KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- august 2019 1-17-9125 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Silver Semiskar (isikukood 37303222246) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- juuni
- a määrus Silver Semiskar, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Silver Semiskar tunnistati süüdi Viru Maakohtu
- oktoobri 2017 otsusega KarS § 255 lg 1 järgi ning teda karistati 5 aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud karistusele liideti KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel Harju Maakohtu
- mai
- a otsuse järgi mõistetud karistus. Liitkaristust, 9 aasta pikkust vangistust, kannab S. Semiskar alates
- juunist
- Karistuse lõpptähtaeg on
- juuni
- Vangla ega prokuratuur ei toeta S. Semiskari vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest.
- Viru Maakohtu
- juuni
- a määrusega jäeti S. Semiskar karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kinnipeetava varasemat elukäiku iseloomustab kuus kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati S. Semiskari kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Varasemalt on teda karistatud rahapesu- ja investeerimiskelmusele kaasaaitamise, narkootilise aine suures koguses käitlemise, seadusliku aluseta vabaduse võtmise, kehalise väärkohtlemise, väljapressimise ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegelikku ühendusse kuulumine ning teised ühiskonnale ohtlikud kuriteod viitavad S. Semiskari väljakujunenud kriminaalsetele hoiakutele. Majandusliku kasu saamise nimel võib ta käituda äärmiselt riskivalt ja hoolimatult. S. Semiskarile on juba ühel korral antud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid karistuse ärakandmata osa tuli pöörata täitmisele, sest isik rikkus käitumiskontrolli ajal kohustust mitte tarvitada alkoholi ega hoidunud suhtlemast kriminaalkorras karistatud isikutega. Seega annab kinnipeetava varasem elukäik kohtule piisavalt põhjust karta, et S. Semiskarilt võib suure tõenäosusega oodata uusi õigusrikkumisi ka tulevikus ning kriminaalhooldusele allutamine ei pruugi olla piisav suunamaks isikut õiguskuulekale teele.
- S. Semiskaril puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tema suhtumine ametnikesse on viisakas. S. Semiskar on kandnud temale mõistetud vanglakaristust juba pikka aega, kuid vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav hakkas temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste vastu huvi tundma alles hiljuti. Vangla materjalidest selgub, et S. Semiskar ei täitnud varasemalt individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi (vestlused, sotsiaalprogrammid), kuna ei pidanud neid vajalikuks. Alates
- aasta veebruarist hakkas ta osa võtma vestlustest kriminaalhooldusametnikuga, mis käsitlevad agressiivsuse asendamist. Kinnipeetava sõnul on vangistusasutus talle ette näinud erinevaid tegevusi ka aastateks 2021 ja
- Eelnevast järeldub, et kinnipeetava käitumises on karistuse kandmise ajal toimunud positiivsed muutused alles hiljuti ning vangla peab jätkuvalt vajalikuks jätkata tööd kinnipeetavaga tema väärtushinnangute muutmiseks.
- S. Semiskaril on kindel vabanemisjärgne elukoht ning toetav lähisuhtevõrgustik, kellega vangistuse jooksul suhted katkenud ei ole. Positiivne on seegi, et vangla hinnangul alkoholija narkootikumidega isikul probleeme ei ole. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub siiski, et tema puhul on ohtlikkust ja riski on täheldatud mitmetes valdkondades - majanduslik toimetulek (suures summas täitmata nõudeid), suhted ja elustiil (suhtlusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud), mõtlemine ja käitumine (korduvkaristatus, teiste inimeste seisukohtade ja vajadustega mittearvestamine) ning hoiakud (ohtlikud kuriteod, lisakohustuste rikkumised käitumiskontrolli ajal).
- S. Semiskar on käesolevaks ajaks kandnud temale mõistetud karistust juba rohkem kui 6 aastat. Samas nähtub vangla materjalidest, et isiku suhtumises on toimunud muutused alles hiljuti. Eeltoodu ei tekita kohtul käesoleval ajal veendumust, et S. Semiskaris toimunud positiivsed muutused oleks käesolevaks ajaks, mil karistust on jäänud kanda peaaegu 3 aastat, piisavalt kinnistunud. Eelkõige ei saa kohus olla kindel, et isiku ennetähtaegsel vabanemisel oleks oht ühiskonnale piisavalt maandatud ning karistuse eesmärk saavutatud. S. Semiskari vangistusest ennetähtaegne vabastamine ligikaudu 3 aastat enne karistusaja lõppu oleks ennatlik isegi elektroonilise valve alla. Suuremale retsidiivsusohule viitab kehtivate kriminaalkaristuste arv ning varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja S. Semiskar tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kokkuvõtlikult seisneb kaebus järgmises.
- Arvestada ei saa kaebaja varasemaid eksimusi, mis on toime pandud aastatel 2004, 2005 ja 2012, sest nendest on ta järeldused teinud. Kohtumäärusest nähtub, et ohuhinnang rajaneb varasematel kuritegudel ja käitumist iseloomustavatel asjaoludel. Kohus lähtub ekslikult eeldusest, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul ei vähene. Ehkki tuvastatud on hulgaliselt positiivseid asjaolusid, jäävad määruse põhjendused üldsõnaliseks, miks on jätkuvalt suurem kaal kaebaja varasemal elukäigul ja kuritegude asjaoludel. Seega positiivsete ajaoludega sisuliselt ei arvestatud. 2
(5)- Kaebaja selgitas kohtus, et mõnesid ITKs määratud tegevusi ei ole ta võimeline täitma. Nii ei ole kaebaja võimeline tervislikel põhjustel tegema majandustöid. Selle kohta esitas kaitsja kohtule ka tõendid. S. Semiskar vajaks käevigastuste tõttu uuringuid ja operatsioone, ent see võtab vanglas palju aega. ITKs ettenähtud tegevuste mittetäitmine ei ole võimalik ja selle arvestamine on diskrimineeriv.
- S. Semiskar palub mitte arvestada iseloomustuses toodud ohu ja riskidega, kuna iseloomustus on koostatud arvestades, et kaebaja pani vanglas toime KarS § 327 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega on vangla iseloomustus vigane. Samuti on tegemist ebausaldusväärse hinnanguga. Vangla materjalidest ei nähtu, millise meetodi ja andmete alusel on uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud.
- Kohus tõi vaidlustatavas määruses välja positiivsed asjaolud: hea ülalpidamise karistuse kandmise ajal. Kaebaja on oma käitumisega näidanud, et tegi varasemast käitumisest järeldused ja vaatas eluväärtused ümber. Märkimist väärib ka viisakas suhtumine ametiisikutesse. Kaebajal on kindel vabanemisjärgne elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik, kellega suhted katkenud ei ole. Samuti ei esine tal probleeme alkoholi- ja narkootikumidega.
- Varem rikkus S. Semiskar tõepoolest käitumiskontrolli ajal kohustust, ent praegu on ta sellest järeldused teinud ja kõik positiivseks muutnud. Kaebaja lähisuhtevõrgustikku ei kuulu kriminaalseid inimesi. Ka see aitab kaasa õiguskuulekusele.
- Kaebaja on ära kandnud 6 aastat vangistust, mis on järelduste tegemiseks piisavalt pikk aeg. Määrusest jääb arusaamatuks, mis peaks motiveerima kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele, kui seda ennetähtaegsel vabastamisel ei arvestata.
- Mingeid erandlikke asjaolusid ennetähtaegseks vabastamiseks esinema ei pea. Süüdimõistetu võib eeldada, et hea käitumise ja KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude esinemise korral on tal võimalik kindla karistusaja ärakandmise järel vabaneda.
- S. Semiskar juhib tähelepanu sellelegi, et süüdimõistva lahendi kokkuleppemenetluses said kõik isikud, kes olid eelnevalt R.S. iga kokku puutunud. Tänaseks aga on ühenduse juht R.S. jt ennetähtaegselt vabastatud.
- Kaebaja leiab, et maakohtu põhjendused tema vabastamata jätmisel ei olnud veenvad. Määrusest ei nähtu, miks kaalub varasem elukäik rohkem kui käitumise muutumine õiguskuulekaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et S. Semiskari määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). 3
(5)- Peamiste kaalutlusõiguse rikkumistena on kaebuse esitaja välja toonud maakohtu määruse mitteveenvuse, st lahendist ei nähtu, miks kaalub varasem elukäik üles muutused, mis kinnipeetavaga on toimunud. Samuti nähakse kaalutlusõiguse viga liigses keskendumises S. Semiskari kuritegude asjaoludele. Arvestamata on jäetud, et süüdlane on ära kandnud pika vangistuse ja kuriteo toimepanemise asjaolude kaal ajas väheneb. Ebaõige kaal on antud varasemale käitumiskontrolli rikkumisele ning arvesse jäetud võtmata erinevad Riigikohtu seisukohad tingimisi ennetähtaegse vabastamise instituudi olemusest, riskiprotsentidest ning otsustus rajatud iseloomustusele, milles toodud ohu ja riskihinnangus arvestatakse S. Semiskarile vanglas etteheidetud teo toimepanemist KarS § 327 lg 1 järgi.
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus S. Semiskari ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Asjaolu, et I astme lahendi põhjendused S. Semiskari ei veena, selle tühistamiseks põhjust ei anna. Nimelt nähtub maakohtu määrusest tõepoolest, et ohuprognoosi rajab I astme kohus muuhulgas isiku varasemale elukäigule, mh tema kuuele kehtivale kriminaalkaristusele ning kuriteo asjaoludele. Nagu lahendist näha, esineb S. Semiskari puhul oht toime panna just raskeid kuritegusid. Varasemad vabadusekaotuslikud karistused ega tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole evinud mingitki mõju isiku kriminaalse käitumise ohjamisel. Ka kohtupraktika toetab seisukohta, mille kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-103-06, p 15). Seega on S. Semiskar, kes kannab liitkaristust kahe kohtuotsuse alusel, kahtlemata isikuks, kelle puhul ka kohtupraktikat arvestades võib jätkuvalt oodata uute kuritegude toimepanemist.
- Ebaõiget kaalu ei ole maakohus omistanud ka süüdlase käitumisele karistuse ajal. Kohus on positiivsetena arvestanud kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist ning viisakat suhtumist ametnikesse. Samas tõi kohus aga välja, et individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste vastu hakkas S. Semiskar huvi tundma alles hiljuti, kuna varem ei pidanud ta neid vajalikuks. Osutatud on ka kinnipeetava enda kinnitusele, et erinevaid tegevusi on talle ette nähtud ka aastateks 2021 ja
- Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita veendumust, mille kohaselt on kinnipeetava käitumises toimunud positiivsed muutused alles hiljuti ega sedagi, et kohtu arvates ei ole individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused täidetud, kuivõrd kinnipeetavaga väärtushinnangute muutmisega jätkatakse.
- Määruskaebuse esitaja on viidanud sellelegi, justkui rajaneks vangla riskihinnang valedel eeldustel. Ringkonnakohus sellise etteheitega ei nõustu. Maakohtu määruses on igati põhjendatult arvestatud erinevaid KarS § 76 lg-s 4 hinnatavaid kriteeriume kogumis ning sellest ei nähtu, et süüdlase vabastamata jätmise põhjusena oleks välja toodud riskiprotsendid, pooleliolev kriminaalmenetlus KarS § 327 lg 1 järgi või et viidatud oleks erandlike asjaolude esinemise vajadusele isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Samuti ei ole kohus S. Semiskarile ette heitnud töökohustuse täitmata jätmist. Küll aga on maakohus igati õigustatult välja toonud ohu ja riskikohad majandusliku toimetuleku (suures summas täitmata nõudeid), suhete ja elustiili (suhtlusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud), mõtlemise ja käitumise (korduvkaristatus, teiste inimeste seisukohtade ja vajadustega mittearvestamine) ning hoiakute osas (ohtlikud kuriteod, lisakohustuste rikkumised käitumiskontrolli ajal), missugused teadaolevalt kujutavad ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. Ringkonnakohus möönab, et S. Semiskari puhul esineb mõndagi positiivset, ent mitte nii palju, et jaatada kaalutlusviga, 4
(5)mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seetõttu ei oleks kaebusel ringkonnakohtus edulootust. 24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus S. Semiskari määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. (allkiri) Maarika Kuusk (allkiri) (allkiri) Aarne Sarjas Mati Kartau 5
(5)