VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming 2-18-973

§ 178lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD M P (hageja) esitas 25.06.2018 Viru Maakohtule hagi S Ki (kostja) vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Viru Maakohus 28.06.2018 määrusega võttis hagi menetlusse. Viru Maakohus 23.11.2018 määrusega peatas menetluse elatise nõudes kuni põlvnemise tuvastamise nõudes tehtava lahendi jõustumiseni. Viru Maakohus

1. märtsi 2019 osaotsusega, mis jõustus
2. aprillil 2019, rahuldas hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas, lugedes tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast ning et kostja on hageja isa. Hageja põlvnemise tuvastamise nõude menetluskulud jättis kohus kostja kanda, kostja menetluskulud jättis kohus tema enda kanda. Tsiviilasja menetlus elatise nõudes jätkub peale osaotsuse jõustumist ja elatise nõudes menetluse uuendamist. 30.04.2019 määrusega uuendas kohus tsiviilasja nr 2-18-9738 menetlus M P hagis S Ki vastu elatise nõudes. Pooled sõlmisid
3. augusti 2019 kohtuistungil kompromissi, milles leppisid kokku elatise ja selle võlgnevuse summas ja selle tasumise korras. Kompromissi tingimused on kantud kohtuistungi protokolli. Pooled paluvad lõpetada menetlus seoses pooltevahelise kompromissi sõlmimisega. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 2

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi tagamine 2. mai 2019. a määrusega hagi tagamise korras kohustas kohus kostjat tasuma M Ple elatist igakuise elatusrahana summas 100 eurot alates 30. aprillist 2019 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

§ 386

lg 4 esimese lause kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Lähtuvalt

§ 386

lg 4 esimesest lausest käesoleva määruse jõustumisel tuleb tühistada Viru Maakohtu

1. mai
2. a hagi tagamise määrus. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis elatise nõudes menetluskulude jaotuse osas ei ole kokku leppinud, seega kannavad nad oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

1. detsembri 2018 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotlus ja andis hagejale tsiviilasjas nr 2-18-9738 riigipoolne menetlusabi ekspertiisi kulude kandmiseks, vabastades hageja täielikult DNA-ekspertiisi kulude tasumisest. DNA ekspertiis oli teostatud (05.02.2019 akt nr 18E-GE1353) ja selle maksumuseks on 171 eurot (tl 65). Viru Maakohus
2. märtsi 2019 osaotsusega põlvnemise tuvastamise nõudes jättis menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jättis kohus tema enda kanda.

§ 190

lg 3 esimese lause kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus peab õiglaseks vabastada kostjat DNA-ekspertiisi kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kostja on 2019. a mais vabanenud kinnipidamiskohast, veel ei tööta. Kohus arvestab samuti, et kostja ülalpidamisel on veel kaks last. Kostjalt on väljamõistetud elatis hageja ülalpidamiseks ja on juba tekkinud võlgnevus. Kohus leiab, et kostjalt DNA-ekspertiisi kulude väljamõistmine paneb kostjat veel raskemasse majanduslikku olukorda. DNA-ekspertiisi kulud summas 171 eurot jätab kohus riigi kanda. 3