1-19-3474/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-3474 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kriminaalasi Dmitri Fadejevi süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi lühimenetluse korras Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. mai 2019 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Dmitri apellatsioon Fadejev (IK 38807143712), RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Dmitri Fadejevi apellatsioon Viru Maakohtu
3. mai 2019 peale kriminaalasjas nr 1-19-3474 läbi vaatamata. otsuse Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus
4. Viru Maakohtu 29.05.2019 otsusega tunnistati D. Fadejev süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. 1.
5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati seda 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 29.05.
6. Apellatsioon
7. Viru Maakohtu otsuse peale esitas 30.05.2019 ja 20.06.2019 apellatsiooni D. Fadejev, kes palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas. Ta taotleb kergemat karistust ja seda tingimisi, sest nii leppisid nad prokuröriga kokku. Ta on nõus minema rehabilitatsioonikeskusesse narkoravile, kus tal ravi pooleli jäi. Samuti on ta nõus tegema üldkasulikku tööd. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
9. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (RKKKm 3-1-1-55-07 p 13).
10. Riigikohus on märkinud, et kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui on tuvastatav selge nimetatud küsimuse lahendamisel materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16 p 11). 5.
11. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas tuleb sellist eksimust eitada, sest maakohus on D. Fadejevile karistust mõistes seda igakülgselt motiveerinud (otsuse lk 4). Mingeid materiaal- või menetlusõiguslikke rikkumisi ringkonnakohus karistuse mõistmisel ei tuvastanud. 5.
12. Maakohus arvestas karistust mõistes, et D. Fadejev on varem kriminaalkorras karistatud ja üldkasuliku töö tegemise ajal pani toime uue tahtliku kuriteo. Arvestades süüdistatava varasemat käitumist, asus kohus seisukohale, et D. Fadejevi karistamine rahalise karistusega või üldkasuliku tööga ei ole preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus leidis, et karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem isegi olukorras, kus süüdistatav vabatahtlikult pöördus rehabilitatsioonikeskusesse narkovastase ravi saamiseks. Kohus leidis, et D. Fadejevit on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega. Kohtupraktika on seisukohal, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RKKKo 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid D. Fadejevi puhul ei esine. Kohus on seisukohal, et D. Fadejevi süüaste on keskmine, seetõttu väärib ta sanktsiooni keskmist karistust. Arvestades aga sellega, et D. Fadejevi tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 mõttes (puhtsüdamlik kahetsus) ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, asus kohus seisukohale, et teda on otstarbekohane karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra ehk 1-aastase vangistusega. -2- 5.
13. Kohtuistungi protokollist (lk 97 pöördel) nähtub, et prokurör taotles karistuseks 1 aasta vangistust, mida lühimenetluses vähendada 8 kuuni, mis asendada ÜKT-ga 240 tundi kohustusega teha see 1 aasta ja 6 kuu jooksul ühes KarS §-s 75 toodud kontrollnõuetele allutamisega, sh rehabilitatsioonikeskuses narkovastase ravi läbimisega. Kaitsja taotles tingimusliku karistuse mõistmist koos kontrollnõuete kohaldamisega, sh ravi jätkamisega. Seega poolte seisukohad karistuse osas olid maakohtule teada. 5.
14. Maakohus juhindus RKKKo nr 3-1-1-91-07 punktis 6.6 toodud seisukohast, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Antud asjas on vastavad põhjendused toodud maakohtu otsuse lk 4 ja ringkonnakohus nõustub nendega. Seejuures on käsitletud süü suurust, kuriteo toimepanemise tehiolusid, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning põhjendatud, miks karistust ei saa tingimisi mõista ega ÜKT-d kohaldada. Seega neid apellatsioonis toodud väiteid on juba maakohus käsitlenud. Mis puutub D. Fadejevi väitesse, et miks prokurör talle lubas tingimisi karistust, aga seda siiski ei kohaldatud, siis tuleb arvestada, et tegemist ei ole kokkuleppemenetlusega, vaid lühimenetlusega, kus karistuse mõistab kohus, nagu eelpool märgitud.
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus - mõista kergem karistus - perspektiivitu.
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise puhul kohaldada eelneva karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-11-13-11, p 9.1; 3-1-1-11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).
17. Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg-le 3 tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).
18. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et D. Fadejevi apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk -3-