 summas 754 eurot selgitusega Matematika. Sbornik zada4; kogus 104 tk. Arve väljastamise initsiaator oli A. Krasnoglazov, kes oli ka MTÜ Rahvusvaheline Sotsiaalhariduse Keskus juhatuse liige. Tegelikult MTÜ Rahvusvaheline Sotsiaalhariduse Keskus arve-saatelehel märgitud teenust Puškini Instituudile ei osutanud ega kaupa üle ei andnud. A. Krasnoglazov kinnitas Puškini Instituudi juhatuse liikmena arve-saatelehe nr 466 oma allkirjaga. Seejärel kanti
  3. märtsil 2014 Puškini Instituudi pangakontolt selle arve alusel MTÜ Rahvusvaheline Sotsiaalhariduse Keskus arvelduskontole 754 eurot. Samal päeval võttis A. Krasnoglazov pangakaardiga MTÜ Rahvusvaheline Sotsiaalhariduse Keskus pangakontolt sularahas välja 750 eurot; 2)
  4. oktoobril
  5. a väljastas MTÜ Reval Media Agency Puškini Instituudile arvesaatelehe nr 1 summas 300 eurot selgitusega 1C Uuen-mine ja sead-mine. Arve väljastamise initsiaator oli A. Krasnoglazov, kes oli ka MTÜ Reval Media Agency juhatuse liige. Tegelikult arvel märgitud teenust MTÜ Reval Media Agency ei osutanud. A. Krasnoglazov kinnitas Puškini Instituudi juhatuse liikmena arve-saatelehe nr 1 oma allkirjaga.
  6. oktoobril 2014 kanti Puškini Instituudi pangakontolt selle arve alusel MTÜ Reval Media Agency pangakontole 300 eurot.
  7. detsembril 2014 võttis A. Krasnoglazov pangakaardiga MTÜ Reval Media Agency pangakontolt sularahas välja 700 eurot; 3)
  8. oktoobril 2014 väljastas Baltic Resource OÜ MTÜ-le Puškini Instituut arve nr 3 summas 2673 eurot 70 senti selgitusega Metoodiliste materjalide disain, redaktsioon, korrektsioon ja välja trükkimine Narva Täppisteaduste Kooli jaoks. Arve väljastamise initsiaator oli A. Krasnoglazov, kes oli ka Baltic Resource OÜ juhatuse liige. Tegelikult Baltic Resource OÜ arvel märgitud teenust ei osutanud. Arvel märgitud töö tegid teised isikud. A. Krasnoglazov kinnitas Puškini Instituudi juhatuse liikmena arve nr 3 oma allkirjaga.
  9. novembril 2014 kanti Puškini Instituudi pangakontolt selle arve alusel Baltic Resource OÜ pangakontole 2673 eurot 70 senti.
  10. detsembril 2014 võttis A. Krasnoglazov pangakaardiga Baltic Resource OÜ pangakontolt sularahas välja 2250 eurot; 4
(35)4)
  1. novembril 2014 väljastas MTÜ Rahvusvaheline Sotsiaalhariduse Keskus Puškini Instituudile arve-saatelehe nr 474 summas 711 eurot selgitusega Kirjutuslaud kogus 9,00; Tool kogus 27,
  2. Arve väljastamise initsiaator oli A. Krasnoglazov, kes oli ka MTÜ Rahvusvaheline Sotsiaalhariduse Keskus juhatuse liige. Tegelikult pole arvel märgitud kaup kunagi Narva Täppisteaduste Kooli kasutusse jõudnud ja seda pole õppetöös kasutatud. Seetõttu ei vasta arve-saatelehel kajastatu tegelikkusele. Laudade ja toolide päritolu kinnitav dokumentatsioon puudub. Sellest hoolimata kinnitas A. Krasnoglazov Puškini Instituudi juhatuse liikmena arve-saatelehe nr 474 oma allkirjaga.
  3. novembril 2014 kanti Puškini Instituudi pangakontolt selle arve alusel MTÜ Rahvusvaheline Sotsiaalhariduse Keskus pangakontole 711 eurot. Arve-saateleht nr 474 alusel tehtud väljamakset kajastas A. Krasnoglazov
  4. a novembris toetuse kasutamise vahearuandes Narva Täppisteaduste Kooli huvides tehtud kulutusena, lisades ka kuludokumendi koopia; 5)
  5. aasta detsembris määras A. Krasnoglazov endale Narva Täppisteaduste Kooli tegevuse rahastamiseks ette nähtud raha arvelt preemia 1400 eurot.
  6. veebruari
  7. a lepingu nr 3.1-7/517 punkti 1.3 kohaselt ei olnud sellise väljamakse tegemine lubatav. Sellest hoolimata kajastati seda väljamakset Puškini Instituudi
  8. a detsembri kohta käivas tööaja arvestustabelis nr 50, mille õigsust kinnitas oma allkirjaga ka A. Krasnoglazov. Tabeli kohaselt oli A. Krasnoglazovile märgitud arvestuslikuks brutopreemiaks 1804 eurot 12 senti, millest tuli netosummana välja maksta 1400 eurot. A. Krasnoglazovi eelnimetatud otsuse alusel kanti Puškini Instituudi pangakontolt
  9. detsembril 2015 A. Krasnoglazovi pangakontole 1400 eurot selgitusega jõulupreemia
  10. a; 6)
  11. märtsil 2014 ostis Puškini Instituut televiisori Philips hinnaga 399 eurot. Arve kinnitas A. Krasnoglazov oma allkirjaga, arve tasumiseks kasutati Puškini Instituudi pangakaarti. A. Krasnoglazovi allkirjastatud ja Narva linnale esitatud Puškini Instituudi toetuse kasutamise vahearuande kohaselt oli tegemist tehnika ostuga Narva Täppisteaduste Kooli jaoks ja selleks kasutati Narva linna poolt
  12. veebruari
  13. a lepingu alusel eraldatud raha. Tegelikult seda televiisorit Narva Täppisteaduste Kooli töös kunagi ei kasutatud ega kooli ruumidesse ei toimetatud. A. Krasnoglazov jättis teleri enda valdusesse ja see asus A. Krasnoglazovi elukohas; 7)
  14. märtsil 2015 ostis Puškini Instituut mobiiltelefoni iPhone 6 Gold hinnaga 695 eurot. Arve kinnitas Puškini Instituudi juhatuse liige A. Krasnoglazov oma allkirjaga, arve tasumiseks kasutati Puškini Instituudi pangakaarti. A. Krasnoglazovi allkirjastatud ja Narva linnale esitatud Puškini Instituudi toetuse kasutamise vahearuande kohaselt oli tegemist kuluga Narva Täppisteaduste Kooli jaoks ja selleks kasutati
  15. veebruari
  16. a lepingu nr 3.1-7/517 alusel eraldatud raha. Tegelikult andis A. Krasnoglazov mobiiltelefoni K.M. 8) 5
(35)9) 10) 11) ele, kes kasutas seda isiklikel eesmärkidel kuni politseitöötajad telefoni ära võtsid; 12)
  1. märtsil 2015 ostis Puškini Instituut sülearvuti Apple MacBook Air hinnaga 1029 eurot ja juhtmeta arvutiarvutihiire Apple Magic Mouse hinnaga 69 eurot. Arve kinnitas Puškini Instituudi juhatuse liige A. Krasnoglazov, arve tasumiseks kasutati mittetulundusühingu pangakaarti. A. Krasnoglazovi allkirjastatud ja Narva linnale esitatud Puškini Instituudi toetuse kasutamise vahearuande kohaselt oli tegemist ostuga Narva Täppisteaduste Kooli jaoks ja selleks kasutati
  2. veebruari
  3. a lepingu nr 3.1-7/517 alusel eraldatud raha. Tegelikult andis A. Krasnoglazov sülearvuti ja juhtmeta arvutihiire K.M. ele, kes kasutas neid isiklikel eesmärkidel kuni politseitöötajad need ära võtsid; 13)
  4. juunil 2015 ostis Puškini Instituut 601 euro eest järgmised mööbli- ja muud sisustuskaubad: valge pildiraam, kaks patja, pleed/tekk, pitsäärega laudlina, kaks puidust pildiraami, kaks valget pildiraami, diivanvoodi, valge nurgariiul, kaks valget metalltooli ja valge metall-laud. Arvele lisandus transpordikulu (transport A. Krasnoglazovi elukohta). Arve kinnitas A. Krasnoglazov oma allkirjaga, arve tasumiseks kasutati mittetulundusühingu pangakaarti. A. Krasnoglazovi allkirjastatud ja Narva linnale esitatud Puškini Instituudi toetuse kasutamise vahearuande kohaselt oli arvel kajastatud summa näol 520 euro 60 sendi ulatuses tegemist majanduskuludega Narva Täppisteaduste Kooli jaoks ja selleks kasutati
  5. veebruari
  6. a lepingu nr 3.1-7/517 alusel eraldatud raha (põhjendatud majanduskuludest jäeti välja 2 patja, tekk ja laudlina, samuti transpordikulu). Tegelikult mööbliesemeid ja pildiraame Narva Täppisteaduste Kooli töös kunagi ei kasutatud ja kooli ruumidesse neid ei toimetatud. A. Krasnoglazov jättis kõik esemed enda ja oma pere valdusesse ning need asusid ning olid kasutuses tema elukohas. 1.1.
  7. Andrey Krasnoglazovi süüdistus

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning Puškini Instituudi süüdistus

§ 344lg 2 ja § 345 lg 2 järgi 4.

Puškini Instituudi ja Narva linna vahel

  1. veebruaril 2014 ja
  2. veebruaril 2015 sõlmitud toetuse eraldamise ja sihtotstarbelise kasutamise lepingute (vt käesoleva otsuse punkt 2) kohaselt oli toetuse saaja Puškini Instituut kohustatud esitama toetuse andjale (Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale) aruanded saadud toetuse iga osa kasutamise kohta koos kuludokumentide koopiatega, mis kinnitaks saadud toetuse sihtotstarbelist kasutamist. Aruannete esitamine ja nende kinnitamine toetuse andja poolt oli toetuse järgmise osa väljamaksmise eeltingimus. Lepingute punktide 2.3, 3.3 ja 3.4 kohaselt oli toetuse andjal õigus toetuse andmine lõpetada ja toetuse saaja oli kohustatud toetuse andja nõudmisel toetuseks saadud raha tagasi maksma, kui ta rikub lepinguga pandud tingimusi (mh kui 6

(35)toetust kasutatakse mittesihtotstarbeliselt, esitatud aruandlus ja kuludokumendid sisaldavad valeandmeid jms).
  1. Süüdistuse kohaselt eiras A. Krasnoglazov Puškini Instituudile raha kasutamisele lepingutega seatud piiranguid ja pööras Narva linna toetusena eraldatud raha või selle eest ostetud muu vara koguväärtuses 8955 eurot 42 senti käesoleva otsuse punktis 3 kirjeldatud asjaoludel enda või kolmanda isiku kasuks. Kuriteo varjamiseks, aga ka tagamaks toetuste järgmiste osade väljamaksmist Puškini Instituudile ja vältimaks mittesihtotstarbeliselt tehtud kulutuste osas linna poolt tagasinõude esitamist, kajastas A. Krasnoglazov perioodil 2014–2015 toetuse kasutamise kohta Narva linnale esitatud aruannetes korduvalt ja teadvalt tegelikkusele mittevastavaid andmeid linna eraldatud rahast tehtud kulutuste kohta. Seejuures olid A. Krasnoglazovi poolt linnale esitatud ja osaliselt tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavatele aruannetele mitmel juhul lisatud fiktiivsed kuludokumendid (koopiatena) selliste kaupade ja teenuste kohta, mida tegelikult Narva Täppisteaduste Koolile ei ostetud. Samuti esitas A. Krasnoglazov mitmel juhul Narva linnale aruandluse lisadena koopiad kuludokumentidest, millel märgitud esemed pööras ta tegelikult enda või kolmanda isiku kasuks ja mida ei kasutatud Narva Täppisteaduste Kooli tegevuses.
  2. A. Krasnoglazov pani eelnevalt kirjeldatud dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise toime Puškini Instituudi juhatuse liikmena selle mittetulundusühingu huvides. Seetõttu vastutab nende kuritegude eest

§ 14lg 1 alusel ka Puškini Instituut.

1.

  1. Maakohtu otsus
  2. Viru Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsusega mõisteti nii A. Krasnoglazov kui ka Puškini Instituut kõigis neile esitatud süüdistustes õigeks. Kohus otsustas asitõendite saatuse, mõistis riigilt Puškini Instituudi kasuks välja 10 460 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks ja jättis ekspertiisikulu 462 eurot riigi kanda. 1.
  5. Prokuratuuri apellatsioon
  6. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega A. Krasnoglazov mõisteti

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks käesoleva otsuse punkti 3 alapunktides 6–9 refereeritud omastamistegudes, samuti osas, millega A. Krasnoglazov mõisteti

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning Puškini Instituut

§ 344

lg 2 ja § 345 lg 2 järgi õigeks käesoleva otsuse punkti 3 alapunktides 6–9 nimetatud aruannete võltsimises ja nende Narva linnale esitamises. Apellant palus tunnistada A. Krasnoglazovi eelviidatud tegudes

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi süüdi ning mõista talle karistus. Samuti palus apellant tunnistada Puškini Instituudi

§ 344lg 2 ja 345 lg 2 järgi süüdi ja mõista talle karistus. 7

(35)1.
  1. Tartu Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus
  4. Tartu Ringkonnakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsusega tühistati Viru Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsus osas, millega: 1) A. Krasnoglazov mõisteti

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks selles, et ta ostis Puškini Instituudi pangakontol olnud raha eest isiklikuks tarbeks televiisori Philips, mobiiltelefoni iPhone 6, sülearvuti Apple MacBook koos arvutiarvutihiirega, samuti erinevaid sisustuskaupu; 2) A. Krasnoglazov mõisteti

§ 344

lg 1 järgi õigeks selles, et ta koostas ja allkirjastas Puškini Instituudi nimel toetuse kasutamise aruanded, mille kohaselt osteti eelmises alapunktis märgitud kaubad (välja arvatud osa sisustuskaupadest) Narva Täppisteaduste Kooli jaoks; 3) A. Krasnoglazov mõisteti

§ 345

lg 1 järgi õigeks mõnede süüdistuses nimetatud aruannete esitamises Narva linnale; 4) Puškini Instituut mõisteti

§ 344lg 2 järgi õigeks selles, et A.

Krasnoglazov koostas ja allkirjastas Puškini Instituudi huvides mõned süüdistuses nimetatud aruanded; 5) Puškini Instituut mõisteti

§ 345lg 2 järgi õigeks selles, et A.

Krasnoglazov esitas mõned süüdistuses nimetatud aruanded Puškini Instituudile; 6) Eesti Vabariigilt mõisteti Puškini Instituudi kasuks välja 10 460 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks; 7) maakohus määras, et „KrMS § 314 p 6 ja süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 5 lg-st 1 p 2 kohaselt on Andrey Krasnoglazovil õigus taotleda hüvitist ajavahemikul 17.08.2015 kuni 18.08.2015, s.o 2 (kaks) päeva, kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju eest.“ Ringkonnakohus saatis kriminaalasja osaliselt uueks arutamiseks Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus. Sama kohtuotsusega mõisteti Eesti Vabariigilt A. Krasnoglazovi kasuks välja 5512 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks, sh 512 eurot apellatsioonimenetluses ja 5000 eurot sellele eelnenud kriminaalmenetluses makstud kaitsjatasu eest. Puškini Instituudi kasuks mõisteti riigilt menetluskuluna välja 2756 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks, sh 256 eurot apellatsioonimenetluses ja 2500 eurot sellele eelnenud kriminaalmenetluses makstud kaitsjatasu eest. Neid summasid ületavas osas saatis ringkonnakohus kaitsja 24. jaanuari 2018. a taotluse süüdistatavate apellatsioonimenetluseeelse menetluskulu hüvitamiseks uueks arutamiseks Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldati osaliselt. 8

(35)
  1. Kriminaalasja uus arutamine 2.
  2. Muudetud süüdistus
  3. Kriminaalasja uuel arutamisel esitas prokuratuur A. Krasnoglazovile

§ 201

lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning Puškini Instituudile

§ 344lg 2 ja § 345 lg 2 järgi muudetud süüdistuse.

2.1.1. Andrey Krasnoglazovi süüdistus

§ 201lg 2 p 1 järgi 11.

A. Krasnoglazov on alates

  1. novembrist 2007 Puškini Instituudi juhatuse liige. Ta oli ka Puškini Instituudi Swedbanki arvelduskonto ainukene allkirjaõiguslik isik ja üks e-kanali kasutaja. Talle oli selle pangakonto kasutamiseks väljastatud mitu pangakaarti. A. Krasnoglazov pööras aastatel 2014–2015 korduvalt ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks Puškini Instituudi arvelduskontol olevat raha või selle eest ostetud muu vara koguväärtuses 2712 eurot 60 senti. Omastamine leidis ka muudetud süüdistuse kohaselt aset asjaoludel, mida on refereeritud käesoleva otsuse
  2. punkti alapunktides 6–
  3. A. Krasnoglazov tasus Puškini Instituudi pangakontol olnud rahaga isiklikku kasutusse võetud televiisori, mobiiltelefoni, sülearvuti, arvutiarvutihiire, mööbli ning muude sisustuskaupade eest. Kuriteo varjamiseks kajastas A. Krasnoglazov tehtud kulutusi aruandluses Narva Täppisteaduse Kooli tarbeks tehtud kuludena. Ostetud esemeid tegelikult kooli töös ei kasutatud ja Narvas asuva kooli ruumidesse ei toimetatud. A. Krasnoglazovil ei olnud seadusest ega Puškini Instituudi põhikirjast tulenevat alust pöörata endale võõrast Puškini Instituudi vara enda või kolmandate isikute (nt oma pereliikmete) kasuks. Selleks ei olnud ka Puškini Instituudi liikmete nõusolekut. 2.2.
  4. Andrey Krasnoglazovi süüdistus

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning Puškini Instituudi süüdistus

§ 344lg 2 ja § 345 lg 2 järgi 12.

Narva linn ja Puškini Instituut sõlmisid

  1. märtsil 2013 koostöölepingu, mille eesmärk oli võimaldada täiendavat venekeelset haridust Narva gümnaasiumiõpilaste valikainetes, mis sisalduvad riiklikus õppekavas, tõstmaks hariduse kvaliteeti, parendamaks kooliedukust ja tugevdamaks konkurentsivõimet tööturul. Aastatel 2013–2015 sõlmisid Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond ja Puškini Instituut eelviidatud koostöölepingu alusel rea lepinguid, mille sisuks oli toetuse eraldamine ja selle sihtotstarbelise kasutamise tingimuste kindlaksmääramine. Muu hulgas sõlmiti
  2. veebruaril 2014 toetuse eraldamise ja sihtotstarbelise kasutamise leping nr 3.1-7/
  3. Selle lepingu punkti 1.3 kohaselt maksti Puškini Instituudile 79 700 eurot
  4. aasta tegevuskulude katteks.
  5. veebruaril 2015 sõlmiti toetuse eraldamise ja sihtotstarbelise kasutamise leping nr 3.1-7/
  6. Selle lepingu 9

(35)punkti 1.3 kohaselt maksti Puškini Instituudile 79 700 eurot
  1. aasta tegevuskulude katteks. Mõlema eelviidatud toetuse eraldamise ja sihtotstarbelise kasutamise lepingu järgi kohustus Puškini Instituut kasutama lepingute alusel saadud raha (linna poolt mittetulundusühingu vara hulka antud toetust) sihtotstarbeliselt Narva Täppisteaduste Kooli tegevuseks, s.o Narva linna gümnaasiumiõpilastele täiendava venekeelse hariduse võimaldamiseks riikliku õppekava valikainetes. Muu hulgas oli toetus ette nähtud personalikuludeks (Narva üksuse töötajate töötasud ja sellega kaasnevad maksud) ning Narva üksuse side- (telefon, internet) ja muudeks tegevuskuludeks (büroo- ja paljunduskulu, reklaamikulu jms).
  2. märtsi
  3. a koostöölepingu punkti 2.2.5 alusel kohustus Puškini Instituut teostama lepingu eesmärkidega mitteseotud tegevust omal kulul. Mõlema eelviidatud toetuse eraldamise ja sihtotstarbelise kasutamise lepingu punktis 2.2 oli sätestatud, et toetuse saaja (Puškini Instituut) on kohustatud esitama toetuse andjale (Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond) toetuse sihtotstarbelist kasutamist kinnitavad aruanded saadud toetuse iga osa kasutamise kohta koos kuludokumentide koopiatega. Esitatud ja toetuse andja kinnitatud aruanded olid toetuse järgmise osa väljamaksmise eeltingimuseks. Toetuse eraldamise ja sihtotstarbelise kasutamise lepingute punktide 2.3, 3.3 ja 3.4 kohaselt andis Puškini Instituudi poolt lepingutest tulenevate kohustuste rikkumine Narva linnale õiguse toetuse eraldamise leping lõpetada, nõuda varem üle kantud toetus Puškini Instituudilt tagasi ja jätta tulevased toetussummad Puškini Instituudile välja maksmata. Sellisteks rikkumisteks olid mh nt toetuse mittesihtotstarbeline kasutamine, aruandluses ja kuludokumentides valeandmete esitamine jms. Ehkki Narva linna eraldatud toetus läks Puškini Instituudi vara (kontoraha) hulka ega olnud sellest individualiseeritaval kujul eristatav, oli linnal toetuse eraldamise lepingu punkti 4.4 kohaselt õigus nõuda lepingu tähtaja lõpuks kasutamata toetussumma tagastamist.
  4. A. Krasnoglazov pööras aastatel 2014–2015 käesoleva otsuse punktis 11 refereeritud ja viidatud asjaoludel korduvalt ebaseaduslikult enda või kolmandate isikute kasuks Puškini Instituudi pangakontol olevat raha või selle raha eest ostetud muud vara koguväärtuses 2712 eurot 60 senti. Kuriteo varjamiseks kajastas A. Krasnoglazov Narva linnale esitatud aruannetes Narva Täppisteaduse Kooli tarbeks tehtud kuludena osaliselt ka selliseid kulusid, mis ei vastanud Narva linna ja Puškini Instituudi vahel sõlmitud lepingutes sätestatud tingimustele. Nimelt kandis A. Krasnoglazov perioodil 2014–2015 Narva linnale toetuse kasutamise kohta esitatud (vahe)aruannetesse korduvalt ja teadvalt tegelikkusele mittevastavaid andmeid linna eraldatud raha arvel tehtud kulutuste kohta. Tegelikult võeti hulk Puškini Instituudi raha eest ostetud asju A. Krasnoglazovi ja/või tema pereliikmete isiklikku kasutusse. A. Krasnoglazovi poolt linnale esitatud ja osaliselt tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavatele aruannetele olid lisatud kuludokumentide koopiad, milles märgitud esemed pööras süüdistatav tegelikult kas enda või kolmanda isiku kasuks. Narva Täppisteaduste Kooli huvides neid esemeid ei kasutatud. Sel moel tegutsedes eiras A. Krasnoglazov Puškini Instituudile eraldatud raha kasutamisele seatud piiranguid. See tõi omakorda kaasa Puškini Instituudi poolt toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise, kuna toetuse kasutamise aruandes vähenes sihtotstarbeliste kulude alusetu suurendamise tõttu 10
(35)põhjendamatult Narva linna tagasinõudeõigus Puškini Instituudi vastu või alternatiivselt see summa, mida Puškini Instituut saanuks kasutada sihtotstarbeliselt Narva Täppisteaduste Kooli vajadusteks. Samas püüdis A. Krasnoglazov aruannetes linnale valeandmete esitamisega tagada toetuste järgmiste osade väljamaksmist Puškini Instituudile ja vältida mittesihtotstarbeliselt tehtud kulutuste osas linna poolt tagasinõude esitamist.
  1. A. Krasnoglazov Puškini Instituudi juhatuse liikmena pani dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise toime Puškini Instituudi huvides. 2.
  2. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
  3. Viru Maakohus tegi
  4. veebruaril
  5. a otsuse, millega 1) A. Krasnoglazov tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 201

lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära summas 1500 eurot;

§ 344

lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära summas 1000 eurot ning

§ 345

lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära summas 1000 eurot.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Krasnoglazovile liitkaristuseks rahaline karistus 250 päevamäära summas 2500 eurot; 2) Puškini Instituut tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 344

lg 1 järgi rahalise karistusega 5000 eurot ja

§ 345

lg 1 järgi rahalise karistusega 6000 eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Puškini Instituudile liitkaristuseks rahaline karistus 6000 eurot; 3) otsustati asitõendite saatus; 4) otsustati jätta süüdistatavate õigusabikulud nende endi kanda ja kummaltki süüdistatavalt mõisteti välja 810 eurot sundraha. (b) Põhiosa

  1. Ei ole vaidlust selle üle, et Puškini Instituut on soetanud süüdistuses nimetatud vara; et süüdistatavad on esitanud Narva linnale süüdistuses märgitud arved ja aruanded; et süüdistuses nimetatud esemed (teler, mööbel, sülearvuti koos arvutihiirega ja mobiiltelefon) olid A. Krasnoglazovi valduses ja avastati tema elukohas. Need faktid on tõendatud kohtuistungil uuritud tõenditega ja omaks võetud ka süüdistatava ja tema kaitsja poolt.
  2. Televiisoriga Philips seotud omastamise episoodi kohta märkis maakohus järgmist. Selle televiisori ostis Puškini Instituut
  3. märtsil
  4. Arve kinnitas A. Krasnoglazov oma allkirjaga, arve tasumiseks kasutati mittetulundusühingu pangakaarti. Nähtuvalt Puškini Instituudi esitatud toetuse kasutamise vahearuandest, mille kinnitas ja esitas Narva linnale 11

(35)A. Krasnoglazov
  1. mail 2014, oli teler ostetud Narva Täppisteaduste Kooli jaoks ja selle ostmiseks kasutati Narva linna eraldatud raha. Samuti on tõendamist leidnud, et seda telerit Narvas asuvatesse kooli ruumidesse ei toimetatud. Teler leiti läbiotsimise käigus A. Krasnoglazovi elukohast XXX. Teler asus elutoas ning oli kinnitatud seinale. A. Krasnoglazovi ütluste kohaselt kasutas Puškini Instituut seda telerit Narva Täppisteaduste Kool huvides Aedvilja tänaval asuvas korteris. Samal ajal oli tal kavas kutsuda kolleege Moskvast ja Peterburist ning selleks oli plaanis sisustada külalistetuba ja hiljem võis see teler sattuda või üle minna külalistetuppa või õpetajate tuppa. Teler leiti tema juurest kodust, kuna nad otsustasid anda Aedvilja tänava ruumid üürile. Seetõttu pidid nad
  2. aasta juuni alguses need ruumid tühjendama, sh televiisori ära tooma. Kohus leidis, et süüdistatava ütlused ei ole veenvad ega usaldusväärsed. Tunnistaja A.S. i ütluste kohaselt Narva Täppisteaduste Kool Tallinnas tunde ei andnud. Selle fakti vastu ei vaielnud ka süüdistatav. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas oli võimalik kasutada telerit, mis asus Tallinnas, Narva Täppisteaduste Kooli huvides. Süüdistatava ütlused, et telerit kasutati Aedvilja tänaval asuvas kontoris selleks, et teha paar filmi Narva Täppisteaduste Kooli jaoks, on paljasõnalised ning eluliselt mitteusutavad. Teler leiti süüdistatava elukohas, kus see oli seinale paigaldatud. Süüdistatava ja tunnistajate selgitused, et teler oli paigaldatud seinale lihtsalt selle hoidmiseks, pole veenvad, kuna eramajas ei ole raske leida mingit turvalist kohta asjade hoidmiseks. Kohus pööras tähelepanu ka sellele, et I.M. seletas läbiotsimise käigus, et leitud teler Philips asub nende kodus umbes kaks aastat. Lisaks andis A. Krasnoglazov kohtueelses menetluses teleri seinal rippumise kohta ütlusi, mis ei haaku tema kohtuistungil antud ütlustega. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et A. Krasnoglazov pööras enda kasuks Puškini Instituudi ehk tema jaoks võõra televiisori. Süüdistatav demonstreeris enda omastamistahet sellega, et ta kas ise või teiste abil toimetas teleri koju ja kinnitas selle elutoas seinale. Kas teler oli ühendatud võrguga, ei oma tähtsust. Kohus ei soostunud ka kaitsja väitega, et süüdistataval oli kavatsus viia teler kooliaasta alguses Narva Täppisteaduste Kooli. Teler oli ostetud juba
  3. märtsil
  4. See tähendab, et see oli olnud süüdistatava valduses umbes poolteist aastat. Asjaolu, et pika aja jooksul ei jõudnud teler Narva, kinnitab, et A. Krasnoglazov pööras teleri enda kasuks.
  5. Mobiiltelefoniga iPhone ja arvutiga Apple MacBook Air seotud omastamissüüdistuse kohta märkis maakohus järgmist. On tuvastatud, et
  6. märtsil 2015 ostis Puškini Instituut mobiiltelefoni iPhone 6 Gold hinnaga 695 eurot. Arve kinnitas A. Krasnoglazov oma allkirjaga, arve tasumiseks kasutati mittetulundusühingu pangakaarti. Samuti on tuvastatud, et
  7. märtsil 2015 ostis Puškini Instituut sülearvuti Apple MacBook Air hinnaga 1029 eurot ja juhtmeta arvutihiire Apple Magic Mouse hinnaga 69 eurot. Nähtuvalt Puškini Instituudi esitatud toetuse kasutamise vahearuandest tehti need kulud Narva Täppisteaduste Kooli jaoks. A. Krasnoglazov kinnitas aruande ja esitas selle linnale
  8. aprillil
  9. A. Krasnoglazov andis telefoni ja sülearvuti enda tütrele K.M. ele. Telefon ja sülearvuti koos arvutihiirega leiti ja võeti ära süüdistatava elukohast XXX. A. Krasnoglazovi versiooni kohaselt olid mobiiltelefon ja sülearvuti koos arvutihiirega antud töövahendina K.M. ele, kes töötas tol ajal Puškini Instituudis vabatahtlikuna, Narva 12
(35)Täppisteaduste Kooli suvelaagri organiseerimiseks. K.M. kinnitas süüdistatava ütlusi ja selgitas, et A. Krasnoglazov ostis iPhone’i endale, kuid hiljem andis selle tema kasutusse, kuna tema isiklik telefon läks katki. Ta kasutas telefoni suvelaagri korraldamiseks. On tuvastatud, et süüdistatava ja tunnistaja nimetatud suvelaager tõepoolest toimus. Narva Täppisteaduste Kooliga mingil määral seotud tegevus moodustas selles laagris vähem kui 1/8 ajakavast. Ei ole võimalik rääkida sellest, et suvelaager korraldati Narva Täppisteaduste Kooli huvides. Ka süüdistatava enda ütluste kohaselt hüvitati suvelaagriga seotud kulud Puškini Instituudile Narva linna rahast, mis ei olnud seotud Narva Täppisteaduste Kooli rahastamisega. Kohus nõustus kaitsjaga, et K.M. kasutas telefoni ja sülearvutit ka suvelaagri korraldamiseks. Samas lisaks sellele, et suvelaagrit ei korraldatud Narva Täppisteaduste Kooli huvides, ei olnud K.M. seotud Narva Täppisteaduste Kooliga. A. Krasnoglazov teadis seda. Järelikult ei olnud õigustatud temale töövahendi võimaldamine Narva Täppisteaduste Kooli tegevuseks eraldatud raha eest. Asjaolu, et mobiiltelefon osteti
  1. märtsil ehk päev enne naistepäeva, viitab pigem sellele, et tegemist ei olnud töövahendiga, vaid hoopis naistepäevakingitusega tütrele. Eeltoodud põhjustel asus maakohus seisukohale, et A. Krasnoglazov pööras mobiiltelefoni iPhone Gold ning sülearvuti MacBook koos arvutihiirega K.M. e kasuks.
  2. Mööbliga seotud omastamissüüdistuse kohta märkis maakohus järgmist. Arve kohaselt ostis Puškini Instituut süüdistuses märgitud mööbli ja sisustuskaubad Narva Täppisteaduste Kooli tarbeks. Arve kinnitas A. Krasnoglazov, arve tasumiseks kasutati Puškini Instituudi pangakaarti. Nähtuvalt Puškini Instituudi esitatud toetuse kasutamise vahearuandest, oli sellel arvel kajastatud summa 520 euro 60 sendi ulatuses majanduskulu Narva Täppisteaduste Kooli jaoks. Selleks kasutati Narva linna eraldatud raha. Majanduskuludest jäeti välja 2 patja, tekk ja laudlina, samuti transpordikulu. Kõik süüdistuses märgitud esemed leiti süüdistatava elukohast. A. Krasnoglazovi versiooni kohaselt on tema kodus külalistele mõeldud korrus: sellel on eraldi sissepääs, vannituba, tualett. See majaosa on täielikult omaette. Neil oli kavas kutsuda kolleege Moskvast ja Peterburist. Valisid diivani soodushinna järgi, mõned väikesed esemed ka, et need paigutada sinna ruumi. Tema arvates olid ülalmainitud esemed soetatud Narva Täppisteaduste Kooli huvides, aga Narva linnal oli teine arvamus. Puškini Instituut andis raha tagasi. Kohus asus seisukohale, et süüdistatav, paigaldades Puškini Instituudi arvel ostetud mööbli enda majja, manifesteeris nende esemete omastamistahet. On selge, et mööblit ei kasutatud Puškini Instituudi ega Narva Täppisteaduste Kooli huvides, vaid isiklikel eesmärkidel. Mööbel ei asunud Puškini Instituudi ega Narva Täppisteaduste Kooli ruumides. Üks Puškini Instituudi arvel soetatud pildiraam avastati süüdistatava tütre magamistoas. Nagu nähtub fototabelist, on pildiraamis tavalised perefotod, mis ilmselt pole seotud Narva Täppisteaduste Kooli tegevusega. A. Krasnoglazovi väide, et mööbel oli ostetud eesmärgiga sisustada külalistuba, mis oli ette nähtud Narva Täppisteaduste Kooli tegevusega seotud isikute majutamiseks, on täiesti paljasõnaline. See väide on ümber lükatud nii sellega, et üks ostetud esemetest avastati süüdistatava tütre magamistoast, kui ka sellega, et laud Tereza, nurgariiul, laudlina ja kaks tooli avastati toas, mis on A. Krasnoglazovi pere käsutuses. Peale selle ei ole süüdistatava 13
(35)versioon usaldusväärne ka põhjusel, et süüdistatava kohtus antud ütlused ei lange kokku tema kohtueelses menetluses antud ütlustega. Süüdistatav ei osanud veenvalt selgitada, miks tema ütlused on niivõrd erinevad.
  1. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et süüdistatav pööras enda ja enda pereliikmete kasuks süüdistuses nimetatud Puškini Instituut vara koguväärtusega 2712 eurot 60 senti.
  2. Võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine on ebaseaduslik, kui see toimub omaniku nõusolekuta. Kaitsja esitas kohtule nimekirja, kust tuleneb, et Puškini Instituudil oli
  3. aasta novembrikuu seisuga neli liiget: A. Krasnoglazov (asutajaliige aastast 2007); I.M. (asutajaliige aastast 2007); K.M. (liige aastast 2018) ja A.M. (liige aastast 2018). Samuti esitas kaitsja kohtule Puškini Instituudi liikmete
  4. novembri
  5. a avalduse, kus Puškini Instituudi kõik liikmed kinnitavad, et A. Krasnoglazovi süüdistuses märgitud asjad olid antud Puškini Instituudi poolt töövahenditena instituudi liikmete ja vabatahtlike töötajate valdusse ja kasutusse õiguspäraselt ning seaduslikult seoses nimetatud füüsiliste isikute tegutsemisega Narva Täppisteaduste Kooli huvides ja Puškini Instituudi ülesannete täitmiseks. Puškini Instituudil puuduvad mis tahes nõuded või pretensioonid seoses ülalnimetatud asjade valduse või kasutamisega instituudi liikmete ja vabatahtlike töötajate poolt. Asjad on jätkuvalt Puškini Instituudi omanduses ja kaudses valduses. Maakohus märkis, et kaitsja esitatud kinnitusest ei tulene otseselt, et Puškini Instituudi liikmed on nõus sellega, et A. Krasnoglazov pööras mittetulundusühingu vara enda ja kolmanda isiku kasuks. Peale selle on liikmete kinnitus väljastatud
  6. novembril
  7. Selline kinnitus nõuete ja pretensioonide puudumise kohta tähendab vaid seda, et Puškini Instituudil pole praegu süüdistatava vastu kahju hüvitamise nõuet. Tagantjärgi antud kinnitus ei saa seadustada süüdistatava ebaseaduslikku tegevust aastates 2014–
  8. See, milline oli Puškini Instituudi liikmete seisukoht A. Krasnoglazovi tegevuse suhtes selle toimumise ajal, pole kusagil fikseeritud ega ole tuvastatav. Seetõttu tuleb lähtuda põhimõttest, mille kohaselt vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramise ebaseaduslikkust eeldatakse. On tuvastatud, et süüdistatav pööras asjad enda ja kolmandate isikute kasuks ning neid asju ei kasutatud Puškini Instituudi ega Narva Täppisteaduste Kooli huvides, vaid isiklikel eesmärkidel. Seega oli A. Krasnoglazovi poolt Puškini Instituudi vara enda kasuks pööramine ebaseaduslik.
  9. A. Krasnoglazov pani omastamise toime kavatsetult. Ta teadis, et vara kuulub Puškini Instituudile ning et tal pole selle mittetulundusühingu liikmete nõusolekut ühingu vara enda või kolmanda isiku kasuks pöörata.
  10. Seoses A. Krasnoglazovile

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistusega märkis maakohus muu hulgas järgmist. 24. Kohus luges tuvastatuks süüdistuses kirjeldatud asjaolud, mis puudutasid Narva linna ja Puškini Instituudi vahel sõlmitud koostöölepingut, selle alusel Narva Täppisteaduste Kooli tarbeks toetuse eraldamist, toetuse kasutamise otstarvet ja tingimusi, samuti asjaolu, et 14

(35)toetuse eraldamise ja sihtotstarbelise kasutamise lepingutes oli sätestatud, et toetuse saaja on kohustatud esitama Narva linnale toetuse sihtotstarbelist kasutamist kinnitavad aruanded saadud toetuse iga osa kasutamise kohta koos kuludokumentide koopiatega. Aruanded olid toetuse järgmise osa väljamaksmise eeltingimuseks. Vastavalt toetuse eraldamise ja sihtotstarbelise kasutamise lepingutele andis Puškini Instituudi poolt lepingutest tulenevate kohustuste rikkumine Narva linnale aluse toetuse eraldamise leping lõpetada, nõuda varem üle kantud toetus tagasi ja jätta tulevased toetussummad Puškini Instituudile välja maksmata. Muu hulgas oli selliseks rikkumisteks toetuse mittesihtotstarbeline kasutamine ja valeandmete esitamine. Ehkki Narva linna eraldatud toetus läks Puškini Instituudi vara (kontoraha) hulka ega olnud sellest individualiseeritaval kujul eristatav, oli linnal toetuse eraldamise lepingute kohaselt õigus nõuda lepingu tähtaja lõpuks kasutamata toetussumma tagastamist.
  1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et süüdistuses mainitud vahearuande koostas, allkirjastas ja esitas Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale A. Krasnoglazov. Ei ole vaidlust ka selles, et süüdistuses nimetatud arvetel märkis süüdistatav, et kulutused on tehtud Narva Täppisteaduste Kooli jaoks ja edastas nende koopiad Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonda. Toetuse kasutamise vahearuanne oli koostatud, tõendamaks, et Narva linnalt saadud raha on kasutatud sihipäraselt, st Narva Täppisteaduste Kooli huvides. Vastasel juhul pidanuks Puškini Instituut tagastama raha Narva linnale. Nii ülalmainitud vahearuanne kui ka arved vastavad dokumendi definitsioonile. A. Krasnoglazovi koostatud dokumendid on vormilt autentsed ja väljastatud pädeva isiku poolt, aga nad on sisult valed selles osas, mis puudutab raha kasutamist Narva Täppisteaduste Kooli huvides. Nagu eelnevalt tuvastatud, ei olnud nendes dokumentides märgitud kulud seotud Narva Täppisteaduste Kooli tegevusega. Seal mainitud esemed pööras A. Krasnoglazov enda ja kolmandate isikute kasuks. Järelikult oli tegemist dokumentide intellektuaalse võltsimisega.
  2. aprilli
  3. a vahearuannet koostades ja allkirjastades ning samuti süüdistuses nimetatud arvetele kirjutades, et kulutused on tehtud Narva Täppisteaduste Kooli jaoks, pani A. Krasnoglazov toime teo, mis on käsitatav dokumendi võltsimise vahetu täideviimisena

§ 344lg 1 mõttes.

Nende dokumentide edastamine Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale on vaadeldav teadvalt võltsitud dokumentide kasutamisena eesmärgiga vabaneda kohustusest tagastada mittesihipäraselt kasutatud raha Narva linnale, s.o tegemist on

§ 345lg-s 1 ette nähtud kuriteoga.

Süüdistatavad olid algusest peale teadlikud sellest, et süüdistuses mainitud dokumendid sisaldavad andmeid, mis ei vasta tegelikkusele, s.o et nendes dokumentides mainitud esemed ei olnud soetatud Narva Täppisteaduste Kooli huvides. 26. A. Krasnoglazov oli Puškini Instituudi juhatuse liige. A. Krasnoglazovi ebaseaduslikust tegevusest (dokumentide võltsimisest ja nende dokumentide kasutamisest) sai Puškini Instituut materiaalset kasu. Kui A. Krasnoglazov ei oleks esitanud võltsitud dokumente Narva Linnavalitsuse kultuurosakonnale, siis vastavalt sõlmitud lepingule pidanuks Puškini Instituut mittesihipäraselt kasutatud toetussumma linnale tagastama. A. Krasnoglazovi tahtlus oligi suunatud mittetulundusühingu raha säästmisele. 15

(35)APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  1. Kaitsja apellatsioon
  2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Krasnoglazovi ja Puškini Instituudi kaitsja vandeadvokaat M. Mugu, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja palub mõista mõlemad süüdistatavad õigeks kõigis neile süüksarvatud tegudes. Kogu menetluskulu palub kaitsja jätta riigi kanda.
  3. Vaidlustades A. Krasnoglazovi süüditunnistamist omastamises, märgib kaitsja esmalt, et Puškini Instituudi kõigi liikmete kinnituse kohaselt olid süüdistuses nimetatud asjad antud kasutusse õiguspäraselt ja seaduslikult ning puuduvad mis tahes nõuded või pretensioonid nende kasutamisega seoses. Kinnituse sisust ei saa jääda kahtlust, et asjade omanik oli nõus nende asjade andmisega A. Krasnoglazovi ja K.M. e kasutusse. Kinnituse väljend „puuduvad mis tahes nõuded või pretensioonid nende kasutamisega seoses“, välistab täielikult nõuete ja pretensioonide esitamise soovi asjade kasutamise suhtes, sealhulgas ka asjade kasutaja valdusse sattumise õiguspärasuse, kehtivuse, eesmärgi ja mis tahes muude asjaolude suhtes. 29.

§ 201kaitseb vara omaniku õigust vara käsutada.

Selle sätte järgi on karistatav üksnes võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Ebaseaduslikkus tähendab eelkõige kasutamise (käsutamise) kehtetust seetõttu, et puudus omaniku nõusolek. Seadusele ei vasta maakohtu seisukoht, et tagantjärgi antud kinnitus ei saa seadustada süüdistatava ebaseaduslikku tegevust aastatel 2014–2015. Kasutamise ja käsutamise seaduslikkuse üle tuleb otsustada tsiviilõiguse sätete järgi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1, § 113 ja § 114 lg 2 kohaselt on tehing ja isegi käsutus seaduslik ja kehtiv tehingu tegemise (käesoleval juhul asjade üleandmise) hetkest ka juhul, kui heakskiit on antud tagantjärgi. Tagasiulatuv heakskiit oleks seetõttu kehtiv isegi juhul, kui omanik alguses nõus ei olnud, kuid hiljem ümber mõtles ja seda väljendas. Puškini Instituudi kõigi liikmete kinnitus ei jäta nõusoleku suhtes mingit kahtlust, sest kinnituses kasutatud enneminevik („… asjad ... olid Puškini Instituudi poolt antud … valdusse ja kasutusse õiguspäraselt ja seaduslikult …“) ei saa eesti keele oskajale jätta mingit kahtlust, et õiguspärasuse kinnitus kehtib asjade üleandmise aja kohta. Kuna

§ 201

kaitseb vara omaniku õigust vara kasutusse anda või ka käsutada, saab ainult omanik (Puškini Instituut) otsustada selle kehtivuse ja seaduspärasuse üle, seda muuhulgas ka tagantjärgi heaks kiites. Isegi juhul, kui Puškini Instituudi

  1. novembri
  2. a kinnitus ei lubaks üheselt otsusele jõuda, mille suhtes kinnitus on antud, oleks seda pidanud tõlgendama KrMS § 7 lg 3 kohaselt süüdistatavate kasuks.
  3. Süüdistatava kaitseõigust on rikutud sellega, et omastamissüüdistus oli esitatud puudulikult ning kohtueelsel uurimisel jäeti välja selgitamata, kelle asjade suhtes omastamise kahtlus oli. Alles ringkonnakohus juhtis sellele maakohtu ja prokuröri tähelepanu, pidades seda aga asjaoluks, mis ainult teatud määral võis raskendada kaitseõiguse teostamist. Apellant 16

(35)ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu. Praegu on tekkinud olukord, kus maakohus heidab kaitsele ette asjaolude tagantjärgi tuvastamise kõlbmatust, jättes tähelepanuta, et õigusvastasuse või selle puudumise küsimus oleks tulnud välja selgitada juba kohtueelsel uurimisel ja see pidanuks kajastuma süüdistusaktis. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et asjade üleandmise aegset nõusolekut ei ole tuvastatud just seetõttu, et seda ei ole kunagi uuritud. Esialgses süüdistusaktis A. Krasnoglazovit sellises teos ei süüdistatud ning seega selle kohta ka tõendeid ei esitatud. Asja teistkordsel arutamisel maakohtus prokuratuur uusi tõendeid ei esitanud. Puuduvad igasugused viited, et asjad sattusid A. Krasnoglazovi kasutusse ebaseaduslikult ehk Puškini Instituudi nõusolekuta. On olemas omaniku selgesõnaline nõusolek asjade kasutusse andmiseks.
  1. Põhjendades järeldust, et A. Krasnoglazov pööras süüdistuses märgitud asjad enda või kolmanda isiku kasuks, on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Muu hulgas ei ole kohus põhjendanud, miks ta luges A. Krasnoglazovi ja mitme tunnistaja kokkulangevad ütlused ebausaldusväärseteks. Kohus on tuginenud oletustele. Kohus on tuginenud lubamatult ka I.M. e kohtueelses menetluses antud ütlustele, mis kajastuvad läbiotsimisprotokollis. Kohtus pole I.M. t üle kuulatud. Maakohus ei võimaldanud kaitsjal I.M. e kohtueelses menetluses antud ütluste kohta arvamust avaldada. Kuigi süüdistatava kohtueelselt antud ütlused ei lange kokku kohtus antutega, on kohtus antud ütlused täielikus kooskõlas kõigi asja kohta ütlusi andnud tunnistajate ütlustega. Põhjendamatu on kohtu etteheide, et süüdistatav ei osanud ütluste erinevust selgitada. Süüdistatav on kohtus selgitanud, et asjas selgusele jõudmiseks oli ta seda meenutanud. Ei ole võimalik aru saada, mille põhjal leidis kohus, et televiisor oli süüdistatava juures ligikaudu poolteist aastat. Teleri olek viitab asukohas ajutisele viibimisele ja asjaolule, et teler ei olnud selles asukohas omaduste tarbimise ja kasutamise eesmärgil. Ei ole eluliselt usutav, et poolteist aastat pärast ostmist ei olnud teler ikka veel ühendatud. Üksnes asjaolust, et läbiotsimise päeval avastati ühendamata teler süüdistatava kodust, ei piisa, jaatamaks omastamistahte manifesteerimist. Omastamise seisukohalt pole oluline, kas asju kasutati Narva Täppisteaduste Kooli huvides. A. Krasnoglazov ja temaga ühes majas elav I.M. on mõlemad Puškini Instituudi asutajad, liikmed ja juhatuse liikmed ning olid seda ka aastatel
  2. ja
  3. Aastal 2015 nendega koos elanud tütar K.M. oli Puškini Instituudi vabatahtlik. Kõik need isikud töötasid ka kodus, samuti olid neil volitused hoida ajutiselt kodus instituudi asju. Kohtuotsuses ei kirjeldata ühtegi tegu, millest võiks välja lugeda süüdistatava omastamistahte manifesteerimist teleri suhtes. Omastamise seisukohast puudub igasugune tähendus sellel, kas K.M. kasutas Puškini Instituudi asju Narva Täppisteaduste Kooli huvides.
  4. Kaitsja arvates ei pannud süüdistatavad toime ka dokumendi võltsimist ega võltsitud dokumendi kasutamist.
  5. Maakohus jättis käsitlemata kaitseväite, mille kohaselt oli aruannete esitamine süüdistatavate poolt koostöölepingus ette nähtud lahtise tingimuse määramise ettepanek ning seda ei saa käsitleda dokumendi võltsimisena ega sellise dokumendi kasutamisena. Aruannete esitamisel tehtud ettepanek lugeda mingi kulu lepingukohaseks ja seega 17
(35)hüvitatavaks, ei ole õigusvastane. Selliselt esitas süüdistatav ainult ettepaneku, kuidas lahtine tingimus tuleks määrata. Poolte vahel oli kokku lepitud raha tagasimaksmise kord juhuks, kui Narva Linnavalitsus ei lugenud kulutust lepingukohaseks. Õigusi omandavaks või kohustustest vabastavaks sai olla ainult dokument, mis oli Narva Linnavalitsuse poolt kinnitatud, s.t millega lõplikult määrati lahtine tingimus. Mööbliga seotud episoodis jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta, et toetuse andja ei nõustunud sellise kulutusega ja esitas selles osas tagasinõude, s.t ei määranud süüdistatava pakutud lahtist tingimust. Seega ei sisaldanud toetuse andja kinnitatud aruanne kui dokument tõele mittevastavaid andmeid ning

§ 344

ega § 345 koosseis ei olnud täidetud.

§-des 344 ja 345 nimetatud dokumendi tunnused on aga ainult Narva Linnavalitsuse kinnitatud aruandel. Kinnitamata aruanne ehk süüdistatava ettepanek ei ole piisav õiguste omandamiseks ega kohustustest vabanemiseks. 34. Maakohus on jätnud käsitlemata kaitseväite, mille kohaselt välistab kuriteokoosseisu täitmise mööblit puudutavas osas ka asjaolu, et sarnastel asjaoludel aruannetes esitatud, kuid Narva Linnavalitsuse poolt kinnitamata kulutusi oli lepingu kehtivuse ajal (aastatel 2013–2016) kokku tunduvalt suuremas summas (7205 eurot 92 senti), kuid nendel juhtudel kuritegu ei tuvastatud. Ei ole esile toodud ühtegi asjaolu, miks ettepanek hüvitada mööblile tehtud kulutus summas 520 eurot täidab

§-de 344 ja 345 koosseisu, kuid ülejäänud juhtudel samasugused kinnitamata kulutused ei ole kuritegu. Suurem osa tagasinõutud kulutustest on A. Krasnoglazov esitanud ühe ja sama aruandega (

  1. aasta aprilli-juuni aruanne).
  2. Mobiiltelefon iPhone 6 ja arvuti Apple koos arvutihiirega olid K.M. e kasutuses suvelaagri läbiviimiseks jm Narva täppisteaduste kooliga seotud tegevusteks. Kui asuda sarnaselt maakohtuga seisukohale, et suvelaager ei olnud korraldatud vastavalt koostöölepingule ja toetuse tingimustele Narva Täppisteaduste Kooli huvides, siis puudub mõistlik selgitus, miks Narva Linnavalitsus suvelaagri kulud koostöölepingu alusel hüvitas. Ka käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavatele tehtud etteheidet seoses suvelaagri teiste kulutustega.
  3. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et selles asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsuse kohaselt jäeti maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus asitõenditega toimimise osas muutmata. Vaidlustatud otsuses on maakohus aga asitõendite küsimuse otsustanud teisiti, s.o teinud teistkordse otsuse olukorras, kui juba oli olemas jõustunud otsus asitõendite kohta. Seetõttu rikkus maakohus KrMS § 408 nõudeid.
  8. Ringkonnakohtu istung
  9. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja enda apellatsiooni juurde ja palus selle rahuldada. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 18

(35)
  1. Andrey Krasnoglazovi süüdistusest omastamises
  2. Olenemata sellest, kas A. Krasnoglazov täitis

§ 201

lg 2 p 1 kohaldamise ülejäänud eeldused, on tema süüditunnistamine selle sätte järgi välistatud, sest kõrvaldamatuks jääb kahtlus, mille kohaselt on täitmata vähemalt üks omastamise objektiivse koosseisu tunnustest, milleks on võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramise ebaseaduslikkus. Ühtlasi pole tõsikindlalt tuvastatav, et A. Krasnoglazovi tahtlus hõlmanuks sellele kuriteokoosseisu-tunnusele vastavaid asjaolusid. Seepärast ei tule kõne alla ka tema vastutus omastamise katse eest. 39. Võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine on

§ 201järgi karistatav üksnes juhul, kui see toimub ebaseaduslikult.

Ebaseaduslik on võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine eeskätt juhul, kui see toimub omaniku nõusolekuta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-46-08, p 22 ja
  3. mai
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-23-14, p 22).

§ 201kaitseb vara omaniku õigust vara käsutada.

Seega ei ole põhjust karistusõiguslikult reageerida, kui tegu pannakse toime vara omaniku nõusolekul – sellist tegu ei saa pidada ebaseaduslikuks omastamiskoosseisu mõttes. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-14, p 16)
  3. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui vara kuulub osaühingule, tuleb varaomaniku nõusoleku kindlakstegemisel arvestada, et juriidiline isik kui õiguslik fiktsioon ei saa ise millekski nõusolekut anda, vaid temale tuleb omistada inimese antud nõusolek. Et osaühingu puhul on oluliste otsuste tegemine osanike pädevuses (vt äriseadustiku § 168), tuleb osaühingu nõusoleku tuvastamisel vara käsutuseks lähtuda sellest, kas varakäsutusega on nõus ühingu osanikud. Kui osaühingul on vaid üks osanik, tuleb tema nõusolek varakäsutuseks omistada ka osaühingule. Sellisel juhul on varakäsutus

§ 201tähenduses seaduslik.

(Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-52-14, p 16)

  1. Ringkonnakohus leiab, et eelmises punktis viidatud põhimõtted kehtivad mutatis mutandis ka mittetulundusühingu puhul. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 annab mittetulundusühingu liikmetele mittetulundusühingu juhtimisel osaühingu osanikega sarnase pädevuse, sh pädevuse otsustada tehingu tegemine juhatuse liikmega ja selle tehingu tingimused (MTÜS § 19 lg 1 p 4). Seega juhul, kui mittetulundusühingu juhatuse liige võtab endale või kolmandale isikule mittetulundusühingu vara, oleneb tema vastutus mittetulundusühingu vara omastamise eest üldjuhul sellest, kas ta tegutses mittetulundusühingu liikmete nõusolekul või mitte.
  2. Menetletavas asjas on maakohus tuvastanud – ja selles ei ole ka vaidlust –, et vara, mille omastamist A. Krasnoglazovile ette heidetakse (ehk siis Puškini Instituudi pangakontol olnud 2712 eurot 60 senti või alternatiivselt selle raha eest ostetud televiisor, mobiiltelefon, sülearvuti koos arvutihiirega ja mööbli- ning muud sisustuskaubad), kuulus Puškini Instituudile. Seega oleneb see, kas A. Krasnoglazovi poolt süüdistuses märgitud rahasumma 19

(35)või selle eest Puškini Instituudile ostetud asjade A. Krasnoglazovi ja/või tema pereliikmete kasuks pööramine oli

§ 201

mõttes ebaseaduslik, sellest, kas vara omanik ehk Puškini Instituut oli varakäsutusega nõus. 43. A. Krasnoglazov oli Puškini Instituudi juhatuse liige. Pädevus otsustada tehingu tegemise üle mittetulundusühingu ja tema juhatuse liikme vahel on mittetulundusühingu liikmetel (MTÜS § 19 lg 1 p 4). Seega lahendamaks küsimust, kas A. Krasnoglazovile etteheidetav käitumine sai olla

§ 201

mõttes ebaseaduslik, tuleb leida vastus sellele, kas Puškini Instituudi liikmed olid A. Krasnoglazovile etteheidetavate tegude toimepanemise ajal nõus, et viimane võtab süüdistuses märgitud ühingu vara iseendale ja/või oma pereliikmetele. 44. Välistamaks süüdistuses nimetatud vara A. Krasnoglazovi ja/või tema pereliikmete kasuks pööramise ebaseaduslikkust

§ 201

mõttes, pidi Puškini Instituudi liikmete nõusolek varakäsutuseks olema antud enne A. Krasnoglazovile etteheidetavate tegude toimepanemist. Tagantjärele antud heakskiit varakäsutuse süüteokoosseisu-pärasust ei mõjuta. Varakäsutuseks antud omaniku nõusolek, mis välistab teo ebaseaduslikkuse omastamiskoosseisu mõttes, peab vastama nendele samadele tingimustele, mis kehtivad ka kannatanu nõusoleku kui õigusvastasust välistava asjaolu puhul. Nimelt on Riigikohus leidnud, et karistusseadustikus sätestamata, nn seadusüleseks õigustavaks asjaoluks võib olla ka kannatanu nõusolek. Viimane on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine. Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Samas ei saa enesestmõistetavalt nõusoleku andmisele kehtestada vorminõuet – näiteks nõuda, et kannatanu peab oma nõusolekut teo toimepanemisega otsesõnu kinnitama –, vaid selle andmine võib aset leida ka konkludentselt. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. septembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 17.2)
  3. Eeltoodust tulenevalt on A. Krasnoglazovi teo süüteokoosseisu-pärasuse hindamise aspektist asjakohatu kaitsja apellatsioonis tehtud viide TsÜS §-le 113 ja § 114 lg-le 2, mis reguleerivad tehingu kehtivuse eelduseks oleva kolmanda isiku nõusoleku tagantjärele andmist (heakskiitu). Siinkohal tuleb silmas pidada tsiviil- ja karistusõiguse ülesannete erinevust. Juhul, kui tehingu kehtivuse eelduseks olev tahteavaldus tehakse tagantjärgi, pole üldjuhul mõistlikku põhjust seda tehingu kehtivuse hindamisel mitte arvestada. Tsiviilõigusliku tehingu kehtivus oleneb poolte tahtest ja vajaliku tahteavalduse puudumine või puudused selle kvaliteedis on reeglina kompenseeritavad (parandatavad) ka tagantjärgi. Muu hulgas poleks mingit mõtet hakata tehingut ühe poole tahteavalduse puudumise või puudulikkuse tõttu tagasi täitma olukorras, kus sama pool on tehinguga nõus ja valmis ning võimeline tehingu kehtivalt heaks kiitma. Seevastu karistusõiguses, mis toimib olulisel määral avalikes huvides, pole mõeldav olukord, kus mingi käitumise süüteokoosseisupärasus seatakse sõltuvusse toimepanija või kolmanda isiku käitumisest, mis leiab aset alles pärast süüteokoosseisu tunnustele vastava teo lõpuleviimist. Kui tehing võib olla hõljuvalt kehtetu, siis tegu ei saa olla hõljuvalt karistatav. Seepärast ei saa kannatanu ka näiteks enda 20

(35)vara vargust või omastamist tagantjärele heaks kiites muuta seda, et teo ajal käitus toimepanija viisil, mida seadusandja on pidanud ühiskonnas mitteaktsepteeritavaks ja karistamisväärseks.
  1. Seega lahendamaks küsimust, kas A. Krasnoglazovi süüdistuses kirjeldatud tegevuse ebaseaduslikkus Puškini Instituudi vara enda ja oma pereliikmete kasuks pööramisel võis olla välistatud, tuleb kontrollida, kas on tõsikindlalt tuvastatav või vähemalt põhjendatud alus arvata, et Puškini Instituudi liikmed olid süüdistuses märgitud tegude ajal sellega nõus.
  2. Kaitsja esitas kriminaalasja teistkordsel arutamisel maakohtus kaks tõendit. Jutt on esiteks Puškini Instituudi liikmete nimekirjast (KoTo, kd 2, tl 96–97), mille on
  3. novembril 2018 allkirjastanud selle mittetulundusühingu juhatuse liige I.M. . Viidatud nimekirja kohaselt on Puškini Instituudil
  4. a novembrikuu seisuga neli liiget. Nendeks on 1) A. Krasnoglazov (asutajaliige aastast 2007); 2) I.M. (asutajaliige aastast 2007); 3) K.M. (liige aastast 2018) ja 4) A.M. (liige aastast 2018). Teiseks esitas kaitsja kohtule Puškini Instituudi eelnevalt loetletud liikmete ühise kirjaliku kinnituse
  5. novembrist 2018 (KoTo, kd 2, tl 98–99 pöördel). Selle kohaselt kinnitavad Puškini Instituudi kõik liikmed, et A. Krasnoglazovi süüdistuses märgitud televiisor, mobiiltelefon, sülearvuti koos arvutihiirega ja Aatriumist ostetud esemed (mööbli- ja sisustuskaup) „olid Puškini Instituudi poolt antud töövahenditena instituudi liikmete ja vabatahtlike töötajate (K Mangus) valdusse ja kasutusse õiguspäraselt ja seaduslikult seoses nimetatud füüsiliste isikute tegutsemisega Narva Täppisteaduste Kooli huvides ja Puškini Instituudi ülesannete täitmiseks vastavalt Puškini Instituudi ja Narva Linnavalitsuse vahel 15.03.2013.a sõlmitud koostöölepingule ning selle alusel sõlmitud iga-aastastele koostöölepingutele.“ Kõnealuses kinnituskirjas märgiti veel, et „Puškini Instituudil puuduvad mistahes nõuded või pretensioonid seoses ülalnimetatud asjade valduse või kasutamisega instituudi liikmete ja vabatahtlike töötajate poolt. Ülalnimetatud asjad on jätkuvalt Puškini Instituudi omanduses ja kaudses valduses (AÕS § 33 lg 2).“
  6. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja esitatud kinnituskirjast ei nähtu – vähemalt mitte otseselt – selliseid asjaolusid, mis oleksid A. Krasnoglazovile esitatud omastamissüüdistuse lahendamisel materiaalõiguslikult olulised. Esiteks ilmneb kinnituskirjast Puškini Instituudi liikmete nõusolek süüdistuses märgitud asjade andmisega A. Krasnoglazovi ja K.M. e ajutisse kasutusse tööalasel eesmärgil ehk teisisõnu heakskiit A. Krasnoglazovi sellisele käitumisele, mida kirjeldatakse kaitseversioonis. Kinnituskirjast ei nähtu aga see, kas Puškini Instituudi liikmed kiidaksid A. Krasnoglazovi käitumise heaks ka juhul, kui tõendatuks osutub süüdistusversioon, mille kohaselt võttis A. Krasnoglazov süüdistuses märgitud asjad enda ja pereliikmete alalisse isiklikku kasutusse. Teiseks kajastab kaitsja esitatud kinnituskiri
  7. a novembrikuus Puškini Instituudi liikmete hulka kuulunud inimeste seisukohta selle aja seisuga. A. Krasnoglazovile etteheidetavad teod leidsid aga aset aastatel 2014–
  8. Seda, kas Puškini Instituudi toonased liikmed A. Krasnoglazovi toimetamisega sel ajal nõus olid, kinnituskiri ei ütle. Seega on kaitsja esitanud kohtule 21
(35)suuresti irrelevantse tõendi, mis kinnitab asjaolusid, millele A. Krasnoglazovi karistusõigusliku vastutuse seisukohalt tähendust pole.
  1. Vaatamata eeltoodule on kolleegiumi arvates põhjendatud alus arvata, et Puškini Instituudi kõik liikmed olid süüdistatavale etteheidetavate tegude toimepanemise ajal nendest teadlikud ja nõus sellega, et A. Krasnoglazov võtab süüdistuses märgitud Puškini Instituudi vara endale ja oma pereliikmetele.
  2. Kriminaalasjas ei ole otseseid tõendeid selle kohta, kes kuulusid süüdistuses märgitud ajal ehk aastatel 2014–2015 Puškini Instituudi liikmeskonda. Siiski viitavad kaudsed tõendid sellele, et toona oli sellel mittetulundusühingul vaid kaks liiget – A. Krasnoglazov ise ja tema abikaasa I.M. . Nimelt on
  3. novembril 2007 äriregistrile esitatud Puškini Instituudi põhikirjale (KrTo, kd 1, tl 37–38) asutajatena alla kirjutanud üksnes I.M. ja A. Krasnoglazov. Kolleegium tutvus äriregistri teabesüsteemiga, kus on olemas ka Puškini Instituudi asutamisleping
  4. novembrist
  5. Selle on sõlminud I.M. ja A. Krasnoglazov kahekesi. Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et aastatel 2014–2015 kuulus Puškini Instituudi liikmete hulka veel keegi peale I.M. e ja A. Krasnoglazovi. Prokuratuuri esitatud üldkoosoleku protokoll ja registreerimisleht (KoTo, kd 2, tl 109–110) pärinevad alles jaanuarist 2017, pealegi räägitakse nendes dokumentides Puškini Instituudi töötajatest, mitte liikmetest.
  6. Nagu märgitud, oli ja on I.M. A. Krasnoglazovi abikaasa. Mõlemad abikaasad elasid koos XXX , kus toimunud läbiotsimisel leiti ja võeti ära ka kõik süüdistuses märgitud asjad – televiisor, sülearvuti koos arvutihiirega, mobiiltelefon ja mööbli- ning sisustuskaubad (KrTo, kd 1, tl 82–90 pöördel). K.M. , kelle kasutuses oli süüdistuses märgitud sülearvuti (koos arvutihiirega) ja mobiiltelefon, on I.M. e ja A. Krasnoglazovi tütar, kes elas koos vanematega. Neil asjaoludel pole kolleegiumi arvates mõistlikku põhjust kahelda selles, et lisaks A. Krasnoglazovile endale oli ka I.M. süüdistuses märgitud ajal teadlik ja nõus sellega, et A. Krasnoglazov kasutab Puškini Instituudi raha endale ja oma pereliikmetele asjade ostmiseks või alternatiivselt võtab Puškini Instituudile ostetud asjad (televiisori, lauaarvuti, arvutihiire, mobiiltelefoni, mööbli- ja sisustuskaubad) alaliselt enda ja/või oma pereliikmete isiklikku kasutusse. Ehkki küll vaid kaudselt, räägib sellise asjaolu kasuks ka kaitsja poolt maakohtule esitatud Puškini Instituudi liikmete kinnituskiri, mille on teiste hulgas allkirjastanud I.M. .
  7. Kuna ülaltoodud põhjusil pole tuvastatav, et Puškini Instituudil olnuks süüdistuses käsitletaval perioodil peale I.M. e ja A. Krasnoglazovi veel liikmeid, ongi põhjendatud alus arvata, et A. Krasnoglazovi Puškini Instituudi vara arvel tehtud käsutustega olid nõus selle mittetulundusühingu kõik liikmed. Järelikult toimus Puškini Instituudi vara käsutamine omaniku nõusolekul ehk teisisõnu oli varakäsutus

§ 201tähenduses seaduslik (vrd Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-52-14, p 16). 22

(35)
  1. Ühtlasi pole mõistlikku põhjust kahelda, et A. Krasnoglazov teadis Puškini Instituudi vara arvel süüdistuses kirjeldatud käsutusi tehes, et lisaks talle endale on nendest teadlik ja nendega nõus ka I.M. . Seega polnud tal varakäsutuste ebaseaduslikkuse suhtes ka tahtlust ja seetõttu ei tule kõne alla ka tema võimalik vastutus omastamise katse eest.
  2. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et ehkki maakohtu hinnang kaitsja poolt esitatud Puškini Instituudi liikmete
  3. novembri
  4. a kinnituskirjale on suuresti õige, jättis kohus tähelepanuta kriminaalasjas olevate teiste tõendite pinnalt tõusetuva ja tõsikindlalt kõrvaldamatuks jääva kahtluse, et A. Krasnoglazovile süüdistuses ette heidetud varakäsitused toimusid Puškini Instituudi kõigi liikmete (s.o I.M. e ja A. Krasnoglasovi) nõusolekul ega olnud seetõttu

§ 201mõttes ebaseaduslikud. Maakohus eiras Kr

MS § 7 lg-t 3, rikkudes nii KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kuna põhjendatud kahtlus, et A. Krasnoglazov tegi süüdistuses märgitud varakäsutused mittetulundusühingu kõigi liikmete nõusolekul ehk

§ 201mõttes seaduslikult, pole olemasolevate tõendite alusel kõrvaldatav, tuleb A.

Krasnoglazov

§ 201lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses kuriteo tuvastamatuse tõttu õigeks mõista.

Seetõttu ei pea ringkonnakohus siinkohal vajalikuks võtta seisukohta küsimuses, kas A. Krasnoglazov täitis omastamise koosseisu ülejäänud tunnused. 2. Andrey Krasnoglazovi ja Puškini Instituudi süüdistusest dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises 55.

§ 344

lg 1 näeb ette karistuse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest.

§ 345

lg 1 järgi on karistatav teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Mõlema kuriteo eest on ette nähtud ka juriidilise isiku vastutus (

§ 344lg 2 ja § 345 lg 2).

2.

  1. Toetuse kasutamise vahearuannete koostamine ja nende ning nendele lisatud kuludokumentide esitamine (kasutamine)
  2. Menetletavas asjas on maakohus tuvastanud – ja selles ei ole ka vaidlust –, et A. Krasnoglazov koostas, allkirjastas ja esitas aastatel 2014–2015 Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale Puškini Instituudi vahearuanded Narva linna poolt Puškini Instituudile sihtotstarbeliselt Narva Täppisteaduste Kooli tegevuseks eraldatud toetuse kasutamise kohta (KrTo, kd 1, tl 24 jj; 35 jj; 48 jj). Vaidlusteta on tuvastatud seegi, et A. Krasnoglazov kajastas nendes aruannetes süüdistuses märgitud televiisori, sülearvuti ja arvutihiire, mobiiltelefoni ning sisustuskaupade soetamist Narva Täppisteaduste Kooli tarbeks tehtud kuluna. Aruannetele olid lisatud süüdistuses märgitud asjade ostuarved (KrTo, kd 1, tl 29, 32, 39 ja KrTo, kd 2, tl 73, 77, 79), millele (välja arvatud televiisori ostutšekile) on kantud A. Krasnoglazovi allkirjastatud käsikirjaline pealdis, et arvetel näidatud kulu on tehtud Narva Täppisteaduste Kooli jaoks. 23

(35)2.
  1. Toetuse kasutamise vahearuanded ja pealdisega arved kui dokumendid, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest
  2. Apellant on erinevalt maakohtust arvamusel, et süüdistuses nimetatud Puškini Instituudi aruanded ei olnud kujul, nagu A. Krasnoglazov need koostas ja esitas, käsitatavad dokumendina

§ 344

ega § 345 mõttes, sest ilma Narva Linnavalitsuse kinnituseta polnud nende alusel võimalik õigusi omandada ega kohustustest vabaneda. Kaitsja hinnangul oli süüdistuses viidatud aruannete esitamise näol tegemist Puškini Instituudi ja Narva linna vahel sõlmitud koostöölepingus lahtise tingimuse määramise ettepanekuga. Ringkonnakohus sellise kaitseväitega ei nõustu.

  1. Puškini Instituudi kohustus süüdistuses nimetatud aruannete, samuti kuludokumentide esitamiseks tulenes Narva linnaga
  2. veebruaril 2014 ja
  3. veebruaril 2015 sõlmitud toetuse eraldamise ja sihtotstarbelise kasutamise lepingute (KrTo, kd 1, tl 15–17 ja 21–23) punktidest 2.2 (mõlemas lepingus identses sõnastuses). Nende punktide kohaselt oli toetuse saaja ehk Puškini Instituut kohustatud esitama toetuse andjale (Narva Linnavalitsuse kultuuriosakond) aruanded saadud toetuse iga osa kasutamise kohta koos kuludokumentide koopiatega, mis kinnitavad saadud toetuse sihtotstarbelist kasutamist. Lepingute punktides 4.3 rõhutati eraldi üle, et osutatud dokumentides kajastatav informatsioon peab olema tõene. Toetuse sihtotstarve oli seejuures kindlaks määratud lepingute punktides 1.3 ja selleks olid järgmised kulud, mis olid vajalikud Narva gümnaasiumiõpilastele riikliku õppekava valikainetes täiendava venekeelse hariduse võimaldamiseks: 1) personalikulud (Narva üksuse töötajate töötasud ja sellega kaasnevad maksud); 2) Narva üksuse side- (telefon, internet) ja muud tegevuskulud (büroo- ja paljunduskulu, reklaamikulu jms).
  4. Süüdistuses nimetatud aruannete esitamise (esitamata jätmise) või nendes aruannetes valeandmete esitamise õiguslikud tagajärjed olid reguleeritud lepingute punktides 2.1.1, 2.2, 2.3.2, 2.3.3, 3.3, 3.4 ja 4.
  5. Viidatud punktidest tulenes kokkuvõtlikult, et toetus maksti välja osade kaupa, kusjuures alates teisest osamaksest oli väljamakse tegemise eelduseks lepingute punktides 2.2 nimetatud aruande esitamine toetuse saaja poolt ja aktsepteerimine toetuse andja poolt. Seega aruande esitamata jätmise korral, poleks Puškini Instituudil tekkinud õigust toetuse järgmise osamakse saamiseks. Veel enamgi – aruande esitamata jätmise korral tekkinuks Narva linnal lepingu punktide 3.3–3.4 kohaselt õigus nõuda Puškini Instituudilt juba välja makstud toetuse tagastamist. Lisaks on oluline, et lepingute punktide 4.4 järgi oli Narva linnal õigus nõuda Puškini Instituudilt lepingu tähtaja lõpuks kasutamata toetussumma tagastamist.
  6. Seega oli süüdistuses nimetatud vahearuannete ja nendele lisatud (pealdisega) kuludokumentide näol viidatud lepingutest tulenevalt tegemist dokumentidega, mille esitamisega oli Puškini Instituudil võimalik omandada

§-de 344 ja 345 mõttes õigus linna toetuse järgmis(t)e osamakse(te) saamiseks ja vabaneda kohustusest tagastada eelnevalt saadud toetus. Toetuse kasutamise aruandes sihtotstarbeliste kulude alusetu suurendamise korral vähenes põhjendamatult Narva linna tagasinõudeõigus Puškini 24

(35)Instituudi vastu või alternatiivselt see summa, mida Puškini Instituut pidanuks kasutama sihtotstarbeliselt Narva Täppisteaduste Kooli vajadusteks. 61. Asjaolu, et toetuse andja ehk Narva Linnavalitsuse kultuuriosakond pidi Puškini Instituudi esitatavad aruanded aktsepteerima, ei muuda seda, et need aruanded olid juba enne aktsepteerimist toetuse andja poolt käsitatavad dokumentidena

§ 344ja 345 mõttes.

Dokument on inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a otsus asjas nr 1-16-5757, p 12). A. Krasnoglazovi koostatud ja esitatud Puškini Instituudi aruannetest toetuse kasutamise kohta ilmneb nii selle väljaandja kui ka kõneksolevate lepingute kohaselt juriidilist tähendust omav kinnitus (mõtteväljendus) mh selle kohta, et kõik aruannetes märgitud kulud on tehtud sihtotstarbepäraselt Narva Täppisteaduste Kooli huvides. Samasisuline mõtteväljendus kajastub ka aruannetele lisatud kuludokumentide pealdistest kulu tegemisest Narva Täppisteaduste Kooli jaoks.
  3. Nõustuda ei saa apellandi väitega, mille kohaselt on aruannetes märgitu käsitatav üksnes Puškini Instituudi ettepanekuna lugeda aruannetes deklareeritud kulud – sh süüdistuses märgitud televiisori, sülearvuti, arvutihiire, mobiiltelefoni ja sisustuskaupade ost – toetuse sihtotstarvet täitvaks kuluks. Kaitsja märgitud olukorraga võinuks tegemist olla siis, kui aruannetes oleks (õigesti) kirjeldatud asjade kasutamise viisi ja palutud toetuse saajal kujundada seisukoht, kas selline kasutusviis on kooskõlas toetuse maksmise sihtotstarbega. Tegelikult kajastavad toetuse kasutamise vahearuanded aga üksnes kuluartiklite loetelu, mille lõppu on lisatud aruande esitaja kinnitus, et „[k]õik kulutused, mis on esitatud aruandes, on tehtud Narva täppisteaduste kooli jaoks“ (KrTo, kd 1, tl 25 pöördel ja 36 pöördel). Niisamuti on aruannetele lisatud süüdistuses nimetatud mobiiltelefoni, sülearvuti, arvutihiire ja sisustuskaupade ostuarved, millele on kantud A. Krasnoglazovi allkirjastatud käsikirjaline pealdis selle kohta, et kulutus on tehtud Narva Täppisteaduste Kooli jaoks (KrTo, kd 1, tl 29, 32, 39 ja KrTo, kd 2, tl 73, 77, 79). Seega nähtub aruannetest üksnes süüdistuses märgitud asjade ostmine koos aruande esitaja kinnituse, et need asjad on ostetud Narva Täppisteaduste Kooli tegevuseks. Seega ei palunud A. Krasnoglazov Puškini Instituudi nimel esitatud aruannetes Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnal hinnata, kas üks või teine kulutus on tehtud kooskõlas toetuse eraldamise sihtotstarbega, vaid kinnitas (esitas faktiväite), et just nii see on. On ilmne, et pelgalt televiisori, mobiiltelefoni, sülearvuti, arvutiarvutihiire ja sisustuskaupade ostmise fakti põhjal polnud Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnal ka võimalik hinnata, kas nende asjade soetamiseks tehtud kulud olid kooskõlas toetuse maksmise sihtotstarbega. Kõik need esemed olid sellised, mida põhimõtteliselt võinuks kasutada nii Narva Täppisteaduste Kooli huvides kui ka muuks otstarbeks. Pole ka mõeldav, et linnavalitsus selgitanuks automaatselt omal initsiatiivil välja kõigi vahearuannetes toodud kuluartiklite – mida igas aruandes oli kümneid ja kümneid – täpse sisu (nt kuidas mingit aruandes märgitud asja tegelikult kasutati). Samas ei tulenenudki toetuse eraldamise ja sihtotstarbelise kasutamise lepingutest korda, mille kohaselt pidanuks toetuse andja hindama eraldi iga deklareeritava kuluartikli vastavust 25

(35)toetuse saamise sihtotstarbele. Lepingute punktide 4.1 kohaselt oli toetuse kasutamise sihtotstarbelisuse tagamine esmajoones toetuse saaja ehk Puškini Instituudi kohustus. Toetuse andjal oli üksnes õigus teostada lepingu tingimuste täitmise üle kontrolli (punktid 3.1). Seega reeglina pidi aruannete aktsepteerimine toimuma nendes aruannetes endis sisalduva informatsiooni põhjal. A. Krasnoglazovi koostatud Puškini Instituudi vahearuanded sisaldasid selgelt kinnitust (faktiväidet), et kõik aruandes märgitud kulud on tehtud Narva Täppisteaduste Kooli huvides. Järelikult kinnitas A. Krasnoglazov aruannetes sedagi, et süüdistuses märgitud televiisor, sülearvuti koos arvutihiirega, mobiiltelefon ja sisustuskaubad osteti kasutamiseks Narva Täppisteaduse Kooli töös. Tegemist oli toetuse eraldamise ja sihtotstarbelise kasutamise lepingute kohaselt juriidilist tähendust omava faktiga, mis mõjutas Puškini Instituudi õigusi ja kohustusi. Sellise sisuga aruannet esitamata ei oleks Puškini Instituudil olnud võimalik saavutada süüdistuses märgitud asjade ostmiseks tehtud kulutuste lugemist toetuskõlblikeks ega vähendada kõnealuse ostusumma võrra linnale tagastatava või alternatiivselt Narva Täppisteaduste Kooli kuludeks kasutatava summa suurust. Eelöeldu kehtib ka aruannetele lisatud kuludokumentidele kantud pealdiste kohta. 63. Siinkohal tuleb silmas pidada sedagi, et kohtupraktika kohaselt võib

§-des 344 ja 345 ette nähtud kuritegude objektiks olla ka selline dokument, mis eraldivõetuna ja iseseisvalt ei ole õiguste tekkimise või kohustustest vabanemise aluseks, kuid mis on õiguste tekkimise või kohustustest vabanemise üheks eelduseks või seda (kaudselt) kinnitavaks tõendiks (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus nr 1-16-10888/62, p-d 50–51;
  3. detsembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, p-d 1.
  5. 3.1 ja 13;
  6. veebruari
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-94-06, p-d 1.3, 1.4 ja 9 ning
  8. septembri
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-77-06, p 9). Seega asjaolu, et Puškini Instituudi esitatud toetuse kasutamise vahearuanded (ja neile lisatud kuludokumendid) vajasid õiguslike tagajärgede kaasatoomiseks Narva Linnavalitsuse aktsepti, ei tähenda, et tegemist polnud dokumentidega või et nende alusel polnud võimalik omandada õigusi ega vabaneda kohustustest.
  10. Vahekokkuvõttes asub kolleegium erinevalt apellandist seisukohale, et A. Krasnoglazovi koostatud ja esitatud Puškini Instituudi vahearuanded toetuse kasutamise kohta, samuti aruannetele lisatud pealdisega kuludokumendid on käsitatavad dokumentidena, mille alusel oli võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. 2.
  11. Toetuse kasutamise vahearuannete ja neile lisatud kuludokumentide (pealdiste) võltsitus
  12. Süüdistuse ja maakohtu otsuse kohaselt on A. Krasnoglazovi koostatud ja esitatud Puškini Instituudi vahearuanded toetuse kasutamise kohta võltsitud, kuna ebaõige on aruannetes kajastatud teave selle kohta, et televiisor, arvuti, arvutiarvutihiir, mobiiltelefon ja mööblining sisustuskaubad soetati Narva Täppisteaduse kooli tarbeks. Süüdistuse järgi võttis 26

(35)A. Krasnoglazov süüdistuses loetletud asjad tegelikult endale ja kolmandatele isikutele ning Narva Täppisteaduste Kooli töös neid ei pruugitud.
  1. Kolleegium märgib, et kohtupraktika kohaselt hõlmab dokumendi „võltsimise“ mõiste ka selle intellektuaalset võltsimist ehk seda, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-40-11, p 13; otsus asjas nr 1-16-5757, p 12 ja
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 1-16-10888, p 50). Seega oleneb see, kas Puškini Instituudi esitatud toetuse kasutamise vahearuanded ja nendele lisatud kuludokumentidele kirjutatud pealdised olid tõesed või

§-de 344 ja 345 mõttes võltsitud, sellest, kas süüdistuses märgitud televiisorit, sülearvutit, arvutihiirt, mobiiltelefoni ja sisustuskaupu kasutati Narva Täppisteaduste Kooli tegevuseks või mitte.

  1. Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et A. Krasnoglazov võttis süüdistuses märgitud asjad endale ja oma pereliikmetele ning Narva Täppisteaduste Kooli tegevuseks neid ei kasutatud. Ringkonnakohus nõustub ka valdava enamuse maakohtu sellekohaste põhjendustega ega pea KrMS § 342 lg 3 p-st 1 juhindudes vajalikuks neid korrata.
  2. Küll on maakohus oma otsuse leheküljel 12 tuginenud lubamatult I.M. e poolt kohtueelses menetluses A. Krasnoglazovi ja I.M. e ühise elukoha läbiotsimise käigus antud selgitustele (KrTo, kd 1, tl 84) kui tõendile. Need läbiotsimisprotokollis kajastuvad I.M. e selgitused on olemuslikult käsitatavad ütlustena. Riigikohus on selgitanud, et kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisel tuleb lähtuda KrMS §-st 289 mitte üksnes siis, kui need ütlused on talletatud ülekuulamisprotokollis, vaid ka juhul, kui need on kirja pandud nt äratundmiseks esitamise protokollis (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-52-09, p 9). Mõistetavalt kehtib märgitu ka näiteks läbiotsimisprotokollis kajastuvate ütluste kohta. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused on kohtumenetluses tõendina kasutatavad üksnes KrMS §-s 291 ette nähtud juhtudel. Osutatud paragrahvis sätestatud tingimused I.M. e poolt kohtueelses menetluses (läbiotsimisel) menetlejale antud ütluste tõendina vastuvõtmiseks on täitmata. Järelikult tuleb I.M. e kõneksolevad ütlused tõendikogumist välja jätta. See ei mõjuta aga lõppjäreldust süüdistuses märgitud asjade tegeliku kasutusotstarbe kohta.
  5. Maakohtu ülejäänud põhjendused selle kohta, miks tuleb asuda seisukohale, et A. Krasnoglazov ja tema pereliikmed ei kasutanud süüdistuses märgitud asju mitte Narva Täppisteaduste Kooli huvides, vaid isiklikuks otstarbeks, on asjakohased ja veenvad. Apellatsioonis märgitu kohtu kõneksoleva järelduse korrigeerimiseks alust ei anna.
  6. Kõik süüdistuses märgitud asjad – televiisor, mobiiltelefon iPhone, sülearvuti koos arvutihiirega ja mööbli- ning sisustuskaubad (diivanvoodi, laud, toolid, laudlina, nurgariiul) – olid sellised, mille puhul ei saa küll välistada võimalust kasutada neid Narva Täppisteaduste Kooli tegevuses, kuid mis samas on kõik kasutatavad ka (osade asjade puhul aga pigem) eratarbimises. Kõnekas on fakt, et eranditult kõik süüdistuses märgitud erineva 27

(35)otstarbega asjad leiti
  1. augustil 2015 läbiotsimise käigus A. Krasnoglazovi ja I.M. e kodust. Ka (vähemalt osa) asjade täpsem paigutus A. Krasnoglazovi elukohas kõneleb selgelt selle kasuks, et süüdistatav oli võtnud need enda ja/või oma pereliikmete isiklikku tarbimisse ning Narva Täppisteaduste Kooli tegevusega polnud neil esemetel mingit puutumust. Siinkohal on ilmekas näide väidetavalt Narva Täppisteaduste Kooli tarbeks soetatud 8-osaline pildiraam, mis leiti rippumas A. Krasnoglazovi tütre A.M. e magamistoa seinal ja kus olid ilmselgelt isiklikud perefotod (KrTo, kd 1, tl 88 pöördel foto nr 6). Viimast möönis ka A. Krasnoglazov kohtus antud ütlustes (KoTo, kd 1, tl 117) Ka diivanvoodi, laua ja toolide asetus viitab üheselt sellele, et need moodustasid osa A. Krasnoglazovi kodusest sisutusest (vt KrTo, kd 1, tl 87 pöördel–88). Televiisori paiknemine A. Krasnoglazovi elutoa seinal (vt KrTo, kd 1, tl 90 pöördel) ei jäta samuti erilist võimalust kahelda selles, et see oli võetud (või vähemalt plaanis võtta) A. Krasnoglazovi leibkonna tarbimisse, mitte aga ladustatud kavatsusega see lähiajal Narva Täppisteaduste Kooli transportida, nagu on väitnud A. Krasnoglazov. Ühe-kahe Narva Täppisteaduste Kooli kasutuses oleva eseme puhul võiks versioon nende ajutisest paiknemisest A. Krasnoglazovi elukohas olla veel kuidagi usutav. Süüdistuses nimetatud esemete hulk koostoimes asjaoluga, et vähemalt osa esemete kasutusviis (paiknemine) osutab selgelt nende kasutamisele isiklikuks tarbeks, muudab aga kaitseversiooni täiesti ebausutavaks. See räägib ühe argumendina selle kasuks, et A. Krasnoglazov tavatses deklareerida enda ja oma pere tarbeks kasutatavate asjade soetuskulu Puškini Instituudi vahearuannetes Narva Täppisteaduse Kooli huvides tehtud kuluna.
  2. Kohtupraktikas on eeskätt maksusüütegude menetlemise kontekstis välja kujunenud seisukoht, et süüdistatav, kes väidab, et äriühingu poolt nõuetekohaste algdokumentideta välja makstud raha kasutati äriühingu huvides, peab oma väite õigsust tõendama või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse selle kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. jaanuari
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p 23;
  5. detsembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 16.7;
  7. jaanuari
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-133-13, p 23 ja
  9. oktoobri
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-48-14, p 50). Ringkonnakohus leiab, et ka juriidilise isiku juhatuse liige, kes väidab, et tema isiklikust elukohast leitud ja väliste tunnismärkide järgi isiklikku kasutusse võetud asju kasutati siiski juriidilise isiku tegevuseks, peab oma sellist väidet usutavalt tõendama või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse selle kontrollimiseks.
  11. Menetletavas asjas ei ole A. Krasnoglazov esitanud usutavaid tõendeid selle kohta, et süüdistuses märgitud asjad, mis leiti tema kodust, olid tegelikult Narva Täppisteaduste Kooli kasutuses. Põhiline tõend asjade kasutamise kohta Narva Täppisteaduste Kooli huvides on A. Krasnoglazovi enda ja mõne temaga seotud tunnistaja ütlused. Esiteks on maakohus õigustatult leidnud, et A. Krasnoglazovi kohtus antud ütlused asjade soetamise ja tema koju sattumise kohta on vähemalt lõiguti diametraalses vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, mis avaldati maakohtu istungil prokuröri taotlusel KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg 1 alusel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei 28
(35)ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-101-15, p 30.) A. Krasnoglazovi poolt ütluste lahknevuse põhjendamisel antud selgitused on ebausutavad. Nii andis A. Krasnoglazov maakohtus ütlusi, mille kohaselt soetati süüdistuses märgitud mööbli- ja sisustuskaubad Puškini Instituudi jaoks, täpsemalt selleks, et sisustada A. Krasnoglazovi kodus pööningukorrusel ruumid väliskülaliste (õpetajad Venemaalt) vastuvõtmiseks (KoTo, kd 1, tl 116–116 pöördel). Süüdistatava need ütlused on aga diametraalses vastuolus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, mis avaldati ristküsitlusel prokuröri taotlusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. Nimelt ütles A. Krasnoglazov kohtueelses menetluses, et ta ostis MTÜ Puškini Instituudi arvel „isiklikul eesmärgil“ diivanvoodi Frank, 8-osalise raami, 2 patja, pleedi, laudlina, nurgariiulid Teresa, laua Teresa, kaks tooli Teresa ja 5 pildiraami. Ülekuulaja täpsustavale küsimusele vastates kinnitas A. Krasnoglazov veelkord, et ostis need esemed isiklikuks kasutamiseks. (KoTo, kd 1, tl 137) Mingit adekvaatset selgitust A. Krasnoglazov kohtus ütluste sellise lahknevuse kohta anda ei suutnud (KoTo, kd 1, tl 137). Kolleegiumi hinnangul seab selline vastuolu A. Krasnoglazovi erinevates menetlusetappides antud ütluste vahel tervikuna kahtluse alla tema kohtus antud ütlused selle kohta, et süüdistuses märgitud asju kasutati Narva Täppisteaduste Kooli tarbeks.
  3. Isegi kui vastuolud A. Krasnoglazovi kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel kõrvale jätta, ei saa süüdistatava ütlusi süüdistuses märgitud asjade kasutamisest Narva Täppisteaduste Kooli huvides pidada eluliselt usutavateks. Kohtupraktika kohaselt on ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel muu hulgas oluline hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise väga väikene tõenäosus on argument ütluste ebausaldusväärseks lugemise kasuks. Ütluste sisu elulise usutavuse põhistatud hindamine ja selle hinnangu arvestamine ütluste usaldusväärsuse üle otsustamisel on oluline just nendel juhtudel, mil ütlustes kajastuvaid asjaolusid ei saa pidada menetleja üldteadmiste põhjal tavapärasteks. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. veebruari
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 109–112.)
  6. A. Krasnoglazovi ütluste veenvusetusele osutab kasvõi juba tõik, et süüdistatava selgitused selle kohta, mil moel süüdistuses märgitud asju Puškini Instituudi käitatava Narva Täppisteaduste Kooli tarbeks kasutati, on suuresti üldsõnalised, ebamäärased ja/või osutavad tegutsemisele küllaltki tavapäratul kombel. Sarnaselt maakohtule ei pea ka ringkonnakohus usutavaks põhjendust, et Narva Täppisteaduste Kooli tegevuseks ostetud televiisor oli ligikaudu poolteist aastat pärast selle ostukuupäeva A. Krasnoglazovi elutoa seinal lihtsalt „hoiul“ ja see oli plaanis kohe-kohe Narva viia. Niisamuti on võrdlemisi ebatavaline, et mittetulundusühingus vabatahtlikuna tegutsevale noorele (K.M. ) anti (A. Krasnoglazovi ütluste põhjal küllaltki ebamääraseks jäänud ja pigem ühekordsete) 29
(35)ülesannete täitmiseks töövahendina keskmisest kallima hinnaklassi mobiiltelefon ja sülearvuti. Pelgalt asjaolu, et K.M. osales Puškini Instituudi korraldatava suvelaagri ettevalmistustöös pole piisav argument, väitmaks, et K.M. e valduses olnud sülearvutit ja mobiiltelefoni kasutati (põhiliselt) Narva Täppisteaduste Kooli huvides. Võrdlemisi iseäralik on ka A. Krsnoglazovi versioon sellest, et süüdistuses märgitud mööbli- ja sisustuskaubad olid tema kodus külalistele mõeldud korruse sisustamiseks. Muu hulgas ei nähtu A. Krasnoglazovi ütlustest, kuidas olnuks väliskülalistele mõeldud majutuskoha olemasolu süüdistatava kodus Harjumaal seotud Narva Täppisteaduste Kooli tegevusega ja konkreetsemalt Narva gümnaasiumiõpilastele täiendava hariduse andmisega, mis oli Narva linna eraldatava toetuse kasutamise sihtotstarve. Teadaolevalt ei vormistatud süüdistuses märgitud asjade A. Krasnoglazovi ja K.M. e kasutusse andmise kohta ka mingeid dokumente.
  1. Kokkuvõttes pole mitte ühtki usutavat tõendit, mis kinnitaks, et mõnd süüdistuses märgitud asja, mis leiti A. Krasnoglazovi elukohast, oleks ostetud ja tarvitatud Narva Täppisteaduste Kooli huvides. Samas viitavad kõneksolevate esemete leidmise asjaolud kogumis selgelt sellele, et kõik need esemed olid A. Krasnoglazovi ja/või tema pereliikmete isiklikus kasutuses. Seetõttu leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et A. Krasnoglazovi poolt Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale esitatud Puškini Instituudi vahearuanded kajastasid süüdistuses märgitud ulatuses ebaõiget teavet. Järelikult olid need aruanded (intellektuaalselt) võltsitud.
  2. Eeltoodud järeldust ei saa mingil moel väärata ka apellandi esile toodud asjaolu, et süüdistus ei hõlma kõiki toetuse kasutamise vahearuannetes deklareeritud kulutusi, mida toetuse andja ehk Narva linn ei pidanud sihtotstarbeliseks ega kinnitanud. Kuna KrMS § 14 lg 1 järgi täidavad kohtumenetluses süüdistuse ja kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid, siis on edasikaebemenetluses ainetu arutleda selle üle, millistel põhjustel ei ole käesoleva kriminaalmenetluse raames A. Krasnoglazovile esitatud süüdistust veel mingis käitumises peale süüdistusaktis märgitu. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-41-11, p 12.) 2.
  5. Subjektiivne koosseis
  6. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et A. Krasnoglazov pani dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise toime kavatsetult. Olles süüdistuses märgitud asjad ise soetanud ja need enda ja/või oma pereliikmete isiklikku kasutusse võtnud, teadis A. Krasnoglazov Puškini Instituudi vahearuandeid koostades, neile lisatavatele tšekkidele pealdisi kandes ja osutatud dokumente linnavalitsusele esitades suurepäraselt, et kõneksolevate asjade soetamiskulu ei ole seotud Narva Täppisteaduste Kooli tegevusega. Süüdistatav koostas ja esitas toetuse kasutamise vahearuanded, mis kajastasid ebaõigeid andmeid, selleks, et vähendada alusetult Narva linna tagasinõudeõigust Puškini Instituudi vastu või alternatiivselt seda summat, mida Puškini Instituut pidanuks lepingu järgi kasutama Narva Täppisteaduste Kooli vajadusteks. Seega seadis A. Krasnoglazov 30
(35)eesmärgiks nii dokumendi võltsimise (

§ 344

) kui ka võltsitud dokumendi kasutamise (

§ 345) koosseisudele vastavate asjaolude teostamise.

2.

  1. Õigusvastasus ja süü
  2. Viiteid A. Krasnoglazovi teo õigusvastasust või süülisust välistavatele asjaoludele kohtuasja materjalides ei ole. 2.
  3. Puškini Instituudi vastutus 79.

§ 14

lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Tegemist on omistamisnormiga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-66-14, p 6). Juriidilise isiku huvi mõiste kaudu välistatakse juriidilisele isikule selliste tegude omistamine, mis on toime pandud töötaja erahuvides ja väljaspool juriidilise isiku tegevusvaldkonda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. märtsi
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 29).
  5. Juriidilise isiku vastutuse dokumendi võltsimise eest näeb ette

§ 344

lg 2, võltsitud dokumendi kasutamise eest aga

§ 345lg 2.

A. Krasnoglazov oli süüdistuses märgitud tegude toimepanemise ajal Puškini Instituudi juhatuse ehk selle mittetulundusühingu juhtorgani liige. Ebaõiged andmeid kajastanud toetuse kasutamise vahearuanded koostades ja esitades tegutses A. Krasnoglazov Puškini Instituudi juhatuse liikmena, kasutades juhatuse liikme pädevust ja täites Puškini Instituudi lepingulist kohustust esitada Narva linnalt saadud toetuse kasutamise kohta vahearuandeid. Kõik aruanded esitati Puškini Instituudi nimel. Juhul, kui A. Krasnoglazov oleks jätnud aruanded esitamata, tekkinuks Narva linnal lepingute järgi õigus aruandeperioodil makstud toetus Puškini Instituudilt tagasi nõuda ja jätta järgmine osa toetusest Puškini Instituudile välja maksmata. Deklareerides Puškini Instituudi raha eest soetatud asjade ostukulu vahearuannetes Narva Täppisteaduste Kooli tarbeks tehtud kuluna, vähenes see summa, mille Puškini Instituut pidanuks kulutama Narva Täppisteaduste Kooli tarbeks või alternatiivselt Narva linnale tagastama. Seega oli valeandmete esitamine süüdistuses nimetatud vahearuannetes Puškini Instituudi varalistes huvides. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et A. Krasnoglazov pani nii dokumendi võltsimise kui ka võltsitud dokumendi kasutamise toime

§ 14lg 1 mõttes Puškini Instituudi huvides.

Järelikult vastutab nende tegude eest

§ 344lg 2 ja § 345 lg 2 järgi ka Puškini Instituut.

  1. Ekskurss: kelmuse või soodustuskelmuse koosseisust
  2. See, kui toetuse saaja (tema esindaja) esitab toetuse andjale viimaselt saadud toetuse kasutamise kohta teadvalt ebaõigeid andmeid selleks, et toetuse andja ei nõuaks juba makstud toetust mittesihipärase kasutamise tõttu tagasi ega loobuks uute toetussummade tasumisest, võib teatud juhtudel olla karistatav

§ 209järgi kelmusena või § 210 järgi 31

(35)soodustuskelmusena. A. Krasnoglazovile esitatud süüdistuses kirjeldatud asjaolud pole aga piisavad selleks, et ringkonnakohus saaks KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 nõudeid järgides kontrollida, kas süüdistatava käitumises võivad olla kelmuse või soodustuskelmuse tunnused (nt ei ilmne süüdistusest piisava selgusega asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik hinnata, kas Narva linn sattus A. Krasnoglazovi teo tõttu eksimusse).
  1. Asitõendite saatuse üle otsustamisest
  2. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 408), kui asus vaidlustatud otsuses uuesti lahendama seda, kuidas toimida asitõenditega. Selles küsimuses on olemas kohtu jõustunud otsustus, mida maakohus polnud kriminaalasja uuesti arutades enam pädev revideerima. Nimelt otsustas maakohus asitõenditega toimimise viisi juba kriminaalasja esmakordsel arutamisel oma
  3. jaanuari
  4. a otsusega (vt KoTo, kd 2, tl 1 pöördel). Asitõenditega toimimist puudutavas osas maakohtu viidatud otsust ei apelleeritud. Nähtuvalt Tartu Ringkonnakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsuse resolutiivosa punktidest 1 ja 6 jäi maakohtu otsus kõneksolevas osas muutmata. Kuna ringkonnakohtu otsust ei kasseeritud ja see jõustus, jõustus ka otsustus asitõendite saatuse kohta. Seega on maakohtu
  7. veebruari
  8. a otsustus asitõenditega toimimise kohta tehtud kohtu pädevust ületades ja ebaseaduslik ning tuleb seega tühistada.
  9. Apellatsioonimenetluse tulemusest
  10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ning § 338 p-dest 1 ja 3, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  11. veebruari
  12. a otsuse osaliselt, tehes tühistatud osas uue otsuse. Lisaks muudab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-st 3 juhindudes maakohtu otsuse põhiosa, jättes sellest välja viited I.M. e poolt kohtueelses menetluses toimunud läbiotsimise käigus antud ütlustele.
  13. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse esmalt A. Krasnoglazovi süüditunnistamises ja karistamises

§ 201lg 2 p 1 järgi ning mõistab süüdistatava omastamises õigeks.

85. Süüdistatava osalise õigeksmõistmise tõttu tuleb muuta ka A. Krasnoglazovile

§ 64

lg 1 järgi mõistetud liitkaristust, mis nüüd moodustub vaid

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi mõistetud üksikkaristustest.

Ringkonnakohus leiab, et ehkki Puškini Instituudi vahearuannete võltsimine ja nende Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale esitamine ei pruukinud moodustada karistusõiguslikult ühte tegu, olid need siiski suunatud sama õigushüve vastu, omavahel sisuliselt tihedalt seotud ja suunatud ühe ja sama tulemuse saavutamisele. Seepärast on õige mõista A. Krasnoglazovile liitkaristus kergemat karistust raskemaga kaetuks lugedes, mis võrdsete üksikkaristuste puhul tähendab üksikkaristustele vastava liitkaristuse mõistmist. Seega tuleb A. Krasnoglazovile mõista

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks rahaline karistus 100 päevamäära ehk 1000 eurot. 32

(35)
  1. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega kohus lahendas uuesti asitõenditega toimimise küsimuse. Selleks jätab kolleegium maakohtu otsuse resolutiivosast välja teksti, mis algab sõnaga „Asitõendid“ (maakohtu otsuse lk 2) ja lõpeb sõnadega „Äravõetud sülearvuti Apple MacBook Air [...] tagastada MTÜ-le Puškini Instituut kohtuotsuse jõustumisel“ (maakohtu otsuse lk 3). Asitõendite saatus on jätkuvalt määratud Viru Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsuse resolutsiooni vastava lõiguga, mis on jõustunud.
  4. A. Krasnoglazovi osalise õigeksmõistmise tõttu tuleb muuta ka maakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust, samuti lahendada apellatsioonimenetluse kulude ja nende hüvitamise küsimus (vt käesoleva otsuse
  5. ptk).
  6. Muus osas jääb apellatsioon tagajärjetuks ja maakohtu otsus muutmata.
  7. Menetluskulust
  8. Käesolevas kriminaalasjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu
  9. oktoobri
  10. a jõustunud otsusega lahendati lisaks toonase apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise küsimusele ka kaitsja poolt kriminaalasja esmakordsel arutamisel maakohtule esitatud taotlus hüvitada süüdistatavatele kantud menetluskulu – valitud kaitsjale makstud tasu summas 10 460 eurot (KoTo, kd 1, tl 165 jj). Kolleegium leidis, et hinnanguliselt on kaitsja poolt maakohtus taotletud 10 460 euro suurusest kaitsjatasust 7500 eurot seotud süüdistuse selle osaga, milles süüdistatavad olid juba selleks ajaks õigeks mõistetud. See summa mõisteti riigilt süüdistatavate kasuks välja (sh 5000 eurot A. Krasnoglazovi ja 2500 eurot Puškini Instituudi kasuks). Ülejäänud 2960 euro (10 460 €–7500 €) osas jättis ringkonnakohus kaitsja
  11. jaanuari
  12. a taotluse lahendamiseks kriminaalasja uuel arutamisel, olenevalt kriminaalmenetluse lõpptulemusest. (Vt lähemalt ringkonnakohtu viidatud otsuse punktid 62–68.)
  13. Kriminaalasja uuel arutamisel maakohtus esitas A. Krasnoglazovi kaitsja kohtule
  14. jaanuaril 2019 uue taotluse süüdistatavate menetluskulu – valitud kaitsjale makstud tasu – hüvitamiseks (KoTo, kd 2, tl 114). See hõlmas nii kriminaalasja esmakordse arutamisega seotud menetluskulu summas 2960 eurot (vt käesoleva otsuse eelmist punkti) kui ka maakohtus kriminaalasja uuel arutamisel tekkinud kulu summas 3463 eurot 20 senti ehk kokku 6423 eurot 20 senti. Maakohus, tunnistades mõlemad süüdistatavad neile esitatud süüdistuse kogu järelejäänud mahus süüdi, jättis selle menetluskulu süüdistatavate endi kanda. Ringkonnakohtu istungil esitas kaitsja taotluse, milles palutakse hüvitada süüdistatavatele nii apellatsioonimenetluse kulu summas 1728 eurot kui ka rahuldada maakohtule esitatud
  15. jaanuari
  16. a taotlus summas 6423 eurot 20 senti. Menetluskulu hüvitis palutakse kanda Puškini Instituudi pangakontole.
  17. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagiga seonduvad erandid). Kohtupraktika 33
(35)kohaselt tuleb neid norme kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1065 koos seal viidatud kohtupraktikaga.) Seega tuleb riigil A. Krasnoglazovile hüvitada viimasel esimese astme kohtu menetluses tekkinud kulu, mis on seotud talle esitatud omastamissüüdistusega. Puškini Instituudil aga ei ole õigust nõuda riigilt menetluskulu hüvitamist (välja arvatud Tartu Ringkonnakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsusega juba määratud ulatuses), sest tema jääb ka ringkonnakohtu otsuse kohaselt süüdi süüdistuse kogu järelejäänud mahus. Kuna ringkonnakohus teeb selles asjas KrMS § 337 lg 1 p-des 3 ja 4 nimetatud lahendi, peab riik KrMS § 185 lg 1 kohaselt hüvitama süüdistatavate apellatsioonimenetluse kulu (kuna KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel tehtav otsustus, samuti maakohtu otsuse tühistamine asitõendite saatust käsitlevas osas puudutab ka Puškini Instituuti, tekib apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise nõue temalgi).
  5. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. mai
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-108-12, p 29) Valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta arvesse ka seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. detsembri
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 45).
  10. Kaitsja taotlustest ja nendele lisatud spetsifikatsioonidest ei nähtu, milline osa apellatsioonimenetluse-eelsest menetluskulust kogusummas 6423 eurot 20 senti on seotud A. Krasnoglazovile esitatud omastamissüüdistuse menetlemisega. Arvestades muu hulgas asjaolu, et omastamissüüdistuse ja võltsimis- ning võltsitud dokumendi kasutamises esitatud süüdistuste tõendamisese on osaliselt kattuv (eeskätt osas, mis puudutab süüdistuses märgitud asjade tegelikku kasutusotstarvet), leiab kolleegium, et omastamissüüdistusega seondub hinnanguliselt 50% apellatsioonimenetluse-eelsest menetluskulust.
  11. Samas ei pea kolleegium kaitsjatasu summas 6423 eurot 20 senti apellatsioonimenetluseeelse kuluna KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega tasuks. Kui kriminaalasja esmakordsel arutamisel tekkinud kulu summas 2960 eurot saab pidada mõistlikuks, siis süüdistuse uuel arutamisel maakohtus kaitsjale makstud 3463 eurot 20 on selgelt ülemäärane. Kriminaalasja uuel arutamisel käsitletud süüdistuse maht on väikene. Tulenevalt ringkonnakohtu
  12. oktoobri
  13. a otsusest (vt ka selle otsuse põhiosa punkt 61) ei toimetanud maakohus täiemahulist uut kohtulikku uurimist, vaid käsitles võrdlemisi 34
(35)kitsapiirilisi küsimusi. Kohtuistung kaitsja osavõtul vältas umbes 1 tunni ja 45 minutit (KoTo, kd 2, tl 101–107). Kaitsja kohtukõne maht on umbes neli lehekülge (KoTo, kd 2, tl 111–113). Kaitsja esitas sellel kohtuistungil kaks uut tõendit – Puškini Instituudi liikmete nimekirja ja kinnituskirja –, mis kolleegiumi eelneva hinnangu kohaselt olid tõendamiseseme asjaolude tuvastamise seisukohalt suuresti ebaolulised. Kriminaalasja uuel arutamisel käsitletud fakti- ja õigusküsimused polnud ka eriti mahukad ega keerukad. Eelnevat arvestades peab ringkonnakohus mõistliku suurusega kaitsjatasuks käesoleva kriminaalasja uuel arutamisel maakohtus 1500 eurot, mis koos varasema menetluskuluga (2960 eurot) moodustab 4460 eurot. Kuna kolleegium asus eelmises punktis seisukohale, et A. Krasnoglazovi omastamissüüdistusega seondub hinnanguliselt 50% apellatsioonimenetluse-eelsest menetluskulust, tuleb riigil A. Krasnoglazovile KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada 2230 eurot.
  1. Apellatsioonimenetluse kulu tuleb A. Krasnoglazovile ja Puškini Instituudile KrMS § 185 lg 2 kohaselt hüvitada täies ulatuses. Samas peab siingi silmas pidama, et KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub valitud kaitsjale makstud tasu menetluskulu hulka vaid selle mõistlikus osas. Ringkonnakohus peab kaitsja taotluses nimetatud 1728-eurost kaitsjatasu ebamõistlikuks. Kriminaalasja keerukus ega mahukus, ega kaebuse põhjendatuks osutunud argumentide osakaal sedavõrd suurt kaitsjatasu ei õigusta. Lisaks tuleb silmas pidada, et apellatsioon rajaneb vähemalt märgatavas osas nendel samadele argumentidel, mis kaitsja esitas juba esimese astme kohtu menetluses ja mille kajastamine apellatsioonis ei saanud kaitsjalt seega suurt lisatööd nõuda. Eelnevat silmas pidades, aga arvestades siiski ka kaitsja osalemist ringkonnakohtu istungil, leiab kolleegium, et mõistliku suurusega kaitsjatasu, mis tuleb süüdistatavatele apellatsioonimenetluse kuluna hüvitada, on 1000 eurot. Kolleegiumi hinnangul jaguneb see summa võrdsetes osades A. Krasnoglazovi ja Puškini Instituudi vahel (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. novembri
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-93-15, p 137). See tähendab, et kummagi süüdistatava kasuks tuleb riigilt apellatsioonimenetluse kulu katteks välja mõista 500 eurot.
  4. Seega kokku tuleb riigil menetluskuluna hüvitada 2730 eurot A. Krasnoglazovile ja 500 eurot Puškini Instituudile. See summa lisandub kuluhüvitisele, mis mõisteti süüdistatavate kasuks välja Tartu Ringkonnakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsusega. Lähtudes kaitsja taotlusest, määrab ringkonnakohus, et ka A. Krasnoglazovi kasuks välja mõistetav menetluskulu hüvitis tuleb kanda Puškini Instituudi pangakontole (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. oktoobri
  8. a määrus nr 1-17-9149/80, p 15). Juhan Sarv Tiit Lõhmus Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 35
(35)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.