Obsah (5)

§ 162§ 651§ 163§ 171§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-17615 Tsiv

) § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hagi rahuldati 17,09% ulatuses (1301,04 eurot hageja nõutud 7610,88 eurost), jäid menetluskulud 17,09% ulatuses kostja ja 82,91% ulatuses hageja kanda.

1. Hageja menetluskuludest on põhjendatud riigilõiv 175 eurot, sõidukulu 226 eurot ja tõlkekulu 278,40 eurot. Hageja õigusabikulud on põhjendatud osas, milles talle osutas õigusabi Kersti Puur 39,65 tundi hinnaga 3330,60 eurot. Hageja esindaja Kaja Lepik tegi oma tööd mitterahuldavalt ja tema töö oli ebakvaliteetne. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 685,31 eurot (4010 x 17,09%).
2. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määr on 100 eurot (lisandub käibemaks). Kostjat ei esindanud advokaat. Kostja esindamiseks kulunud 44,5 tundi on vähem kui 3 hageja enda poolt näidatud tema esindamiseks kulunud aeg. Kostja põhjendatud menetluskulu on 5340 eurot (120 x 44,50) koos käibemaksuga. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 4427,40 eurot (5340 x 82,91 %). Hageja ja kostja vastastikused nõuded tuleb tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusena mõista hagejalt kostja kasuks välja 2441,05 eurot. Apellatsioonkaebus
3. Hageja palub maakohtu otsust muuta osas, milles määrati menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine ning tasaarvestamine selliselt, et poolte poolt kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Alternatiivselt palub hageja määrata kostja menetluskulude suuruseks maakohtu menetluses 4450 eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele 3689,50 eurot; võtta arvesse kõik Kaja Lepiku poolt teostatud tööd 14 tunni ulatuses, hinnaga 700 eurot, sh hagiavalduse koostamise kulu ja määrata hageja maakohtus kantud menetluskulude suuruseks 4910 eurot, millest vastavalt kulude jaotusele tuleb kostja poolt hüvitada 839,12 eurot. Hageja palub tasaarvestada hageja põhinõude ja tema kasuks välja mõistetud menetluskulud kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludega ning mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1549,34 eurot. Hageja palus juhul, kui kohus otsustab hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõista, võimaldada tal need tasuda mõistliku maksegraafiku alusel, lähtudes tema majanduslikust seisust. Apellatsioonimenetlusega seotud kostja menetluskulud palub hageja jätta kostja enda kanda sõltumata kohtulahendi tulemist.
4. Hageja pakkus kostjale kolm korda võimalust vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Kostja keeldus sellest. Poolte vahel on lisaks käesolevale vaidlusele veel kaks kohtuvaidlust. Tulenevalt kohtuotsustest käesolevas tsiviilasjas ja asjas nr 2-17-13912 on kostja nõue hageja vastu 7304,82 eurot. Lisaks nõuab kostja hagejalt 1324,89 eurot tsiviilasjas nr 2-18-
5. Hageja on kandnud seoses kohtumenetlustega kulusid juba 9447,75 eurot.
6. Hageja majanduslik olukord on raske ning tal ei ole kohtuvaidluse tõttu võimalik tagada oma alaealisele lapsele piisavat ülalpidamist ja heaolu. Kui hageja peab lisaks oma kuludele hüvitama ka kostja menetluskulud, langeb ta vaesusesse. Kostja menetluskulud tuleb

§ 162lg 4 alusel jätta tema enda kanda.

1. Kohus mõistis kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga, kuigi kostja on käibemaksukohustuslane. Kostja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga ja kohtul ei olnud õigust suurendada väljamõistetavaid menetluskulusid käibemaksu võrra. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1301,04 eurot, jättis rahuldamata hagi tulemustasu saamiseks ning osaliselt autokompensatsiooni ja TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks. Kohtuotsus on selles osas jõustunud. 4
4. Maakohtu otsus on vaidlustatud menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja tasaarvestuse osas.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on menetluskulude jaotamise osas seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, s.o 17,09% ulatuses ja hagi jäi rahuldamata 82,91% ulatuses, mistõttu võis kohus

§ 163lg 1 alusel jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

21. Asjaolud, et hageja on teinud kostjale ettepanekuid vaidluse lahendamiseks kompromissiga, et poolte vahel on veel kaks kohtuvaidlust ja hageja on kandnud kohtumenetlustega suuri kulusid, samuti hageja väited tema raske majandusliku olukorra kohta ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ja kostja menetluskulude jätmiseks tema enda kanda, nagu hageja soovib.

§ 162

lg-s 4 on kehtestatud kõrgendatud standard, mille järgi peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. Selliseid erandlikke asjaolusid ei ole hageja kohtu ette toonud. Menetluskulude jaotamine

§ 163

lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

1. Samas leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramise ja sellest tulenevalt ka kohtu tehtud tasaarvestuse vaidlustamise osas.
2. Asja materjalist nähtub, et 23.11.2017 kohtule esitatud hagiavalduse koostas hageja esindaja Kaja Lepik. Hagiavaldus oli puudustega ja kohus nõudis 06.12.2017 määruses nende kõrvaldamist (I kd lk 95). Ka 18.12.2017 täiendatud hagiavalduse koostas K. Lepik. Kohus võttis hagi 21.12.2017 määrusega menetlusse (I kd lk 122). Kuigi maakohus leidis iseenesest põhjendatult, et K. Lepiku tegevus esindajana oli mitterahuldav ja tema töö oli ebakvaliteetne, pidas kohus võimalikuks võtta tema koostatud hagiavaldus menetlusse. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud arvestada osaliselt hageja õigusabikuluna hagiavalduse koostamise kulu, kuid seda menetluskulude hüvitamise avalduses märgitust väiksemas ulatuses. Arvestades esindaja töö halba kvaliteeti, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik hüvitamisele kuuluv ajakulu 4 tundi. Arvestades tunnihinda 50 eurot, on hagiavalduse koostamise kulu 200 eurot, millest kuulub kostja poolt hüvitamisele 17,09%, s.o 34,18 eurot, mida tuleb arvestada täiendavalt põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna ning kostjalt täiendavalt välja mõista lisaks maakohtu määratud 685,31 eurole, mida ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitamiseks 719,49 eurot.
3. Kostja avalduse kohaselt on lepingulise esindaja kulu 44,5 tundi hinnaga 120 eurot tunnis, kokku 5340 eurot ilma käibemaksuta. Seega kostja ei taotlenud käibemaksu hüvitamist. Maakohus vähendas esindaja tasu 100 eurole, põhjendades sellega, et tegemist ei ole advokaadiga. Samas lisas maakohus kostja esindaja 100 euro suurusele tunnihinnale ekslikult juurde käibemaksu. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja esindajal kulus toimingute tegemiseks 44,5 tundi. Arvestades esindaja ajakulu ja tunnihinda on kostja põhjendatud menetluskuluks õigusabikulu suurusega 4450 eurot, millest tal on õigus saada hagejalt 82,91%, s.o 3689,50 eurot.
4. Eeltoodu tõttu muutub ka maakohtu otsuses tehtud tasaarvestus. Tasaarvestuse tagajärjel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1668,97 eurot (3689,50-719,49-1301,04). 5
5. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse võimaldada tal menetluskulude tasumist maksegraafiku alusel. Hageja ei ole esile toonud taotluse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja ta ei ole välja toonud isegi seda, millise sisuga maksegraafikut ta soovib.
6. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna kostja vastus apellatsioonkaebusele ei sisalda tema seisukohta menetluskulude jaotamise küsimuses, ei ole kostjal hüvitamisele kuuluvaid õigusabikulusid. 28.

§ 178

lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid, st menetluskulud jäävad selles osas poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav 6