Obsah (5)

§ 30§ 155§ 29§ 120§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2019, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2160 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi Kajar Ringo väärteoasi

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

1. 17.01.2019 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III väärteomenetleja Kaido Meelind väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 2590,19,000082 menetlusaluse isiku Kajar Ringo suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt teostati 08.10.2018 aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 5a, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond Kajar Ringo kasutuses oleva sõiduauto xxxx reg märgiga xxxx läbiotsimine, mille käigus leiti tsiviilkäibes keelatud külmrelv – metallist libliknuga. Sellega rikkus menetlusalune isik Relvaseaduse (RelvS) § 20 lg 2 p 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti RelvS § 892 lg 1 järgi.
2. 21.02.2019 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III väärteomenetleja Kaido Meelind täiendava väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 2590,19,000082 menetlusaluse isiku Kajar Ringo suhtes. Väärteo kirjeldus sellega ei muutunud, kuid täiendava väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik RelvS § 20 lg 2 p 3 nõudeid, väärtegu kvalifitseeriti jätkuvalt RelvS § 892 lg 1 järgi.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III väärteomenetleja Ingrid Palosoni 25.03.2019 otsusega väärteoasjas nr: 2590,19,000082 määrati menetlusalusele isikule Kajar Ringole RelvS § 892 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 11 trahviühiku ulatuses, s.o 44 eurot. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset, pani teo toime ettevaatamatult (hooletusest). Kergendavad asjaolud: tunnistab tegu.
4. 08.04.2019 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja menetlusaluse isiku Kajar Ringo kaebus kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuses taotleb menetlusalune isik tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III väärteomenetleja Ingrid Palosoni poolt 25.03.2019 koostatud väärteootsus väärteoasjas nr: 2590,19,000082 ja lõpetada Kajar Ringo suhtes väärteomenetlus väärteoasjas nr: 2590,19,000082

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt taotleb menetlusalune isik lõpetada Kajar Ringo suhtes väärteomenetlus väärteoasjas nr: 2590,19,000082

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Kaebaja ei nõustu Kajar Ringo suhtes koostatud väärteootsusega ning asub seisukohale, et Kajar Ringo ei ole realiseerinud süüteokoosseisu objektiivset ega subjektiivset koosseisu. Seetõttu palub väärteootsuse tühistada ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel. Relv

S § 20 lg 2 p 3 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelvaks vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud, et libliknoa näol oleks tegemist vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga noaga. Eeltoodust lähtuvalt on kaebaja seisukohal, et Kajar Ringo ei ole realiseerinud süüteokoosseisu objektiivset koosseisu. Kaebaja on täiendavalt seisukohal, et Kajar Ringo ei 2 ole realiseerinud süüteokoosseisu subjektiivset koosseisu ettevaatamatusega ehk hooletuse vormis. Kohtupraktika kohaselt tuleb hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamisel juhtida tähelepanu järgmistele momentidele, 3-1-1-52-16 p 11.2: „Hoolsuskohustuse rikkumisest tuleb kõneleda siis, kui teo toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-45-14, p 8). Vajaliku hoolsuse üles näitamata jätmist saab isikule tagajärjedelikti puhul ette heita üksnes juhul, kui saabunud tagajärg oli teo toimepanijale objektiivselt ettenähtav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 20). Tagajärje objektiivse ettenähtavuse hindamisel tuleb arvesse võtta nn usalduspõhimõtet, mille järgi võib teo toimepanija eeldada, et teised isikud käituvad õiguspäraselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. juuni
6. a otsus asjas nr 3-1-1-63-03, p 12 ja
7. novembri
8. a otsus asjas nr 3-1-1-95-11, p 10). See eeldus aga kehtib üksnes juhul, kui teo toimepanijal pole põhjust lähtuda vastupidisest“. Kaebaja on väärteomenetluses läbivalt olnud seisukohal, et avalikult ürituselt (vanavara laat) ostetud noa näol on tegemist tsiviilkäibes lubatud esemega ning tal puudus vastupidine arusaam, kuivõrd nuga ei ole kahelt poolt teritatud. Noa ostmisel tugines kaebaja nn usalduspõhimõttele, eeldades, et laadal müünud kaupmees käitub õiguspäraselt ning müüb tsiviilkäibes lubatud esemeid. Menetlusaluse isiku väärteo kohta antud ütlustest saab teha järelduse, et kaebaja ei ole hoolsuskohustust rikkunud ega süüksarvatavat tegu ettevaatamatult, s.o hooletult toime pannud. Kuna kaebaja tegevuses ei ole tuvastatud objektiivse ega subjektiivse tunnuse esinemist, siis tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Kui kohus ei nõustu kaebaja eeltoodud käsitlusega, siis on oluline arvestada järgmisi asjaolusid, mis annavad kogumis aluse väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Väärteootsuses on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et Kajar Ringo pani talle süüks arvatava teo toime ettevaatamatusega. Kui vaadata karistusregistri andmeid, siis nähtub, et Kajar Ringol on üks kehtiv väärteokaristus (LS § 227 lg 3), mida ei saa Riigikohtu praktika kohaselt eripreventiivsete kaalutluste all arvestada. Samuti ei ole menetlusalust isikut varasemalt karistatud kuritegude toimepanemise eest. Seega tuleb arvestada isiku õiguskuulekat käitumist, hoolivat suhtumist kehtivasse õiguskorda. Kuivõrd käesolev väärtegu on juhuslikku laadi, siis ei kujuta Kajar Ringo isikus ühiskonnale ohtu. Kajar Ringo maine, nagu ka varasemate karistuste puudumine näitab vastupidiselt seda, et tema puhul on väärtegude jätkuva toimepanemise tõenäosus tavapärasest väiksem. Seega ei saa sellist isikut positiivselt iseloomustavat teavet arvestada lisakaristuse otsustamisel tema kahjuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-23-96 asunud seisukohale, et vastutust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teoohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Käesoleval juhul on Kajar Ringo oma tegu tunnistanud ning aidanud kaasa süüteo avastamisele, mistõttu on ta oma võimalikust teo ohtlikkusest ja sellega kaasneda võivatest tagajärgedest aru saanud. Riigikohus on kohtuasjades nr 3-1-1-146-03 ning nr 3-1-1-11-14 p 13 sedastanud, et

ise ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st

1. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb menetleja kaalutlusõiguse piiresse. Riigikohtu lahendist kohtuasjas nr 3-1-146-12 p 8 tuleneb, et KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas. Kaalutlusõiguse kohaldamisel tuleb arvestada alljärgnevate asjaoludega. Nimelt RelvS § 20 lg 2 p 3 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelv vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt 3 teritatud. 16.01.2019 koostatud vaatluse protokolliga on tuvastatud, et noa lõiketera pikkus on 9 cm. Seega on noa tera pikkus lubatust 0,5 cm pikem, misläbi on tegemist vähetähtsa väärteoga. Kaebaja peab vajalikuks viidata proportsionaalsuse põhimõttest tulenevale võimalusele välistada karistuse kohaldamine juhtudel, kui see poleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas. Eeltoodust johtuvalt ning arvestades muuhulgas ka seisukohtasid, millised on väljendatud kaebuses puutuvalt väärteootsuse tühistamises, on kaebaja seisukohal, et käesoleval ajal puudub igasugune avalik menetlushuvi Kajar Ringo suhtes alustatud väärteomenetluse menetlemiseks RelvS § 892 lg 1 alusel, samuti ei saa Kajar Ringo süü olla suur. Puudub vajadus Kajar Ringo karistamiseks nii üld- kui eripreventiivsetel eesmärkidel (ühiskonna usk õiguse kehtivusse, võimalus uute süütegude toimepanemiseks), samuti puudub antud väärteo osas kannatanu ning ka kahju. Menetlusalune isik soovib asja arutamist kirjalikus menetlus.
2. 22.04.2019 kohtule saabunud vastuskirja kohaselt palub kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,19,000082 muutmata, Kajar Ringo kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku kohta käiv väärteootsus on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine

§-s sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele

§-s 30 sätestatud alustel. Isik pani teo toime hooletusest. Ostes libliknoa, ei olnud ta teadlik süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema (KarS § 18 lg 3). Enne laadal müüdava toote ostmist oleks ta pidanud veenduma, kas antud toode on Eestis legaalne. Laadal müüdav kaup on kontrollimata. Sarnane juhtum toimus ka

1. aastal kui politsei avastas xxxx laadal müüja, kes kauples Eestis tsiviilkäibes keelatud relvadega. Menetlusaluse isiku noa ostmist laadalt kinnitab ainult tema abikaasa. Kohtuväline menetleja leiab, et antud nuga avaneb raskusjõul ning on keelatud RelvS § 20 lg 2 p 3 alusel, tera pikkus on 9 cm, lubatud on 8,5 cm. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud talle inkrimineeritud väärteo ja väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Kohtuväline menetleja leiab, et karistus on proportsionaalne, sest lubatud maksimaalne trahv RelvS § 892 keelatud külmrelva käitlemise eest on kuni 200 trahviühikut (800 eurot), karistuseks määrati 11 trahviühikut (44 eurot). Võttes arvesse, et isik pani teo toime hooletusest, määrati talle ka karistus sanktsiooni alammäära lähedases määras. Vajadusel on kohtuväline menetleja nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kaebuse esitaja taotlenud ja kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 4 7. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt

§-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§-s 30 sätestatud alustel.

1. RelvS § 20 lg 2 p 3 kohaselt on vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud, tsiviilkäibes keelatud külmrelv. RelvS § 892 lg 1 näeb ette vastutuse elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Menetlusalusele isikule Kajar Ringole on kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas nr: 2590,19,000082 määratud RelvS § 892 lg 1 alusel karistus selle eest, et 08.10.2018 teostati Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi 5a tema kasutuses oleva sõiduauto xxxx reg märgiga xxxx läbiotsimine, mille käigus leiti tsiviilkäibes keelatud külmrelv - metallist libliknuga.
2. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Kajar Ringo poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on fototabel, vaatluse protokoll ja menetlusaluse isiku ütlused. Menetlusaluse isiku Kajar Ringo 17.01.2019 antud ütlustest (tl 29-30) nähtub, et tema kasutuses on sõiduauto xxxx reg nr xxxx. Politsei pidas 08.10.2018 ta kinni ning teostas seal läbiotsimise, mille käigus leiti temale kuuluv metallist libliknuga, mis oli juhi parempoolse käetoe sees. Ta oli antud noa ostnud kuskilt vanavara laadalt 10 euroga. Laadalt ostes eeldas ta, et müüakse lubatud esemeid. Ilmselt võis ostuhetk olla mitte vähem kui kuu enne läbiotsimist. Ostsid selle koos kingituseks elukaaslasele. Plaanis oli see nuga panna kodus oleva kollektsiooni täienduseks. Ta ei teadnud, et tegemist võiks olla keelatud esemega. Peale ostu see nuga lihtsalt ununes autosse. Menetlusalune isik ennast antud väärteos süüdi ei tunnista. 5 Menetlusalune isik Kajar Ringo on 21.02.2019 temale koostatud täiendavas väärteoprotokollis (tl 18-19) soovinud täiendada oma ütlusi ja öelnud, et ostis antud noa xxxx mõisa hoovis toimunud laadalt, võis olla

1. august
2. Vaatluse protokollist, mis on koostatud 16.01.2019 (tl 33) ja fototabelist (tl 31-32) nähtub, et vaatlusobjektiks on metallist libliknuga. Metall on musta värvi. On näha väheseid kulumisjälgi, värv kriimustatud. Kokkuvolditult on noa pikkus 135 mm ning laius 30 mm. Noa avamiseks tuleb all osast päästa lahti lukusti. Seejärel avaneb libliknuga. Lõiketera pikkuseks on 90 mm ning peale on kirjutatud sõna „KANDAR“. Kaebuses ollakse seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud, et libliknoa näol oleks tegemist vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga noaga. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Vaatluse protokollist ja sellele lisatud fototabelist nähtub üheselt, et tuginedes eseme kujule, mõõtmetele ja konstruktsioonile, on tegemist metallist libliknoaga, mis on tsiviilkäibes keelatud külmrelv RelvS § 20 lg 2 p 3 kohaselt. Vaidlust ei ole selles, et metallist libliknuga kuulus menetlusalusele isikule Kajar Ringole, kes oma sõnul ostis noa xxxx mõisa hoovis toimunud vanavara laadalt ning hoidis seda tema kasutuses olnud sõiduautos xxxx reg märgiga xxxx, kuna unustas peale ostu noa sinna. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Kajar Ringo, rikkudes RelvS § 20 lg 2 p 3 nõudeid, on täitnud RelvS § 892 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.
3. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Subjektiivse koosseisu osas võimaldavad Kajar Ringo kohtuvälises menetluses antud ütlused asuda seisukohale, et väärteo pani ta toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Tõendamist leidis, et Kajar Ringo ostis metallist libliknoa xxxx mõisa hoovis toimunud vanavara laadalt ning soovis selle lisada juba kodus olemasolevasse kollektsiooni. Isegi kui Kajar Ringo eeldas, et laadal müüakse vaid lubatud esemeid ning ei teadnud, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud külmrelvaga, oleks ta seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Lisaks sellele väärib märkimist, et inimene, kes kollektsioneerib sarnaseid esemeid, peab olema kursis sellega, et tema poolt kollektsioneeritavad esemed ei oleks tsiviilkäibes keelatud. Kajar Ringo poolt toimepandud tegu vastab seega RelvS § 892 lg-s 1 ettenähtud süüteokoosseisule, on õigusvastane ning isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtu hinnangul ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele

§ 29lg 1 p 1 alusel.

11. Alternatiivse nõudena taotleb kaebuse esitaja väärteomenetluse lõpetamist

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval ajal puudub igasugune avalik menetlushuvi Kajar Ringo suhtes alustatud väärteomenetluse menetlemiseks RelvS § 892 lg 1 alusel, samuti ei saa Kajar Ringo süü olla suur. Puudub vajadus Kajar Ringo karistamiseks nii üld- kui eripreventiivsetel eesmärkidel (ühiskonna usk õiguse kehtivusse, võimalus uute süütegude toimepanemiseks) ning samuti puudub antud väärteo osas kannatanu ning ka kahju. 12. Süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks.

§ 30

lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Väärteoasja 6 otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas KrMS §-s 202 sätestatut. Seega on vajalik eeltoodust tulenevalt hinnata, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. RelvS § 892 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Seega sai kohtuväline menetleja määrata Kajar Ringole karistuseks rahatrahvi 3-200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on Kajar Ringole määranud karistuseks rahatrahvi 11 trahviühiku ulatuses, s.o 44 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Kohtu hinnangul ei esine Kajar Ringo käitumises KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Küll aga arvestab kohus asjaoluga, et kuigi menetlusalune isik oma süüd väärteo toimepanemises jätkuvalt eitab, on ta kohtuvälisele menetleja antud ütlustes ja esitatud kaebuses teo toimepanemist tunnistanud. Kajar Ringo pani kõnealuse väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Kajar Ringol üks kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 3 järgi (tl 15), kuid varem teda sarnase rikkumise eest karistatud ei ole. Ka ei ole enne 08.10.2018 teda kriminaalkorras karistatud. Arvestades Kajar Ringo poolt toimepandud väärteo tehiolusid, aga ka tema isikut iseloomustavaid andmeid on võimalik asuda seisukohale, et tema süü ei ole suur, samuti puudub avalik menetlushuvi, mis tingiks Kajar Ringo karistamist talle süüksarvatud väärteo toimepanemise eest. Neil põhjustel on kohtu hinnangul põhjendatud Kajar Ringo suhtes väärteomenetlus lõpetada

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 120

lg-st 1, § 132 p-st 3, § 133-134 tuleb Kajar Ringo kaebus rahuldada osaliselt, tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III väärteomenetleja Ingrid Palosoni 25.03.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,000082, millega määrati Kajar Ringole RelvS § 892 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 11 trahviühiku ulatuses, s.o 44 eurot ja lõpetada väärteomenetlus

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 7