KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 29.05.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-14-5531 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Asja läbivaatamise kuupäev 21.05.2019 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Sergey FEDOROVICHI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Sergey FEDOROVICH sünd. 02.05.1982, isikukood 38205022287, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx xx-xx, xxx linn Ida-Virumaa, töökoht OÜ xxxx. Karistuse kandmise algus 25.02.2014 ja lõpp 10.02.2020 Jätta Sergey FEDOROVICH elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Sergey Fedorovichi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergey Fedorovich on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.07.2014 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 5, 7 ja §200 lg.2 p.4, 8 järgi ning karistatud 1 KarS §64 lg.1, §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 11 kuud 16 päeva alates 25.02.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kinnipeetav paneb kuritegusid toime materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav läbis vangistuses sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Viha juhtimine ja Sotsiaalsete oskuste treening, samuti Corrigo programmis ja AN tugigrupi töös. Kinnipeetav läbis vangistuses riigikeele B1 taseme ja lõpetas keevitaja eriala õpingud. Kinnipeetav osales vestlustes tegevuse tagajärgedest ning töötab metallitööpinkide töölisena. Enne vangistust elas kinnipeetav koos vanematega. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama samasse elukohta, kuid kinnipeetava suhtes on käimas elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus. Elukoht on sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetaval on vabaduses omandatud allmaaelektrilukksepa eriala ja vangistuses keevitaja eriala. Enne vangistust oli kinnipeetav töövõimetuspensionil, selle pikendamine jäi seoses vangistusega pooleli. Kinnipeetava sissetulekuks oli töövõimetuspension, millest osa pidas kohtutäitur kinni võlgade katteks. Kinnipeetava toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav on korduvalt toime pannud röövimisi, mis viitab kinnipeetav suurtele raskustele kulude ja tulude tasakaalus hoidmisel. Telefonivestluses kinnitas OÜ xxxx esindaja, et võimaldab kinnipeetavale töökoha. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, isa ja vend, väidetavalt on omavahelised suhted head. Kinnipeetaval on elukaaslane koos alaealise lapsega, kellega koos tarvitati narkootikume ning pandi toime röövimine. Kinnipeetava suhtlusringkond on kriminaalne, pea kõik kuriteod on sooritatud grupis ja ka vägivalda kasutades. Korduvad seaduserikkumised ja sõltuvusainete tarvitamine viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kinnipeetav ei toeta oma abikaasat ja last materiaalselt. Kinnipeetav hakkas narkootikume tarvitama 17-aastaselt, enne vangistust tarvitas 1 – 2 korda kuus paralleelselt metadoonraviga. Kinnipeetav on 2012 viibinud Ahtme Haiglas võõrutusravil, vangla meditsiiniosakonna andmetel on tal diagnoositud sõltuvus. Vägivaldseid kuritegusid on kinnipeetav toime pannud narkootikumide hankimiseks. Kinnipeetav on katseajal korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Kinnipeetava suhtlemisoskused on head, kuid ta korduvalt tarvitanud vägivalda materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuritegusid paneb kinnipeetav toime impulsiivselt, tegude tagajärgedega arvestamata. Kinnipeetaval on puudulik probleemide äratundmise ja tegude tagajärgede nägemise oskus. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras, mis viitab kuritegelikele hoiakutele. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning tema suhtumine ühiskonda ja motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on negatiivsed. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 40%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 10.02.2020, elektrooniline valve 6 kuud ning panna KarS §75 lg.2 p.2-1 ja 4 sätestatud lisakohustused. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud ning kinnipeetava vabastamist ei toetanud. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav Sergey Fedorovich seletas maakohtu istungil, et palub teda uskuda, et edaspidi elab ta seaduskuulekat elu ja palub anda võimalus. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.1 p.1 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks 5 aastat 11 kuud 16 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud natuke rohkem kui 5 aastat 3 kuud vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et 3 antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. prognoosida uute kuritegude Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi peale varasemaid karistusi. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust KarS §65 lg.2 alusel, seega pani ta uued kuriteod toime katseajal. Viru Maakohtu 31.07.2014 otsusest nähtub, et sama kohtu 21.11.2011 otsusega karistati kinnipeetavat KarS §200 lg.2 p.4 järgi vangistusega 3 aastat katseajaga 3 aastat, uue kuriteo pani ta toime juba 12.12.2012, seega aasta peale süüdimõistmist. Tegemist ei olnud ühe juhusliku kuriteoepisoodiga, kinnipeetav jätkas kuritegude toimepanemist kuni 07.02.
- Seetõttu leiab maakohus, et kriminaalhoolduse taaskord nõuetekohase läbimise tõenäosus edaspidi on pigem negatiivne. Korduv kriminaalkorras karistatus, sh. samaliigiliste kuritegude jätkuv toimepanemine viitab otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetava suhtumist ühiskonda pidada negatiivseks, ta on avalikkusele ohtlik ning oht seisneb eelkõige materiaalse kahju tekitamises ja vägivalla kasutamises. Samast iseloomustusest nähtub, et oht on tõenäoline, kui isikul on rahalised raskused, kui ta tarvitab narkootikume ning tegutseb grupis. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Samuti tuleb kinnipeetava resotsialiseerumise võimalusi hinnata veel kinnipeetava elutingimuste ja muude ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav ei ole isegi vanglas ennast üleval pidanud hästi, tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, seega tuleb nõustuda Viru Vangla iseloomustuses tooduga, et tegemist on impulsiivse käitumise ja tagajärgedega mittearvestava kinnipeetavaga. Kinnipeetav on vanglas töötanud, õppinud riigikeelekursustel ja läbinud erinevaid programme, seega võib arvata, et tegemist on inimesega, kes suudab taluda mõningast rutiini. Samas aga ei tähenda individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama vanemate juurde xxxx, kus ta elas ka enne vangistust ja kuhu on võimalik elama tulla ka kinnipeetava abikaasal koos lapsega. Alalise elukoha olemasolu ja lähedaste toetus on küll antud asjas positiivsed asjaolud, kuid maakohus arvestab siinjuures ka seda, et nimetatud asjaolud olid kinnipeetaval olemas ka vahistamisel ja antud kriminaalasjas süüdimõistmise ajal. Seega ei takista ega välista alalise elukoha olemasolu ning vanemate ja abikaasa toetus uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Lisaks sellele nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kogu kinnipeetava suhtlusringkond on kriminaalne ja pea kõik kuriteod on sooritatud grupis. Samuti nähtub samast 4 iseloomustusest, et kinnipeetav tarvitas narkootikume ja pani röövi toime koos abikaasaga. Abikaasat ja last kinnipeetav materiaalselt ei toeta. Vabanemise korral on kinnipeetavale töökoha garanteerinud OÜ xxxx ja OÜ xxxx. Kinnipeetav ise nimetas maakohtu istungil, et soovib asuda tööle OÜ-sse xxxx. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava töökogemus siiani katkendlik ja väike. Enne vabanemist oli kinnipeetav töövõimetuspensionil. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriteks eelkõige suured raskused kulude ja tulude tasakaalus hoidmisega ning toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Seega tuleb nentida, et kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist ka vaatamata sellele, et tal oli vabaduses legaalne ja kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Samast iseloomustusest nähtub, et vabaduses on kinnipeetav läbinud sõltuvusravi, kuid jätkanud narkootikumide tarvitamist, seda ka metadooniraviga paralleelselt. Ka katseajal rikkus kinnipeetav korduvalt lisakohustust mitte tarvitada narkootikume. Maakohus tunnustab kinnipeetavat küll käesoleva vangistuse ajal sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammide läbimise eest, kuid kinnipeetava eelnev käitumine näitab, et tagasilangus selles osas on üsna tõenäoline ja kriminaalhooldusega ei ole võimalik narkootikumide tarvitamist välistada. Jätkates karistuse kandmist vanglas on kinnipeetaval veel võimalus tegeleda on sõltuvusprobleemiga ja kinnistada selles vallas saadud teadmisi, mis maakohtu arvates võivad vabanemise korral anda suurema lootuse narkootikumide tarvitamisest täielikult loobumiseks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on avalikkusele ohtlik ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 68% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 40%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal ka kinnipeetava korduvkaristatust samaliigiliste varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk käesoleval ajal vabanemisel endiselt suur ja tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. 5 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 06.08.2019 määrusega jäeti Viru Maakohtu määrus sisuliselt muutmata, kuid muudeti kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjendused seoses distsiplinaarkaristuse ja ühiskonna õiglustundega. 6