Obsah (9)
§ 633§ 187§ 5§ 230§ 438§ 173§ 174§ 164§ 163KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2019, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-132182 Tsiviilasi R.J ja N.J hagi J.J vas
§ 633lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
§ 187lg 6).
Hagejate nõuded ja põhjendused R.J ja N.J esitasid 02.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.J vastu elatise väljamõistmiseks, millele esitati vastuväide. Hagejad esitasid 23.01.2019 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale elatise nõudes hagiavalduse, lõplikuks nõudeks on 18.06.2019 esitatud hagejate seisukoha kohaselt taotlus mõista kostjalt mõlemale hagejale igakuine elatis alates 02.12.2018 kuni nende 18-aastaseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, millest on maha arvatud 50% riiklikust lastetoetusest ehk
- aastal 240 eurot kuus mõlema hageja kasuks. Hagejad on A.E ja kostja ühised alaealised lapsed. A.E on hagejate eest igapäevaselt hoolitsevaks vanemaks. Laste igakuisteks kuludeks on kokku 1080 eurot (üks laps 540 eurot). Lapsed ei ela kostjaga koos alates detsembrist 2018.a. Kostja tasub elatist vähem kui seadusega sätestatud määras. Regulaarselt ja piisavas ulatuses elatise maksmata jätmisega on kostja rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Kooselu ajal oli mõlema vanema panus selline, kus isa sissetulekuks oli 2000 eurot ning ema palk läks kõik laste peale. Kuna varasemalt kulus laste peale 1000 eurot kuus, siis see elatustase peaks jätkuma. Hagejate elatustase ei või langeda seetõttu, et vanemad lahku kolisid. Lapsed on sattunud isalt elatise mittesaamise tõttu suhtelisse vaesusesse. Kostja vastuväited Kostja on teadlik, et lapsi peab üleval pidama ja selleks on ettenähtud igakuine elatis, mis tuleb tasuda lahus elava vanema poolt. Poolte kooselu lõppes 15.12.
- Vanematel ei olnud kokkuleppeid laste igakuiste kulutuste osas ja kostja tasus lastele elatist arvestusega, et laste ema panustab teist sama palju. Laste ema ei ole kordagi avaldanud, et ta vajab suuremat summat laste ülalpidamiseks. 2
(9)Ei ole eluliselt usutav, et mõlemale lapsele kulub täpselt sama palju raha. Kulutused on ülepaisutatud ja laste esmaste vajaduste rahuldamiseks ei kulu 1080 eurot kuus. Pere koos elades ei olnud kunagi võimalik selliseid kulutusi teha, kuna vanematel puudusid selleks võimalused ja lastel vajadused. Ema poolt väljapakutud kulutused lastele on ülepaisutatud ilmse sooviga enda majanduslikku olukorda parandada. Kostja on seisukohal, et tal ei ole võimalik maksta elatist kahele lapsele seaduses sätestatud miinimummääras ja palub kohtul kohaldada PKS § 102 lg.2. Kui vanemate võimalused on halvemad, siis ka laste vajadused peavad olema väiksemad. Arvestada tuleb ka asjaolu, et hageja saab riiklikke peretoetusi, millega on osaliselt laste vajadused rahuldatud. Kohtuotsuse põhjendused 1. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 2.
§ 5
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
§ 230
lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
§ 438
lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
- Hagi on esitatud laste isa vastu elatise väljamõistmise nõudes kahele alaealisele lapsele seaduses sätestatud miinimumsummas, millest arvatakse maha 50% riiklikust lastetoetusest. Seega kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) alaealisele lapsele elatise andmist reguleerivad sätted. PKS §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 3 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ järgi on
- jaanuarist 2018 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot, millest 50% on 250 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusest nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on alates
- jaanuarist 2019 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 540 eurot, millest 50% on 270 eurot.
- Asjas ei ole vaidlust ja kohus loeb tõendatuks, et: - hagejad on kostja alaealised lapsed; - kostja ei ela lastega koos alates detsembrist
- - laste elukoht on laste ema A.E juures.
- Asjas on vaidlus, kas hagejate vajadused ning neile tegelikult tehtavad kulutused on sellised, nagu hagejad on menetluses välja toonud. Ka on kostja avaldanud, et ta on 60% ulatuses töövõimetu ja võimalused tööd leida on raskendatud. Kostja taotleb PKS 102 lg 2 kohaldamist, s.o elatise vähendamist alla miinimummäära. 3
(9)Viidatud sätte teise lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Sama paragrahvi kolmanda lause kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
- Riigikohus on selgitanud, et lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt näiteks Riigikohtu otsus 32-1-35-17, p 28.1). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetustega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt näiteks Riigikohtu otsus 3-2-1-35-17, p 28.2).
- Kohus analüüsib järgnevalt, kas esineb alus kummalegi hagejale miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks, sh hindab hagejate vajadusi ning kostja varalist seisundit. Hagejate väitel on nii R.J kui N.J igakuisteks kuludeks keskmiselt 540 eurot kuu, sama palju kulus hagejate ülalpidamiseks ka vanemate kooselu ajal. Kostja vaidleb sellele vastu. Kohus leiab, et piisavaid tõendeid, mis kinnitaksid hagejate nimetatud summa kulutamist laste ülalpidamiseks nii vanemate kooselu ajal kui pärast seda, kohtule esitatud ei ole.
- Kohtu hinnangul on tõendatud järgmised hagejate kulud: Eluasemekulud Hagi kohaselt on laste eluasemekulud 100 eurot lapse kohta. 25.03.2019 esitatud hagejate menetlusdokumendis on eluasemekuludena toodud 123,10 eurot lapse kohta. Vaidlust pole selles, et kooselu lõppedes detsembris 2018 asus A.E koos lastega elama eraldi korterisse. Kohtule esitatud tõendite kohaselt elavad hagejad koos emaga A.E kuuluvas korteris asukohaga xxx. Nähtuvalt xxx arvetest detsember 2018-veebruar 2019 (esitatud hagejate poolt 25.03.2019 menetlusdokumendi lisadena) on kolme kuu keskmine arve summa ümardatult 157 eurot, mis sisaldab kommunaalkulusid, vett ja kanalisatsiooni. Kohus loeb tõendatuks, et jagatuna kolme elaniku kohta langeb kummalegi lapsele eluasemekuludena ca 52 eurot kuus (157/3). Kohus ei pea põhjendatuks kostja vastuväidet, mille kohaselt ei tuleks laste kuludena arvestada hooldustasu ja remondifondi makseid. Tegemist on kuludega, mis kohtu hinnangul tuleb reaalselt tasuda nimetatud korteris elamise eest, seega tuleb need summad arvestada ka laste elamiskuludena. Kohus märgib, et arved on esitatud üksnes talvekuude eest, seega võivad suvel ilma küttekuludeta olla kommunaalkulude arved mõnevõrra väiksemad, selle kohta siiski praegu tõendeid esitatud ei ole. 4
(9)Kohus ei arvesta laste eluasemekulude hulka A.E selgitusel korteri renoveerimiseks võetud laenu ning selle tagasimakseid. Eluaseme tagamine ning selle lastele elamiskõlblikuks tegemine on lapsevanema kohustus ning kohus ei pea põhjendatuks nende arvestamist laste eluasemekuludena. Ka ei ole esitatud asjakohaseid tõendeid väidetavate renoveerimiskulude tegemise ning mööbli ostmise kohta. Esitatud on üksnes laenuleping, mille kohaselt on xxx andnud A.E laenu 2800 eurot. Saadud laenusumma kulutamise kohta korteri renoveerimiseks tõendid puuduvad. Elektrikulud Elektrikulude kohta tõendeid esitatud ei ole. Kulude suuruseks on hagejate kinnitusel 25.03.2019 menetlusdokumendis näidatud kokku 32,35 eurot kuus, s.o 10,78 eurot kummagi lapse kohta. Kohus loeb usutavaks, et elektrikulu võib olla ca 11 eurot kuus mõlema hageja osas. Kulutused toidule Hagis on näidatud mõlema lapse osas toidule tehtavateks kulutusteks 150 eurot kuus. Kohus peab sellist summat põhjendatuks mõlema lapse osas. Transpordikulud Hagis on transpordikuludena näidatud mõlema lapse kohta 40 eurot kuus. 25.03.2019 menetlusdokumendis on esitatud mõlema lapse transpordikuludeks 148,75 eurot kuus, sh autoliisingu kulud. Hagejate seaduslik esindaja avaldas 03.06.2019 kohtuistungil, et tegelikkuses autot liisitud ei ole. Seega liisingukulud tegelikult puuduvad. Hagejate seadusliku esindaja kinnitusel on vaja käia autoga xxx arsti juures, riideid ostmas ning vaba aega veetmas. Kohus ei pane kahtluse alla, et lastega peres tõenäoliselt tekivad ka transpordikulud, samas ei ole hagejate nõutud summa 148,75 eurot kuus kummagi lapse kohta põhjendatud ega tõendatud. Auto võimalikke remondikulusid ega kindlustuskulusid ei pea kohus asjakohaseks lugeda laste kulude hulka. Hagejate seaduslik esindaja on kinnitanud, et xxx käiakse 4 korda kuus, st ühe korra nädalas, sh on vaja käia kummagi lapse eraldi psühholoogi ja psühhiaatri juures. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kumbki hageja peab käima regulaarselt 2 korda kuus iga kuu xxx psühholoogi/psühhiaatri juures, samuti selle kohta, et hagejate seaduslik esindaja käiks laste vajadustega seonduvalt autoga iga nädal xxx Kohus loeb mõistlikuks transpordikuluks ühe lapse kohta 30 eurot kuus. Sidekulud Hagi kohaselt on sidekulud kummalegi lapsele 15 eurot. 25.03.2019 menetlusdokumendi kohaselt on sidekulud R.J 63,38 eurot ning N.J 112,38 eurot kuus. Kulud sisaldavad muuhulgas telefoni järelmaksu, xxx sõlmitud TV ja internetiteenuste kulu, mobiiltelefoni kulu R.J ning võimalikke tulevasi kulusid telefonile, arvutile ja telefonipaketile, samuti ettearvamatuid kulusid. 5
(9)Kohtu hinnangul ei ole niivõrd suured sidekulud põhjendatud. Telefoni järelmaksu ning võimalike tulevaste kulutuste kohta märgib kohus, et sellised kulutused on mõistlik vanemate vahel eelnevalt kokku leppida, kuid kohus ei pea asjakohaseks nõuda taolisi kulutusi sisse regulaarselt makstava elatise koosseisus. Hagejate esitatud xxx arvete osas leiab kohus, et
- aasta veebruarikuu arve summas 52,14 kolmeks jagamine ei ole põhjendatud. Kohus loeb mõistlikuks sidekuluks mõlemale lapsele 10 eurot kuus, arvestades nii kodust TV ja interneti kasutamist kui ka mobiiltelefoni kulusid R.J. Kohus märgib, et lastel kodus TV ja interneti olemasolu ning kasutamist tuleks lugeda pigem reegliks ning vajalikuks laste arengu seisukohalt. Selliseid kulutusi saab kohtu arvates arvestada laste vajalike sidekulude osana. Kulutused tervishoiule Hagi kohaselt on tervishoiukulud mõlemale lapsele 25 eurot kuus. Kohus leiab, et tegemist on mõistlike keskmiste kuludega. Kulutused hügieenitarvikutele Hagis on toodud mõlema lapse kohta kulutused hügieenitarvikutele 15 eurot kuus. Kohus loeb mõistlikuks kuluks 10 eurot kuus lapse kohta. Kulutused riietele ja jalanõudele Hagi kohaselt on sellised kulutused mõlema lapse kohta keskmiselt 100 eurot kuus. Kostja vastuväite kohaselt kulub mõlemale lapsele kokku maksimaalselt 80 eurot kuus. Kohtu loeb põhjendatud kulu suuruseks mõlemale lapsele 70 eurot ühe kuu kohta. Kulutused huvitegevusele, vaba aeg Hagist nähtuvalt on mõlemale lapsele tehtavad kulutused 50 eurot kuus. Hagejad ei ole konkretiseerinud, millele ning millistes summades selliseid kulutusi kummagi lapse osas tehakse. Kohus leiab, et huvitegevuse kulud on ilmselt olemas ning määrab nende suuruseks mõlema lapse osas 25 eurot. Muud vältimatud püsikulutused Hagejate kinnitusel on nende suuruseks 45 eurot lapse kohta. Kohus möönab, et laste kasvatamisel võib tekkida ennenägematuid kulutusi ning leiab, et mõistlikuks suuruseks 25 eurot lapse kohta kuus. Kokku on laste mõistlikud vajadused kohtu hinnangul keskmiselt 410 eurot kuus mõlema lapse kohta.
- Kohus hindab ka kostja varalist seisundit vastavalt poolte esitatud tõenditele ning kohtu saadetud järelepärimistele esitatud vastustele. 6
(9)- Nähtuvalt kostja poolt 28.02.2019 esitatud vastuse lisadest on kostja osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 60%. Tal on tuvastatud keskmisele puude raskusastmele vastav liigutuste funktsiooni mõõdukas kõrvalekalle. Kohtule on esitatud ka kostja ning xxx vahel sõlmitud tähtajalised töölepingud, mis on sõlmitud 29.10.2018 ning 18.03.
- Maksu- ja Tolliameti 12.06.2019 vastusest kohtu järelepärimisele nähtub, et xxx deklareeritud brutotöötasu kostjale on ajavahemikul juuni 2018 kuni mai 2019 (kaasa arvatud) olnud keskmiselt 1383 eurot kuus. Kohus järeldab, et kostjal on olemas töökoht, kus talle makstakse regulaarselt töötasu. Kohtule ei ole esitatud veenvaid tõendeid selle kohta, et kostja töökoht oleks ajutine. Ka järjestikune tähtaegsete töölepingute sõlmimine kohtu hinnangul praegusel juhul seda ei kinnita. Sisuliselt kohe pärast eelmise töölepingu lõppemist on kostjaga sõlmitud uus tööleping. Lisaks makstakse kostjale igakuiselt töövõimetuspensioni, mis MTA andmetel on juunist 2018 kuni märtsini 2019 olnud 216,16 eurot kuus ning aprillis ja mais 2019 234,28 eurot kuus. Samuti makstakse kostjale puudetoetust kogusummas 51,14 eurot kuus.
- Kohtule on esitatud kostja Swedbank AS konto väljavõtte ajavahemiku 27.06.201827.06.2019 kohta. Väljavõttest nähtuvalt on kostjale laekunud sel perioodil ülekandeid, mis annavad alust arvata, et tegemist on tasuga töö või teenuste osutamise eest. Jättes kõrvale
- aasta, on käesoleval aastal kostjale tehtud ülekandeid xxx poolt (19.01.2019, 25.02.2019, 18.03.2019, 15.04.2019), mis hagejate väitel on kostja üüritulu. Kostja on istungil kinnitanud, et saab üüritulu. Samuti on
- aastal kostja korduvalt pannud oma pangaarvele sularaha suhteliselt suurtes summades, 100-500 eurot korraga (28.01.2019, 09.02.2019, 10.02.2019, 22.02.2019, 29.03.2019, 03.05.2019, 06.05.2019, 27.05.2019, 29.05.2019, 02.06.2019, 26.06.2019). Kostja on 21.06.2019 menetlusdokumendis selgitanud, et tegemist on tööandjalt saadud töötasuga sularahas, kui tal on olnud vaja rahalisi vahendeid palgapäevade vaheajal. Võrreldes MTA esitatud andmeid pangakonto väljavõttega ei ole kohtul siiski täit veendumust, et selline selgitus vastab tõele. Näiteks on MTA andmetel märtsis 2019 makstud välja töötasu brutosummana 1578 eurot, mis vastab netosummale 1275 eurot. Selline summa, 1275 eurot, on makstud kostjale välja tööandja poolt kostja pangaarvele 04.03.2019, selgitusega palk veebruaris. Samas on kostja samas kuus teinud 3-l korral oma kontole sularahamakseid kogusummas 650 eurot. Kuivõrd veebruari töötasu maksti täies ulatuses välja 04.03.2019, ei ole kohtule selge, kas ka viidatud 650 euro puhul on tegemist veebruari töötasuga ning kui on, siis miks ei ole seda MTA-le deklareeritud.
- Eelmärgitu võib kinnitada hagejate väidet, et kostja võib saada osaliselt töötasu nö mustalt. Kohtule ei ole samas selle kohta esitatud muid tõendeid ning kohus saab eelviidatud andmetest järeldada praegu ainult seda, et kostjal võivad olla ka muud sissetulekud kui MTA poolt näidatud deklareeritud töötasu, pension ning puudetoetus. Käesoleva asja lahendamise seisukohast lähtudes tuleb kohtul nende andmete alusel asuda arvamusele, et alust kostja töövõimetuse ega võimaliku halva majandusliku seisundi tõttu elatise vähendamiseks kohtu arvates ei ole.
- Sotsiaalkindlustusameti 17.06.2019 vastusest kohtu järelepärimisele nähtub, et A.E makstakse lapsetoetust kogusummas 120 eurot kuus, s.o 60 eurot kuus ühe lapse kohta. Lisaks on A.E makstud kuni 30.04.2019 lapsehooldustasu kogusummas 38,36 eurot kuus. 7
(9)- Lähtudes PKS § 102 lg 2 kolmandast lausest ning Riigikohtu seisukohtadest leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel arvestada mõjuva põhjusena esmalt asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole tõendatud laste vajadused ja ülalpidamiskulud hagejate nõutud suuruses ning samuti asjaolu, et mõlema lapse ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega, so 60 eurot kuus ühe lapse kohta. Kohus on eelnevalt leidnud, et tõendatud ei ole asjaolu, et enne vanemate lahkukolimist kulutati peres kummalegi lapsele 540 eurot kuus, arvestades sh asjaoluga, et väiksem laps on praegu 3 aastane. Kostja on selgitanud, et ka juhul, kui tema sissetulek oleks võimaldanud selliseid kulutusi teha, siis tegelikkuses hagejate väidetud summasid lastele ei kulutatud. Kohus peab seda selgitust usutavaks. Kohus leiab, et vanemate lahkuminek toob paratamatult kaasa teatud muudatused ka lastele tehtavates kulutustes. Laste elatustase ei tohi kindlasti olulisel määral langeda ning seda tuleb püüda säilitada. Samas ei saa kohus nõustuda hagejate väitega, et kostja poolt miinimumelatisest väiksema elatise tasumise tõttu satuvad lapsed praegusel juhul vaesusriski. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul kahjustada elatise maksmise eesmärk ning leiab, et kohtu poolt väljamõistetava elatise tasumisel rahuldatakse mõlema lapse igapäevased vajadused ning tagatakse nende arenguks piisavad vahendid.
- Kohtu hinnangul tuleb hagi rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt mõlemale lapsele välja elatis 175 eurot kuus alates 02.12.2018 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab elatise kostjalt välja protsendina elatismiinimumist, millega kaasneb elatise muutumine vastavalt iga-aastasele töötasu alammäärale. Selliselt on kohtu arvates järgitud ka põhimõtet, mille kohaselt panustavad vanemad laste ülalpidamiseks võrdsel määral ning lisaks kaetakse kulud osaliselt riiklike lapsetoetuste arvelt.
- Kuivõrd kostja on teinud alates 12.12.2018 hagejate seaduslikule esindajale teatud summades laste ülalpidamiseks ülekandeid, tuleb kohtuotsuse täitmisel nende summade maksmisega arvestada. Menetluskulude jaotus 17.
§ 173
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
§ 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 174
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
§ 164lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
§ 163
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult poolte endi kanda. Juhindudes
§ 163lg 1 ning § 164 lg jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 8
(9)18. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 9
(9)