Obsah (6)

§ 141§ 120§ 64§ 65§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-16-2129 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. august 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2129 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 141

lg 2 p 6 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust, ja

§ 120

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Rommerd Mandrikule liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati Rommerd Mandrikule mõistetud karistust 1/3, s.o 2 aasta 6 kuu vangistust, võrra. Rommerd Mandrikule mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 16.02.2010.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-891 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud 6 päeva vangistust, võrra. Rommerd Mandrikule mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud 6 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 05.10.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.10.
2. a ja lõppeb 11.02.
3. a. Vangla ei toeta Rommerd Mandriku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Rommerd Mandriku tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Rommerd Mandriku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Rommerd Mandrik selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Rommerd Mandriku, leiab, et Rommerd Mandriku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Rommerd Mandrik kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtliku esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Rommerd Mandrik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Rommerd Mandrik on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Rommerd Mandriku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Rommerd Mandrik on korduvalt kriminaalkorras karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab Rommerd Mandrik karistust katseajal toime pandud vägistamise ja tapmisega ähvardamise eest. Pärnu Maakohtu 16.02.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-891 tunnistati Rommerd Mandrik süüdi vägistamistes, röövimistes ja varguses ning talle mõisteti liitkaristuseks vangistus, mis kuulus reaalselt ärakandmisele (5 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust, karistuse algus 30.08.2009.a). Rommerd Mandrik aga vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 12.12.
2. a määrusega. Vaatamata sellele, et Rommerd Mandrikule anti võimalus kanda osa mõistetud karistusest vabaduses, jätkas Rommerd Mandrik aga uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Nimelt pani Rommerd Mandrik juba 10 kuu möödudes pärast vanglast vabanemist 2 toime uue samalaadse kuriteo (vabanes 23.12.
3. a, uus kuritegu 05.10.
4. a). Kuna Rommerd Mandrik on järjepidevalt toime pannud kuritegusid samadel asjaoludel (arvestades Pärnu Maakohtu 16.02.
5. a ja 14.04.
6. a otsustes nähtuvaid asjaolusid), ei ole kohus veendunud, et Rommerd Mandriku suhtes on senini ära kantud karistus avaldanud piisavat mõju ning ta on suuteline vabaduses oma senist tegutsemismustrit muutma. Kohtu hinnangul on kuritegude toimepanemise asjaolud rasked, kuna Rommerd Mandrik on toime pannud kuriteo, millega riivatakse kannatanu seksuaalse enesemääramise õigust, aga ka kahjustatakse raskelt nii kannatanu füüsilist, kui ka vaimset tervist. Rommerd Mandrik on taaskord rünnanud võõrast, juhuslikku möödakäivat naisterahvast ning füüsilist vägivalda tarvitades nõudnud suguühendusse astumist (sarnased kuritegude toimepanemise asjaolud nähtuvad ka Pärnu Maakohtu 16.02.
7. a otsusest kriminaalasjas nr 1-10-891). Lisaks peab kohus oluliseks, et Rommerd Mandrik ka ähvardas kannatanut tapmise toimepanemisega, kui kannatanu kellelegi julgeb kuriteo toimepanemisest rääkida. Kohus, arvestades Rommerd Mandriku selgitusi kohtuistungil ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, ei ole veendunud, et Rommerd Mandrik on senini aru saanud toimepandud kuritegudest ning teinud vajalikud järeldused. Rommerd Mandrik ise seostab enda kuritegelikku käitumist ravi mitte saamisega ja on veendumusel, et kuna ta nüüd 2 aastat on ravi saanud, ta enam kuritegude toimepanemist ei jätka. Sealjuures puudub kohtul veendumus (arvestades Rommerd Mandriku selgitusi), et Rommerd Mandrikul on vabanemise korral olemas kindel teadmine ja plaan, kuidas ravi jätkata (ja millist laadi ravi ta vajab), et mitte sooritada samalaadseid kuritegusid. Seega ei ole kohtu arvates maksimaalselt maandatud Rommerd Mandrikust lähtuvad uute kuritegude toimepanemise riskid. 3.2 Käesoleva vangistuse jooksul on Rommerd Mandrik läbinud seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammi Uus suund. Materjalidest nähtuvalt on sotsiaalprogrammi läbiviija sõnul Rommerd Mandrik väga avameelne ja püüdlik ning analüüsis oma elukäiku asjalikult. Samuti on saanud uut infot enda ja enda võime kohta. Rommerd Mandrik on alates 17.05.
8. a tugiteenusel. Lisaks on Rommerd Mandrik töötanud majandustöödel. Samuti puuduvad Rommerd Mandrikul kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.3 Vabanemise korral soovib Rommerd Mandrik elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpoolt pakutavale elamispinnale (turvakodu) Haapsalus kuni püsiva eluaseme leidmiseni. Kuna tegemist on ajutise elamispinnaga ja turvakoduga, järeldub, et vabanemise korral puudub Rommerd Mandrikul kindel elukoht, s.o elukoht, mida oleks võimalik

§ 75

lg 1 p 1 alusel määrata isiku alaliseks elukohaks ja mille järgi teostada kriminaalhooldust. Rommerd Mandriku sõnul saaks ta vabanemise korral tööle asuda xxxxxxxxxxxxxx (endine töökoht). Vastavat garantiikirja kohtule edastatud ei ole. Tartu Vangla andmetel on 04.04.

1. a seisuga Rommerd Mandrikul tasumata nõudeid summas 3196 eurot ja vabanemisfondis on 209 eurot.
2. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, kohus on seisukohal, et Rommerd Mandriku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Rommerd Mandriku tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, vabanemisjärgsed elutingimused ja tema isik. Rommerd Mandrikul tuleb jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3 4