KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 6. august 2019 1-18-7779 Maarika Kuusk, Mati Kar

§ 121

lg 2 p 3 ning

§ 215lg 1 järgi.

Esimese teo eest karistati teda 11 kuu ja teise teo eest 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti vangistuseks 11 kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.

juuni 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud 28 päeva vangistust, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka.

Karistuse kandmise aja algust hakati lugema alates

1. detsembrist
2. Karistusaeg lõpeb
3. septembril
6. juulil
7. a edastas Viru Vangla kohtule materjalid A. Raguzovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ega prokuratuur vabastamist ei toeta.
8. Viru Maakohtu
9. juuli
10. a määrusega jäeti A. Raguzov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.

1. A. Raguzovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kehalise väärkohtlemise ja asja omavolilise kasutamise eest. Süüdlasel on haridust 7 klassi, erialasid ta omandanud ega ametlikult töötanud ta ei ole. Kinnipeetaval on tasumata võlgasid summas 17 640 eurot ja 23 senti. A. Raguzovil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Joobes olles võib ta käituda vägivaldselt.
2. Positiivseks ja teataval määral uue kuriteo riske maandavaks luges kohus A. Raguzovil kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise, ema toetuse ning Töötukassa kaudu tööpraktikale saamise võimaluse, aga ka kindla elukoha olemasolu.
3. Siiski pole uue kuriteo risk väike. Süüdlast on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude eest. A. Raguzov ei pruugi saada soovitud tööd, kuivõrd ta ei ole varem ametlikult töötanud ega omandanud eriala. Veenev ei ole ka A. Raguzovi soov ema abistada. Just vanemate suhtes pani ta toime kehalise väärkohtlemise. Elektrooniline järelevalve ei taga A. Raguzovi poolt uute kuritegude toimepanemist oma lähedaste vastu.
4. A. Raguzov alles läbib sotsiaalprogrammi. Sama programmi on ta varem läbinud kahel korral. Sellest tulu tõusnud pole. A. Raguzov on narkosõltlane ja vajab abi sõltuvusest vabanemiseks. Vanglast vabastamine oleks ennatlik.
5. A. Raguzov oli varemgi kriminaalhooldusel, ent see ei takistanud tal uue tahtliku kuriteo toimepanemist. A. Raguzovit hetkel positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivset. MÄÄRUSKAEBUS
6. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada A. Raguzov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
7. A. Raguzovi emal on väga raske üksinda toime tulla. Emaga praeguseks ajaks lahkhelid puuduvad. Ema lubab A. Raguzovil tulla enda juurde elama ja toetab teda (vt ka ema pöördumine).
8. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ lõppes juba
9. juunil. Vanglas viibitud aja jooksul on A. Raguzov saanud palju järele mõelda, kuidas eluga edasi minna. Töökoha garanteerib tõepoolest praktika läbimine. Vanglas olles on A. Raguzov näidanud võimekust tööl käia ja korrast kinni pidada. Ennetähtaegse vabastamise korral soovib ta hakata võlgasid tasuma. Sotsiaalprogrammist on ta saanud teadmised, kuidas mõnuainete tarvitamisest loobuda. Kriminaalhooldaja abiga soovib ta koheselt hakata sõltuvusvastast ravi saama, sest ainult programmide läbimine tulemusi ei ole andnud. Samuti soovib A. Raguzov loobuda vanadest suhetest, et vältida samale rajale sattumist. Veel soovib A. Raguzov kaasa aidata oma 2-aastase tütre kasvatamisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Raguzovi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
11. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis 2