Obsah (6)
§ 76§ 121§ 215§ 64§ 65§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-18-7779 Kohtunik Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk I
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 määras: Jätta Aleksei Raguzovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuevi taotlus ja välja mõista Aleksei Raguzovilt riigituludesse menetluskulud 60 (kuuskümmend) eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700056321 ning selgitus „Aleksei Raguzov, 118-7779, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1
(6)Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu 24.10.2018 otsusega tunnistati Aleksei Raguzov süüdi
§ 121lg 2 p 3 järgi ning mõisteti temale karistuseks 11 kuud vangistust.
Samuti tunnistati Aleksei Raguzov süüdi
§ 215
lg 1 järgi ning mõisteti temale karistuseks 3 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti Aleksei Raguzovile liitkaristuseks 11 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.06.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (9 kuu ja 28 päeva vangistuse) võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KrMS § 414 alusel kohus määras, et saadab süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistust kandma ilmuma. A.Raguzov toimetati 11.12.2018 karistuse kandmiseks Viru Vanglasse. Kohtuotsus jõustus 09.11.
- Viru Vangla esitas 05.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Raguzovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 11.12.2018 ja lõpp 08.09.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.10.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.07.
- Aleksei Raguzov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest Aleksei Raguzovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kriminaalkorras karistatud kokku 13 korral, neist kolmel korral oli tegemist vägivaldse kuriteoga, teistel kordadel on tegemist kas varavastaste kuritegudega või mootorsõiduki joobes juhtimistega. Kuriteod on toime pandud kas majandusliku kasu saamise eesmärgil, või on tegemist alko/narkoprobleemidega, milles ilmneb ühiskonnaohtlikkus ja vastutustundetu käitumine. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale käitumisele, kuriteod on liigiliselt läinud raskemaks (vägivald). Soodusteguriks on sõltuvusainete kasutamine. Aleksei Raguzov osales vanglas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, alates 09.04.2019 töötab majandustöödel eluosakonna koristajana. Aleksei Raguzovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Aleksei Raguzovil pärast vabanemist võimalik elama minna korterisse aadressil: xxx, mille omanik on tema ema I R , kes samuti elab selles korteris. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus on olemas kõik eluks vajalik, kommunaalmaksete võlgnevusi ei ole. Korter on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Aleksei Raguzovi ema on nõus elektroonilise valve kohaldamisega nimetatud aadressile. Oma ema I R suhtes on kasutanud vägivalda, mille eest isik oli 27.06.2018 süüdi tunnistatud
§ 121lg 2 p 2 järgi.
Raguzov on Eesti Vabariigi kodanik ning tal on kehtiv isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 22.03.2023. Kinnipeetav omandas 7.klassi hariduse. Hariduse täiendamisse suhtub üldiselt positiivselt, kuid leiab, et töö ja pere kõrvalt ei ole see lihtne. 2
(6)Aleksei Raguzovil ametliku töö kogemus puudub. Enne vangistust töötas mitteametlikult remondi ja ehitustöödel. Toimetulekut on mõjutanud võlad ja alkoholi tarvitamine. Vangla andmetel isikul tasumata rahalisi nõudeid 17 640,23 euro ulatuses. Isikul puuduvad oskused oma eelarvet tasakaalus hoida, majandusliku toimetuleku oskus on kasin. Vabanemisjärgselt on võimalik asuda tööle ettevõttesse x OÜ. Ettevõtte juhatuse liikme sõnul asub Aleksei Raguzov tööle esialgu abitöölisena Töötukassa poolt pakutava tööpraktika raames. Selleks on isikul vaja ennast registreerida Töötukassas. Tööpraktika käigus selgub, kas isik võetakse tööle või mitte. Töökoht asub x. Rahvastikuregistri andmetel on Aleksei Raguzov vallaline. Lähedastest on ema I R , isiku isa A R on surnud. Samuti Rahvastikuregistri andmetel on isikul kaheaastane tütar O R . On pannud toime kuriteo emale kuuluva vara suhtes (auto omavoliline kasutamine). Samuti on kasutanud vägivalda oma vanemate suhtes ja selle eest ka kriminaalkorras karistatud. Praeguseks on suhted paranenud, ema on nõus poega vabanemisel toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust, võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud, kuid isiku sõnul ei mõjuta nad tema elu. Senisele riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitab kinnipeetava kriminaalne minevik, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja korduv avaliku korra rikkumine. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole tegemist alkoholisõltlasega. Kinnipeetav on varasemalt korduvalt sooritanud kuritegusid ja väärtegusid alkoholijoobes. Võib käituda alkoholijoobes vägivaldselt. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus, põhiuimasti amfetamiin, süstimise teel, igapäevaselt. Korduvalt väärteokorras karistatud NPALS § 15-1 lg 1 alusel, viimati 02.11.2018. Kinnipeetav hindab oma tervislikku seisundit heaks. Põeb kroonilist haigust, mis ei ole seotud kuriteoga ega takista igapäevast toimetulekut. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole isikul diagnoositud füüsilist puuet, vaimset alaarengut või psüühikahäiret, mis nõuaks eritingimusi või erikohtlemist. Kuritegusid toime pannes käitub impulsiivselt. Nähtub puudulik probleemide äratundmise ja tegude tagajärgede nägemise oskus, sest vaatamata korduvatele karistustele, kordub seadusevastane käitumine ja jätkub alkoholi tarvitamine. Alkoholi- ja narkojoobes on kasutanud vägivalda. Lähtub eelkõige enda vajadustest. Kindlad pikaajalised eesmärgid puuduvad. Senine käitumine on olnud vastutustundetu ja hoolimatu. Ise tunnistab muutuste vajalikkust, väidab, et soovib õiguskuulekalt elada ja tal on selleks vajalik tugi ka olemas ema näol. Kriminaalseid hoiakuid ei väljenda, kuid korduvad kuriteod ja väärteod näitavad negatiivset suhtumist ühiskonna normidesse ja reeglitesse. Rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. Võib kasutada vägivalda töökohustusi täitva ametniku suhtes. On valmis otsima muutumisvõimalusi, kuid arvestades varasemat kuritegelikku käitumist on säilinud risk edaspidiseks seaduserikkumiseks. Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas), ametnikud ja konkreetne täiskasvanu/täiskasvanud. Oht seisneb liiklusohu tekitamises (joobes juhtimine), materiaalse kahju tekitamises, kui isik varastab või kasutab asju omavoliliselt ning kehavigastuste tekitamises, ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik kasutab vägivalda alkoholi- ja/või narkojoobes, konfliktolukorras töökohustusi täitva ametnikuga, tuttavate või lähedastega. Viru Vangla, arvestades Aleksei Raguzovi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Aleksei Raguzovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. 3
(6)Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksei Raguzov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Aleksei Raguzovile katseaeg ja käitumiskontroll tähtajaga 08.09.2020. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksei Raguzovile järgmised kohustused:
§ 75
lg 2 p 21 – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
§ 75
lg 2 p 1 – mitte tarvitada alkoholi;
§ 75
lg 2 p 4 – otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist.
§ 75
lg 2 p 9 – alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Elukoht, kuhu soovib Aleksei Raguzov elama asuda, vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning korteri omanik on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Kohtuistung 18.07.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. Kinnipeetav kinnitas, et vabanemise korral ta hakkab elama aadressil: x. Vabaduses on talle garanteeritud töökoht. Tema ema on haige ja vajab tema abi. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksei Raguzovi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis et kõik eeldused Raguzovi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega on täidetud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Aleksei Raguzovi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt
§ 76
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristatust. Ta on karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kehalise väärkohtlemise ja asja omavolilise kasutamise toimepanemise eest. Süüdimõistetul on 7 klassi haridus, omandatud erialasid tal ei ole. Isik ei ole kuskil ametlikult töötanud. Kinnipeetaval on tasumata võlgasid 17 640 eurot ja 23 senti. Isikul olid probleemid alkoholi tarvitamisega ja ta võib käituda alkoholijoobes vägivaldselt. Seda enam isikul on diagnoositud ka narkosõltuvus. 4
(6)Samas tuleb positiivseks lugeda, et Aleksei Raguzov töötab koristajana. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Aleksei Raguzov osaleb “Eluviisitreening“ sotsiaalprogrammis aga programm on alles käimas. Lähedasteks on ema, kes soovib toetada teda. Vähetähtis pole ka asjaolu, et vabanemisjärgselt on võimalik asuda tööle abitöölisena Töötukassa poolt pakutava tööpraktika raames. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda korterisse aadressilx. Tegemist on korteriga, mille omanik on nõus, et Aleksei Raguzov vanglast vabanemisel ühiselamusse elama asub. Korterisse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Vaatamata ülaltoodule ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistamist, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Ei saa öelda, et Aleksei Raguzovile on vabaduses garanteeritud töökoht kuna tegemist on vaid tööpraktika pakkumisega, mille käigus selgub, kas isik võetakse tööle või mitte. Kohtu hinnangul on Raguzovi edu tööl küsimärgi all, kuivõrd varasemalt Aleksei Raguzov kuskil ametlikult ei töötanud (välja arvatud töötamine vanglas koristajana) ega omandanud eriala. Kohtu hinnangul, on ebaveenev ka Aleksei Raguzovi väide, et ta peab olema vabaduses haigestunud emale abi osutamiseks kuna isik on varem karistatud muuhulgas just enda vanemate kehalise väärkohtlemise eest. Kohus on seisukohal, et nimetatud olukorras Aleksei Raguzovi ema õigused ja heaolu on paremini kaitstud siis, kui isik viibib vanglatingimustes. Seepärast ei ole kohus veendunud, et toetav lähivõrgustik ning püsiv elukoht ja tööpraktika kuidagi takistab Aleksei Raguzovit uute kuritegude toimepanemast. Kohus leiab, et mõned kuriteod on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides ning ka kodust lahkumata (nt enda ema kehaline väärkohtlemine) ehk elektrooniline järelevalve ei taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaitsja arvamus, et Aleksei Raguzov on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ on ekslik. Nagu nähtub isiku iseloomustusest, Raguzov tõepoolest läbib nimetatud sotsiaalprogrammi alates 16.05.2019, aga programm on alles käimas. Ei ole vähetähtis ka asjaolu, et isik on varem läbinud sama programmi kahel korral, aga tulutult. Taolises olukorras vangistusest ennetähtaegne vabastamine tähendab seda, et sotsiaalprogramm jääb läbimata. Kohus on seisukohal, et nimetatud programmi läbimata jätmine mõjutab isikut väga negatiivselt kuna Aleksei Raguzovi näol on tegemist narkosõltlasega, kes vajab abi sellest sõltuvusest vabanemiseks. Järelikult, edasine viibimine vanglatingimustes on vajalik ja kasulik Aleksei Raguzovi jaoks ning isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega on liiga ennatlik. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Aleksei Raguzovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise ning uute süütegude toimepanemise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei saanud takistada teda uue tahtliku kuriteo toimepanemist. Aleksei Raguzov ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud enda korduvate süütegude toimepanemise tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Arvestades ülaltoodut, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. 5
(6)Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (
§ 76lg 4).
Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Aleksei Raguzovi isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha olemasolu, võimalus asuda tööpraktikale, distsiplinaarkaristuse puudumine, lähedase toetus, vanglas töötamine, sotsiaalprogrammis osalemine) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, uue kiriteo toimepanemine katseaja jooksul, alkoholi tarvitamine, narkosõltuvus, suurte võlgade olemasolu). Kohtul puudub alus arvata, et taolise käitumisega isik sobib käesoleval ajal kriminaalhooldusele. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksei Raguzovi Viru Maakohtu 24.10.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6
(6)