1-17-8828 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 01.10.2018; 03.10.-05.10.2018; 08.10.2018; 11.10.201

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Andrey Komyaginit süüdistatakse ka selles, et tema, 28.12.2017 ajavahemikus kella 00.28-st kuni kella 01.03-ni, viibides Circle K tankla taga Narva linnas, aadressil Tallinna mnt 37, pärast seda, kui oli koos Igor Komyaginiga löönud V Kit korduvalt käte ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse, tekitades nimetatud tegevusega V Kile füüsilist valu ja kehavigastusi, ähvardas ta koos Igor Komyaginiga V Kit tapmisega, mis väljendus sõnades, et kui viimane ka seekord politseisse pöördub, siis löövad nad ta maha. V Kil oli alust karta ähvarduse täideviimist. Sel moel pani Andrey Komyagin toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Andrey Komyaginit (Komyagin) süüdistatakse ka selles, et tema, 10.01.2018 õhtusel ajal peale kella 20.00, viibides Igor Komyagini elukohas Narva linnas, aadressil X korteris, ühise alkoholi tarvitamise käigus ja grupis koos Igor Komyaginiga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kägistas (hoidis kõrist kinni) J Si ning lõi J Si vähemalt kolm korda rusikatega vastu nägu. Samal ajal hoidis Igor Komyagin J Si tema vastupanu maha surumiseks jalgadest. Seejärel, kui J S oli teadvuse kaotanud, võttis Andrey Komyagin J Si taskutest kaks kahekümne eurost kupüüri, kokku 40 eurot ning omastas koos Igor Komyaginiga nimetatud summa. Oma tegevusega tekitasid Igor Komyagin ja Andrey Komyagin kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi - pindmised vigastused näopiirkonnas, alalõualuu nihkega murd parema alumise II purihamba juure haaratusega paremal pool alalõualuunurga piirkonnas ning materiaalset kahju summas 40 eurot. Sel moel pani Andrey Komyagin oma tahtliku teoga toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, mis on toime pandud grupi poolt, s.

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Igor Komyaginit (Komyagin) süüdistatakse selles, et tema, 11.11.2017 kella 19.40 paiku, viibides enda elukoha korteris Narva linnas, aadressil X , ühise alkoholi tarvitamise käigus ning grupis Andrey Komyaginiga, pärast seda, kui Andrey Komyagin oli esmalt tugitoolis istuvat V Kit kahel korral rusikaga näkku löönud, mille tagajärjel V K libises tugitoolilt maha, lõi Igor Komyagin V Kit vähemalt kahel korral jalaga ülakeha piirkonda. Pärast seda, kui V K oli korterist jooksnud kortermaja ette tänavale, järgnes Andrey Komyagin talle ja lõi teda trepikoja ees ühel korral rusikaga vastu pead. Eelnimetatud tegudega tekitasid Andrey Komyagin ja Igor Komyagin V Kile füüsilist valu ja tekitati tervisekahjustus - pealaenaha pindmine vigastus. Samuti tema, 28.12.2017 ajavahemikus kella 00.33-st kuni kella 01.03-ni, viibides Circle K tankla taga Narva linnas, aadressil Tallinna mnt 37, grupis Andrey Komyaginiga, kasutasid füüsilist vägivalda V Ki suhtes. Nimelt lõi esmalt Andrey Komyagin V Kit kahel korral rusikaga näkku, 5 1-17-8828 seejärel kutsus telefoniteel sündmuskohale Igor Komyagini, kes kohale jõudes lõi V Kit esmalt kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata viisil, kuid rusikaga või jalaga, näkku ning seejärel lõid nii Igor Komyagin kui ka Andrey Komyagin V Kit kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata arvul kordi, kuid vähemalt kahel korral, jalgadega vastu pead ja keha, millega tekitasid V Kile füüsilist valu ja kehavigastusi - alalõua murru, ninaluude murru ning kolju-ja näoluude hulgimurrud. Sel moel pani Igor Komyagin toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Igor Komyaginit süüdistatakse ka selles, et tema, 28.12.2017 ajavahemikus kella 00.33-st kuni kella 01.03-ni, viibides Circle K tankla taga Narva linnas, aadressil Tallinna mnt 37, pärast seda, kui oli koos Andrey Komyaginiga löönud V Kit korduvalt käte ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse, tekitades nimetatud tegevusega V Kile füüsilist valu ja kehavigastusi, ähvardas ta koos Andrey Komyaginiga V Kit tapmisega, mis väljendus sõnades, et kui viimane ka seekord politseisse pöördub, siis löövad nad ta maha. V Kil oli alust karta ähvarduse täideviimist. Sel moel pani Igor Komyagin toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Igor Komyaginit süüdistatakse ka selles, et tema, 10.01.2018 õhtusel ajal peale kella 20.00, viibides oma elukohas Narva linnas, aadressil X korteris, ühise alkoholi tarvitamise käigus ja grupis koos Andrey Komyaginiga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil samal ajal kui Andrey Komyagin kägistas (hoidis kõrist kinni) J Si ning kui Andrey Komyagin lõi J Si vähemalt kolm korda rusikatega vastu nägu, hoidis Igor Komyagin J Si tema vastupanu maha surumiseks jalgadest. Seejärel, kui J S oli teadvuse kaotanud võttis Andrey Komyagin J Si taskutest kaks kahekümne eurost kupüüri, kokku 40 eurot ning omastas koos Igor Komyaginiga nimetatud summa. Oma tegevusega tekitasid Igor Komyagin ja Andrey Komyagin kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi - pindmised vigastused näopiirkonnas, alalõualuu nihkega murd parema alumise II purihamba juure haaratusega paremal pool alalõualuunurga piirkonnas ning materiaalset kahju summas 40 eurot. Sel moel pani Igor Komyagin toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, mis on toime pandud grupi poolt, s.

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Igor Komyaginit süüdistatakse ka selles, et tema 14.12.

1. a kella 05.00 paiku, olles tugevas alkoholijoobes, lõi aadressil x Narvas asuva korteri köögis alkoholi ühise tarbimise käigus noaga korduvalt L R'ile kaela ja pea piirkonda, millega tekitas, et L. R"ile torke-lõikeaava paremal pool kaela külgpinna alaosas koos kaelapiirkonna lihaste vigastustega, torke-lõikehaavad (kokku 2) alalõua aluses piirkonnas koos selle piirkonna lihaste vigastustega, pindmise torke-lõikehaava paremal põsel, pindmise torke-lõikehaava vasakul pool oimupiirkonnas. I. Komyagini poolt L. Rile tekitatud vigastused ei olnud eluohtlikud ning I.Komyagini tegevuse tagajärjel sai L. R lühiajalise tervisekahjustuse. I. Komyagini valitud kuriteo toimepanemise vahend ning teo tehiolud, eriti korduvad löögid kannatanu kaela piirkonda, viitavad sellele, et I. Komyagin'i tegevus oli suunatud L. R'ie eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele. Samuti tema 14.12.
2. a kella 05.00 paiku, olles tugevas alkoholijoobes, lõi aadressil x Narvas asuva korteri köögis alkoholi ühise tarbimise käigus noaga V Syt kaela piirkonda, tekitades kannatanule kaelale kõri piirkonda lõikehaava. I. Komyagini tegevuse tagajärjel sai kannatanu kaelale pindmise vigastuse. I. Komyagin'i valitud kuriteo toimepanemise vahend ning teo tehiolud, löök kannatanu kaela piirkonda (täpsemalt kõri piirkonda), viitavad sellele, et I.Komyagini tegevus oli suunatud V Sy’le eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele. 6 1-17-8828 Oma tahtliku tegevusega Igor Komyagin pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise katse, so KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 1, 2 järgi ettenähtud kuriteo. II Kohtuistung Kohtuistungil ei tunnistanud süüdistatav Igor Komyagin ennast süüdi, süüdistatav Andrey Komyagin tunnistas ennast süüdi osaliselt. Süüdistatavad andsid ütlusi seoses esitatud süüdistusega. Kuulati üle ka kannatanuid ja tunnistajaid ning uuriti asjas kogutud dokumentaalseid tõendeid. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära prokuröri, kannatanute ja kaitsjate seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Andrey ja Igor Komyaginide süü nendele inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist osaliselt. 3.1 11.11.2017 V Ki peksmise episood Süüdistatav Igor Komyagin ei tunnistanud ennast selles kuriteos süüdi ning selgitas kohtus, et Kit ta üldsegi ei puudutanud. Süüdistatav Andrey Komyagin tunnistas end süüdi ning selgitas, et tüli käigus ei hoidnud ta ennast tagasi ja andis Kile käepesaga vastu pead. K justkui lendas eemale. Ka hiljem, trepikoja juures, ta lõi Kile vastu põske. Vaatamata süüdistatavate ütlustele leiab kohus, et kohtuistungil uuritud tõenditega on süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteos täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu V Ki kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et ta tuli sel päeval Igor Komyagini korterisse koos Andrey Komyaginiga. Seal tarvitasid alkoholi. Pärast hakkas konflikt alkoholi ostmisega seoses. Teda peksid Andrey ja Igor Komyaginid. Ta väljus tänavale ilma riieta paljajalu. Tänaval kutsus mingi neiu politsei ja kiirabi, kuna tal oli verine nägu. Andrey Komyagin tõi temale tossud ja jope ja andis temale tänaval veel hoobi. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses nimetatud ajal viibisid süüdistatavad ja kannatanu Igor Komyagini korteris ning alkoholi tarbimise ajal puhkes tüli. Tüli põhjuseks nimetas süüdistatav Andrey Komyagin seda, et kannatanu sai tema käest raha summas 2.5 eurot puskari ostmiseks, lahkus korterist aga siis, kui tuli tagasi, alkoholi Kil ei olnud, K ei tagastanud ka raha. V Ki viibimist nimetatud korteris kinnitab ka 13.11.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll (k I lk 4358), mille käigus olid leitud ja äravõetud V Kile kuuluvad esemed: tossud ja mobiiltelefon. Olid äravõetud ka DNA-proovid korteris avastatud vereplekkidest. DNA ekspertiis (k II lk 1-9) kinnitas, et nimetatud proovidest leitud DNA-profiil langeb kokku V Ki profiiliga. Kannatanu Ki ütlused tema peksmise kohta haakuvad tunnistaja K S ütlustega, kes selgitas kohtus, et 11.11.2017 õhtul, kui ta kõndis X maja juures, tema juurde jooksis meesterahvas. Oli näha, et see mees on läbi pekstud ja tal jooksis verd. Nägu oli verine ja oli huul lõhki. Mees palus politsei välja kutsuda, sest mees ei saanud seda teha, kuna mehel ei olnud kaasas isiklikke esemeid, mis olid nähtavasti üleriietes, sest see temal ka puudus. Ta kutsus politseid ja kiirabi. Kui nad seisid ja ootasid teenistusi, oli meesterahval hüsteerika. Seejärel aga ta ikkagi rahunes maha ja jäi trepiastmetele istuma. Ja sel ajal väljus trepikojast meesterahvas, kes hakkas vestlema selle mehega, keda peksti ja 7 1-17-8828 seejärel lõi teda rusikaga. Siis meesterahvas, kes lõi, kuskile lahkus sellest paigast. Ja mõne aja pärast ta tuli tagasi ja sisenes trepikotta. Siis seesama meesterahvas väljus trepikojast ja andis kannatanule jope ära. See meesterahvas, keda ta nägi tänaval löömas, oli saalis viibiv Andrey Komyagin. Tunnistaja K S ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga (k II lk 60-67), millega oli vaadeldud ja lahti kirjutatud tema telefonikõne salvestis numbrile “112“. Ka tunnistaja A K ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi. Tunnistaja K andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta saabus väljakutsele politseipatrulli koosseisus. X maja juures ootasid neid politseisse helistanud neiu ja kannatanu K, kelle nägu oli verine. K selgitas kohapeal, et ta tuli täna oma sõprade juurde tarvitamaks alkoholi. Pärast seda toimus tüli, mille järel võeti temalt mobiiltelefon ja rahakott. Kaks meest peksid teda ja ajasid korterist välja. Nad koputasid kannatanu nimetatud korteri (X ) uksele ja neile avas üks meesterahvas. Korteris oli kokku kaks meest, Andrey Komyagin ja Igor Komyagin. Üks nendest ütles, et kannatanu peab temale võlg tagasi andma ja seetõttu võttiski ta temalt esemed. Nii K, kui ka Komyaginid olid joobes. V Ki kehavigastused on fikseeritud patsiendikaardil R404050 (k I lk 170-172), kust nähtub, et K oli toimetatud vastuvõtu osakonda 11.11.2017 kell 21.00 diagnoosiga „pealaenaha pindmine vigastus“. Kannatanu V Ki ütlused selle kohta, et tema peksmises osales ka Igor Komyagin, on kinnitatud asitõendiga – Igor Komyagini kinnipidamisel äravõetud pükstega (k II lk 95-100). Need püksid olid vaadeldud ning asitõendite vaatlusprotokollis on fikseeritud, et pükste esiosal mõlematel harude pindadel on avastatud veremäärdumised (k I lk 200-203). DNA ekspertiis (akt nr 18E-GE0033, k II lk 1-9) kinnitas, et veremäärdumise kohtadelt äravõetud proovidest leitud DNA-profiil langeb kokku V Ki profiiliga ehk tegemist on just V Ki verega. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et, nagu nähtub tunnistaja K ütlusest, kannatanu V K kohe selgitas, et teda peksid korteris kaks meest. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kannatanu Ki ütlused tema peksmise osas on usaldusväärsed ja otsuse langetamisel tugineb kohus just kannatanu ütlustele. Samal ajal süüdistatav Igor Komyagini ütlused selle episoodi osas on äärmiselt vastuolulised ning seetõttu on ebausaldusväärsed. Nii, püüdes selgitada, kuidas võis sattuda kannatanu veri tema pükstele, andis ta kohtuistungil ütlusi, et kui Andrey Komyagin lõi Kit, siis sattus kannatanu veri tema pükstele. Eeluurimisel aga rääkis Igor Komyagin, et ta ei tea, kuidas Ki veri sinna sattus kuna Vni oli 2 kuni 3 meetrit ning korteris olles, kannatanu ei lähenenud üldse temale. Peale selle, eeluurimisel väitis süüdistatav Igor Komyagin, et ta ei näinud Andrey Komyagini lööki kannatanu suhtes. Kohtuistungil ei suutnud süüdistatav Igor Komyagin veenvalt selgitada, miks tema eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlused on niivõrd erinevad. 3.2 28.12.2017 V Ki peksmise episood Süüdistatavad Komyaginid ei tunnistanud ennast selles kuriteos süüdi. Süüdistatav Andrey Komyagin selgitas kohtus, et 28.12.2017 hilisõhtul tema jalutas koos D Siga ning McDonaldsˇi ja Statoili juures nad juhuslikult kohtusid V Kit, kellega koos oli E G ja veel üks tundmatu meesterahvas. Ta tahtis Kiga kokku saada ja arutleda, kuidas K varastas tema mobiiltelefoni. K seadis end põlvili ja hakkas üles tunnistama, vabandust paluma. Ta andis Kile kolm varianti, kas K tagastab telefoni, annab raha tagasi või ostab samasugust telefoni. K lubas tagastada 8 1-17-8828 talle raha siis, kui ta 02.01.2018 saab kätte sotsiaaltoetust, tol hetkel Kil raha ei olnud. Nii sai see küsimus lahendatud. Siis ta helistas vennale Igor Komyaginile ja ütles vennale, et temaga koos on V K. Igor tuli kohale kuna K varastas Igori korterist suveniirnoa-kinžalli ja 10 eurot. Ta ei näinud, kas Igor Komyagin peksis kannatanut kuna oli eemal, seisis seljaga nende poole. Süüdistatav Igor Komyagin selgitas kohtus, et 28.12.2017 helistas temale vend Andrey ja ütles, et ta leidis ja sai kätte V K ja kui ta tahab, siis võib tulla endise ämma maja juurde. Kui ta tuli kohale, siis K lamas maas, oli porine. Ainukene füüsiline tegevus, mis ta tegi Ki suhtes oli see, et ta tõstis Kit maast üles ja lükkas Kit jalaga, et too läheks nendega koos arutlema kuna K varem varastas tema asju ja raha. Vaatamata süüdistatavate ütlustele leiab kohus, et kohtuistungil uuritud tõenditega on süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteos täielikult tõendamist leidnud. Nii, kannatanu V Ki ütlustega on tuvastatud, et 27 või 28.12.2017 endise Statoili kandis ta kohtus Andrey Komyaginiga, kellega koos oli ka D-nimeline noormees. Andrey Komyagin tungis temale kallale, Andrey lõi teda mitu korda, enamasti näkku. Siis Andrey helistas Igor Komyaginile ja ütles "mina sain nüüd selle lita kätte". Järgnevalt tuli Igor kohale. Mõlemad hakkasid teda peksma, nii jalgadega, kui kätega, kägistama, ja keegi neist ütles, et kas lööme teda maha. Aga kes konkreetselt seda ütles, kas Andrey või Igor, ta ei oska öelda. Ta kartis ähvarduse täideviimist. Temalt nõuti raha varastatud telefoni eest, siis keegi hakkas taskutes kolama, jope taskust läks kaduma 902.50 eurot. Kui Komyaginid läksid ära, ta pöördus abi saamiseks Statoili töötaja poole. Kannatanu V Ki ütlused tema peksmise osas on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Fototabelist (k I lk 1-4) ja 28.12.2017 V Ki läbivaatuse protokollist (k I lk 5-7) tuleneb, et Kil paistetas parem silm kinni, nägu on verine, alumine huul on katki, mõlemad käed on verised, paremal pool põsk on tursunud. Kaelal on nähtavad ka kägistamisele viitavad jäljed. Ravidokumentidega (k I lk 28-32) ja isiku ekspertiisiaktiga nr 18E-IDI0031 (k I lk 8-11) on tuvastatud, et haiglasse pöördumisel esinesid V Kil järgmised vigastused: ninaluude ja parema sarnaluu kinnised, peaaju vigastuseta murrud, mis tekkisid kõva tömbi eseme toimel. Antud vigastused koosvõetuna ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust. 15.01.2018 asitõendi vaatlusprotokolliga (k I lk 33-51) vaadeldud videosalvestisest tuleneb, et 28.12.2017 Cirkle K Eesti AS (Narva, Tallinna mnt 37) kell 00.28.37 kaks meesterahvast võtavad lühikest kasvu mehe käe alla ja viivad tankla tahapoole. Kohus asub seisukohale, et sel momendil on pildistatud, kuidas Andrey Komyagin ja D S viivad V Ki tankla tahapoole. Tunnistaja E G kinnitas kohtuistungil, et kannatanu kohtus A.Komyagini ning D.Siga ning A.Komyagin süüdistas kannatanut telefoni varguses. Tunnistaja G andis ütlusi selle kohta, et ta ei näinud, et keegi oleks kasutanud vägivalda kannatanu suhtes. Kohtu hinnangul, see ei kummuta süüdistuse versiooni kuna nagu nähtub Gi ütlustest, tunnistaja läks sündmuskohalt ära siis, kui K koos Si ja A.Komyaginiga läks „Europa“ hotelli poole. Kannatanu peksmine aga toimus juba pärast Gi lahkumist. Tunnistaja Arkadi Ivanovi ütluste kohaselt, 28.12.2017 ta töötas Narva McDonalds’is. Tema läks restorani sulgema ja restorani ukse juures kohtas ta meesterahvast, kes palus välja kutsuda kiirabi ja politsei. Meesterahvas oli umbes 50-aastane, tal oli katki löödud nina ja nägu oli verine. Ta helistas häirekeskusesse. 9 1-17-8828 Tunnistaja Jevgeni Vassiljevi ütluste kohaselt, siis, kui ta saabus väljakutsele tankla juurde, mis asub aadressil Tallinna mnt 33, Narvas, kohal oli pekstud V K, kes selgitas temale, et teda peksid vennad Komyaginid tankla hoone taga. K samuti lisaks selgitas, et vennad Komyaginid peksid teda juba korduvalt. Tunnistaja D S andis kohtuistungil vastuolulisi ütlusi, mis teatud osas ei haaku tema eeluurimisel antud ütlustega, aga D S siiski kinnitas kohtuistungil, et kohale tulles, pani Igor Komyagin ühe kinda, tuli Ki juurde ja lõi kannatanut vastu kulmu ja kulmu peal oli verd. Kuigi Si ütluseid ei saa pidada täies määras usaldusväärseteks, kohus leiab, et nendele saab tugineda selles osas, mis ei ole vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Kõik need tõendid omavahelises kontekstis viitavad sellele, et Kil tuvastatud kehavigastused olid tekitatud just süüdistatavate poolt. Samal ajal, süüdistatav Andrey Komyagini ütlused selle episoodi osas on ebausaldusväärsed. Kohtuistungil väitis ta, et ei kasutanud kannatanu Ki suhtes vägivalda, aga eeluurimisel andis Andrey Komyagin ütlusi, et ta peatas kannatanut kusagil tankla taga ja lõi Kit paar korda rusikaga näkku, olles emotsioonidel seepärast, et K varastas temalt telefoni ja peitis end. Peale selle, eeluurimisel väitis süüdistatav Andrey Komyagin, et minutit 15 pärast tema helistamist tuli Igor nende juurde ja hakkas kohe ilma mingita peksma Ki jalgadega näkku. Süüdistatav Andrey Komyagini selgitused, et ta seda ei rääkinud ja need ütlused on väljamõeldud uurija poolt ei ole kohtu arvates veenvad ega usaldusväärsed kuna just need eeluurimisel antud ütlused haakuvad teiste tõenditega ning kannatanul tuvastatud kehavigastustega. On ebausaldusväärsed ka süüdistatav Igor Komyagini ütlused selles osas, et ainukene füüsiline tegevus, mis ta tegi Ki suhtes oli see, et ta tõstis Kit maast üles ja lükkas Kit jalaga kuna need ütlused on kummutatud ülalmainitud tõenditega. Kohus on seisukohal, et küsimus, kas V Kil kadus ka mingi raha, väljub süüdistuse piiridest. Peale selle, ei ole tuvastatud, et raha võimaliku kadumisega oleksid seotud süüdistatavad Komyaginid. Kannatanu ise ei osanud öelda, kes hakkas tema taskutes kolama. Seetõttu kohus sellel küsimusel rohkem ei peatu. 3.3 28.12.2017 V Kit tapmisega ähvardamise episood Süüdistatavad Igor Komyagin ja Andrey Komyagin ei tunnistanud ennast selles kuriteos süüdi. Kohus on seisukohal, et selle episoodi osas kuuluvad mõlemad süüdistatavad õigeksmõistmisele kuna kannatanu V K ei suutnud kohtuistungil selgitada, kumb süüdistatavatest ähvardas teda tapmisega, kuid kinnitas, et tema tapmisest rääkis ainult üks inimene. Mingeid muid tõendeid selle episoodi osas aga pole olemas. Ülaltoodu seoses puudub ka igasugune vajadus analüüsida, kas kannatanul on olnud alust karta ähvarduse täideviimist või mitte. 3.4 10.01.2018 J Si raha röövimise episood Kohus asub seisukohale, et selle episoodi osas tuleb Igor Komyaginit õigeks mõista, aga Andrey Komyagini tegevust tuleb kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. 10 1-17-8828 Süüdistatavad Igor Komyagin ja Andrey Komyagin ei tunnistanud ennast selles kuriteos süüdi. Kannatanu J S selgitas kohtuistungil, et 10.01.2018 ta tuli I.Komyagini korterisse kella 8-9 paiku. Tal oli kaasas alkohol. Korteris olid mingi noormees, 2 isikut magasid (nende hulgas oli ka A B), oli A.Komyagin ja I.Komyagin. Nad tarvitasid alkoholi ning järgnevalt Andrey Komyagin andis temale peksa, Andrei hoidis tema kõrist kinni ja lõi teda 3 korral rusikaga vastu nägu ja alalõua. Igor Komyagin sel ajal hoidis teda jalgadest kinni, aga ei tekitanud temale kehavigastusi ega valu. Ta kaotas korraks teadvuse ja siis Andrey Komyagin võttis tema pükste taskust 40 eurot. Komyaginid läksid kööki, tema aga sel hetkel jooksis korterist välja. Ta esitas tsiviilhagi 40 eurot ja soovib seda suurendada 50 euro võrra seoses ravikuludega. Hagi esitatakse Andrey Komyagini vastu. Süüdistatav Igor Komyagin selgitas kohtus, et Si ta ei puudutanudki. J.S sattus tema korterisse 10.01.2018 omal algatusel, sisenes korterisse kuna korteri uks oli lukustamata. Korteris viibis tol ajal A B, tema tuttav noormees ja Andrey Komyagin. Kohe korterisse sisenedes asus S A. Bega sõimama ropendades. Konflikt oli ainult sõnaline. Siis ta läks kööki. Kui tuli tagasi tuppa, siis nägi, et Sit juba ei ole. Kui J.Sil oli A.Bega konflikt, Andrey Komyagin istus samas toas tugitoolis. Süüdistatav Andrey Komyagin selgitas kohtule, et 10.01.2018 ta viibis korteris X Igor Komyagini, S -nimelise isiku, A Be ja J Siga, keda ta tunneb J T nime all. S oli purjus, tõi kaasa peagu pool pudelit. Tema Siga kunagi ei riielnud, ei kakelnud. Konflikte ei toiminud, enne või pärast seda. S aga sõimas seal Bega. Tema ise oli sel ajal WC-s ja kui ta väljus sealt, S läks temast mööda otse ja väljus korterist. J Si ja Igor Komyagini vahel tol õhtul mingit konflikti ei olnud. Si näol ta mingeid vigastusi ei näinud. Süüdistatavate ütlused selle episoodi osas on kohtu hinnangul ebausaldusväärsed. Kohtuistungil väitis süüdistatav Igor Komyagin, et kannatanu Si korterist lahkumise ajal viibis ta köögis ega näinud, kuidas S lahkus. Aga kohtueelselt rääkis süüdistatav: “Ma nägin, kuidas J lahkus minu korterist“. Ka süüdistatav Andrey Komyagini kohtuistungil antud ütlused ei haaku tema eeluurimisel antud ütlustega. Kohtueelselt rääkis ta, et Sil tekkis konflikt hoopis Igor Komyaginiga, mitte aga Andrei Bega. Kui S lahkus korterist, tema nägu oli katki. Süüdistatavad ei suutnud veenvalt ja eluliselt usutavalt selgitada, miks nende ütlused kohtueelselt ja kohtuistungil erinevad on. Süüdistatavate ütlused ei haaku ka üks teisega selles osas, mis puutub sellesse, kus asus süüdistatav Andrey Komyagin siis, kui S väidetavalt riidles Bega. Andrey Komyagin väidab, et sel ajal viibis ta WC-s aga Igor Komyagin räägib, et Andrey Komyagin viibis tol ajal toas. Süüdistatavate ütlused on ümberlükatud ka tunnistaja Andrei Be ütlustega. Tunnistaja B andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta küll ööbis 10.01.2018 Igor Komyagini korteris aga J Si ta seal ei näinud (st ta ei saanudki Siga tülitseda). Ülaltoodu alusel eelistab kohus kohtuotsuse langetamisel just kannatanu Si ütlusi selles osas, mis puutub kannatanule kehavigastuste tekitamisse kuna kannatanu Si ütlused temale kehavigastuste tekitamise osas on kinnitatud ka objektiivsete tõenditega. 19.01.2018 sündmuskoha vaatlusprotokollist (k II lk 93-117) tuleneb, et korteri aadressil X , Narva 11 1-17-8828 vaatluse käigus oli äravõetud tekk ja tekikott veresarnaste plekkidega. Need esemed olid vaadeldud 19.01.2018 asitõendi vaatlusprotokolliga (k II lk 118) ja edastatud DNA-ekspertiisile. DNA-ekspertiisiaktiga nr 18E-GE0112 (k II lk 119-124) on tuvastatud, et teki pealt äravõetud proovis on tuvastatud J Si DNA-profiil, st tegemist on kannatanu Si verega. Teise DNA ekspertiisiga (akt nr 18E-GE0033, k II lk 1-7) on tuvastatud, et Igor Komyagini korteri esikust seina pinnalt võetud proovist (mis sisaldas verd) saadud DNA-profiil pärineb J Silt. Kohtu hinnangul DNA ekspertiiside tulemused kinnitavad Si ütlusi selle kohta, et ta oli pekstud just Igor Komyagini korteris aadressil X Narvas. Kannatanule Sile kehavigastuste tekitamine on tõendatud ka J Si 11.01.2018 läbivaatuse protokolliga (k II lk 68-71), kus on märgitud, et Si parempoolne näo külg on paistes, isiku mõlema silma all on nähtav kuivanud veri ja hematoomid, isiku otsmiku paremal ülaosal on näha hematoomi ja kuivanud veri. Patsiendikaardist nr R408730 (k II lk 75-77) tuleneb, et vastuvõtuosakonnal tuvastati, et Sil on diagnoositud alalõua murd. Kiirabikaardist (k II lk 78) ja 01.03.2018 asitõendi vaatusprotokollist (k II lk 161-169) tulenevalt, helistades häirekeskusesse, kannatanu S kohe nimetas peksmise kohaks korter aadressil Narva, X ja mainis, et tema peksjad on Andrey ja Igor Komyaginid. Isiku ekspertiisiaktiga nr 18E-IDI0030 (k II lk 79-81) on tuvastatud, et J Sil esinesid vigastused näopiirkonnas, alalõualuu nihkega murd parema alumise II purihamba juure haaratusega paremal pool alalõualuunurga piirkonnas. Alalõualuu murd on tekitatud tömbi vägivalla toimel, löögist tömbi piiratud esemega (näiteks rusika või kängitsetud jalaga), võimalik, et määruses näidatud ajal ja asjaoludel. Vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem, kui 4 kuud. Tuleb ka märkida, et tunnistaja A Be 18.01.2018 Viru Vanglasse saabumisel mingeid tervisekahjustusi fikseeritud ei olnud (k II lk 85). Ajavahemikus 09.01-16.01.2018 B ei pöördunud ka Narva Haiglasse (k II lk 92). Ka need tõendid kinnitavad, et 10.01.2018 Be ja Si vahel mingit kaklust ei toimunud. Samal ajal suhtub kohus kriitiliselt kannatanu Si ütlustesse selles osas, mis puutub raha röövimisse kuna mingite teiste tõenditega need ütlused pole kinnitatud. Esmalt tuleb märkida, et sündmuse ajal oli kannatanu S olulises alkoholijoobes. Isegi umbes 7 tunni pärast sündmust tema suhtes kasutatud indikaatorvahendi näit oli 0.88 mg/l (k II lk 82). Kannatanu eeluurimisel antud ütlused on olulises vastuolus eeluurimisel antud ütlustega. Nii, eeluurimisel väitis kannatanu S, et just Igor Komyagin hoidis teda kõrist kinni ja kägistas. Ütluste muutmist selgitas ta sellega, et eeluurimisel ülekuulamise käigus ta oli veel šokis, valutas alalõua ning ta lihtsalt eksis. Kohus möönab, et taoline selgitus võib-olla eluliselt usutav, aga seoses ütluste muutmisega kohus peab vajalikuks kasutada kannatanu J Si ütlusi kohtuotsuse langetamisel eriti ettevaatlikult. Kohtu hinnangul on kannatanu Si ütlused usaldusväärsed vaid selles osas, et temale tekitas kehavigastusi süüdistatav Andrey Komyagin kuna need ütlused on kooskõlas ka teiste tõenditega. J Si ütlustesse osas, kus kirjeldatakse Igor Komyagini osavõtt toimepandud kuriteos, suhtub kohus 12 1-17-8828 kriitiliselt. Eeluurimised rääkis kannatanu sellest, et Igor Komyagin hoidis teda kõrist kinni ja kägistas. Olgu, et tegemist oli veaga, mis tekkis seoses kannatanu terviseseisundiga aga eeluurimisel ei öelnud ta sõnagi sellest, et keegi hoidis teda peksmise käigus jalgadest kinni. Kohus asub seisukohale, et J Si raha kadumine ei ole tõendamist leidnud vaatamata ka sellele, et 04.02.2018 ta sai töövõimetustoetuseks 208.86 eurot (k II lk 36-38) ja puhtteoreetiliselt on võimalik, et 18.01-ks tal jäi sellest rahast 40 eurot või isegi rohkem. Ülaltoodu alusel süüdistatav Igor Komyagin kuulub õigeksmõistmisele KarS § 200 järgi ning süüdistatav Andrey Komyagini tegevust tuleb kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kuna tema tahtlus oli suunatud mitte kannatanu raha röövimisele, aga kannatanule valu ja kehavigastuste tekitamisele. 3.6 14.12.2016 V Syˇle ja L Rˇile raske tervisekahjustuse tekitamise katse Kohus on seisukohal, et Andrey Komyagini süü selles kuriteos on tõendamist leidnud. Kannatanu V Sy andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta istus laua ääres, ja Ril ja Komyaginil oli teises nurgas rüselus. Kelle käes oli nuga, ta ei näinud, aga R kukkus põrandale, tekkis verelomp, ja siis ta helistas häirekeskusesse. Vastuvõtuosakonnas selgus, et Ril oli lõigatud kõri. Ka temal oli haav kurgul, oma haava ta ei tundnud, sest oli alkoholijoobes. Ta ei näinudki, kuidas see toimus, kes seda haava tekitas, aga iseendale ta kõri ei lõiganud. Kannatanu L R andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta tarvitas alkoholi enda korteris koos oma sugulase V Sy ja varem temale tundmatu Igor Komyaginiga. Temal tekkis konflikt V Syga selle pärast, et V pani käe laua peale ja ütles, et nüüd V on selles kodus peremees, mille peale ta ütlesin, et too laheks tema korterist minema. Sy võttis kätte noa. Sy ei teinud tema suunas mingisuguseid liigutusi noaga aga ta siiski tajus seda kui oht ning tema lõi noa Sy käest välja. Arvab, et sel hetkel võis tekkida kriimustus Sy lõual. Kui ta lõi noa välja, siis see kukkus köögilauale ja seda võttis Igor Komyagin ja lõi teda noaga. Igor Komyagin lõikas tema kõri noaga läbi kahes kohas, aorti kohas ja üleval. Tegemist oli kööginoaga tema köögist. Mäletab, et ta haaras noaterast käega. Mäletab, et ta lamas põrandal, nägi verelompi oma verest ja politsei või kiirabitöötajate jalge, seejärel kaotas ta teadvuse. Isiku ekspertiisiaktiga nr 17E-IDI0007 (k I lk 124-126) on tõendatud, et kannatanu L Ril esinesid torke-lõikehaav paremal pool kaela külgpinna alaosas koos kaelapiirkonna lihaste vigastusega; torkelõikehaavad (kokku 2) alalõua aluses piirkonnas koos selle piirkonna lihaste vigastusega; pindimine torke-lõikehaav paremal põsel; pindimine torke-lõikehaav vasakul pool oimupiirkonnas; pindimised torke-lõikehaavad (kokku 2) paremal labakäel. Kõik vigastused on tekitatud terava vägivallatoimel löökides teravaotsalise vahendiga (võimalik, et noaga). Vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva, kuid vähem kui 4 nädalat. Ekspert Mihhail Vassini ütlustega on tõendatud, et L Ri vigastused ei tekkinud ühest löögist, vaid lööke pidi olema mitu. Ekspertiisi kohaselt on tuvastatud torke-lõikehaav paremal pool kaela külgpinna alaosas koos kaelapiirkonna lihaste vigastusega. Haava kanalist natuke kesksele kulgeb närvisooni põimik, ehk uitnärv, unearter ja kägiveen. Unearteri või kägiveeni vigastus on eluohtlik. Uitnärvi vigastus võib olla eluohtlik, aga ei pruugi. Tüüpilisteks enesekaitsele viidatavateks vigastuseks on lõikehaavad labakäe pihkmisel pinnal, kui 13 1-17-8828 kannatanu püüab haarata lõikeserva või noaserva rusikaga ja püüab ennast kaitsta. Ravidokumentide kohaselt kannatanul oli tuvastatud pindmised torke-lõikehaavad (kokku 2) paremal labakäel. Need haavad võivad viidata enesekaitsele. V Sy 15.12.2016 läbivaatuse protokolliga (k I lk 115-119) ja SA Narva Haigla õiendiga (k I lk 129) on tõendatud, et kannatanul esines kaela pindimine vigastus, kaelal kõri piirkonnas on lõikehaav. Kohus möönab, et mõlemad kannatanud olid sündmuse ajal olulises alkoholijoobes ja seetõttu kajastavad olukorda mitte päris täpselt. Aga nende ütlused on kooskõlas kõige olulisemas osas, nimelt selles, et just süüdistatav Igor Komyagin tekitas nendele kehavigastusi. Kuigi kannatanu Sy ei näinud, kelle käes oli nuga, ei näinud, kes tekitas temale kehavigastusi, aga ta nägi, et Ri ja Komyagini vahel toimus rüselus, mille käigus R kukkus põrandale ja Ril hakkas jooksma verd. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et just Igor Komyagin tekitas L Rile noahaava, st just Komyagini käes oli nuga. Ning sellest tuleneb ka järeldus, et selle noaga tekitas Komyagin kehavigastusi ka V Syle. Sellele, et just Igor Komyagini käes oli nuga, viitab ka 05.01.2017 asitõendi vaatlusprotokoll (k I lk 132-143), kus on lahti kirjutatud kannatanu Sy telefonikõne häirekeskusesse. Süüdistatav Igor Komyagini ütluste kohaselt tema kõnesse ei sekkunud. Salvestises aga kuulda ka teise mehe häält (lk 138) ning tulenevalt sellest asjaolust, et R, Komyagin ja Sy viibisid korteris kolmekesi ning R lamas tol ajal põrandal, kõnesse sekkujaks oli just Igor Komyagin ning rääkides „Viska nuga ära“, kannatanu Sy pöördub Komyagini poole. See kinnitab, et just nimelt Igor Komyagini käes oli nuga. Süüdistatav Igor Komyagini versioon toimunust ei haaku ka sündmuskoha vaatluse käigus (k I lk 82100) tuvastatud asjaoludega. Nii, Igor Komyagin väidab, et V Sy lõi L Rit korteri esikus. Sündmuskoha vaatlusprotokollist aga tuleneb, et esikus ei ole tuvastatud mitte mingeid võitlusjälgi ega veremäärdumisi. Verejäljed on tuvastatud hoopis köögis - kraanikausi juures põrandal on suur vereloik ning akna juures on põrandal musta värvi jalanõud. Seega R lamas põrandal selliselt, et tema pea asetses seal, kus sündmuskoha vaatlusprotokollis on näha vereloik ning kannatanu lebas jalgadega akna poole. See tähendab, et verejäljed kinnitavad just kannatanu Sy ütlusi, et rüselus toimus köögis. Nimetatud asjaolud kummutavad Igor Komyagini versiooni ka selles osas, mis puutub Komyaginile haava tekitamisse, kuna Komyagin väidab, et temale tekitati noahaava korteri esikus. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav Igor Komyagini ütlused on ebausaldusväärsed kuna nad on paljasõnalised ja vastuolus teiste tõenditega, mistõttu eelistab kohus kohtuotsuse langetamisel just kannatanute ütlusi ning loeb tõendatuks, et kannatanute kehavigastused on tekitatud süüdistatav Igor Komyagini poolt. Kannatanu R oletab, et V Sy „kriimustus“ lõual võis tekkida siis, kui tema lõi noa Sy käest välja. Kohus pole selle oletusega nõus. Esiteks, tegemist ei olnud kriimustusega, Syl on tuvastatud lõikehaav. Haav on tuvastatud mitte lõual, aga kaelal kõri piirkonnas. Teiseks, noahaav on pikk ja pole eluliselt usutav, et see võis tekkida juhuslikult noa käest väljalöömise käigus. Kohus on seisukohal, et taolist haava on võimalik tekitada ainult sihipäraselt. Igor Komyaginil on tuvastatud Ri korteris tekkinud huule haav (vt k I lk 108-114, 131). Vastavalt eelmainitud isiku ekspertiisiaktile ja ekspert M V ütlustele, kannatanul Ril on tuvastatud kehavigastused, mis viitavad enesekaitsele. Sellele viitavad ka kannatanu Sy ütlused selle kohta, et Ril ja Komyaginil oli rüselus. Kohus asub seisukohale, et L R osutas Komyaginile vastupanu, mille käigus Komyagin tekitas ise endale huule haava. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate A Oi ja M Oa ütlused asjasse ei puutu, 14 1-17-8828 kuna mõlemad tunnistajad ei tea toimepandud kuriteo asjaoludest mitte midagi. Ka tunnistaja N S ütlused mingit tõenduslikku väärtust ei oma. Tema ütlustest tulenevalt, ütles temale kannatanu R, et ta on ise süüdi selles, mis temaga juhtus, aga olukorra käsitlemine kannatanu poolt ei ole kohtule siduv. 3.7 Hinnates kogutud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et süüdistatavad Andrey Komyagin ja Igor Komyagin ei tunnistanud ennast süüdi eesmärgiga leevendada oma vastutust toimepandud kuritegude eest. 3.8 Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad panid ülalnimetatud kuriteod toime kavatsetult. Süüdistatavad tahtsid tekitada kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi ning tegid seda. Vastavalt KarS § 16 lg 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Seega esinevad süüdistatavate käitumises KarS § 121 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3.9 Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 118 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud siis, kui süüdlane tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kannatanutele tekitatud kehavigastused ei ole eluohtlikud ega rasked, aga kohus asub seisukohale, et antud juhul on tegemist raske tervisekahjustuse tekitamise katsega. Üldtuntud on see, et inimese kael on selline piirkond, mille vigastamine võib lõppeda nii raske tervisekahjustuse kui ka isegi surmaga. Lüües kannatanuid noaga kaela piirkonda (seda enam, et kannatanu R oli löödud mitmel korral) pidi süüdistatav vähemalt möönma, et sellega võivad kaasneda rasked tagajärjed kannatanute tervisele või isegi elule. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav Igor Komyagin pani ülalnimetatud kuriteo vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavalt KarS § 16 lg-le 4, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kuna KarS § 118 ettenähtud tagajärjed siiski ei saabunud, siis süüdistatava tegevust on vaja kvalifitseerida KarS § KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 1, 2 järgi. Seega esinevad süüdistatava käitumises KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 1, 2 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.1 Andrey Komyagini karistus 15 1-17-8828 Süüdistatava Andrey Komyagini tegevuses 11.11.2017 episoodi osas ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ehk süü ülestunnistamine ning kahetsus. Tema tegevuses esineb ka karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 10 mõttes ehk süüteo toimepanemine isikute grupis kannatanu V Ki kehalise väärkohtlemise kuriteoepisoodides. Süüdistatav Andrey Komyagin on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelise isikuna kolm teise astme kuriteoepisoodi. Kuriteod on toimepandud katseaja jooksul. Ta kasutas kannatanute suhtes väga intensiivset vägivalda. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Andrey Komyagini süüaste on üle keskmise suurusega. Kuriteod on toimepandud katseaja jooksul, mis oli määratud süüdistatav Andrey Komyaginile samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Kohus ei pea võimalikuks karistada Andrey Komyagini kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud vägivaldse kuriteo eest tingimisi vangistusega ning vaatamata sellele pani Andrey Komyagin katseajal toime veel kolm KarS § 121 ettenähtud kuriteoepisoodi. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav Andrey Komyagin ei paneks tulevikus toime enam kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning Andrey Komyaginit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Lähtudes Andrey Komyagini süü suurusest ning tema isiksust, asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista vangistuse üle KarS §121 lg 2 sanktsiooni keskmist määra. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.10.2017 kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa võrra. 4.2 Igor Komyagini karistus Süüdistatava Igor Komyagini karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Tema tegevuses esineb aga karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 10 mõttes ehk süüteo toimepanemine isikute grupis kannatanu V Ki kehalise väärkohtlemise kuriteoepisoodides. Süüdistatav Igor Komyagin pani tahtlikult ja süüvõimelise isikuna toime (vt. ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 27 – kI lk 149-152) kaks teise astme kuriteoepisoodi ning ühe esimese astme kuriteoepisoodi. Süüdistatav Igor Komyagin kasutas kannatanute suhtes intensiivset vägivalda. Samal ajal süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata ning KarS § 118 ettenähtud kuritegu on toimepandud kaudse tahtlusega, kuritegu jäi katsestaadiumisse. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Igor Komyagini süüaste on alla keskmise suurusega. Kohus ei pea võimalikuks karistada Igor Komyagini kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega KarS § 121 järgi kuna vaatamata sellele, et tema süü leidis kohtus tõendamist, ei tunnistanud Igor Komyagin oma süüd ega kahetsenud tehtut. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav Igor Komyagin ei paneks tulevikus toime enam kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused. Igor Komyaginit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Lähtudes Andrey Komyagini süü suurusest ning tema isiksust, asub kohus seisukohale, et 16 1-17-8828 süüdistatavale tuleb mõista vangistuse alla KarS §§121 lg 2 ja 118 lg 1 sanktsiooni keskmist määra. 4.3 Kohtu seisukoht süüdistatavate väljasaatmise osas Mõlema süüdistatava puhul taotleb prokuratuur kohaldada KarS § 54 lg 1 alusel nende suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist ja sissesõidukeelu kohaldamist kuni 10-ks aastaks. Taotlus on motiveeritud sellega, et süüdistatavad on Vene Föderatsiooni kodanikud, Andrey Komyaginil on olemas ka kehtivad kriminaalkaristused. Süüdistatavatel puuduvad alaealised ülalpeetavad, ei saa rääkida sellise perekonna olemasolust Eestis, mis viiks neil ilmtingimata vajaduse viibida Eesti Vabariigis. Vastavalt KarS § 54 lg-le 1, mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Tõepoolest on Igor ja Andrey Komyaginid Venemaa kodanikud ning neile mõistetakse karistuseks vangistus, st formaalsed eeldused KarS § 54 lg 1 kohaldamiseks on olemas. Kohus on aga seisukohal, et antud juhul lisakaristus ei kuulu kohaldamisele mõlema süüdistatava suhtes. Kohtupraktika (vt RKKo otsus nr 3-1-1-38-09) on asunud seisukohale, et kaaludes süü suurusest tulenevat ohtu riigi õiguskorrale ja süüdlase perekondlike sidemete katkemisega tehtavat kahju, tuleb kohtul välja selgitada, kas väljasaadetav välismaalane on riigis viibinud lühikest aega või on ta jõudnud asukohamaaga integreeruda. Välismaalane on integreerunud eelkõige siis, kui ta on suurema osa oma elust elanud Eestis, omandanud siin hariduse ning tema perekond ja lähisugulased elavad siin. Nimetatud asjaolud võivad anda tunnistust selle kohta, et isik on asukohamaaga seotud sama püsivalt kui kodanikud ning sellest tulenevalt peavad väljasaatmisega kaasneva perekonnaelu puutumatuse riive õigustamiseks esinema eriti mõjuvad põhjendused. Mõlemad süüdistatavad elavad pikaajaliselt Eestis. Eestis elab ka nende ema V K , st mõlema süüdistatava puhul on tegemist integreerunud välismaalastega. Samal ajal mingeid sidemeid Vene Föderatsiooniga süüdistatavatel pole. Kohtu hinnangul, taolises olukorras isikute väljasaatmiseks peab olema väga tõsine põhjus ning süüdistatavate süüaste peab olema vähemalt üle keskmise määra. Kohus aga hindas süüdistatav Igor Komyagini süü suurust alla keskmisena. Süüdistatava Andrey Komyagini süüaste on üle keskmise, aga tema toimepandud kuriteod ei kujuta Eesti õiguskorrale suurt ohtu kuna tegemist on vaid teise astme kuritegudega. Kohus on seisukohal, et antud juhul puuduvad mingid tõsised asjaolud, mis kaaluvad üles väljasaadetute perekondlike sidemete (eelkõige eaka emaga sidemete) katkemise. Kohtu arvates, kui mõista süüdistatavatele ka väljasaatmise, siis määratakse süüdistatavatele nende süü suurust ületav karistus. V Tsiviilhagid VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 17 1-17-8828 5.1 Kannatanu V K esitas tsiviilhagi summas 902 eurot ja 50 senti, mida ta palub välja mõista solidaarselt Igor Komyaginilt ja Andrey Komyaginilt. Tsiviilhagi on motiveeritud sellega, et 11.11.2017 Igor ja Andrey Komyaginid peksid hagejat ja röövisid talt raha summas 2.50 eurot koos muude esemetega, mis olid hagejale hiljem tagastatud. Igor ja Andrey Komyaginid peksid hagejat ka 28.12.2017 ning peksmise käigus ning röövisid talt raha summas 900 eurot. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilhagi rahuldamisele ei kuulu kuna kannatanu nõue väljub esitatud süüdistuse piiridest. Igor Komyaginit ja Andrey Komyaginit ei süüdistata kannatanu vara omastamises, neid süüdistatakse vaid kannatanu Ki kehalises väärkohtlemises. Peale selle, pole tuvastatud, et 28.12.2017 V Kil oleks olnud kaasas raha summas 900 eurot. Kannatanu väidab, et ta sai selle raha enda abikaasa M R käest. Kohtule on esitatud kirjavahetus M R -nimelise isikuga (k I lk 70-78), kust nähtub, et kuigi viimane on tuttav V Kiga aga ta pole Ki abikaasa. Mingit raha ta Kile ei andnud. Mis puutub tsiviilhagisse raha summas 2.50 eurode omastamise osas, siis asub kohus seisukohale, et ka selle raha omastamine kellegagi poolt tõendamist ei leidnud. Süüdistatav Andrey Komyagin väidab, et just 2.5 eurot ta andis Kile puskari ostmiseks ning K väljus korterist. Kui K tuli tagasi, siis polnud Kil alkoholi ega raha. Selles osas A.Komyagini ütlused ei ole ümberlükatud. Ülaltoodu alusel V Ki tsiviilhagi rahuldamisele ei kuulu. 5.2 Kannatanu J S esitas eeluurimisel tsiviilhagi 40 eurot, mida ta palus välja mõista solidaarselt Igor Komyaginilt ja Andrey Komyaginilt. Kohtuistungil kannatanu S suurendas hagisummat 50 euro võrra 90 euroni seoses ravikuludega. Kannatanu J S esitas kohtule järgmised dokumendid: Bussipilet, pileti nr C76B5E6C, Tartust Narvasse, kuupäev on 17.08.2018, pileti hind on 9 eurot; Fama keskuse apteegi ostu-müügi tšekk, kust tuleneb, et 5.02.2018 oli ostetud Ibumetin hinnaga 2,15 eurot; Visiiditasu arve OA1234753, arve koostas N M 11.01.2018, patsient on J. S, summale 2,50 eurot; Tartu Ülikooli Kliinikumi arve, tegemist on voodipäevatasuga, 6 päeva, summa kokku 15 eurot; dokumentidega kinnitatud ja raviga seotud kulud moodustavad kokku 28 eurot 65 senti. Kohus on seisukohal, et kannatanu Si tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. J Si raha summas 40 eurot omastamine süüdistatavate poolt tõendamist ei leidnud nagu on mainutud ülalpool ning selles osas tsiviilhagi rahuldamisele ei kuulu. Ülaltoodu alusel Si tsiviilhagi kuulub rahuldamisele vaid raviga seotud kulude osas ehk summas 28 eurot 65 senti kuna antud osas on hagi tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Nimetatud rahasumma tuleb välja mõista Andrey Komyaginilt kuna süüdistatav Igor Komyagin on õigeks mõistetud selle kuriteoepisoodi järgi. VI Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. 18 1-17-8828 KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Andrey Komyaginilt väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Igor Komyaginilt väljamõistmisele sundraha 2,5 palga alammäära ulatuses esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 3,4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstud tasud ning ekspertiiside teostamisega seotud kulud. Arvestades väljamõistetava summa suurust ning seda, et karistuseks on mõistetud reaalne vangistus, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine üheks aastaks. VII Vea ja ebatäpsuse parandamine Kontrollinud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.10.2018 kohtuotsuse resolutiivosa, leiab kohus, et J Si tsiviilhagi väljamõistmise osas on ebatäpsustused. Tegelikult tuleb välja mõista süüdistatav Andrey Komyaginilt J Si kasuks 28 eurot 65 senti. Nimetatud tsiviilhagi ei kuulu väljamõistmisele süüdistatav Igor Komyaginilt kuna süüdistatav Igor Komyagin on õigeks mõistetud selle kuriteoepisoodi järgi. Peale selle, resolutiivosas on valesti märgitud süüdistatav Andrey Komyaginilt väljamõistmisele kuuluv sundraha. Kuna süüdistatav Andrey Komyagin on süüdimõistetud teise astme kuriteos, siis tema sundraha peab olema mitte 1250 eurot aga 750 eurot. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 306, 311, § 313, §
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Antonina Roosimägi Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Valentina Korolenko Rahvakohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Ringkonnakohtu 11.06.2019 kohtuotsusega. Tartu 19