← Eesti

2-17-3818/50

Obsah (16)§ 238§ 633§ 187§ 449§ 2§ 5§ 436§ 230§ 231§ 232§ 229§ 237§ 331§ 32§ 33§ 173

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Vaheotsus EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-17-3818 10. mai 2019, Narva Kohtuasi A V hagi T K vastu ühisva

§ 238lg 3 p 3 alusel.

  1. Teha vaheotsusega kindlaks, et liikmesus HÜ-s V (reg kood XXX), millele vastab liikme ainukasutuses olev ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav hooneosa nr XXX pindalaga 22,6 m2 ja liikmemaksumääraga hariliku murruna 226/77122, ei kuulu abikaasade ühisvara hulka ja on A V lahusvara.
  2. Käesolevas kohtuotsuses ei märgi kohus menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus nähakse ette lõppotsuses.
  3. Menetlus tsiviilasjas nr 2-17-3818, A V hagis T K vastu ühisvara jagamise nõudes ning T K vastuhagis A V vastu ühisvara jagamise nõudes, jätkub. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilasi nr 2-17-3818 Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED 1.Viru Maakohtu menetluses on A V hagi T K vastu ühisvara jagamise nõudes ning T K vastuhagi A V vastu ühisvara jagamise nõudes. 2.Hageja T. K vastuhagis nõuab muuhulgas jagada poolte ühisvarasse kuuluv liikmesus HÜ-s V (ekslikult märgitud V) turuhinnaga 5000 euro. Vastuhagi kostja vaidleb vastu, et liikmesus HÜ-s V (ekslikult märgitud V) on poolte ühisvara. Oma hagis A. V esmalt ka nimetas liikmesus HÜ-s V poolte ühisvaraks ja selle väärtuseks 2700 eurot, kuid vastuhagi vastuses täpsustas nõuet ja palus välja arvata ühisomandi nimekirjast liikmesus HÜ-s V (garaažiboks nr XXX). Liikmesus HÜ-s V (garaažiboks nr XXX) oli omandatud A. V poolt isiklike vahendite eest 08.02.2003, so enne abielu sõlmimist. A. V sai garaažiühistu liikmeks. Vastuhagi kostja leiab, et liikmesus HÜ-s V on A. V lahusvara. Kohus edastas vastuhagi vastuse hageja esindajale ja andis tähtaja seisukoha esitamiseks (tl 76). Vastuhagi hageja esindaja tähtaegselt seisukoha ei esitanud. Liikmesuse HÜ-s V (ekslikult märgitud V) A. V lahusvara hulka käsitles tema esindaja ka kohtule 21.08.2018 esitatud menetlusdokumendis nimega „Hageja taotlused“ (tl 124-127). Kohus edastas dokumendi T. K esindajale ja andis tähtaja arvamuse esitamiseks (tl 148). T. K esindaja tähtaegselt arvamuse ei esitanud. 3.28.03.2019 kohtuistungil T. K esindaja ei nõustunud A. V esindaja käsitlusega liikmesuse HÜs V kuuluvuse kohta A. V lahusvara hulka ning leiab, et see on poolte ühisvara. Asja materjalides on olemas HÜ-s V põhikiri, milles on toodud, et vastuvõtmise kuupäevaks on vastuvõtmise kuupäev või garaaži soetamine. Garaažiboksi soetamine, liikmesus nr XXX, on äriregistris kajastatud 13.09.2003. a. Ei ole alust mitte usaldada seda informatsiooni, kuna juhatus kannab vastutust KarS § 281 alusel. Kui on selline kuupäev märgitud registris, siis tehing oli tehtud juba abielus. Samuti ei ole ta nõus liikmesuse väärtusega, mis on nimetatud A. V poolt. Hageja A. V esindaja taotles 28.03.2019 kohtuistungil vaheotsuse tegemist selle kohta kas liikmesus HÜ-s V on poolte ühisvara või hageja lahusvara. Kostja ei vaidle hageja vaheotsuse tegemise taotlusele vastu. Kohus 28.03.2019. aasta kohtuistungil rahuldanud hageja esitatud vaheotsuse tegemise taotlust. Kohus määras kohtulahendi (vaheotsuse) avalikult teatavakstegemise ajaks 4. aprill 2019. 4.Kohus 4. aprilli 2019. aasta määrusega tühistas tsiviilasjas nr 2-17-3818, 4. aprillile 2019 määratud kohtulahendi (vaheotsuse) avalikult teatavakstegemise aja ja andis hageja A. V 14 päeva täiendavate tõendite ja seisukoha esitamiseks määruse põhjendustest lähtudes. Määruse 2

(6)Tsiviilasi nr 2-17-3818 põhjenduste kohaselt kuna kuupäeva tuvastamine, millest sai A. V HÜ-s V liikmeks omab tsiviilasja lahendamisel suurt tähtsust, tegi kohus hagejale A. V ettepaneku esitada kohtule tõendid selle kohta. A. V tuli esitada kas garaažiühistu V juhatuse otsus liikmeks vastuvõtmise kohta või endise ühistu liikmelt garaažiboksi omandamise tõendav dokument, või mõlemad nende olemasolul. Kohus tegi hagejale A. V ettepaneku samuti esitada HÜ V (endine garaažiühistu V)
  1. a-l vastuvõetud uus põhikiri. Kuna hageja T. K alles 28.03.2019 kohtuistungil väljendas oma seisukoha hageja A. V väide kohta liikmesuse kuuluvuse kohta tema lahusvara hulka, andis kohus hageja A. V võimalus väljendada oma arvamust hageja T. K seisukoha kohta. Hageja A. V lepinguline esindaja sai kohtu 04.04.
  2. aasta määruse AET-i kaudu 05.04.2019 kätte, kuid ei hageja A. V ega tema lepinguline esindaja ei esitanud kohtule midagi. 5.30.04.2019 määrusega teatas kohus menetlusosalistele, et teeb tsiviilasjas nr 2-17-3818 vaheotsuse avalikult teatavaks
  3. mail 2019 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu ja laeb üles e-toimikusse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Hagi ja vastuhagi esemeks on ühisvara jagamine. Poolte vahel on vaidlus ühisvarasse kuuluva vara koosseisu osas. Vastuhagi hageja leiab, et liikmesus HÜ-s V on poolte ühisvara, kostja aga väidab, et see on tema lahusvara. Samuti poolte vahel on vaidlus liikmesuse väärtuse üle. Hageja A. V esindaja palus 28.03.2019 kohtuistungil teha vaheotsuse liikmesuse HÜ-s V kuuluvuse kohta kas poolte ühisvara koosseisu või A. V lahusvara hulka. Kostja ei vaielnud taotlusele vastu. Kohus leidis taotluse põhjendatuks ja rahuldas taotluse vaheotsuse tegemiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 449 lg-le 1 kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Riigikohus leidis 04.11.2009. a otsuse 3-2-1-103-09 p-s 13 võimalikuks menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt

§ 449lg 1 alusel teha vaheotsus ühisvara koosseisu kindlaksmääramiseks.

17.03.2008 otsuse 3-2-1-10-08 p-des 14 ja 15 leidis Riigikohus samuti, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole otstarbekas teha kulukat ekspertiisi varaesemetele, mis ühisvara hulka ei kuulu. Kuigi abikaasade ühisvara jagamise hagi on oma olemuselt kujundushagi, on siiski võimalik

§ 2

eesmärki silmas pidades

§ 449

lg-t 1 laiendavalt tõlgendada ning lubada vaheotsuse tegemist ühisvara koosseisu kindlaksmääramiseks. Vastavalt

§ 5

lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud 3

(6)Tsiviilasi nr 2-17-3818 väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et vaidlusalune liikmesus HÜ-s V ei kuulu poolte ühisvara hulka ning et see on A. V lahusvara. Pooled ei vaidle asjaolude üle, et nad sõlmisid abielu 14.06.2003 ning lahutasid 20.12.

  1. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas liikmesus HÜ-s V (registrikood XXX), millele vastab liikme ainukasutuses olev ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldavat hooneosa nr XXX pindalaga 22,6 m2 ja liikmemaksumääraga hariliku murruna 226/77122 (tl 6970) on poolte ühisvara või hageja A.V lahusvara. Abielust tulenevatele suhetele kohaldus enne
  2. juulit 2010 PKS1995 ja pärast seda PKS (PKS § 210 lg 1). Enne
  3. juulit 2010 kehtis poolte varalistele suhetele ühisvararežiim (PKS1995 § 14 jj),
  4. juulist 2010 kohaldus poolte varasuhtele PKS §-des 25 jj reguleeritud sarnase sisuga varaühisus (PKS § 211 lg 1). PKS § 210 lg 2 esimese lause järgi kohaldub enne
  5. juulit 2010 omandatud ühisvara koosseisu määramisele PKS1995, pärast seda omandatud ühisvara koosseisu määramisele aga PKS (PKS § 210 lg 1) (vt nt Riigikohtu
  6. mai
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 9;
  8. märtsi
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-16, p 16;
  10. oktoobri
  11. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828, p 16, 16.1). See tähendab, et kui üks või teine abikaasa soetas abielu kestel enne
  12. juulit 2010 mingi eseme, tuleb selle otsustamisel, kas ese kuulub lahusvara või ühisvara hulka, kohaldada PKS
  13. PKS1995 § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Vastavalt PKS1995 § 15 lg-le 1 abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete loppemist. Vaidlusaluse liikmelisuse tekkimise ajal ehk
  14. aastal, reguleeris garaažiühistute tegevust mittetulundusühingute seadus (MTÜS). MTÜS § 13 lg 1 (01.07.2002  31.12.2003 kehtinud redaktsioonis) kohaselt mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Garaažiühistu V 27.06.
  15. a koosolekul kinnitatud põhikirja (kd 1, tl 192-195) p 5.14 (kd 1, tl 194) kohaselt ühistu juhatuse pädevusse kuulub ühistu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine. Kohus tegi hagejale ettepaneku (kd 1, tl 184-185) esitada kas garaažiühistu V juhatuse otsus A. V liikmeks vastuvõtmise kohta või endise ühistu liikmelt garaažiboksi omandamise tõendav dokument, või mõlemad nende olemasolul. Hageja ega tema esindaja ei esitanud kohtule tähtaegselt midagi. Alles 10.05.
  16. a, millal peab kohus vaheotsuse avalikult teatavaks teha, esitas hageja esindaja garaažiühistu V venekeelsed dokumendid (kd 2, tl 17-18). 4

(6)Tsiviilasi nr 2-17-3818

§ 229

lg 1 kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

§ 237

lg 1 teise lause sätestab, et kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides.

§ 331

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

§ 238

lg 3 p-st 3 tulenevalt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada kui tõend esitatakse või tõendite kogumist taotletakse hilinenult. Hageja esindaja ei põhistanud miks ta on esitanud tõendeid hilinenult. Samuti kohus arvestab sellega, et kostjal ei olnud võimalik esitada oma arvamust garaažiühistu V dokumentide kohta enne vaheotsuse teatavaks tegemist. Kohus keeldub hageja esindaja poolt 10.05.2019. a esitatud garaažiühistu V dokumentide vastuvõtmisest ja tagastab neid hagejale

§ 238lg 3 p 3 alusel.

Kohus jätab need tõendid vaheotsuse tegemisel arvestamata. Tulenevalt

§ 32

lg-st 1 toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 33

lg 1 teisest lausest tulenevalt kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Kohus ei nõua hagejalt garaažiühistu V venekeelsete dokumentide tõlkimist, kuna kohus on juba keeldus nende vastuvõtmisest, tagastanud hagejale

§ 238lg 3 p 3 alusel ja jätnud vaheotsuse tegemisel arvestamata.

Samuti leiab kohus, et see põhjustab menetluse lahendamise viibimist, kuna venekeelsete tõendite tõlkimise nõudmine tingiks vaheotsuse teatavaks tegemise aja korduvat tühistamist, mis ei ole mõistlik. Hagejat esindab õigusteadmistega isik, seda enam advokaat, kes peab teadma kuidas ja millises vormis peavad olema kohtule esitatavad tõendid ja mida tuleb teha juhul, kui ta ei jõua dokumente esitada tähtaegselt. 27.06.1999. a koosolekul kinnitatud garaažiühistu V põhikirja (kd 1, tl 192-195) p 2.3 (kd 1, tl 192) kohaselt ühistu liikmeks astumisel tuleb tasuda sisseastumismaks üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtajal. Põhikirja p-st 2.4 tulenevalt ühistu liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse vastuvõtuotsuse tegemise päeva või endise ühistu liikme korteri omandamise päeva. Päevast, mil liikmeks astuja loetakse ühistu liikmeks, tekivad tal ühistu liikme õigused ja kohustused. Vastavalt A. V esitatud „garaažiühistu „V“ liikme raamat“, boks XXX, kandele (kd 1, tl 68) ja kviitungile (kd 1, tl 68) tasus ta 08.02.2003 sisseastumismaksu summas 500 (krooni). Samuti liikmeraamat sisaldab 10.05.2003 kaks kannet: liikmemaksu summas 360 (krooni) ja remondi eest summas 160 (krooni) tasumise kohta (kd 1, tl 68). Raamatu pealkiri „garaažiühistu „V“ liikme raamat“ tähendab tavalises keelelises tähenduses seda, et raamatu omanik on liige ja et tegu on garaažiühistu „V“ liikmeraamatuga. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-17-3818 Liikmeraamatus garaažiühistu nimetus on märgitud „V“, aga üks vale kirjatäht ei anna kohtule alust kahelda, et tegu on just garaažiühistuga „V“. Raamatus on märgitud A V nimi, boksi nr XXX. Sellest saab järeldada, et liikmeraamat väljastati hagejale A. V ja boksile nr XXX. Liikmeraamatust nähtuvad 08.02.203 sisseastumistasu maksmine, samuti 10.05.2003 liikmetasu ja remondi eest tasu maksmised. Iga tasu maksmise rea taga on allkiri, mis visuaalselt ühtib 08.02.2003 kviitungil oleva kassiiri allkirjaga. Kohus leiab, et A. V poolt esitatud liikmeraamat tõendab, et ta sai garaažiühistu V liikmeks hiljemalt
  1. a veebruaris, mis tähendab, et enne abielu sõlmimist. Kostja leiab, et HÜ V põhikirjast tulenevalt liikmeks vastuvõtmise kuupäevaks on vastuvõtmise otsuse kuupäev või garaaži soetamine. Garaažiboksi soetamine, liikmesus nr XXX, on äriregistris kajastatud 13.09.
  2. a. Kui on selline kuupäev märgitud registris, siis tehing oli tehtud juba abielus. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kostjal on õigus, et garaažiühistu V põhikirjast tulenevalt (p 2.4 - kd 1, tl 192) ühistu liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse vastuvõtuotsuse tegemise päeva või endise ühistu liikme korteri omandamise päeva. Kohus aga leiab, et see ei tähenda seda, et liikmelisust tõendab ainult garaažiühistu juhatuse otsus liikmeks vastuvõtmise kohta. Vaidlusaluse liikmelisuse tekkimise ajal MTÜS sellist nõuet otsesõnu ei sätestanud. Kohus on juba tuvastanud A. V poolt esitatud liikmeraamatu alusel, et ta sai garaažiühistu V liikmeks hiljemalt
  3. a veebruaris. Äriregistris kanne tegemise päev liikmesuse kohta ei oma tähtsust, kuna see kanne on deklaratiivne ja A. V oli garaažiühistu V liige ka ilma sellise kandeta. Lähtudes eeltoodust liikmesus HÜ-s V (reg kood XXX), millele vastab liikme ainukasutuses olev ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav hooneosa nr XXX pindalaga 22,6 m2 ja liikmemaksumääraga hariliku murruna 226/77122 (kd 1, tl 69 pöördel), ei kuulu abikaasade ühisvara hulka ja on A. V lahusvara. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Sama paragrahvi lg-st 5 tuleneb, et kohus ei märgi menetluskulude jaotust vaheotsuses, tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses ja vaidlustamise reservatsiooniga otsuses dokumendimenetluses, kui kohus jätkab neil juhtudel asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses. Kuna see kohtuotsus on vaheotsus, ei märgi kohus menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus nähakse ette lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.