KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Halduskohus Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-19-1281 Määruse kuupäev, koht 8. august 2019, Tartu Kohtuasi Piret Anieri kaebus Viljandi linnavalitsuse kohustamiseks tä

) § 44 lg-st 1 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks ning muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

1. Kohus on seisukohal, et praegune kaebus on esitatud avalike huvide kaitseks. Samale seisukohale asus halduskohus ka
2. juuli
3. a määruses kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lahendades (määruse p 8). Kohus jättis esialgse õiguskaitse kohaldamata kaebuse perspektiivitust väites muuhulgas põhjusel, et kaebaja on soovinud avalikes huvides vaidlustada detailplaneeringu menetluse toiminguid, milleks seadus vaidlustamisõigust ei anna. Kaebaja ei ole nimetatud kohtumäärust edasi kaevanud. Kohus on kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust
4. juuli
5. a määruses käiguta jättes selgitanud vajadust täpsustada, kas kaebus on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks või avalikes huvides. Kaebusest ega selle täpsustusest ei ilmne, et kaebaja sooviks esitada kaebust enda subjektiivsete õiguste kaitseks ning ta ei ole välja toonud enda isiklikku puutumust planeeringuala või sellega piirnevate kinnistute suhtes. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused on läbivalt sellised, et pidada kaebust esitatuks avalikes huvides. Kaebaja on ka oma kaebust täpsustava faili nimes määratlenud dokumendi populaarkaebusena (populaarkaebus Piret Anier vs Viljandi Linnavalitsus.pdf). Seegi asjaolu kinnitab kaebaja tahet esitada kaebus avalikes huvides.
6. Planeerimisotsustuste vaidlustamiseks detailplaneeringu menetluses on seadusandja erandliku avalikes huvides vaidlustamise võimaluse ette näinud PlanS §-s 141, mis sätestab, et igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Praegusel juhul ei ole kaebaja vaidlustanud detailplaneeringu kehtestamise otsust, vaid on pöördunud kohtusse enne detailplaneeringu kehtestamist, eesmärgiga saavutada detailplaneeringu menetluse peatamine, detailplaneeringu analüüsiks nõuandva töögrupi moodustamine, detailplaneeringu edasisel menetlemisel töögrupi tehtava analüüsi tulemuste arvestamine ning uue avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine. Kohtu hinnangul on tegemist nõuetega kohustada vastustajat käimasoleva planeeringumenetluse käigus tegema kaebaja taotletavaid menetlustoiminguid. Taolise nõudega avalikes huvides kohtusse pöördumise õigust kehtivast õigusest ei tulene. 10.

§ 45

lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtupraktika on samuti tunnustanud isiku õigust enda subjektiivsete õiguste kaitseks vaidlustada varasemates menetlusetappides tehtud otsustusi juhul, kui tegu on sedavõrd olulise menetlusveaga, et juba planeerimismenetluse käigus on alust arvata, et sellise menetluse tulemusel kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane ning kui isiku õigusi riivab planeerimismenetlus iseenesest, st sõltumata menetluse lõpptulemusest (nt Riigikohtu 14. detsembri 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-71-15, p 14 ja seal viidatud praktika). Kohtu arvates ei ole praeguses asjas menetlustoimingute vaidlustamise ega ka menetlustoimingute tegemiseks kohustamise kaebuse eeldused täidetud juba seetõttu, et kaebuse sisust nähtuvalt on kaebus esitatud populaarkaebusena ning seda kinnitab ka kaebaja. 3

§ 45lg-s 3 sätestatud menetlustoimingute vaidlustamise eeldused.

Praeguses menetlusstaadiumis ei ole võimalik asuda seisukohale, et senine menetlus tingiks vältimatult õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise. Käesolevas situatsioonis ei ole võimalik isegi kindlalt väita, et avaliku väljapaneku käigus kaebaja tehtud ettepanekud jäävad arvestamata. Vastavalt PlanS § 138 lg-le 1 esitatakse detailplaneering pärast avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Koos detailplaneeringuga esitatakse avalikul väljapanekul kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht nende arvestamata jätmise kohta. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kontrollib detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ning kuulab ära avalikul väljapanekul kirjaliku arvamuse esitanud isikud, kelle arvamusi detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja. Sama paragrahvi lg-st 6 tuleneb, et valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik võib jätta detailplaneeringu heaks kiitmata, esitades detailplaneeringu koostamise korraldajale oma põhjendatud seisukoha heaks kiitmata jätmise põhjuste kohta, tuues välja lg-s 4 nimetatud nõuded või asjaolud, mis on detailplaneeringu heaks kiitmata jätmise aluseks. Kohus märgib ka, et planeeringu läbiviijal on planeerimismenetluse läbiviimisel kaalumisruum osas, milles menetlustoimingute läbiviimine ning nende vorm ja tähtajad ei tulene otsesõnu seadusest. Kohtu hinnangul ei saaks kaebajal olla õigust nõuda selliste toimingute kohustamiseks nagu töögruppide moodustamine ning nende analüüsi tulemuste arvestamine. Avalikkuse ja erialateadmistega isikute seisukohtade ja arvamuste kogumine ning nende arvessevõtmine planeeringulahenduse kujunemisel toimub planeerimisseaduses ette nähtud õiguslikus raamistikus vastavalt sätestatud menetlusetappidele ja -toimingutele. 12.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, et nõuda detailplaneeringu menetluse toiminguteks kohustamist, ning kaebus tuleb sel alusel tagastada. 13.

§ 108lg-st 4 tulenevalt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja.

Viljandi linn eeldusliku vastustajana ei ole olnud käesolevas asjas menetlusse kaasatud ega ole menetlustoiminguid teinud. Seega ei saa tal olla asjas ka menetluskulusid. Kaebaja on tasunud riigilõivu kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kokku 30 eurot. Esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata ning see riigilõiv jääb

§ 108

lg 4 alusel kaebaja kanda.

§ 104

lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 121lõike 2 alusel.

Ka see osa riigilõivust jääb seega kaebaja kanda. 14. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe 4